Y hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) ja arst V. P. vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva mitterahalise kohustuse täitmise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kohtuistungite toimumise aeg
27.10.2020, 01.03.2021, 02.06.2021 ja 28.02.2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Y., ik XXX, esindaja: vandeadvokaat Henn Koduvere Kostja 1: Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu), esindaja A. R. Kostja 2 V. P. (Viru Vangla arst) ja tema esindaja A. R.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) ja V. P. vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva mitterahalise kohustuse täitmise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta Y. esindaja advokaat Henn Koduvere vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta hageja Y kanda. Kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Jätta Y esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
Anda hagejale riigipoolset menetlusabi ja jätta tsiviilasjas teostatud kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 271 eurot Eesti Vabariigi kanda.
6.Saata kohtuotsus teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Y (hageja) esitas 15.10.2019 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) (kostja 1) ja V. P. (kostja 2) vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva mitterahalise kohustuse täitmise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõuded kostja 1 vastu 5.3.-5.5:
5.3.alternatiivselt järjestatult kohustada Eesti Vabariiki Viru Vangla kaudu nõuetekohaselt (vastavalt seaduses sätestatule) täitma tervishoiuteenuse osutamise lepingut otsustamisel, kas hageja vajab:
5.3.1.liikumiseks karkusid;
5.3.2.isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel, jalutuskäigul, vangikambri koristamisel ja voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel, kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ning raskuste tõstmisel;
5.4.alternatiivselt järjestatult (s.t siis kui kohus peaks asuma seisukohale, et punktis 5.3. toodud nõue on lubamatu või kuulub rahuldamata jätmisele) keelata kostjal I tugineda arst V. P.i 25.07.2020. a väljastatud tõendile nr. 4647;
5.5.alternatiivselt järjestatult (st siis kui kohus peaks asuma seisukohale, et punktis 5.4. toodud nõue on lubamatu või kuulub rahuldamata jätmisele) tuvastada lisas 13 toodud tõendi õigusvastasus (seadusvastasus); Hageja nõuded kostja 2 vastu:
5.6.mõista kostjalt 2 hageja kasuks välja tekitatud mittevaraline kahju;
5.7.määrata kahju hüvitise suurus kohtu oma siseveendumuse järgi. Hagi asjaolude kohaselt on hagejale teostatud kolm alaseljaoperatsiooni, millest viimane teostati 2016. aastal. Pärast viimast alaseljaoperatsiooni (2016. aastal teostatud operatsiooni) on hagejal raske kehaline puue, mis väljendub alljärgnevas: Hageja parem jalg on vasakust jalast kõrgem, mistõttu ei saa ta toetuda paremale jalale. Toetudes paremale jalale lööb selga valu ning parem jalg kaob alt ära, s.t hageja vajub külili; Kui hageja teeb vale liigutuse, nt. kambrist väljas osakonna koridoris, kus on teised kinnipeetavad, kes liiguvad hagejast kiiremini ja kelle liikumist hageja segab ning kelle tõttu peab hageja tegema äkilisi liigutusi vältimaks kokkupõrkeid, tekib seljas nii tugev valu, et hageja parem jalg üldse ei toimi, mistõttu isegi minimaalsel liikumisel (nt. tualetti minekuks) tuleb Hagejal toetuda kahele kargule. Seljas ja jalas esineva valu vastu saab Hageja valuravi, mis jääb ebapiisavaks, s.t valu ei kao. Ka istumisel, liikumisel ja seismisel tekib Hagejal valu nii seljas kui jalas, mistõttu enamuse päevast viibib Hageja pikali. Hageja saab minimaalselt kummarduda ainult siis, kui ta toetub
ühe või mõlema käega vastu seina või mõnd teist eset, nt. näo pesemisel on hageja sunnitud toetuma ühe käega vastu seina ning teise käega pesema nägu (hoides samal ajal švammi); Kuna kummardumine ja kükitamine on võimatu, ei saa hageja iseseisvalt ilma isikliku abistajata siduda kingapaelu, tõsta maast asju, puhastada vangikambrit, muu hulgas pesta põrandaid, täita hügieeninõudeid. Hageja vajab abi kingapaelte sidumisel, maast asjade üles tõstmisel, vangikambri puhastamisel ja korrashoidmisel, muu hulgas põranda pesemisel Käesoleval ajal püüab Hageja kambripõrandat pesta ainult osaliselt kambri keskelt. Kuna Hageja füüsiliselt ei saa iseseisvalt (ilma teise isiku abita) varbavahesid puhtaks pesta, sai ta jalaseene . Ilma isikliku abistajata ei saa Hageja ka turvaliselt duši all käia. Duširuumi põrand on siledast ja libedast materjalist, mistõttu ei saa Hageja tasakaalu hoida. Jalutuskäigule minnes vajab hageja karke ja isiklikku abistajat, kes jälgiks, et Hageja treppidel tasakaalu ei kaotaks ja alla ei kukuks. Ka seismiseks vajab Hageja karke ja seljaortoosi, s.t nimme-ristluu korsetti . Seljavalude tõttu on probleeme tugeva vedruga uste avamisel. Ukse tõmbamisel või lükkamisel lööb selga valu ning kunagi pole kindel, kas saab uks lahti või mitte. Tervislikel põhjustel kasutab Hageja kardiotreeningu tegemiseks veloergomeetrit, millel sõitmine on valus (olgu selguse huvides lisatud, et teist alternatiivi ei ole – joosta Hageja ei saa ning ujumisvõimalust Kostja I tagada ei saa). Hageja nõuab kostjalt 1 tervishoiuteenuse lepingu nõuetekohast täitmist, st meditsiinilise otsuse tegemist , mille järgi tuleb meditsiinilisel näidustusel võimaldada Hagejale kuni tema terviseseisundi olulise paranemiseni hagi esemes märgitud med. teenust. Kostja 2 ei ole küll tervishoiuteenuse pooleks, kuid on teenust faktiliselt osutanud isikuna, mõistes, et vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest ka isiklikult käitunud vastutustundetult, kui tegi otsuse 25.07.2020, et hageja terviseseisund ei eelda hooldajat ega karkude kasutamist. Lepingu rikkumisega seoses on ta põhjustanud hagejale varalise kahju.
2.Kostja 1 ja 2 vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt on hagejale osutatud Viru Vanglas võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 nõuete kohast tervishoiuteenust. Tõendatud ei ole ka kostja 2 vastu esitatud ükski kahjunõude rahuldamise eeldustest, s.o kohustatud isiku õigusvastane tegevus või tegevusetus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Hageja tervis on olnud Viru Vanglas viibides pidevalt vangla tervishoiutöötajate kontrolli all. Kostjad on seisukohal, et hageja on enda terviseseisundit püüdnud näidata viletsamana, kui see tegelikult on. V.P. on seisukohal, et kostja 2 ei ole hagejale mittevaralist kahju tekitanud. Vanglas vangile abivahendite määramine ei ole nö klassikaline tervishoiuteenus. Sisuliselt on tegemist avaliku võimu teostaja abistamisega VangS § 41 lg-s 1 sätestatud vangi inimväärikust austava kohtlemise tagamisega. Tervishoiuteenuse korraldamist reguleerivad aktid ei näe ette, millistest andmetest peab arst seda tehes lähtuma, aga mitte ka seda, et seda tohiks teha ainult arsti vastuvõtul või vahetult selle järgselt. V.P. on seisukohal, et tema poolt on hagejat ravitud vähemalt vastavalt arstiteaduse keskmisele tasemele. Kostja 1 Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu on seisukohal, et vanglas hagejale osutatav (ja osutatud) tervishoiuteenus vastas nõuetele ning puudub sisuline põhjus riigi täiendavaks kohustamiseks hagejale tervishoiuteenuse osutamiseks. Kostjad on ühiselt seisukohal, et hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust.
3.09.02.2022 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele selles osas, et kohus jättis rahuldamata hageja taotluse ekspertide täiendavaks küsitlemiseks. Kostjad pidasid vastuväidet põhjendamatuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
5.Hagi ese: Hageja esitas kostja 1 vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mitterahalise kohustuse täitmise nõude ja kostja 2 vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
6.Hageja nõue kostja 1 vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mitterahalise kohustuse täitmise nõudes. VÕS § 758 lg.1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Vangistusseadus § 49 lg.1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Kostja on seisukohal, et hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. Puudub vaidlus, et kostja 1 osutas hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel tervishoiuteenust, mille eesmärgiks oli TTKS § 2 lg 1 järgi hoida ära hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Hageja väitel rikkus kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut, kuna kostja ei taganud hagejale pädevat ja kvaliteetset meditsiinilist abi.
7.Maakohus rahuldas menetluses kostja taotluse ja määras asjas 08.09.2021 kohtuarstliku ekspertiisi. 22.11.2021 ekspertiisiaktis esitasid eksperdid M. V., J. T. ja M. V. arvamuse milles vastasid hageja ja kostja poolte esitatud ja kohtu poolt määratud küsimustele järgmiselt:
1.Kas vanglas vangile isikliku abistaja määramine on eksperdi hinnangul tervishoiuteenus ning kas sellele leidub analoogset lahendust vanglavälises meditsiiniteenuse osutamises? Vanglas vangile isikliku abistaja määramine pole tervishoiuteenus. Kinnipeetav vajab tegevusterapeudi ja/või füsioterapeudi konsultatsiooni, kes näitab ette õiged harjutused ja võtted, mis võimaldavad tal igapäevase eluga hakkama saada. Vanglavälises meditsiiniteenuse osutamises võib isik taotleda Sotsiaalkindlustusameti kaudu puude määramist.
2.Kas Kostja II on tegutsenud vastavuses vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja vajaliku hoolsusega tervishoiuteenuse osutamisel, väljastades Lisas 13 toodud tõendi, mille kohaselt Hageja tervise seisund ei eelda hooldajat (isiklikku abistajat) ja karkude kasutamist? Y osutatud tervishoiuteenus on vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud vajaliku hoolsusega. Kinnipeetav ei vaja isiklikku abistajat ega karke. Ta vajab kõndimiseks küünarkeppi, mis võimaldab tal tunda liikumisel kindlamalt.
3.Kas seisuga 25. juuli 2020. a (s.o Lisas 13 toodud tõendi väljastamisel) vajas Hageja lähtuvalt oma tervise seisundist (i) karkusid liikumiseks; (ii) isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel ja/või jalutuskäigul ja/või vangikambri koristamisel ja/või voodipesu vahetamisel ja/või jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja/või kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ja/või raskuste tõstmisel? Kinnipeetav ei vajanud isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel ja/või jalutuskäigul ja/või vangikambri koristamisel ja/või voodipesu vahetamisel ja/või jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja/või kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ja/või raskuste tõstmisel.
4.Kas ekspertiisi tegemise aja seisuga (ja/või edaspidi) vajab Hageja lähtuvalt oma tervise seisundist (i) karkusid liikumiseks; (ii) isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel ja/või jalutuskäigul ja/või vangikambri koristamisel ja/või voodipesu vahetamisel ja/või jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja/või kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ja/või raskuste tõstmisel? Ekspertiisi tegemise seisuga ei vaja kinnipeetav isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel ja/või jalutuskäigul ja/või vangikambri koristamisel ja/või voodipesu vahetamisel ja/või jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja/või kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ja/või raskuste tõstmisel.
5.Kas alates 25. juulist 2020. a (s.o Lisas 13 toodud tõendi väljastamisel) kuni ekspertiisi tegemise kuupäevani vajas Hageja lähtuvalt oma tervise seisundist 7(7) AK Ekspertiisiakt nr 21E-AOK0015 (allkirjastatud digitaalselt) (i) karkusid liikumiseks; (ii) isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel ja/või jalutuskäigul ja/või vangikambri koristamisel ja/või voodipesu vahetamisel ja/või jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja/või kingapaelte kinni ja lahtisidumisel ja/või raskuste tõstmisel? Kinnipeetav ei vajanud isiklikku abistajat treppidest käimisel ja/või jalutuskäigul ja/või vangikambri koristamisel ja/või voodipesu vahetamisel ja/või jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja/või kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ja/või raskuste tõstmisel.
6.Kas Lisas 13 toodud tõendi väljastamisel on Kostja II rikkunud dokumenteerimiskohustust? Kas osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks on kõik vajalikud dokumendid kogutud, säilitatud ja kättesaadavad? Osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks on kõik vajalikud dokumendid kogutud, säilitatud ja kättesaadavad. Lisas 13 toodud tõendi väljastamist pole dokumenteeritud tervishoiuteenuste osutavates dokumentides.
7.Kas Lisas 13 toodud tõendi väljastamisel on Kostja II rikkunud patsiendi (s.t Hageja) läbivaatamise kohustust? Kas Lisas 13 toodud tõendis kajastatud meditsiiniline otsustus (meditsiiniline järeldus) on ravi- või diagnoosiviga (või mõlemad)? Lisas 13 toodud tõendis kajastatud meditsiiniline otsustuse tegemisel pole tegemist ravivõi diagnoosiveaga, samuti pole arst rikkunud läbivaatamise tegemise kohustust.
8.Kas 8. septembril 2020. a duširuumis Hageja libisemise ja jalatalla puruks löömise põhjuseks on see, et Hagejal ei olnud isiklikku abistajat, kes aitaks teda hoida tasakaalu? Kinnipeetava libisemise ja jalatalla puruks löömise põhjuseks polnud isiklikku abistaja puudumine. Libisemine ja kukkumine ei pea olema alati seotud haigusliku põhjusega, sest ka terve inimene võib ise komistada ja libiseda.
Kokkuvõtvalt eksperdid leidsid, et kostja 1 tervishoiuteenuse osutajana on osutanud hagejale tervishoiuteenust, mis on vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud vajaliku hoolsusega. Eksperdid tuvastasid, et hageja ei vaja isiklikku abistajat ega karke. Ta vajab kõndimiseks küünarkeppi, mis võimaldab tal tunda liikumisel kindlamalt (Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale on antud kasutada liikumiseks küünarkepp-hageja kinnitas seda 27.10.2020 kohtuistungil 00:19:57). Kinnipeetav ei vajanud isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel ja/või jalutuskäigul ja/või vangikambri koristamisel ja/või voodipesu vahetamisel ja/või jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja/või kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ja/või raskuste tõstmisel. Maakohus on seisukohal, et asja leidis tõendamist, et kostja 1 on osutanud hagejale tervishoiuteenust, mis on vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud vajaliku hoolsusega ja hagi kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata.
8.VÕS § 127 lg.1- 6 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg1 ja 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg.1 ja 5 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja 2 vastuväited hagile on - kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on tõendamata. Kuna hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, tuleb asjas tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14). Eksperdid leidsid, et ka kostja 2 on osutanud hagejale tervishoiuteenust, mis on vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud vajaliku hoolsusega. Osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks on kõik vajalikud dokumendid kogutud, säilitatud ja kättesaadavad. Hagiavalduse Lisas 13 toodud tõendi väljastamist pole dokumenteeritud tervishoiuteenuste osutavates dokumentides. Lisas 13 toodud tõendis kajastatud meditsiiniline
otsustuse tegemisel pole tegemist ravi- või diagnoosiveaga, samuti pole arst rikkunud läbivaatamise tegemise kohustust. Maakohus on seisukohal, et hagiavalduses väidetud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine ja kahju tekitamine hagejale ei leidnud tõendamist. Ekspertide arvamuse kohaselt vangla tegutses hageja ravimisel tavaliselt oodatava hoolega. Ekspertide arvamus langeb kokku hageja haigusloost nähtuvaga, mille kohaselt kostja 1 on õigeaegselt osutanud hagejale vajalikku tervishoiuteenust.
9.M. M. esindaja advokaat Henn Koduvere vastuväide kohtu tegevusele. Esindaja esitas vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus ei rahuldanud hageja taotlust ekspertide täiendavaks küsitlemiseks kohtuistungil. Maakohus jättis hageja taotluse ekspertide küsitlemiseks rahuldamata, sest hageja esindaja mitte ei soovinud ekspertidele esitada täpsustavaid küsimusi, vaid vaidlustas oma taotluses ekspertide arvamust sisuliselt. See õigus jääb hagejale ka esimese astme kohtulahendi vaidlustamisel apellatsiooniastmes. Seega ekspertide kohtuistungile kutsumine olnuks põhjendamatu. Hagejal oli võimalus ekspertidele küsimusi esitada ja seda õigust ta ka kasutas ning kohus esitas hageja asjakohased küsimused ekspertidele. Maakohtu hinnangul on eksperdid esitanud kohtule asjakohase põhistatud arvamuse.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjatel käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud ei ole, seega kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 07.09.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-12388 määrati hagejale kohtumenetluses esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Kohus jätab esindaja õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
11.Kohus määras tsiviilasjas 08.09.2021 määrusega hageja taotlusel kohtuarstliku ekspertiisi, mille tulemusel on koostatud ekspertiisiakt number 21E-AOK0015, 22.11.2021. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtud isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi tasu on 271 eurot. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu
menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (TsMS § 181 lg 1 ja 2). Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel lähtub kohus TsMS § 186 sätestatud juhistest ja § 182 lg 2 toodud piirangutest. Hageja on esitanud 15.10.2020 menetlusabi taotluse ekspertiisikulude kandmisest vabastamiseks. Kohus on 17.11.2020 hinnanud hageja majanduslikku seisundit ning leidnud, et hageja ei suuda menetluskulusid iseseisvalt tasuda. Kohus vabastas 17.11.2020 määrusega hageja riigilõivu tasumisest. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja menetlusabi taotluse ekspertiisikulude kandmise osas ning vabastab hageja ekspertiisikulude tasumisest täielikult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.