X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 05. veebruari 2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus osas, millega maakohus jättis Ylt X kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 489,60 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 489,60 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
3.2.Mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot ja viivis hüvitiselt 150 eurolt alates hagi esitamisest 01.12.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.3.Jätta menetluskulud Y kanda.
3.4.Mõista Ylt X kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 2101 eurot (sh 245 eurot riigilõivud ja 1856 eurot õigusabikulud).
2-22-18142
3.5.Mõista Ylt X kasuks välja viivis temalt väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja poolt internetis avaldatud laimava kommentaariga. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 2933 eurot, millest riigilõivud on 245 eurot (s.o hagi esitamiselt 175 eurot ja määruskaebuse esitamiselt 70 eurot) ja lepingulise esindaja kulu on 2496 eurot koos käibemaksuga (avalduses ekslikult 2469 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi kokku 13 tundi tunnitasuga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: hagiavalduse koostamine (3 tundi); tutvumine kohtumäärusega, vastuväite koostamine, suhtlus (40 minutit); määruskaebuse koostamine (1 tund 30 minutit); ringkonnakohtu 17.02 määrusega tutvumine, maakohtu 01.03 määrusega tutvumine (10 minutit); kostja vastusega tutvumine, arutelu kliendiga, tõendite kogumine, seisukoha koostamine, e-kirjavahetus ja kooskõlastamine kliendiga (2 tundi 50 minutit); 26.04 seisukoha täiendamine (30 minutit); 25.08 kohtunõude õiguslik analüüs ja suhtlus kliendiga, vastuse koostamine (2 tundi); lõplike seisukohtade koostamine (2 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit). Lisaks taotleb hageja prognooskuluna kohtulahendiga tutvumise ja kliendile edastamise (1 tund) kulu hüvitamist. Taotluses on selgitatud, et prognooskulu tekib pärast kohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega, kuid tegu on vajaliku ja põhjendatud kuluga.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväidet.
2-22-18142 Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 05.01.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 1611,40 eurot, millest 245 eurot on riigilõivud ja 1366,40 eurot on õigusabikulud. Kohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendas kohus otsust järgmiselt. Hageja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud. Tegemist on õiguslikult ja faktiliselt lihtsa vaidlusega, kus hageja on paisutanud menetlusdokumendi mahtu läbi erakordselt suure arvu Riigikohtu ja teiste kohtute lahendite tekstide kopeerimise, seostamata kopeeritud lauseid konkreetse vaidluse faktiliste asjaoludega. Hageja menetlusdokumentidest on keerukas eristada vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid ning teiste kohtute lahendites kajastatud asjaolusid, mistõttu on osaliselt tegemist tahtliku kohtu eksitamisega.
6.Hagiavalduse koostamise mõistlik ajakulu on 3 tunni asemel 2 tundi. Hilisemate menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu on 7 tunni 20 minuti asemel kokku põhjendatud 3 tunni ulatuses. Täiendavates menetlusdokumentides hageja vaid kordas varasemaid väiteid ja lisas uuesti ebamõistlikus ulatuses kopeeritud teksti erinevatest kohtulahenditest, mis asja lahendamiseks vajalik ei olnud. Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 7 tunni ulatuses. Taotlus prognooskulu hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kohtulahendi edastamise näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Ka kohtulahendiga tutvumise näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Kohtulahendiga on kliendil endal võimalik tutvuda. Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 1120 euro ulatuses (koos käibemaksuga 1366,40 euro ulatuses). Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis kostjalt hageja menetluskuludena välja mõistmata 1611,40 eurot ületavad kulud ja nendelt viivise. Hageja palub teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja 2906 eurot, millest 245 eurot on riigilõivud ja 2661 eurot õigusabikulud, ning kohustada kostjalt tasuma väljamõistetud summalt viivist.
8.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ega lähtunud varasemast kohtupraktikast. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele ühtegi vastuväidet.
9.Maakohus ei põhjendanud, miks on tegemist keskmisest lihtsama kohtuasjaga. Selline seisukoht ei lähtu sarnaste asjade varasemast praktikast. Ringkonnakohus on mittevaraliste kahjunõuete ja au teotamise ning isikuõiguste rikkumise asjades pidanud menetlusi keskmise keerukusega asjadeks (vt nt TlnRnKo 11.03.2022, 2-20-11550, p 25; TlnRnKo 29.09.2021, 220-2487, p 32). Maakohus möönis sisuliselt ka ise, et tegemist on keskmise keerukusega asjaga, kuna lähtus hageja lepingulise esindaja tunnitasu määramisel tasumäärast, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud advokaaditasu keskmisele turuhinnale.
10.Maakohus hindas õigusabile kulunud aega ebaõigesti. Kohus pidas hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tunni asemel 2 tundi. Hagiavaldus on 9 lk pikk, millest sisuline osa on
2-22-18142 8 lk. Praktikas on peetud menetlusdokumendi 1 lk sisulise teksti koostamise põhjendatud ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund (vt nt VMKo 17.07.2023, 2-23-7484, p 9). Põhjendamatu on seisukoht, et hageja kopeeris hagiavaldusse kohtupraktikat seda vaidlusega seostamata. Kohus ei toonud välja ühtegi näidet oma seisukoha põhistamiseks. Hagis kajastatud kohtupraktika on relevantne ja otseselt seotud siinse menetlusega.
11.Kohtu põhjendused ülejäänud menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu vähendamisel ei ole jälgitavad. Kohtu seisukohast ei ole võimalik aru saada, millises osas on toimingud põhjendatud ja millises mitte. Kohus jättis kindlaks määramata hageja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud, kuigi ringkonnakohus rahuldas 17.02.2023 määrusega hageja kaebuse.
12.Kohus ei põhistanud, miks kohtuotsusega tutvumise kulu ei võiks olla põhjendatud. Seisukoht, et „klient saab otsusega ise tutvuda“, ei ole mõistlik või asjakohane, arvestades mh seda, et otsusega tutvumise pinnalt peab hageja õiguslikult analüüsima otsuse vaidlustamise perspektiivi. Arvestades ilmnenud vajadust kohtuotsus vaidlustada, oli nimetatud kulu ka tegelikult põhjendatud ja vajalik. Kohtupraktikas on leitud, et keskmiselt võtab 1 lk lugemine u 3–5 minutit (maakohtu otsus on 11 lk pikk), lisandub ka analüüs, võrdlus hageja argumentidega ning suhtlus kliendiga. Vastustaja seisukoht
13.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks 489,60 eurot välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 489,60 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
15.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena 1611,40 eurot ületavad kulud välja mõistmata. Maakohtu otsus on seega TsMS § 456 lg 1 alusel jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi, jaotas menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot tasutud riigilõivude ja 1366,40 eurot õigusabikulude hüvitamiseks.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
2-22-18142
17.Õige on hageja etteheide, et maakohtu järeldused hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud põhjendatud aja hindamisel ei ole jälgitavad ega kontrollitavad. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu oli taotletud 13 tunni asemel 7 tundi, kuid otsuse põhjendustest ei nähtu, milliseid toiminguid ja millises ulatuses pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks ja milliseid mitte. Kohus jättis osad menetlustoimingud ilmselt üldse tähelepanuta, kuna otsuse kohaselt hindas maakohus 10 tunni ja 20 minuti õigusabikulu põhjendatust (s.o hagi koostamise aeg 3 tundi ja hilisemate menetluses esitatud dokumentide ajakulu 7 tundi 20 minutit), kuid menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi mahus 13 tundi. Maakohus leidis, et hageja esindaja toimingud on kokku põhjendatud 5 tunni ulatuses (st hagi koostamine 2 tundi ja hilisemad toimingud 3 tundi), kuid mõistis kostjalt välja õigusabikulud 7 tunni eest. Otsusest ei selgu, mille eest pidas kohus täiendavalt põhjendatuks kahte tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja hindab hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ise.
18.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et hagi koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb taotletud 3 tunni asemel lugeda 2 tundi. Kolleegium möönab, et arvestades sarnaste internetis laimamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagide rohkust, võib kohtu vaates olla tegemist n-ö tüüphagiga. Samas on iga hagiavaldus vaja seostada konkreetse juhtumi asjaoludega ning koguda ja lisada ka asjakohased tõendid. Hagejale ei saa ette heita ka viiteid kohtupraktikale sarnastes asjades. Ringkonnakohus ei leia, et hagis sisalduvad viited kohtupraktikale oleks täiesti asjakohatud või mitte seostatud käesoleva vaidluse asjaoludega. Hagiavaldus on struktureeritud ja viited kohtupraktikale vastavate alateemade all. Arvestades eeltoodut, on hagiavalduse koostamise eest taotletav 3 tundi mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas dokumendi sisu ja mahuga.
19.Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal kohtu 12.12.2022 kirjaga tutvumisele, suhtlusele ja vastuväite koostamisele 40 minutit. Olukorras, kus hageja ei nõustunud kohtu hinnanguga tsiviilasja hinna kujunemisele ja sellest tulenevalt täiendava riigilõivu nõudega, ei saa kohtu tegevusele vastuväite esitamist pidada ebamõistlikuks. Ka vastuväite koostamise ajakulu vastab dokumendi sisule ja mahule. Seega on tegemist vajaliku toiminguga ja põhjendatud ajakuluga.
20.Hageja esindajal kulus maakohtu 04.01.2023 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tutvumisele ja selle peale määruskaebuse koostamisele 1 tund ja 30 minutit. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldas 17.02.2023 määrusega hageja määruskaebuse, oli kaebuse esitamine põhjendatud ja esindatava õiguste kaitseks vajalik. Kaebuse koostamisega seotud menetlustoiminguteks kulunud 1 tund 30 minutit on mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Samuti on põhjendatud maakohtu 01.03 määrusega tutvumise ajakulu 10 minutit.
21.Hageja esindajal kulus kostja vastusega tutvumisele, kliendiga arutelule, tõendite kogumisele ja seisukoha koostamisele kokku 3 tundi ja 20 minutit. Arvestades kostja esitatud vastuse sisu ning hageja 26.04.2023 seisukoha sisu ja mahtu, ei saa seisukoha koostamisega seotud toiminguid pidada vajalikuks enam kui 2 tunni ja 30 minuti ulatuses.
22.Hageja esindajal kulus 25.08.2023 kohtunõude õiguslikule analüüsile ja sellele vastuse koostamisele kokku 2 tundi. Kohtunõudes palus kohus hagejal oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Arvestades, et vajadus asjaolude täiendavaks selgitamiseks oli tingitud osaliselt hageja enda seniste menetlusdokumentide ebaselgusest, peab kolleegium kõnesolevat menetlustoimingut põhjendatuks osaliselt, s.o 1 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus taotletavat ajakulu 1 tunni võrra.
2-22-18142
23.Samuti ei ole täies mahus põhjendatud hageja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu 2 tundi. Arvestades lõplike seisukohtade sisu ja mahtu, sh asjaolu, et need kordavad suures osas hageja poolt juba varem esitatud seisukohti, ning samal ajal ei esinenud vajadust ka kostja täiendavatele seisukohtadele vastata, ei ole hageja esindaja põhjendatud ajakulu rohkem kui 30 minutit. Kohus vähendab taotletavat ajakulu 1 tunni 30 minuti võrra.
24.Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 20 minutit on põhjendatud ja mõistlik ajakulu, arvestades ka dokumendi sisu ja mahtu.
25.Lisaks taotles hageja prognooskuluna kohtuotsusega tutvumise ajakulu hüvitamist 1 tunni ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (RKTKo, 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). Kohtulahendiga tutvumise ajakulu on üldjuhul edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi peale edasi kaebamine eeldab selle sisulist analüüsi. Menetlusosalisele soodsa kohtulahendi puhul ei saa sellega tutvumise ajakulu pidada vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seoses hageja väitega, et kõnealune kulu oli ka tegelikult põhjendatud ja vajalik, kuna hageja vaidlustas otsuse, märgib kohus, et ka otsuse tegelikult vaidlustamine ei muuda taotletud prognooskulu maakohtu menetluse kuluks. Kolleegium pöörab tähelepanu aga ka sellele, et praegusel juhul vaidlustab hageja maakohtu otsust üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Seadusest tuleneva piirangu tõttu ei ole menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulud aga hüvitatavad (TsMS § 178 lg 4).
26.Hageja esindaja tunnitasu (160 eurot, millele lisandub käibemaks) põhjendatuse hindamise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu diskretsiooniõigusesse ei sekku. Maakohus on aga otsuses hagejale väljamõistetavate õigusabikulude arvutamisel võtnud ebaõigesti aluseks käibemaksumäära 22%. Vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 kohaldub käibemaksumäär 22% kaupadele ja teenustele alates 01.01.2024. Käesolevas asjas osutati õigusabi enne 2024. aastat, seega kohaldub advokaaditasule käibemaksumäär 20%. Sellise arvestusega taotles õigusabikulude hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ka hageja ise.
27.Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 9 tunni 40 minuti ulatuses tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1856 eurot (160 × 9 tundi 40 minutit + 20%). Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1366,40 eurot, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 489,60 eurot ja vastavalt taotlusele ka sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis. Kostja vastuses toodud etteheited hageja esindaja tegevusele ei anna alust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda või vähendada veel täiendavalt esindaja poolt tema kliendi õiguste kaitsmiseks tehtud vajalike menetlustoimingute põhjendatud ajakulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4) jäävad apellatsioonimenetlusega soetud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2-22-18142 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.