Globus Ehitus OÜ ja X (X) hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: Globus Ehitus OÜ (registrikood 12358994, asukoht Vikerkaare põik 6, Kohila vald 79705, Raplamaa, e-post: [email protected]); Hageja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Hagejate lepinguline esindaja: Artjom Juuse; Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx xxxxx, e-post: xxx), kostja lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Globus Ehitus OÜ ja X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes täielikult ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
2.Tuvastada, et Y on avaldanud 03.07.2020 veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)), Facebook grupis nimega „Töö portaal !!“, Facebook grupis nimega „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“, Facebook grupis nimega „Töö Eestis“, Facebook grupis nimega „Услуги, работа (Эстония)“ hagejate Globus Ehitus OÜ ja X kohta järgmised ebaõiged faktiväited: эта фирма и этот человек обманывает, не платит деньги (eesti keeles: nimetatud firma ja see inimene petab, ei maksa raha) ning 16.07.2020 on Y avaldanud veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja X kohta järgmised ebaõiged faktiväited: не платит деньги, кидает людей; он не заплатил мне; у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию (eesti keeles: ei maksa raha, laseb inimesed üle; tema jättis minule maksmata; temal ja tema perekonnal jätkus jultumust
kirjutada minu suhtes avalduse politseile) ja ebakohase väärtushinnangu посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: vaadake seda klouni). Kohustada kostjat Yt (Y) avaldama omal kulul Facebook gruppides „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)”, „Töö portaal !!“, „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” „Töö Eestis“, „Услуги, работа (Эстония)“, “Мошенники Таллинна“ vene keeles järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate pealkirjaga: Y avaldas Globus Ehitus OÜ ja X kohta ebaõigeid andmeid. Olen 03.07.2020 ja 16.07.2020 Facebooki erinevates gruppides Globus Ehitus OÜ ja X kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmisi väiteid: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petab. Antud väide on vale; 2) Globus Ehitus OÜ ja X ei maksa raha. Antud väide on vale; 3) X ei maksa raha. Antud väide on vale; 4) X laseb inimesed üle. Antud väide on vale; 5) X jättis minule maksmata. Antud väide on vale; 6) X ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile. Antud väide on vale. Mõista kostjalt Ylt välja hageja X kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot. Jätta rahuldamata hageja X nõue mõista kostjalt Ylt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 200 eurot. Jätta rahuldamata Y 15.12.2020 vastuväide kohtu tegevuse peale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja Globus Ehitus OÜ menetluskulud kostja Y kanda. Jätta hageja X menetluskulud 92,5 % ulatuses kostja Y kanda ja kostja Y menetluskulud 7,5 % ulatuses hageja X kanda.
8.Rahuldada hageja Globus Ehitus OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt Ylt välja hageja Globus Ehitus OÜ kasuks menetluskulud 637,50 eurot, millest 475 eurot on lepingulise esindaja kulu ja 162,50 eurot on riigilõiv.
9.Jätta rahuldamata hageja Globus Ehitus OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 247,50 euro ulatuses.
10.Rahuldada hageja X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt Ylt välja hageja X kasuks menetluskulud 92,5 % ulatuses so 589,68 eurot, millest 439,37 eurot on lepingulise esindaja kulu ja 150,31 eurot on riigilõiv.
11.Jätta rahuldamata hageja X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 295,32 euro ulatuses.
12.Rahuldada kostja Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt Xlt välja kostja Y kasuks menetluskulud 7,5 % ulatuses so 75 eurot (lepingulise esindaja kulu).
13.Jätta rahuldamata kostja Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1875 euro ulatuses.
14.Tasaarvestada hageja X ja kostja Y vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt Ylt välja hageja X kasuks menetluskulud summas 514,68 eurot.
15.Kostja Y kohustub kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hagejatele Globus Ehitus OÜ-le ja Xle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Globus Ehitus OÜ (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 10.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.17.08.2020, 01.09.2020, 16.09.2020 ja 17.09.2020 määrustega jättis kohus hagiavalduse korduvalt käiguta ja andis hagejatele osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtajad. 17.09.2020 kõrvaldasid hagejad puudused, esitades hagi tervikteksti.
3.Hagi kohaselt avaldas kostja 03.07.2020 veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)), Facebook grupis nimega „Töö portaal !!“, Facebook grupis nimega „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“, Facebook grupis nimega „Töö Eestis“, Facebook grupis nimega „Услуги, работа (Эстония)“ (eesti keeles: „Teenused/töö (Eesti)“) hageja I kontaktandmed koos logoga ning hageja II pildi koos nimega, märkides järgmised ebaõiged faktiväited: Здравствуйте, никогда не связывайтесь с этой фирмой и этим человеком обманывает, не платит деньги (eesti keeles: Tere, ärge kunagi puutuge kokku nimetatud firmaga ja nimetatud inimesega petab, ei maksa raha). 16.07.2020 on Y avaldanud veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja II pildi koos nimega, märkides järgmised ebaõiged faktiväited: Ребята всем привет, я уже раз писал про этого человека что он не платит деньги и кидает людей. Он так и не заплатил мне за работу и у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию, еще раз посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: Tere poisid, ma olen juba korra kirjutanud selle inimese kohta, et tema ei maksa ja laseb inimesed üle. Tema jättis siiski minule töö eest raha tasumata ning temal ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avalduse politseile, vaadake veelkord seda klouni. Eelnimetatud tekstides on kostja esitanud hageja I ja hageja II kohta kaks ebaõiget faktiväidet: 1. hageja I ja II petab; 2. hageja I ja II ei maksa raha. Hageja II kohta esitas kostja viis ebaõiget faktiväidet:
1.hageja II ei maksa; 2. hageja II laseb inimesed üle; 3. hageja II jättis minule raha tasumata; 4. hageja II ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile; 5. hageja II on kloun. Ülalviidatud faktiväited on ebaõiged. Hagejad ei ole kunagi kostjat ega kolmandaid isikuid petnud, samuti puudub mistahes alus väita, nagu hagejad oleksid jätnud kellelegi raha maksmata. Ebaõiged on ka kostja väited, nagu hageja II oleks inimesi „üle lasknud“ või jätnud kostjale raha tasumata. Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks hageja II ja tema perekond olnud nahaalne ja kirjutas kostja suhtes avalduse politseile. Õige ei ole hageja II nimetamine klounina. Wikipeedia sõnaseletuse kohaselt mõistetakse klouni all iseloomulikult kostümeeritud koomilist etendajat, kes oma tegevusega püüab publiku meelt lahutada. Klounid võivad töötada tsirkuses, teatris, laatadel, pidudel. Hageja II oma elukutselt ega eluviisilt klounide hulka ei kuulu. Samuti ei ole tema välimus Facebooki isiklikul kontol sugugi klouni välimusega sarnane. Ebaõigete väidete avaldamisega tekitas kostja hagejale II mittevaralist kahju hageja II maine languse ning usaldusväärsuse kahjustamisega nii hagejale II tundmatute kolmandate
isikute ees kui ka hageja II tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja avaldatud väidetega, mis lõi hageja II tegevusest põhjendamatult ebaõige ettekujutuse. Hagejad on pidanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu tegelema nende väidete ümberlükkamisega, taluma teiste isikute põhjendamatuid küsimusi ja viiteid olematutele „faktidele“. Kostja tegevus viitab ilmselgelt kostja soovile lihtsalt kahjustada hagejaid, mitte avaldada oma arvamust või informeerida avalikkustmõistlik isik ei edastaks meelevaldseid järeldusi ning kontrollimata fakte suurele isikute ringile. Kostja esitatud väidetest jääb ebakohane mulje, justkui oleksid hagejad teinud tehinguid või toiminguid, mis pole seaduslikud või lubatud või on eetiliselt taunitavad (nt inimeste petmine, altvedamine, raha mittemaksmine, nahaalseks olemine, politseisse isikute peale kaebamine, klouniks olemine). Samuti tekitavad kostja alusetud väited avalikkuses ebaterve kahtluse, kas hagejate tegevus ei ole olnud korrektne. Kostja ebakohased väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited on jõudnud terve hulga isikuteni, sest need on avaldatud veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook erinevates gruppides. “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)” gruppi kuulub kokku 6,8 tuhat kasutajat, „Töö portaal !!“ gruppi kuulub kokku 2,6 tuhat kasutajat, „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“gruppi kuulub kokku 18 tuhat kasutajat, „Töö Eestis“gruppi kuulub kokku 3,6 tuhat kasutajat, „Teenused/töö (Eesti)“ gruppi kuulub kokku 5,1 tuhat kasutajat, „Tallinna kelmid“ gruppi kuulub kokku 4,1 tuhat kasutajat. Nimetatud gruppide näol on tegemist ehituse valdkonnaga seotud isikute jaoks populaarse ja rohkesti loetava veebikeskkonnaga. Kostja ebaõiged väited on avaldatud juba alates 03.07.2020 ehk antud õigusvastased väited on olnud avalikkusele kättesaadavad hagiavalduse esitamise hetkeks juba üle ühe kuu. Märkimist väärib asjaolu, et kostja avaldatud ebaõige info kutsus gruppide kasutajate seas esile hulgaliste äärmiselt negatiivse sisuga kommentaaride kirjutamist. Seoses asjaoluga, et kostja avaldas hageja II puhul tema Facebooki kontol olnud pildi, millel olid lisaks hagejale II ka tema alaealised lapsed, katkestasid lapsed kostjapoolse häbistava ja alandava info avalikustamisega seoses suhtlemise oma tuttavatega ja trennides käimise. Lapsed olid juhtunu ning oma tuttavatega ja teiste isikutega edasise suhtlemise pärast šokis. Kostja ei ole kordagi hagejate ees ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest vabandanud. Samuti ei ole kostja teinud midagi selleks, et takistada nende väidete avalikkusele kättesaadavust, vaid pigem levitab neid väiteid järjepidevalt ja erinevatel ajahetkedel suurele isikute ringile. Veelgi enam- olles oma postitustega kasutajate seas hagejate vastu viha ja vaenu üleskutsunud, toetas kostja hagejale II ähvardusi esitanud kommenteerijaid. Sellega on kostja ilmekalt näidanud välja oma suhtumist toimepandud rikkumisse ja hagejatesse. Hagejad paluvad kohtul tuvastada, et kostja on 03.07.2020 ja 16.07.2020 avaldanud ning paluvad kohustada kostjat tema enda kulul avaldama ümberlükkava teate Facebook gruppides „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)”, „Töö portaal !!“, „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” „Töö Eestis“, „Услуги, работа (Эстония)“, “Мошенники Таллинна“ vene keeles järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate pealkirjaga: Y avaldas Globus Ehitus OÜ ja X kohta ebaõigeid andmeid. Olen 03.07.2020 ja 16.07.2020 Facebooki erinevates gruppides Globus Ehitus OÜ ja X kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmisi väiteid: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petab. Antud väide on vale; 2) Globus Ehitus OÜ ja X ei maksa raha. Antud väide on vale; 3) X ei maksa raha. Antud väide on vale; 4) X laseb inimesed üle. Antud väide on vale; 5) X jättis minule maksmata. Antud väide on vale; 6) X ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile. Antud väide on vale; 7) X on kloun. Antud väide on vale. Hageja II X palub kohtul mõista Ylt X kasuks välja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kas või üks eeltoodud väidetest on käsitletav väärtushinnanguna, palub hageja II X tuvastada vastava väärtushinnanguna käsitletava väite kui ebakohase väärtushinnangu andmise ja mõista Ylt X kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahjuhüvitise summas 500 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab, et tema poolt avaldatud teave hagejate suhtes on õige. Hageja II pakkus kostjale tööd temale kuuluvas ehitusfirmas (hageja I), nagu ta seletas „proovitöö“. Kostja asus tööle lihttöölisena 07.05.2020 objektil Botaanikaaed, kus teostas töid kuni 30.05.2020 tööpäeviti alates kl 07.00-8.00 kuni 17.30-18.00. Kuna peale 30.05.2020 hagejad kostjale enam tööülesandeid ei andnud, asus kostja käesoleva aasta juunikuus tööle teise tööandja juurde. Lähtuvalt toodud asjaoludest ning arvestades ka seda, et kirjalikult töölepingut ei sõlmitud, on kostja seisukohal, et ta töötas hageja I juures perioodil alates 07.05.2020 kuni 30.05.2020 tähtajalise töölepingu alusel. Seoses sellega laienevad temale kõik tööseadusandlusega töötaja jaoks ettenähtud tagatised. Eeskätt peaks tööandja ehk hageja I tasuma kostjale töötasu (kirjaliku töölepingu puudumise tõttu) vähemalt EV-s sätestatud alammääras. Algselt lubas hageja II maksta töötasu välja. Hiljem hakkas ta tasumise kohustuse täitmisest kõrvale hoiduma erinevatel põhjustel, viidates algselt töötasu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumisele, hiljem aga sellele, et tasu ei kuulu maksmisele, kuna tegemist oli „proovitööga“ ning töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Nõusolekut töötasust kinnipidamiste tegemiseks kostja hagejatele ei andnud, tööde ebakvaliteetsusel või mingil teistel asjaoludel põhinevat kahjunõuet hagejad ei esitanud. Lõpuks lubas hageja II juhindudes oma arvestusest tasuda kostjale 171 eurot, kuid jättis lubaduse täitmata. Seoses eeltooduga avaldas kostja 03.07.2020 informatsiooni hagejate ebaaususe kohta. Kostja poolt avaldatud etteheidete õigsust töötajatele tasu mittetasumises tõendab kostja ka teiste töötajate arvamustega. Selleks, et hagejate potentsiaalsetele töötajatele oleks selge, kellega tegemist on, kasutas kostja hageja II poolt internetis avaldatud fotot, kus ta oli kuvatud koos oma lastega. Laste pildid kaeti viivitamatult kinni politseiametniku Inna Boitsova poolt seoses hageja II abikaasa avaldusega. Teabe avaldamise päeval, st 03.07.2020 õhtul saatis hageja II kostjale mitu sõnumit, milles teavitas, et alandab veel tema poolt arvutatud tasu 60 euro võrra seoses väidetavalt kostja poolt tehtud tööde puudustega. Hageja II nõustus maksma jäägi (171 – 60) välja vaid peale kostja poolt avaldatud teabe eelmaldamist. Hoiatusele, et tasu mittesaamisel pöördub ta Tööinspektsiooni ning Maksuameti poolt, sai kostja vastuse „Kui ähvardama hakkad tulevad hoopis sinul reaalsed probleemid. Said aru. Tattnina“. Sama 03.07.2020 õhtul ilmus kostja abikaasa vanemate elukoha-aadressile XXX Tallinn (kus kostja oli koos abikaasaga külas) hageja I töötaja W, kes ebatsensuurselt väljendades tungis kostjale rusikatega kallale, ähvardas kostjat kägistamisega ning väljasaatmisega Eestist juhul, kui ta ei loobu tasunõudest ning koheselt ei eemalda avaldatud teavet hagejate kohta. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hagejate kanda. Menetluse käik
5.16.11.2020 määrusega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid ja kvalifitseeris hagis esitatud nõuete õigusliku aluse. Ühtlasi andis kohus TsMS § 392 lg 3 alusel kostjale tähtaja kuni 20.11.2020 kohtunõudes osundatud täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
6.20.11.2020 esitas kostja vastuse kohtunõudele, milles selgitas täiendavalt vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid ja esitas tõendi.
7.03.12.2020 määrusega määras kohus hagi menetleda kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele kompromissi, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähataja kuni 15.12.2020 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 21.12.2020. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 14.01.2021.
8.Hagejad ja kostja esitasid lõplikud seisukohad 15.12.2020. Kostja esitas koos lõpliku seisukohaga vastuväite kohtu tegevuse peale. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldas kostja 03.07.2020 veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)), Facebook grupis nimega „Töö portaal !!“, Facebook grupis nimega „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“, Facebook grupis nimega „Töö Eestis“, Facebook grupis nimega „Услуги, работа (Эстония)“ (eesti keeles: „Teenused/töö (Eesti)“) hageja I kontaktandmed koos logoga ning hageja II pildi koos nimega, märkides järgmised ebaõiged faktiväited: Здравствуйте, никогда не связывайтесь с этой фирмой и этим человеком обманывает, не платит деньги (eesti keeles: Tere, ärge kunagi puutuge kokku nimetatud firmaga ja nimetatud inimesega petab, ei maksa raha). 16.07.2020 avaldas kostja veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebooki gruppides “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”) ja „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja II pildi koos nimega, märkides järgmised ebaõiged faktiväited: Ребята всем привет, я уже раз писал про этого человека что он не платит деньги и кидает людей. Он так и не заплатил мне за работу и у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию, еще раз посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: Tere poisid, ma olen juba korra kirjutanud selle inimese kohta, et tema ei maksa ja laseb inimesed üle. Tema jättis siiski minule töö eest raha tasumata ning temal ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avalduse politseile, vaadake veelkord seda klouni). Hagejad on seisukohal, et kostja on esitanud hageja I ja hageja II kohta kaks ebaõiget faktiväidet: hageja I ja II petavad, ei maksa raha. Hageja II kohta esitas kostja viis ebaõiget faktiväidet: hageja II ei maksa; laseb inimesed üle; jättis kostjale raha tasumata; hageja II ja tema perekond kirjutasid minu suhtes avalduse politseile; hageja II on kloun.
11.Hagejad paluvad kohtul tuvastada, et kostja on avaldanud 03.07.2020 veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)), Facebook grupis nimega „Töö portaal !!“, Facebook grupis nimega „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“, Facebook grupis nimega „Töö Eestis“, Facebook grupis nimega „Услуги, работа (Эстония)“ hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid: эта фирма и этот человек обманывает, не платит деньги (eesti keeles: nimetatud firma ja see inimene petab, ei maksa raha) ning 16.07.2020 on kostja avaldanud veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja II kohta järgmised ebaõiged faktiväited: не платит деньги, кидает людей; он не заплатил мне; у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию; посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: ei maksa raha, laseb inimesed üle; tema jättis minule maksmata; temal ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avalduse politseile; vaadake seda klouni). Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat ümber lükkama nimetatud väited ja avaldama omal kulul Facebook gruppides „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)”, „Töö portaal !!“, „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” „Töö Eestis“, „Услуги, работа (Эстония)“, “Мошенники Таллинна“ vene keeles järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate pealkirjaga: Y avaldas Globus Ehitus OÜ ja X kohta ebaõigeid andmeid. Olen 03.07.2020 ja 16.07.2020 Facebooki erinevates gruppides Globus Ehitus OÜ ja X kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmisi väiteid: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petab. Antud väide on vale; 2) Globus Ehitus OÜ ja X ei maksa raha. Antud väide on vale; 3) X ei maksa raha. Antud
väide on vale; 4) X laseb inimesed üle. Antud väide on vale; 5) X jättis minule maksmata. Antud väide on vale; 6) X ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile. Antud väide on vale; 7) X on kloun. Antud väide on vale. Hageja II palub kohtul mõista kostjalt välja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kas või üks eeltoodud väidetest on käsitletav väärtushinnanguna, palub hageja II tuvastada vastava väärtushinnanguna käsitletava väite kui ebakohase väärtushinnangu andmise ja mõista kostjalt välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot.
12.Hageja I ja kostja vahel on vaidlus juriidilise isiku kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamine kostja vastu kõne alla tulla VÕS § 1047 lg 4 alusel. Sealjuures ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-24-15, p 14). Hageja II ja kostja vahel on vaidlus füüsilise isiku kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ja isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad samuti VÕS § 1043 jj. Hageja II väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1047 järgi. Hagejad nõuavad kostjalt rehabiliteeriva sisuga teksti avaldamist Facebooki lehtedel, kus au teotav tekst avaldati. Lisaks soovib hageja II mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu 500 euro ulatuses. Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga.
13.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas avaldatud faktiväited vastavad tõele või mitte; 2) kas avaldatud on faktiväiteid või väärtushinnanguid. Esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus, et kostja avaldas 03.07.2020 veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)), Facebook grupis nimega „Töö portaal !!“, Facebook grupis nimega „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“, Facebook grupis nimega „Töö Eestis“, Facebook grupis nimega „Услуги, работа (Эстония)“ (eesti keeles: „Teenused/töö (Eesti)“) hageja I kontaktandmed koos logoga ning hageja II pildi koos nimega ja märkis järgmise informatsiooni: Здравствуйте, никогда не связывайтесь с этой фирмой и этим человеком обманывает, не платит деньги (eesti keeles: Tere, ärge kunagi puutuge kokku nimetatud firmaga ja nimetatud inimesega petab, ei maksa raha) (tl 54-58). 16.07.2020 avaldas kostja veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebooki gruppides “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”) ja „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja II pildi koos nimega ja lisas järgmise informatsiooni: Ребята всем привет, я уже раз писал про этого человека что он не платит деньги и кидает людей. Он так и не заплатил мне за работу и у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию, еще раз посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: Tere poisid, ma olen juba korra kirjutanud selle inimese kohta, et tema ei maksa ja laseb inimesed üle. Tema jättis siiski minule töö eest raha tasumata ning temal ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avalduse politseile, vaadake veelkord seda klouni) (tl 59-61).
14.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-167-10, p 17). Kostja poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud.
15.Kohus asub seisukohale, et avaldatud informatsioonis sisalduvad järgmised faktiväited: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petavad, ei maksa raha; 2) X jättis minule maksmata; 3) X ja tema perekond kirjutas minu suhtes politseile avalduse; 4) „laseb inimesed üle“ on oma tähenduse poolest antud kontekstis avaldatud pigem faktiväitena. Kõikidele eelnimetatud väidetele saab esitada vastuse skaalal tõene/väär. Samas „kloun“ (vaadake veelkord seda klouni) tähendus avaldatu kontekstis viitab pigem väärtushinnangule.
16.Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostja poolt avaldatud faktiväited on ebaõiged VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Hagejad on seisukohal, et nad ei ole kunagi kostjat ega kolmandaid isikuid petnud. Samuti puudub mistahes alus ja põhjus väita, nagu hagejad oleksid jätnud kellelegi raha maksmata. Ebaõiged on ka kostja väited, nagu oleks hageja II inimesi „üle lasknud“ või jätnud kostjale raha tasumata. Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks hageja II ja tema perekond olnud nahaalne ja kirjutasid kostja suhtes avalduse politseile. Kostja vastuväite kohaselt on tema poolt avaldatud informatsioon õige. Hageja II pakkus kostjale proovitööd temale kuuluvas ehitusfirmas (hageja I). Kostja töötas hageja I lihttöölisena perioodil 07.05.2020 kuni 30.05.2020 objektil Botaanikaaed tööpäeviti alates kl 07.00-8.00 kuni 17.30-18.00. Algselt lubas hageja II maksta töötasu välja. Hiljem hakkas hageja II tasumise kohustuse tätimisest kõrvale hoiduma, viidates esialgu töötasu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumisele, hiljem aga sellele, et tasu ei kuulu tasumisele, kuna tegemist oli „proovitööga“ ning töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Nõusolekut töötasust kinnipidamiste tegemiseks kostja hagejatele ei andnud, tööde ebakvaliteetsusel või mingil teistel asjaoludel põhinevat kahjunõuet hagejad ei esitanud. Puuduvad asjaolud, millest tingituna oleksid hagejad õigustatud tegema mingeid kinnipidamisi kostja töötasust või töötasu mitte maksta. Lõpuks lubas hageja II tasuda kostjale tasu suuruses 171 eurot, kuid jättis ka selle maksmata. Kostja avaldas vaidlusaluse informatsiooni hagejate kohta eeltoodud põhjustel. Kostja on 08.10.2020 esitanud kohtule tõendina väljavõtte 03.07-04.07 toimunud elektroonilisest sõnumitest, mille kohaselt vesteldakse agressiivse ja ähvardava alatooniga avaldatud informatsiooni eemaldamise ja töötasu nõude teemadel. Vestluse osapool avaldab, et ...saad 171- 60tk on viltu keeratud,...kui ähvardama hakkad, tulevad hoopis sinul reaalsed probleemid. Said aru. Tattnina... (tl 93-96, 102-103). Kostja on kohtule esitanud ka tõendid, mille kohaselt on hageja II hageja I omanik (tl 117-118) ja kostja on esitanud hageja II agressiivse käitumise tagajärjel avalduse politseisse (tl 100101). Samas ei nähtu kohtule esitatud tõendist, kes on 03.07-04.07 toimunud vestluse osapooled.
Tõendamata on töölepingu sõlmimise ja täitmise asjaolud, st kelle vahel ja millistel tingimustel leping sõlmiti. Hagejad kinnitavad, et nad ei ole kostjaga töölepingut sõlminud, hageja II pakkus kostjale raha, et viimane eemaldaks võimalikult kiiresti ebaõige informatsiooni Facebooki lehelt (tl 108, pöördel). Kohus märgib, et hagejaga I sõlmitud kokkuleppe korral ei saa hageja II olla vastutav lepingust tulenevates nõuetes ettevõtte omanikuna. Vaidluse korral on hageja I esindusõigus juhatuse liikmel. Kostja poolt tõendina esitatud endise töötaja (EduarbmW Lett, tl 97-98) elektroonilised sõnumid tuleb jätta TsMS 238 lg 5 alusel ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata, kuivõrd tõendist ei selgu selle kirjutanud isiku nimi ega andmed. Kohus on seisukohal, et sõltumata 16.11.2020 määruses antud tõendamiskoormise juhistest on kostja vastuväited hagile seoses töölepingu sõlmimisega ja töötasunõudega paljasõnalised ning TsMS § 230 lg 1 alusel tõendamata. Samuti on tõendamata petmise fakt (vt EKSS- tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama, ninapidi vedama) ning faktiväite „laseb inimesed üle“ ja „Xl ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avaldus politseile“ tõelevastavus. Kostja poolt 08.10.2020 esitatud tõendist (tl 99) ei järeldu hageja II ja tema perekonna poolt politseisse avalduse esitamine ning tegemist on TsMS § 238 lg 5 kohaselt ebausaldusväärse tõendiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p 12 asunud seisukohale, et juhul, kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et antud juhul on kostja poolt avaldatud faktiväited ebaõiged.
17.Järgmiseks analüüsib kohus, kas hageja II kohta avaldatud väärtushinnangu „vaadake veelkord seda klouni“ puhul on tegemist VÕS § 1046 lg 1 kohaselt ebakohase väärtushinnanguga. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10 p 20). Arvestades, et kostja on hagejale II andnud hinnangu negatiivselt nimetades teda „klouniks“ asub kohus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hagejale II halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohus on seisukohal, et teise isiku halvustamine üldsuse ees on taunitav ja selleks puudub igasugune mõistlik õigustus.
18.Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Lahendis nr 3-2-1-161-05 p 12 on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui isikut on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude alusel järelduvate otseste faktidega, siis kohaldub õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg 4. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kohus on eelpool kohtuotsuse punktis 16 tuvastanud, et kostja on avaldanud hagejate kohta ebaõiget informatsiooni. Eeltoodust tulenevalt on hagejad õigustatud nõudma VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.
19.Ebaõige faktiväite avaldamise korral füüsilise isiku kohta on tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 4 alaliigiks oleva õigusvastase teoga, sellisel juhul tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lisaks VÕS § 1047 rakendada ka VÕS § 1046 lg 1 ja 2 sisalduvaid põhimõtteid, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja poolt avaldatud informatsioon hageja II au teotav tulenevalt faktilist laadi andmete ebaõigsusest (vt kohtuotsuse punkt 16) ja väärtushinnangu ebakohasusest (vt kohtuotsuse punkt 17). Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostja kohtu ette toonud töötasu maksmata jätmise. Antud juhul on kostja avaldanud, et ta töötas hagejale II kuuluvas ettevõttes (hageja I), seega võlglaseks ei saaks antud juhul olla mitte hageja II, vaid hageja I. Hageja II kohta avaldatud informatsioon loetakse VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige informatsiooni avaldamiseks ja VÕS § 1046 lg 1 tähenduses on ebakohase väärtushinnangu avaldamine õigusvastane. Lisaks märgib kohus, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-152-09 p 11-12 kohaselt on põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Antud juhul on kostja avaldanud hageja II kujutise ilma hageja II nõusolekuta ebaõige informatsiooni osana. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esinesid õigusvastasust välistavad asjaolud.
20.Järgnevalt analüüsib kohus hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja II mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu 500 euro ulatuses. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
21.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud kaasuses on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on VÕS § 1047 lg 1-2 alusel kostja poolt ebaõige teabe ja VÕS § 1046 lg 1 alusel ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja II au teotavas vormis.
22.Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja II on kahju tekkimist põhjendanud hageja II maine languse ning usaldusväärsuse kahjustamisega nii hagejale II tundmatute kolmandate isikute ees kui ka hageja II tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja avaldatud väidetega, mis lõi hageja II tegevusest põhjendamatult ebaõige ettekujutuse. Hageja II on pidanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu tegelema nende väidete ümberlükkamisega, taluma teiste isikute põhjendamatuid küsimusi ja viiteid olematutele „faktidele“.
Kostja esitatud väidetest jääb ebakohane mulje, justkui oleks hageja II teinud tehinguid või toiminguid, mis pole seaduslikud või lubatud või on eetiliselt taunitavad (nt inimeste petmine, altvedamine, raha mittemaksmine, nahaalseks olemine, politseisse isikute peale kaebamine, klouniks olemine). Kostja ebakohased väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited on jõudnud terve hulga isikuteni, sest need on avaldatud veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook erinevates gruppides. “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)” gruppi kuulub kokku 6,8 tuhat kasutajat, „Töö portaal !!“ gruppi kuulub kokku 2,6 tuhat kasutajat, „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“gruppi kuulub kokku 18 tuhat kasutajat, „Töö Eestis“gruppi kuulub kokku 3,6 tuhat kasutajat, „Teenused/töö (Eesti)“ gruppi kuulub kokku 5,1 tuhat kasutajat, „Tallinna kelmid“ gruppi kuulub kokku 4,1 tuhat kasutajat. Nimetatud gruppide näol on tegemist kasaarvatud ehituse valdkonnaga seotud isikute jaoks populaarse ja rohkesti loetava veebikeskkonnaga. Kostja ebaõiged väited on avaldatud juba alates 03.07.2020 ehk antud õigusvastased väited on olnud avalikkusele kättesaadavad hagiavalduse esitamise hetkeks juba üle ühe kuu. Hageja II ning kogu tema perekond on pidanud tasuma piinlikkust. Kostja avaldatud ebaõige info kutsus gruppide kasutajate seas esile hulgaliste äärmiselt negatiivse sisuga kommentaaride kirjutamist. Seoses asjaoluga, et kostja avaldas hageja II puhul tema Facebooki kontol olnud pildi, millel olid lisaks hagejale II ka tema alaealised lapsed, katkestasid lapsed kostjapoolse häbistava ja alandava info avalikustamisega seoses suhtlemise oma tuttavatega ja trennides käimise. Lapsed olid juhtunu ning oma tuttavatega ja teiste isikutega edasise suhtlemise pärast šokis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 p 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga, hageja on VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette on pidanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu tegelema nende väidete ümberlükkamisega, taluma teiste isikute põhjendamatuid küsimusi ja viiteid olematutele „faktidele“. Kostja esitatud väidetest jääb ebakohane mulje, justkui oleksid hageja II teinud tehinguid või toiminguid, mis pole seaduslikud või lubatud või on eetiliselt taunitavad (nt inimeste petmine, altvedamine, raha mittemaksmine, nahaalseks olemine, politseisse isikute peale kaeblemine, klouniks olemine). Kohus asub seisukohale, et hageja II isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Samas märgib kohus, et hagi on esitatud hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, seega ülejäänud perekonnaliikmete piinlikkustunne ja mainekahju ei ole antud tsiviilasjas asjakohane. Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et VÕS §127 lg 4 kohaselt on hagejale II isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga.
23.Kostja on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil (avaldada info võlgnevuse kohta kolmandate isikute teavitamiseks). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on VÕS § 1050 süülise kahju tekitamisega tahtluse vormis (VÕS § 104 lg 5). Kostja ei ole kohtu ette toonud süüd välistavaid asjaolusid.
24.Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes VÕS § 134 lg 2, VÕS § 1050 ja VÕS § 140 lg 1 sätestatust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja nr 3-2-1-85-08, p 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja II on seisukohal, et mittevaralise kahju suuruse hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et kostja ebakohane väärtushinnang ja ebaõiged faktiväited on jõudnud terve hulga isikuteni, sest need on avaldatud veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook erinevates gruppides. Kostja ei ole hageja II ees vabandanud ega eemaldanud avaldatud informatsiooni.
25.Kohus on seisukohal, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale II kostja teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 18). Antud juhul on hageja II kohtu ette toonud asjaolud, millest järelduvalt on kostja avaldanud hageja II kohta au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohase väärtushinnangu Facebooki erinevates gruppides. Avaldatud informatsioonist järeldub, et hageja II petab ja jätab raha maksmata, laseb inimesed üle, esitab jultunult kaebusi politseile ja on kloun. Informatsiooni juurde oli lisatud hageja II foto. Rikkumise raskuse juures tuleb arvestada, et avaldatud teksti kommenteeriti omakorda hageja II suhtes agressiivselt meelestatuna erinevate isikute poolt (tl 62-65, 68, 51, pöördel allmärkes esitatud tõlge). Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kostja ei ole pöördunud lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks vastava õiguspädeva organi poole ja on eelistanud vaidluse lahendada hageja II kohta informatsiooni avalikustamisega internetis. Kohus on seisukohal, et Facebookis häbistava ja alandava informatsiooni avaldamine ei ole kohane vahend oma eesmärkide saavutamiseks. Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel leiab kohus, et avaldatud informatsioonist tekkiv kahju on kestev, kuivõrd kostja ei ole avaldatud informatsiooni eemaldanud. Kostja ei ole hageja II ees vabandanud ega püüdnud tekkinud kahju kompenseerida.
26.Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Antud juhul asub kohus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist ja suhtumist hagejasse II pärast rikkumist jm asjaolusid, ei ole hageja II poolt taotletud ulatuses mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid arvestama peab, et ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend on olulised vahendid au teotamise negatiivse tagajärje kõrvaldamisel ja kahjuliku tagajärje kompenseerimisel, seda nii erikui ka üldpreventiivses tähenduses. Antud kaasuse asjaolude ja tõendite pinnalt peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja II au ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnanguga teotamise tagajärjel mittevaralise kahju hüvitamise nõude 300 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõude 200 euro ulatuses.
27.TsMS § 442 lg 8 viies lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 370 lg 2 kohaselt peab kohus hageja taotlusel kontrollima üht võimalikest alternatiivsetest nõuetest esmajärjekorras.
Kui kohus rahuldab ühe hageja järjestamata alternatiivnõude, ei pea ta teise alternatiivnõude rahuldamata jätmist TsMS § 442 lg 8 viienda lause järgi põhjendama. See tähendab ühtlasi, et kohus ei pea sellisel juhul võtma seisukohta teiste alternatiivnõuete kohta ka kohtulahendi resolutsioonis (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24). Arvestades, et kohus rahuldas hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõude (hagi resolutsiooni punkt 4), ei põhjenda kohus juhindudes TsMS § 442 lg 8 sätestatust hagi resolutsiooni punktis 5 esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist kohtu õiglasel äranägemisel.
28.TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Kostja on esitanud 15.12.2020 vastuväite kohtu tegevuse peale. Vastuväite kohaselt toimetas kohus hagejate 23.10.2020 seisukohad kostjale kätte eelmenetluse lõpetamise päeval 03.12.2020, sellega rikkus kohus kostja protsessuaalset õigust vastuväidete esitamiseks. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide ei ole antud juhul põhjendatud. 03.12.2020 määruses andis kohus menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 15.12.2020. Seega oli kostjale tagatud TsMS § 328 lg 2 kohaselt võimalus vastaspoole faktilistele väidetele vastata. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kostja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 18.09.2020 menetlusse võtmise määruses on tsiviilasja hinnaks märgitud 4500 eurot. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 124 lg-s 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 134 lg 3 kohaselt juhul, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hagejad on esitanud tuvastusnõude koos sellega seotud varalise nõudega, varalise kahju väljamõistmise nõuded on alternatiivsed ja samas vääringus, seega tuleb lugeda TsMS § 134 lg 3 koosmõjus TsMS § 134 lg 1 teise lause alusel tuvastusnõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks 500 eurot, millele lisandub TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaraline nõue so ebaõigete faktiväidet ümberlükkamise nõue 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 I lause alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 4000 eurot (3500 + 500). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele hageja I nõuetes 100 % ulatuses kostja kanda. Hageja II nõuetes jätab kohus menetluskulud 92,5 % ulatuses kostja kanda ja 7,5 % ulatuses hageja II kanda.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
32.15.12.2020 esitasid hagejad kohtule menetluskulude nimekirja. Hagejatele on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: -
hagiavalduse koostamine 5 h /600 eurot; hagivastusega tutvumine/analüüs 1 h / 120 eurot; hageja seisukoha koostamine 2 h / 240 eurot; kostja 22.11.2020 vastusega tutvumine 0,5 h / 60 eurot; hageja 15.12.2020 arvamuse koostamine 2,5 h / 300 eurot.
Käesolevas tsiviilasjas on hageja kandnud õigusabikulusid 11 h ulatuses so 1320 eurot koos käibemaksuga + riigilõiv 450 eurot = 1770 eurot.
33.Kostja esitas hagejate menetluskuludele vastuväited. Kostja on seisukohal, et hagejate menetluskulud on ülepaisutatud/põhjendamatud seisukoha koostamisel hagivastusele. Kostja arvates on dokumendi sisu ja mahtu hinnates koostamise piisavaks ajakuluks 45 min. Seda enam, et enne seisukoha koostamist oli hageja esindaja poolt juba kulutatud hagile vastuse analüüsiks üks tund. 22.11.2020 seisukohta, millega tutvumiseks kulutas hagejate esindaja 0,5 tundi, kostjal leida ei õnnestunud. Hagejate 15.12.2020 menetlusdokumendi koostamiseks kulutatud 2,5 tundi on samuti ülepaisutatud kulu, arvestades seda, et dokumendis sisaldub menetluskulude nimekiri, mille koostamise eest kulutatud aeg reeglina ei arvestata kulude suuruse kindlaksmääramisel. Lisaks peab kostja ülepaisutatuks esindaja tunnitasu suurust asja keerukusele mittevastavuse tõttu.
34.Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 5 h ulatuses arvestades esitatud hagiavalduse (sisuliselt ca 7 lk + lisadena väljavõtted Facebookist 10 lk koos tõlgetega) ja selle lisade sisu ja mahtu. Kostja poolt 08.10.2020 hagile esitatud vastusega (sisuliselt ca 3,5 lk + lisadena väljavõtted SMS kirjavahetusest ja e-postist koos tõlgetega) tutvumine/analüüsimine ja sellele 23.10.2020 seisukoha koostamine on kohtu hinnangul kokku põhjendatud ja vajalik õigusabi 2 h ulatuses. Kohus juhib kostja tähelepanu, et hagejad on ekslikult
märkinud õigusabikuluks kostja 22.11.2020 vastusega tutvumise, tegemist on kostja 20.11.2020 menetlusdokumendiga. Nimetatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik 0,5 h ulatuses tulenevalt menetlusdokumendi sisust ja mahust (sisuliselt ca 3,5 lk, milles kostja oli esitanud viiteid varasemalt esitatud tõenditele + täiendav tõend), kohus arvestab, et tegemist oli kostja vastusega 16.11.2020 kohtunõudele. Hagejate õigusabi seoses 15.12.2020 seisukoha koostamisega on kokkuvõtlik dokument, milles hagejad kordavad varasemalt menetluses esitatud seisukohti ja järeldusi. Kohus peab põhjendatud õigusabiks arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt ca 2,5 lk) 2 h ulatuses. Tulenevalt kostja vastuväitest menetluskulude nimekirja sisaldumisele 15.12.2020 menetlusdokumendis juhib kohus kostja tähelepanu, et Riigikohus on lahendis nr 2-18-7550 p 15 muutunud oma varasemat seisukohta ja peab menetluskulude nimekirja s.h avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulusid, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulusid (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikeks kuludeks. Kokku loeb kohus hagejate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9,5 h (5 + 2 + 0,5 + 2) ulatuses. Mis puudutab hagejate lepingulise esindaja tunnitasu suurust, märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot, kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hagejad kinnitasid, et ei ole käibemaksukohuslased. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejad hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 132 lg 1 (hagilt hinnaga 4000 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 325 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 325 eurot tuleb hagejate menetluskuluna kindlaks määrata. Kohus selgitab hagejatele, et TsMS § 150 lg 4 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagejatel 125 euro ulatuses enammakstud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus. Hagejate menetluskulude suuruseks on kokku 1275 eurot (950 + 325), kummagi hageja kohta 637,50 eurot. Kokku on hageja I menetluskulude suuruseks 637,50 eurot ja hageja II menetluskulude suuruseks 637,50 eurot, millest 92,5 % on 589,68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista. Hageja I kasuks tuleb kostjalt välja mõista 637,50 eurot.
Hageja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 247,50 eurot [(1770 : 2) – 637,50]. Hageja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 295,32 eurot [(1770 : 2) – 589,68].
35.15.12.2020 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: - kliendiga kokkusaamine, vaidluse sisu ning asjaolude väljaselgitamine – 30 min, 50 eurot; - hagiavaldusega, puuduste kõrvaldamise määrustega, hagi 28.08, 14.09, 15.09, 17.09.2020 täpsustustega tutvumine 4 tundi, 400 eurot; - kliendiga kokkusaamine selgituste saamiseks hagejate faktiväidete suhtes, väidete ümberlükkamiseks vajalikke tõendite ringi kindlaksmääramine, kliendile selgitamine, millised tõendid on kohtumenetluses lubatud 45 min, 100 eurot; - haginõuete õiguslik analüüs, kohtupraktikaga tutvumine 1,5 tundi, 150 eurot; - kliendilt saanud tõenditega tutvumine, täiendavate selgituse küsimine, poolte kirjavahetuse tõlge eesti keelde 1 tund, 100 eurot; - hagile vastuse projekti koostamine 3 tundi, 300 eurot; - klienti hagile vastuse projektiga tutvustamine, projekti täpsustuste sisestamine tulenevalt kliendi märkustest 1,5 tundi, 150 eurot; - 16.11.2020 kohtunõudega tutvumine 30 min., 50 eurot; - kohtunõude täitmine (20.11.2020 menetlusdokumendi koostamine) 3 tundi, 300 eurot; - 03.12.2020 kohtukirjaga tutvumine 15 min., 25 eurot; - hagejate 23.10.2020 menetlusdokumendiga tutvumine, kliendile dokumendi sisu seletamine 45 min, 75 eurot; - 15.12.2020 lõplike seisukohtade, arvestades hagejate 23.10.2020 menetlusdokumendis tehtud väiteid ning vastuväide kohtu tegevusele koostamine 2,5 tundi, 250 eurot. Kohus juhib kostja tähelepanu arvutusveale menetluskulude nimekirja punktis 3. Käesolevas tsiviilasjas on kostja kandnud õigusabikulusid 819,25 h ulatuses so 1950 eurot (õige arvutuse kohaselt 1925 eurot).
36.Hagejad esitasid 21.12.2020 kostja menetluskulude peale vastuväited ja paluvad kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Kliendiga kokkusaamine, vaidluse sisu ning asjaolude väljaselgitamine ei ole hüvitatav, kuna kostja menetlusdokumentidest on ilmne, et kostja pöördus enne hageja poolt kostja vastu kohtusse pöördumist juristi poole ja on alust arvata, et nimetatud ajakulu õigusabile on seotud kohtuvälise menetlusega, mistõttu ei ole see menetluskuluna hüvitatav. Hagiavaldusega ja puuduste kõrvaldamise määrustega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, kuna kostja viidatud määrused ja hagi täpsustused puudutasid olemasoleva hagiavalduse üksikuid detaile, mis ei eeldanud iga täpsustuse puhul kogu hagimaterjali uuesti läbitöötamist. Seega hagiavalduse ja täpsustusega tutvumise mõistlikuks ajakuluks võiks olla maksimum 1 töötund. Kliendiga kokkusaamise selgituste saamiseks hagejate faktiväidete suhtes, väidete ümberlükkamiseks vajalikke tõendite ringi kindlaksmääramine, kliendile selgitamine, millised tõendid on kohtumenetluses lubatud võib olla põhjendatud maksimaalselt 30 minuti ulatuses, kuna kostjal kas oli midagi oma tegevuse õigustamiseks kohtule esitada või mitte. Kostja dokumentidest paistab, et kostja analüüsis hagejate vastu töövaidlusorganitesse pöördumise küsimust, mis ei ole käesoleva vaidlusega seotud ja hüvitatav.
Haginõuete õiguslik analüüs ja kohtupraktikaga tutvumise toiming on seotud otseselt ja tehtav üheaegselt hagiavaldusega tutvumisel, mistõttu eraldi kulureana väljatoomine viitab otseselt kostja soovile menetluskulusid kunstlikult fabritseerida. Seega ajakulu võiks olla maksimum 0,5 tundi. Tõendina on kostja esitanud vaid paarialuselise kirjavahetuse, millega tutvumine ei võtaks kauem aega kui 10 minutit, täiendavate selgituste küsimine võiks võtta maksimum 10 minutit. Kirjavahetuse tõlkimist ei saa kohtupraktika valguses pidada põhjendatuks nende selle arvestamist tunnitasuna (ei saa olla arvestatud samadel põhimõtetel kui vahetut õigusabi osutamine). Ühe A4 lehe täit sisuga teksti tõlkimine maksab keskmiselt 7 eurot (tegemist on turul kehtiva tariifiga). Vastavalt ringkonnakohtu otsusele (TrtRnKm 04.07.2017, 2-14-59510, p 7) loeb menetlusdokumentide puhul nendes sisalduvate seisukohtade sisukus ja põhjendatus, mitte nende maht, sest seadusest ei tulene kohtule kohustust hinnata menetluskulude suurust dokumentide lehekülgede arvu vm mahtu väljendava kriteeriumi alusel. Kostja hagivastus koosneb neljast leheküljest ja selle sisu puudutab vaid kostjapoolsete faktiliste asjaolude väljatoomist. Vastuse sisuga tutvudes on ilmne, et sellele ei eelnenud sügavat õiguslikku analüüsi ja tegemist on kiiremas korras tehtud formaalse vastusega, mille kirjutamisele ei kulunud rohkem aega kui 1 tund. Ilmselgelt mittevajalik on ka valmiskirjutatud hagivastuse projektiga kliendi tutvustamine ja täpsustuste sisestamine tulenevalt kliendi märkustest lisaks 1,5 tunni jooksul. Nimetatud ajakulu ei ole üldse vajalik ega mõistlik. 16.11.2020 kohtunõudega tutvumisel oli tegemist kohtu minimaalse suurusega kirjaga, mis ei võta rohkem aega kui 10 minutit. Ringkonnakohtute otsustes (TlnRnKm 20.02.2017, 2-0866455, p 26 ja TlnRnKm 20.02.2017, 2-0866455, p 26) viidatu kohaselt ei saa ajakulu mõõta menetlusdokumendi lehekülgede arvu järgi, vaid tuleb hinnata dokumendi koostamiseks tehtud tööd. Annab TsMS § 175 lg 1 Riigikohtu hinnangul kohtule ka võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kostja 20.11.2020 dokumendis toodu näol on tegemist sisuliselt analoogia kostja hagivastuses tooduga, mistõttu nimetatud dokumendi koostamisele ei oleks mõistlik kulutada rohkem kui 1 tund. Ringkonnakohtu otsuse (TlnRnKm 17.01.2017, 2-14-13786, p 911) kohaselt korduva sisuga dokumentide (nt seisukoht on enamuses ümberkopeeritud, osaliselt ümbersõnastatud ja sisaldab üht täiendavat viidet õiguskirjandusele) esitamine on põhjendamatu ja ebavajalik, sest piisaks teatest kohtule varasemate seisukohtade jäämise juurde. Kostja 15.12.2020 dokument sisaldab kostja eelnevalt esitatud dokumentides toodut, mistõttu nimetatud dokumendiga seotud ajakulu on põhjendamatu ega ole hüvitatav.
37.Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulusid seoses hagivastuse esitamisega kokku 4,5 h ulatuses, arvestades tsiviilasja keskmist keerukust, esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu (sisuliselt ca 7 lk + lisadena väljavõtted Facebookist 10 lk koos tõlgetega) ning kostja poolt 08.10.2020 esitatud hagivastuse sisu ja mahtu (sisuliselt ca 3,5 lk + lisadena väljavõtted SMS kirjavahetusest ja epostist koos tõlgetega). Seoses hagejate vastuväidetega märgib kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmise eelselt kohtu poolt osundatud puuduste kõrvaldamise menetlusdokumentidega, milles kohus palus hagejatel TsMS § 363 lg 1 p 1-3 kohaselt täpsustada nõudeid, hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitada nõuetekohased viited tõenditele. Lisaks tuli hagejatel esitada kohtule võõrkeelsete lisade tõlked, lepingulise esindaja haridusnõude täitmist tõendav dokument ja volikiri esindusõiguse tõendamiseks. Kohus võttis 18.09.2020 kohtumäärusega menetlusse hagejate poolt 17.09.2020 esitatud hagiavalduse tervikteksti ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejate vastuväidetega, et kostja õigusabi hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamise kohtumäärustega tutvumise kindlaksmääramiseks ei ole esitatud ulatuses põhjendatud, kohus vähendab eeltoodud põhjendustel kostja õigusabi mahtu nimetatud toimingu osas. Samas märgib
kohus, et esindusõiguse teostamiseks on lepingulisel esindajal vaja konsulteerida kliendiga, et selgitada välja kostja positsioon, võimalikud tõendid, kliendi seisukohad esitatud hagi suhtes jpm. Asjaolu, et antud juhul oleks kostja esitanud kohtule õigusabikulusid kohtumenetluse eelse perioodi kohta, kohtule esitatud materjalidest ei nähtu. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja tõlkinud kohtule esitatavad tõendid, kuivõrd lepinguline esindaja osutab teenust tunnihinde alusel on kohus seisukohal, et ka menetlusdokumentide tõlkimist lepingulise esindaja poolt saab lugeda põhjendatuks tunnitasumäära alusel. Kostja õigusabi seoses 16.11.2020 kohtunõudega ja selle täitmisega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kokku 2,75 h ulatuses arvestades kohtunõude (ca 2 lk) ja kostja 20.11.2020 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt ca 3,5 lk, milles kostja kordab varasemalt esitatud vastuväiteid ja viitab varasemalt esitatud tõenditele + esitas täiendava tõendina äriregistrist hageja I B kaardi väljavõtte). 03.12.2020 kohtukirjaga tutvumise õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 0,25 h ulatuses arvestades, et menetlusdokumendi sisuks oli pooltele tähtaegade määramine ja menetlusosaliste teavitamine eelmenetluse lõpetamisest. Hagejate 23.10.2020 menetlusdokumendiga tutvumist ja kliendiga konsulteerimist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks 0,5 h ulatuses arvestades, et dokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt ca 1,5 lk), milles hagejad on esitanud kokkuvõtlikud seisukohad kostja vastuväidete suhtes ning kostja õigusabi on piirdunud menetlusdokumendiga tutvumise ja kliendi informeerimisega. 15.12.2020 menetlusdokumendi koostamisega seonduv õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik 2 h ulatuses, arvestades, et tegemist on (sisuliselt ca 2,5 lk) osaliselt varasemalt esitatud seisukohtade kokkuvõttega. Seoses hagejate vastuväitega märgib kohus, et kostja on mh esitanud menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevuse peale, lisaks juhib kohus hagejate tähelepanu, et kohus lõpetas tsiviilasjas eelmenetluse 03.12.2020. Seega tulenevalt TsMS § 329 lg 1 oligi pooltel 15.12.2020 veel võimalik esitada üksnes varasemalt menetluses esitatud väiteid ja kokkuvõtteid. Arvestades tsiviilasja keskmist keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks 100 eurot. Kostja õigusabikulude suuruseks kujuneb 1000 eurot [(4,5 h + 2,75 h + 0,25 h + 0,5 h + 2 h] x 100 eurot/ h], millest 7,5 % on 75 eurot, mis tuleb hagejalt II kostja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1875 eurot (1950 – 75 eurot).
38.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja II ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks välja menetluskulud summas 514,68 eurot (589,68 – 75).
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
40.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022. a otsusega nr 2-20-11550.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.