Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-117609
Tsiviilasi
Luminor Liising AS hagi A. K. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 2704,03 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Luminor Liising AS (registrikood 1023714, Liivalaia 45, esindajad 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marjel Mõis (e-post: [email protected]); Kostja: A. K. (isikukood xxxx, xxxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt A. K. (isikukood xxxx) hageja Luminor Liising AS (registrikood 1023714) kasuks välja 2521,43 (kaks tuhat viissada kakskümmend üks eurot ja 43 senti) eurot, millest 1989,02 eurot on lepingumaksete võlgnevus, 93,54 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 438,87 eurot on lisakulude hüvitis.
3.Mõista kostjalt A. K. (isikukood xxxx) hageja Luminor Liising AS (registrikood 1023714) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 20.08.2021 põhinõudelt 2276,21 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt A. K. (isikukood xxxx) hageja Luminor Liising AS (registrikood 1023714) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot.
3.Mõista kostjalt A. K. (isikukood xxxx) hageja Luminor Liising AS (registrikood 1023714) kasuks välja viivis menetluskulult 275 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 2 521,43 eurot, mis koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tasumata lepingumaksete võlgnevusest 1989,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevusest 93,54 eurot ning ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest 438,87 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumise nõude täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostja tasumata põhivõla summalt 2276,21 eurolt aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.05.2017 liisingulepingu nr xxxx, mille alusel omandas hageja kostja määratud müüjalt kostja huvides ja ülesandel sõiduauto xxxx, tehasetähisega xxxx, väljalaskeaastaga 2017 ning andis selle kostja kasutusse. Hageja on sõlminud kindlustusvõtjana sõidukile kaskokindlustuse Xxxx Eesti filiaaliga, poliis nr xxxx.
3.Kuna kostja ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, edastas hageja kostjale 04.02.2020 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 04.02.2020 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata arved nr 15862426, 15896182, 15928489, 15960508.
4.Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 19 882,43 eurot. Hageja müüs liisingueseme hinnaga 21 666,67 eurot (hind ilma käibemaksuta). Hageja arvestas sõiduki müügist hagejale laekunud rahaliste vahendite arvelt täielikult hüvitatuks liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Peale seda jäi hagejal liisingueseme müügist saadud rahalistest vahenditest üle veel 21 666,67 eurot – 19 882,43 eurot = 1784,24 eurot.
5.Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hagejal tuli peale liisingulepingu ülesütlemist kanda perioodil 06.03.2021 – 23.04.2021 kaskokindlustuse kulu summas 114,78 eurot, mille hageja on lugenud hüvitatuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Peale seda jäi hagejal veel liisingueseme müügist saadud rahalistest vahenditest üle 1784,24 – 114,78 = 1669,46 eurot.
6.Lisaks eelnevale tuli hagejal tasuda liisingueseme tehnohoolduse, tehnilise kontrolli, varuosade vahetuse eest kokku 1025,00 eurot, mille hageja on lugenud hüvitatuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Hagejal tuli tasuda liisingueseme müümisel vahendusja komisjonitasu kokku 1083,33 eurot, mille hageja osaliselt 644,46 euro ulatuses lugenud hüvitatuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Seega on hageja pidanud peale liisingulepingu ülesütlemist kandma lisakulusid kokku summas 1083,33 eurot – 644,46 eurot = 438,87 eurot.
7.Hageja esitas kostjale 01.06.2021 lõppnõude, milles nõudis liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 08.06.2021. Kuivõrd hagejale pole võlgnevusi tasutud, ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kostja vastu kohtusse.
8.Liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.2. järgi tasub liisinguvõtja liisinguandjale tasumata põhimaksete jäägilt ja vara jääkväärtuselt intressi. Põhimakse ja intress kokku moodustavad lepingumakse. Üldtingimuste p 4.6. järgi liisinguvõtja on kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma liisinguandjale lepingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed ning kandma lepingus ning liisinguandja hinnakirjas sätestatud tasud ja kulud. Liisinguvõtja täidab kõik formaalsused ja kannab kõik tasud ja kulud seoses lepingu sõlmimise ja täitmisega. Muu hulgas võivad sellised tasud ja kulud koosneda vara müügilepingu sõlmimisega, maaletoomisega, registreerimisega, kasutamise, hooldamise ja remondiga seotud tasudest ja kuludest, samuti varaga seotud riiklikest ja kohalikest maksudest, trahvidest, täituritasudest, täitekuludest, tsiviilvastutusest seoses vara kasutamisel toimunud sündmustega, kindlustuslepingus sätestatud omavastutusest, lepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmise ja vara õigusvastasest valdusest väljanõudmise tasudest ja kuludest. Kui mingi varaga seotud tasu või kulu on kandnud liisinguandja, on liisinguvõtja kohustatud selle liisinguandjale täies ulatuses hüvitama.
9.Üldtingimuste p 4.7. kohaselt kuulusid lepingumaksed tasumisele hageja esitatud arvete alusel. Üldtingimuste p 5.4. järgi oli liisinguvõtja kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arvete alusel. Üldtinigmuste p-i 5.2. kohaselt tuli liisinguvõtjal esitada liisinguandjale liisingueseme vabatahtliku kindlustuse poliisi kolme (3) päeva jooksul arvates liisingueseme oma valdusesse saamisest ning uuendatud poliisi kolme päeva jooksul kindlustuslepingu uuendamisest. Üldtingimuste p 5.5. sätestab, liisingueseme vabatahtliku kindlustuse poliisi tähtaegsel esitamata jätmisel või nõutavatel juhtudel kehtiva liikluskindlustuse puudumisel (eelkõige juhul, kui liisinguandjal lasub seadusest tulenev kohustus sõlmida liisingueseme liikluskindlustuse leping) on liisinguandjal õigus sõlmida kindlustusleping vastavalt lepingu sätetele ja liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale liisingueseme kindlustamise eest liisinguandja arvete alusel.
10.Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejale tasumata järgmised kostjale enne liisingulepingu esitatud ning sissenõutavaks muutunud arvetel toodud lepingu- ja kindlustusmaksed (ilma viiviseta). Arve nr 15862426 tasumise tähtajaga 16.11.2020, milles põhimakse oli 382,79 eurot, intress 38,80 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 5 eurot, kindlustus 71,74 eurot ning kõik kokku 498,33 eurot. Arve nr 15896182 tasumise tähtajaga 16.12.2020, milles põhimakse oli 383,50 eurot, intress 38,21 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 5 eurot, kindlustus 71,74 eurot ning kõik kokku 498,45 eurot. Arve nr 15928489 tasumise tähtajaga 16.01.2021, milles põhimakse oli 384,19, intress 37,63 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 5 eurot, kindlustus 71,74 eurot ning kõik kokku 498,56 eurot. Arve nr 15960508 tasumise tähtajaga 16.02.2021, milles põhimakse oli 384,90 eurot, intress 37,04 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 0 eurot, kindlustus 71,74 eurot ning kõik kokku 493,68 eurot. Hageja palus VÕS § 108 lg
1 alusel välja mõista liisingulepingu alusel tasumata lepingu- ja kindlustusmaksed kokku summas 1989,02 eurot.
11.Hageja palus sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista kostjalt 93,54 eurot. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Liisingulepingu üldtingimuste p 8.3. sätestab, et rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras (see on 0,02 % päevas). Hageja on arvestanud tähtajaks tasumata lepingu- ja kindlustusmaksetelt (välja arvatud intressidelt) viiviseid liisingulepingus sätestatud suuruses. Hageja esitas viivise arvestuse. Arve nr 15862426 alusel on sissenõutavaks muutunud viivis 28,05 eurot, arve nr 1589618 esitamisel järel 53,09 eurot, arve nr 1592848 esitamise järel 74,98 eurot ja arve nr 1596050 esitamise järel 93,54 eurot.
12.Lepingu ülesütlemisest tulenev lisakulude hüvitamise nõue on 438,87 eurot. Hageja viitas VÕS § 367 lõikele 4. Sama kohustus tuleneb liisingulepingu üldtingimuste p-st 4.6. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hagejal tuli peale liisingulepingu ülesütlemist kanda kaskokindlustuse kulu summas 114,78 eurot ning tasuda liisingueseme tehnohoolduse, tehnilise kontrolli, varuosade vahetuse eest kokku 1025 eurot, mille hageja on lugenud hüvitatuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Hagejal tuli tasuda vahendus- ja komisjonitasu kokku 1083,33 eurot, mille hageja osaliselt, so 644,46 (1669,46 eurot – 114,78 eurot – 1025 eurot) euro ulatuses lugenud hüvitatuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Seega on hageja pidanud peale liisingulepingu ülesütlemist kandma lisakulusid kokku summas 1083,33 eurot – 644,46 eurot = 438,87 eurot.
13.Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Kokkuvõtlikult moodustab kostja liisingulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 521,43 eurot, mis koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tasumata lepingumaksete võlgnevusest summas 1989,02 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevusest summas 93,54 eurot ning ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest summas 438,87 eurot. Hageja palus kohtul mõista alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse 2276,21 eurot (liisingulepingu lepingumaksete põhivõlgnevus (ilma intressita) summas 1837,34 eurot ning lisakulude hüvitamise nõue summas 438,87 eurot), tasumiseni kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt, see on 2276,21 eurolt, aastas.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna viimane makse oli tehtud 30.11.2020, on tasumata üksnes detsembris 2020 ja jaanuaris 2021 esitatud arved. Kostja esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja on teinud 30.11.2020 makse summas 494,62 eurot. Sellega ei ole tasutud 03.11.2020 arvet nr 15862426, vaid 02.10.2020 esitatud arvet nr 15829057, mille maksetähtaeg oli 16.10.2020. Ülekanne oli täpselt 494,62 eurot, mis tuli kostjal arve nr 15829057 alusel tasuda. Kostja on 30.11.2020 makse teostamisel lisanud selgitusse: „Arve nr 15829057“.
15.Kostja on nõustunud, et 30.11.2020 makse oli viimane ja pärast seda ei ole liisingumakseid tasutud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et peale oktoobrit 2020 esitatud arved on senini tasumata. Hagiavalduse lisas 6 on lisatud kõik arved, mis on esitatud enne liisingulepingu ülesütlemist ning mis on tasumata. Kuna kostja on ise märkinud, et on teinud viimase makse 30.11.2020, mis oli tehtud oktoobrikuu liisingumakse katteks, ei saa olla vaidlust selles, et perioodil november 2020 – veebruar 2021 esitatud liisingumaksete arved on hagejal tasumata.
16.Kostja pidas arusaamatuks võlgnevuse 2004,62 eurot summa kujunemist. Hageja on esitanud kõik tasumata arved ning arvete summa on 2004,62 eurot. Miks ei ole hagejal õigust nõuda lisakulude hüvitamist, ei ole kostja põhistanud. Lisakulu arve sisaldas esmalt korralisi hooldustöid, sest liisinguesemel oli korraline hooldus tegemata. Selleks, et müüa liisinguese võimalikult kõrge hinnaga, tuli sõiduki müügikorda seadmisel teha arves märgitud hooldustööd. On üldtuntud asjaolu, et esinduses müües on väga raske leida ostjat sõidukile, mida ei ole korraliselt hooldatud. Lisakulu arve sisaldas ka omavastutust. Kostja viis auto ise remonti ning palus teha parendustööd kaskokindlustuse juhtumina, kuid kostja jättis aga tellitud tööde eest arve tasumata. Eelnevat tõendavad hageja koostööpartneri kiri hageja töötajale ning kirjavahetus kostjaga.
17.Samuti sisaldas lisakulude arve rehvide äratoomise teenust. Arves oli ekslikult viidatud talverehvide äratoomisele. Kirjavahetusest nähtub, et tegelikkuses oli tegemist suverehvide äratoomisega. Kostjal tuli liisinguese tagastada selliselt, et sõidukil pidid all olema hooajale vastavad rehvid ehk sõiduki äratoomise hetkel pidid all olema talverehvid. Sõiduk tuli tagastada selles komplektsuses, milles sõiduk oli soetamise hetkel. Liisingulepingu sõlmimisel soetas hageja liisingulepingu alusel sõiduki koos suverehvidega. Kuivõrd kostja ise hoolimata lubadustest suverehve hageja koostööpartnerile üle ei andnud, tuli kasutada teenust suverehvide valduse kättesaamiseks.
18.Kostja väited, et ta ei pea lisakulusid hüvitama, on paljasõnalised. Tekkinud kulud olid mõistlikud ning vajalikud täitmaks eesmärki edukalt ning võimaliku kõrge hinnaga liisinguese peale liisingulepingu ülesütlemist müüa. Kostja on väitnud, et ta tasus arve nr 31900514 30.08.2019 kohustusliku üldhoolduse ja ülevaatuse eest ning milles olevat liisinguese tunnistatud veatuks ja uueväärseks. Kostja ei ole viidatud arvet vastusele lisanud, mistõttu ei ole hagejal võimalik selles osas omapoolset seisukohta esitada.
19.Kostja on väitnud, et liisinguese müüdi alla turuhinna. Kostja väide on tõendamata. Hageja leidis, et liisingueseme müügihind vastas liisingueseme turuväärtusele selle tagastamise hetkel. Hageja on peale liisingueseme enda valdusesse saamist teinud liisinguesemele hindamisakti. Hindamisaktist nähtub, et liisingueseme turuhind korras sõiduki puhul oli 27 000 eurot koos käibemaksuga ehk 22 500 eurot ilma käibemaksuta. Hindamisaktis on märkuste lahtris viidatud tehnilistele ja visuaalsetele puudustele, mis liisinguesemel esines. Hageja koostööpartner ja hindamisakti koostaja I OÜ esitas hagejale hinnapakkumise liisinguesemel esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei lasknud puudusi enne liisingueseme müüki kõrvaldada, et vältida lisakulude tekkimist. Seega, kui arvestada hindamisaktis märgitud korras sõiduki turuväärtusest 27 000 eurost maha pakkumisse märgitud puuduste kõrvaldamise summa, oli liisingueseme turuväärtuseks koos puudustega oli ca 25 000 eurot koos käibemaksuga.
20.Hindamisaktis oli märgitud soovituslik esialgne müügihind summas 25 000 koos käibemaksuga. Kuivõrd soovituslik müügihind on märgitud konkreetselt liisingueset ning liisinguesemel esinenud puuduseid arvesse võttes, tuleb seda pidada liisingueseme turuhinnaks. Eesmärgiga müüa liisinguese võimalikult kõrge hinnaga ning arvestades maksimaalselt liisinguvõtja huvidega, suunas hageja liisingueseme koostööpartneri vahendusel müüki hinnaga 27 000 eurot koos käibemaksuga. Liisinguese müüdi hinnaga 26 000 eurot koos käibemaksuga ehk 21 666,67 eurot ilma käibemaksuta. Kokkuvõttes leidis hageja, et sõiduki puuduste tõttu oli selle turuväärtuseks tagastamise hetkel 25 000 eurot. Kuna hageja müüs sõiduki kõrgema hinnaga, on paljasõnalised kostja väited, et sõiduk müüdi liiga madala hinnaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit või väidet, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata.
21.15.12.2021 seisukohtades leidis hageja, et kostja vastuväited on jätkuvalt tõendamata ja kostja on esitanud korduvalt samu tõendeid. Hageja on selgitanud võlgnevuse kujunemist. Kostja on ilma ühegi põhjenduseta uuesti esitanud oktoobris ning novembris 2020 laekunud maksete maksekorraldused. Lisaks on kostja esitanud maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on I ASle kandnud 31.12.2020 19,92 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks, millist asjaolu soovib kostja eelneva maksekorraldusega tõendada ning kuidas puudutab kolmandale isikule tehtud maksed hageja nõudeid kostja vastu. Liisingulepingu üldtingimuste p-i 5.4. järgi oli liisinguvõtja kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arvete alusel.
22.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks hageja nõude aluseks olevate arvete tasumist. Kui kostja hinnangul oli tasumata vähem kui 4 arvet, tuleb kostjal oma väiteid tõendada. Kostja umbkaudne põhjendamatu arvutuskäik tuleb jätta tähelepanuta. Kuivõrd hageja on esitanud detailse arvutuskäigu ning dokumentaalsed tõendid tasumata arvete ning sissenõutavaks muutunud viiviste tasumise nõuete osas, kuulub hageja nõue rahuldamisele.
23.Kostja on väitnud, et turuhind oli müügihinnast kõrgem ning on esitanud tõendina üksnes väljavõtte sama mudeli müügikuulutustest. Kostja esitatud kuvatõmmise sõiduki müügikuulutuse pildi ja hinna alusel ei ole võimalik määrata konkreetse sõiduki (st käesoleva liisingueseme) turuhinda selle tagastamise hetkel. Hageja on selgitanud üksikasjalikult turuhinna kujunemist, sealjuures on tõendanud, et liisinguesemel esinesid puudused, mis mõjutasid sõiduki turuväärtust. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu kogu sõidukeid puudutav ning turuväärtuse määramisel oluline informatsioon. Meelevaldne on asuda seisukohale, et üksnes sõiduki väljalaske aasta ning läbisõidu alusel oleks võimalik määrata sõiduki turuväärtust. Kostja poolt esitatud tõendist ei nähtu, kas müügikuulutuses olevatel sõidukitel esinevad puudused, milline on varustus ning üleüldine sõiduki seisukord.
24.Lisaks ei saa müügikuulutuse hinda koheselt pidada sõiduki turuväärtuseks. On üldtuntud asjaolu, et müügikuulutustest märgitud hind on tavaliselt see hind, mida müüja soovib eseme eest saada ning üldjuhul on see kõrgem, et ostjal oleks ka tingimise ruumi. Hageja viitas TsÜS §-le 65. Kostja esitatud tõenditest nähtub üksnes pakkumise hind, kuid ei nähtu millise hinnaga tegelikkuses pakutud sõidukid ära müüakse, seega ei ole võimalik müügikuulutuses märgitud hinna järgi asuda seisukohale, et need on automaatselt pakutud sõidukite turuhinnad.
25.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostja ei ole sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevusele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb TsMS § 231 lg 4 alusel lugeda sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus kostja poolt omaksvõetuks ning hagi tuleb selles osas täies ulatuses rahuldada. Kuivõrd viivise tasumise nõudeõigus kuni kohustuse täitmiseni on seadusest tulenev õigus ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud, siis selles osas vaidlus puudub ja kohtul tuleb nõue rahuldada.
26.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 275 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
27.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta tegi viimise liisingumakse 30.11.2020 ja esitas maksekorralduse. Tõele ei vasta väide, et kostja võlgnevus on 2004,62 eurot. Tasumata jäid arved detsembris 2020 ja jaanuaris 2021, sest liisinguleping lõpetati 04.02.2021. Kostja leidis, et
kolm kuud liisingut maksab umbes 3 x 494,62 eurot = 1483,86 eurot. Kostja pidas hageja nõude arvestust summas 2004,62 eurot ebaselgeks.
28.Kostja leidis, et alusetu on lisakulude nõue talverehvide äratoomise eest. Talverehvid olid sõidukil all. Talverehvid on kostja isiklik vara. Need ostis kostja ise ja need ei kuulu liisingule. Talverehvid omastati omavoliliselt kostjaga kooskõlastamata. Kostja nõustus, et järel käidi suverehvidel, kuid leidis, et seda tehti ilma temaga kooskõlastamata. Muus osas leidis kostja, et sõidukile tehti hooldusi, milleks ei olnud veel aeg ette nähtud. Kostja lasi teha kohustusliku üldhoolduse ja ülevaatuse 30.08.2019. Arves nr 31900514 tunnistati sõiduk veatuks ja uueväärseks.
29.Kostja leidis, et sõiduk oli olnud vaid tema käsutuses, oli hästi hoitud ja selle läbisõit oli umbes 30 000 km. Sõiduk oli korralikult hooldatud. See müüdi maha kiiresti ja alla turuhinna.
30.15.10.2021 kohtule saadetud e-kirjades kordas kostja oma vastuväiteid. Rehvide osas on kostja esitanud nende ostuarve ja pidas seda piisvaks tõendiks. Talverehvide toomine on ebaõige väide. Kostja pidas jätkuvalt arusaamatuks, miks temalt nõutakse kolme tasumata arve alusel 2004,62 euro tasumist. Kostja leidis, et kuna leping lõppes 04.02.2021, ei pea ta kolme veebruari päeva eest tasuma 500 eurot. Kostja on tasunud oktoobri ja novembri arved. Viimase kindlustusmakse tegi kostja detsembris.
31.Sõiduki turuhinna tõendamiseks esitas kostja fotod. Turul puudub selline toode, nagu oli kostja sõiduk. Inimestel on väga suur huvi kasutatud kvaliteetsete autode vastu. Esitatud piltide näol on vaid kolm varianti, mille kõige odavam hind on 25 990 eurot, kuid läbisõit on 107 000 km. Kostja sõiduki läbisõit oli sellega võrreldes olematu - 30 000 km. Sisuliselt oli tegu uue autoga, mille eest oleks saanud küsida 30 000 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
33.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 23.05.2017 liisingulepingu nr xxxx, mille alusel kostja liisinguvõtjana võttis enda kasutusse sõiduauto xxxx, tehasetähisega xxxx, väljalaskeaastaga 2017; 2) kuna kostja ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, teatas hageja talle 04.02.2020 lepingu ülesütlemisest; 3) hageja võõrandas liisingueseme hinnaga 21 666,67 eurot ilma käibemaksuta ja 26 000 eurot koos käibemaksuga.
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt enne lepingu ülesütlemist tasumata jäänud maksetena 1989,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 93,54 eurot ning tasumata jäänud lisakulude hüvitisena 438,87 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt 2276,21 eurolt edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgse määra alusel.
35.Hageja selgitas, et pärast sõiduki müüki arvestas ta täielikult hüvitatuks liisingueseme soetamise kulud. Pärast seda jäi üle 21 666,67 eurot – 19 882,43 eurot = 1784,24 eurot.
Viimasest summast arvestas hageja maha kaskokindlustuse kulu 114,78 eurot, misjärel jäi järele kaskokindlustuse kulu summas 114,78 eurot, mille hageja on lugenud hüvitatuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Peale seda jäi hagejal veel liisingueseme müügist saadud rahalistest vahenditest üle 1784,24 – 114,78 = 1669,46 eurot. Hagejal tuli tasuda sõiduki tehnohoolduse, tehnilise kontrolli ja varuosade vahetuse eest 1025 eurot ning liisingueseme müügil vahenduse ja komisjonitasu 1083,33 eurot. Eeltoodud summad luges hageja osaliselt kaetuks liisingueseme müügist saadud raha arvelt, katmata jäi 438,87 eurot, mis tuleb tasuda kostjal. Samuti jättis kostja tasumata neli liisinguarvet.
36.Kostja leidis, et tema võlgnevus ei saa olla 2004,62 eurot, sest tasumata jäid arved detsembris 2020 ja jaanuaris 2021. Vastuolus eelnevaga väitis kostja, et tasumata jäid kolme kuu arved, mis on umbes 3 x 494,62 eurot = 1483,86 eurot. Samuti pidas kostja alusetuks kulu talverehvide äratoomise eest, sest sõidukil olid all talverehvid, mis kuulusid kostjale. Suverehvidel käidi järel ilma seda kostjaga kooskõlastamata. Hooldust ei olnud sõidukile vaja teha, sest kostja lasi teha üldhoolduse, mille käigus tunnistati sõiduk veatuks ja uueväärseks. Sõiduk müüdi maha alla turuhinna. Kuna tegu oli sisuliselt uue autoga, oleks selle hind pidanud olema vähemalt 30 000 eurot.
37.Kohus leiab, et kostja vastuväited on tõendamata ega võimalda jätta hagi üheski osas rahuldamata. 15.10.2021 pöördumises (toimiku lk 83-84) selgitas kohus kostjale, et viimane ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale, et viimane ei ole tõendanud vaidlusaluste arvete tasumist ning kostja esitatud maksekorraldusest nähtub 2020. aasta oktoobri eest esitatud arve tasumine. Kohus selgitas, et tõendamata on jäänud kostja väide suverehvide äraviimise kohta temaga kooskõlastamata ning talverehvide kuulumine talle. Kohus selgitas, et ainuüksi asjaolust, et kostja hinnangul kuulusid talverehvid talle, ei saa kohus jätta hageja nõuet rahuldamata. Sõidukile hoolduste tegemist ei olnud kostja tõendanud. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust tõendada oma väiteid turuhinna kohta. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
38.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eeltoodust tulenevalt peab liisinguvõtja tegema lepingust tulenevaid makseid.
39.VÕS § 363 punkti 2 järgi on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 363 punktist 3 tuleneb, et lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale VÕS § 363 punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Seega tuli kostjal sõiduk pärast liisingulepingu lõppemist tagastada samas seisundis, nagu ta selle sai ehk samade rehvidega ja ilma puudusteta.
40.VÕS § 367 lg 1 näeb ette, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et eelnimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis
ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lõikest 3 tuleneb, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 363 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 näeb ette, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Eeltoodust tuleneb, et kui sõiduk tagastatakse puudustega või sõiduki tagastamisest tulenevad muud kulud, tuleb liisinguvõtjal need hüvitada. Kui liisitud sõiduk jääb liisinguandja omandisse, tuleb arvestada sõiduki turuväärtust.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vahel oli 23.05.2017 sõlmitud liisinguleping (toimiku lk 15-18), mille alusel liisis kostja sõiduki Xxxx. Lepingule oli lisatud liisingumaksete maksegraafik. Lepingu üldtingimuste (toimiku lk 30-31) punkt 1.2. nägi ette, et kui liisinguvõtja ja liisinguandja ei saavuta kokkulepet liisinguvõtja võlgnevuse likvideerimise osas, on liisinguandjal õigus nõuda vara tagastamist, võõrandada vara omal äranägemisel kolmandale isikule ja kustutada vara võõrandamisest saadud hinna arvelt võlgnevus. Seega oli lepingu alusel hagejal õigus ülesütlemise korral sõiduk võõrandada ja tasaarvestada saadud summa arvelt kostja võlgnevus.
42.Üldtingimuste punkti 7.1. järgi tuli vara lepingu lõppemisel tagastada selles komplektsuses, milles liisinguvõtja selle sai. Punkti 7.2. järgi ei tohtinud varal olla kahjustusi. Vara kahjustumise korral oli liisinguvõtja kohustatud omal kulul viima vara lepingu tingimustega vastavusse või hüvitama liisinguandja poolt selleks tehtud kulutused. Seega tulenes lepingust, et sõiduk tuli tagastada samas seisundis, nagu see saadi. Kui sõidukil esinesid puudused, tuli liisinguvõtjal need kõrvaldada.
43.Punkti 6.4 järgi oli liisinguandjal õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei ole maksnud kõiki tasusid või on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva lepingumaksega. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja jättis järjestikku mitu arvet tasumata, mistõttu oli hagejal õigus leping üles öelda. Tingimuste punkt 6.7. nägi ette, et kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisest saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma hinnavahe. Eeltoodust lähtuvalt oli hagejal õigus tasaarvestada kostja täitmata kohustused liisingueseme võõrandamisest saadava summa alusel ning nõuda kostjalt selle tulemusena tekkinud vahe hüvitamist, mida hageja ka antud asjas nõuab.
44.I OÜ on esitanud hagejale kui liisinguandjale sõiduki ostmisel arve (toimiku lk 19) ja 06.06.2017 sai kostja liisingueseme enda kasutusse (toimiku lk 20). Aktis ei ole märgitud ühtegi sõiduki puudust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai sõiduki koos suverehvidega. Sõiduki kindlustamiseks sõlmis kostja lepingu Xxxx Eesti filiaaliga (toimiku lk 21).
45.04.02.2021 saatis hageja kostjale liisingulepingu ülesütlemise teate (toimiku lk 22), sest seisuga 04.02.2021 oli kostja võlgnevus 2004,62 eurot. Kostjal paluti sõiduk tagastada ja selleks hageja esindajaga kirjas märgitud kontaktandmetel ühendust võtta. Hageja on hagiavalduses loetlenud need neli arvet, mis jäid kostjal tasumata. Hageja on välja toonud, et nelja arve alusel jäi kostjal põhinõudena kokku tasumata 1989,02 eurot. Antud summale lisandus hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 93,54 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagiavaldusest ei ole võimalik mõista, kuidas on kostja põhivõlgnevus kujunenud.
46.Hageja lisas hagiavaldusele arved, mis jäid kostjal tasumata. 03.11.2020 esitati arve nr 15862426 summas 499,85 eurot, mis tuli tasuda 16.11.2020 (toimiku lk 23). Arve esitamisel ajal
oli kostjal veel varasem võlgnevus tulenevalt eelmisest arvest. 02.12.2020 esitati kostjale arve nr 15896182 (toimiku lk 23 pöördel) summas 499,89 eurot, mis tuli tasuda 16.12.2020. Ka selles arves on märgitud kostja varasem võlgnevus.
47.05.01.2021 esitas hageja kostjale arve nr 159282489 (toimiku lk 24) summas 503,28 eurot koos arvel märgitud viivisega, mis tuli tasuda 16.01.2021. Taas on arvel märgitud ka kostja varasem võlgnevus. 02.02.2021 esitati kostjale arve nr 15960508 (toimiku lk 24 pöördel), mis tuli tasuda 16.02.2021. Arvel on märgitud kostja varasem võlgnevus 2004,62 eurot.
48.Kostja esitas kohtule 30.11.2020 maksekorralduse (toimiku lk 50), millest nähtuvalt tasus ta arve nr 15829057 alusel hagejale 494,62 eurot. Kohus osundab, et tegu ei ole arvega, mille alusel oleks hageja kostja vastu nõuet esitanud. Hageja esitas kohtule arve nr 15829057 (toimiku lk 76), mille maksetähtaeg oli tegelikult 16.10.2020 ning järelikult tasus kostja 30.11.2020 selle makse hilinemisega. Kostja esitas kohtule ka ülejäänud hagejale tehtud maksete maksekorraldused (toimiku lk 59-68) 2020. aastast, kuid neis tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vaidlusaluseid arveid. Pooled ei vaidle varasemate arvete tasumise üle. Kostja esitas kohtule ka I AS-le tehtud maksed 2020. aastast (toimiku lk 69-72), kuid nendegi maksete üle pooltel vaidlus puudub.
49.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale nelja arvet, milliste tasumata jätmise tõttu liisinguleping üles öelda. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud arveid nr 15862426, nr 15896182, nr 15928489 ja nr 15960608. Kuna need arved on tasumata, on kostjal hageja eest lepingust tulenevate maksete võlgnevus summas 1989,02 eurot. Kuna arved on tasumata, tuli kostjal tasuda hagejale viivist.
50.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu punktis 3 oli märgitud viivise määraks 8,05% aastas ehk 0,022 % päevas (toimiku lk 15). Hageja on viivise arvestamisel lähtunud lepingulisest viivise määrast ja arvetel märgitud tasumise kuupäevadest. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kuna kostja ei ole esitanud ega tõendanud vastuväiteid, mis võimaldaksid jätta rahuldamata hageja liisingumaksetest tulenevat põhinõuet ja viivisenõuet, tuleb nõuded rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata lepinguliste maksetena 1989,02 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 93,54 eurot.
51.Lisaks lepingulistele maksetele nõudis hageja kostjalt lisakulude hüvitamist, mida sõiduki võõrandamisest saadud summa ei katnud. Kohus leiab, et kostja väited, milliste kohaselt müüdi sõiduk alla turuhinna ja sõiduki hinnaks oleks pidanud olema 30 000 eurot, on tõendamata. Hageja on esitanud I OÜ-le arve 23.04.2021 vaidlusaluse sõiduki eest summas 26 000 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 25).
52.I OÜ on koostanud sõidukile 06.04.2021 hindamisakti (toimiku lk 79-80). Kuigi sõiduki läbisõit oli 36 307 km, oli tegu 2017. aastal välja lastud autoga ja seega ei ole põhjendatud kostja väide, et tegu oli uue sõidukiga. Sõidukil oli tagastamisel vaid üks võti ning tal olid puudused, milliste kõrvaldamise maksumuseks hinnati 2 858 eurot.
53.Akti kohaselt oleks sõiduki turuhind vigade kõrvaldamisel olnud 27 000 eurot koos
käibemaksuga. Soovituslikuks esialgseks hinnaks pakkus ettevõte 25 000 eurot. Sama ettevõtte koostatud pakkumisest (toimiku lk 81) nähtub, millised vead sõidukil olid. Sõidukil ei töötanud soojendussüsteem Webasto ja see vajas diagnostikat vea tuvastamiseks, lisaks oli Webasto pult kadunud. Sõiduki esimeste ja tagumiste piduriketaste servad olid roostes ja pidurid vajasid hooldust, samuti olid keskkonsoolis kroomliistud täkitud. Seega ei ole tõesed kostja väited, et sõiduki oli suurepärases seisundis ja hooldatud. Kostja ei ole oma vastupidiste väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.
54.06.04.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 82) ning teatas, et sõiduk on suunatud müüki hinnaga 27 000 eurot koos käibemaksuga. Lisaks selgitati kostjale, et tegelikud müügihinnad võivad pakkumistest erineda. Seega suunati sõiduk müüki hinnaga, mis oli tema tegelikust turuhinnast kõrgem. Sõiduk võõrandati hinnaga, mis oli asjatundja arvamuses eeldatud hinnast kõrgem.
55.Kostja esitas kohtule väljavõtte portaalist auto24.ee (toimiku lk 91-92), mille kohaselt pakuti sama väljalaskeaastaga sama mudeli sõidukeid müügiks hinnaga 25 990 eurot, 34 900 eurot ja 32 990 eurot. Väljavõtetest ei nähtu, millises seisundis olid need sõidukid, mida pakuti müügiks hinnaga, mis ületab 30 000 eurot. Sõidukil, mida pakuti müügiks hinnaga 32 990 eurot, on tegelikult märgitud soodushinnaks ehk reaalseks pakkumishinnaks 25 990 eurot.
56.TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega ei tulene seaduseset, et eseme väärtuseks on see hind, millisega teda müügiks pakutakse. Turuhind kujuneb tegelike tehingute andmete alusel. Kohus ei saa ainuüksi kostja esitatud paari kuulutuse alusel järeldada, et vaidlusaluse sõiduki turuhind oli 30 000 eurot. Hageja on esitanud turuhinna tõendamiseks asjatundja põhistatud arvamuse, mille õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Sõidukil esinesid olulised puudused, milliseid ei kõrvaldatud. Puudusi arvestades müüdi sõiduk kõrgema hinnaga, kui asjatundja võimalikuks pidas. Seega ei ole tõendatud kostja väited, et sõiduk võõrandati kiiresti hinnaga, mis oli turuhinnast väiksem. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjat teavitati sõiduki võõrandamise hinnast, kuid ta ei võtnud ise ette ühtegi sammu, et võõrandada sõiduk hinnaga, mida ta ise pidas turuhinnaks.
57.I OÜ on 09.04.2021 esitanud hagejale arve summas 1230 eurot (toimiku lk 26) vaidlusaluse sõidukiga seotud tööde eest. Arve kohaselt tehti sõidukile tehniline kontroll ja koostati visuaalne akt, tehti pesu, nahahooldus ja vahetati rehvid. Arvel on üheks teenuseks märgitud talverehvide äratoomine. Samuti on arvele märgitud omavastutus seoses viidatud garantiikirjaga. Kostja ei ole tõendanud vastuväiteid sellele kulule. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt ta oleks tagastanud sõiduki hagejale samas seisundis, nagu ta selle sai ehk vigadeta, puhtana, hooldatuna ja koos suverehvidega.
58.Kohus nõustub hageja väitega, et I OÜ 09.04.2021 arvel on ekslikult suverehvide äratoomise teenuse asemel märgitud talverehvide äratoomise teenus. Kostja on ise menetluses omaks võtnud, et tema juurde tuldi ja viidi ära suverehvid, mitte talverehvid. Hageja esitas kohtule I OÜ esindaja saadetud e-kirja (toimiku lk 77), milles viimane selgitas, et kostja oli tellinud kaskojuhtumist tulenenud kütuseluugi parandamise, kuid jättis tasumata omavastutuse, mistõttu küsis remondiettevõte, kas ta võib tasumata omavastutuse osa lisada hagejale esitatavale arvele.
59.Hageja töötaja ja kostja e-kirjade vahetusest (toimiku lk 78) nähtub, et kostja kinnitas, et tal puuduvad vahendid omavastutuse tasumiseks. Seejärel soovis hageja esindaja selgitust, miks ei ole sõidukil kaasas suverehve. 26.03.2021 saatis hageja esindaja korduva järelpärimise ja soovis
teada, miks ei ole kostja toonud sõiduki suverehve. Eeltoodud tõendid kogumis koos kostja omaksvõtuga tõendavad, et tagastatud sõidukil ei olnud suverehve. Kostja oli teadlik kohustusest need ära tuua, kuid ta seda nõuet ei täitnud. Seega on põhjendatud arvel märgitud rehvide äratoomise kulu. Ka omavastutust seoses kindlustusjuhtumiga ei ole kostja tasunud.
60.Kostja esitas kohtule R OÜ arve (toimiku lk 57) nelja talverehvi, rehvide vahetuse ja rehvihotelli teenuse eest. Arvel on küll viidatud liisinguesemeks oleva sõiduki registreerimisnumbrile, kuid arve ei ole esitatud kostjale. Arve tasumise kohta kostja tõendeid ei esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et tagastamisel olid sõidukil all talverehvid, mis kuulusid kostjale ja milliseid kostja tagasi ei saanud. Asjas kogutud tõenditest ka ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale nõuet talverehvide tagastamiseks või nende kulu hüvitamiseks. Üksnes tulenevat kostja tõendamata väitest, et temale kuulunud talverehvid jäid hageja valdusesse, ei saa kohus jätta hageja nõuet üheski osas rahuldamata.
61.Täiendavalt esitas hageja kohtule I OÜ 22.04.2021 arve summas 1300 eurot sõiduki komisjoni ja vahendustasu eest (toimik lk 27). 01.06.2021 edastati kostjale lepingu lõppnõue (ekiri ja nõue toimiku lk 28-29). Selle kohaselt oli sõiduk müüdud hinnaga 21 666,67 eurot ning see ei katnud kõiki hageja nõudeid kostja vastu. Nõude kohaselt tuli kostjal tasuda 2445,89 eurot.
62.Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, millised olid hageja kulud seoses sõiduki tagastamisega. Hageja on kulud arvestanud kogumis maha sõiduki võõrandamisest saadud summast ning on tulemuseks saanud 438,87 eurot. Kostja ei ole põhistanud, millises osas ta hageja arvutusele vastu vaidleb või millises osas ei ole see talle arusaadav. Kuna kostja ei ole esitanud nõudele põhistatud ja tõendatud vastuväiteid, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisakuludena 438,87 eurot.
63.Lisaks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevuselt 2276,21 eurolt, mis koosnes liisingulepingu maksete summast ilma intressita ehk 1837,34 eurost ja lisakulude nõudest 438,87 eurost. Kuna hageja põhinõue ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulusid rahuldamisele, tuleb rahuldada ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 20.08.2021 põhinõudelt 2276,21 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
64.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
65.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 275 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 275 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 275 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.