Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-6865
Tsiviilasi
Interbis S.A. hagi R. K.i vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 33 190 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Interbis S.A. (Luksemburgi registrikood B70329, 10A Rue esindajad du Puits, L-2355 Luxembourg, Luksemburg, telefon xxxx, e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, J. Köleri 8, Tallinn, epost: [email protected]); Kostja: R. K. (isikukood xxxx, xxxx, telefon xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 22.11.2021 korduv taotlus hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt R. K.ilt (isikukood xxxx) hageja Interbis S.A. (Luksemburgi registrikood B70329) kasuks välja 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot.
4.Mõista kostjalt R. K.ilt (isikukood xxxx) hageja Interbis S.A. (Luksemburgi registrikood B70329) kasuks välja viivis põhinõudelt 30 000 eurolt alates 09.06.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt R. K.ilt (isikukood xxxx) hageja Interbis S.A. (Luksemburgi registrikood B70329) kasuks menetluskuludena välja 5060 (viis tuhat kuuskümmend) eurot, millest 1000 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 4060 eurot on hageja kulud õigusabile.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt pakkus kostja 2019. a juunis hagejale, et vahendab sõiduauto Xxxx, VIN koodiga xxxx, ostumüügilepingu sõlmimist ettevõttelt ABSR Autorent OÜ (registrikood 14390698). 19. juunil 2019 ja 27. juunil 2019 saatis kostja hagejale fotod pakutavast sõidukist. Hagejale sõiduk sobis ning kostja esitas hagejale oma ettevõtte Ramlund OÜ nimel 02.07.2019 sissemaksu arve summas 10 500 eurot. 04.07.2019 tegi hageja vastavalt ettemaksu arvele ülekande 10 500 eurot.
2.01. augustil 2019 edastas kostja hagejale enda nimel arve summas 86 000 eurot. Hageja tasus kostjale 08.08.2019 35 000 eurot, 09.08.2019 27 500 eurot ja 21.08.2019 7500 eurot. Hageja leidis, et ta oli sõlminud kostjaga käsunduslepingu sõiduauto Xxxx, ostu vahendamiseks hagejale. 09. septembril 2019 kirjutas hageja kostjale, et ta on teinud kostjale juba 12. augusti 2019 seisuga piisavalt makseid, et sõiduki ostutehing lõpule viia, kuid kuu aja jooksul pole tehingut toimunud. Kuna hageja enam kostjaga kontakti ei saanud, hakkasid tal tekkima kahtlused tehingu toimumise osas. Hageja võttis ise ühendust auto müüjaga ning selgus, et kostja ei olnud talle ülekantud summasid auto müüjale edastanud.
3.27. novembril 2019 esitas hageja kostjale nõude tagastada 30 500 eurot. Hagejal õnnestus võõralt telefoninumbrilt helistades kostja tabada. 06. detsembril 2019 edastas hageja kostjale vastavalt poolte vestlusele võlatunnistuse, mille kostja lubas allkirjastada, kuid ei teinud. 09. detsember 2019 edastas sõiduki müüja ABSR Autorent OÜ hagejale arve nr 100040 summas 21 000 eurot. Arvest nähtub, et kostja oli auto müüjale edasi kandnud hagejalt laekunud 90 500 eurost üksnes 52 000 eurot.
4.20. detsembril 2019 tuletas hageja kostjale meelde, et vastavalt nende vestlusele on kõige mõistlikum, kui kostja tühistab enda ettevõtte nimel esitatud arve ning tagastab hagejale ettemaksuarve alusel tasutud 10 500 eurot. Kostja kokkulepet ei täitnud. 07. jaanuaril 2020 edastas hageja kostjale meeldetuletuse nr 01, kus selgitas, et ootab kostjalt ühenduse võtmist. Sama kordas hageja 15.01.2020 jaanuari kirjas. 16.01.2020 vastas kostja, et ta teeb seda. 24.01.2020 kirjutas hageja uuesti, et ta ei saa kostjaga kontakti. 30.01.2020 saatis hageja kostjale teise meeldetuletuse, kus nõudis raha tagastamist. 20.03.2020 saatis hageja maksenõude.
5.Hageja viitas VÕS §-le 619. Kostja käsundit ei täitnud ja jättis vahendamata sõiduauto Xxxx ostumüügilepingu sõlmimise ettevõttega ABSR Autorent OÜ hinnaga 73 000 eurot. Kostjal pole
enam võimalik käsunduslepinguga võetud kohustust täita, sest hageja pöördus ise auto müüja poole ning viis iseseisvalt auto müügitehingu lõpuni. Hageja viitas VÕS §-le 1027 ja 1028. Kuna kostjal ei ole käsunduslepingust tulenevat kohustust võimalik täita, tuleb tal tagastada hagejale 30 500 eurot. Kuna kostjal võisid tekkida kulud tehingu ettevalmistamisel, palus hageja kostjalt välja mõista 30 000 eurot.
6.Hageja nõudis kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja on esitanud kostjale
27.novembril 2019 nõude tagastada 30 000 eurot ning on nimetatud ajast alustanud viivise arvestamist. Kostja on viivitanud 27.11.2019 kuni 11.05.2020 167 päeva. Hageja palus kostjalt viivisena välja mõista 1002 eurot. Alates 12.05.2020 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise.
7.Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et kostja esitas teise arve summas 86 000 eurot, sest ei olnud teada, kui palju lähevad maksma lisagarantii ja muud kulud seoses sõiduki transpordiga hagejale. Pooled pidid tasumisele kuuluvat summat hiljem korrigeerima vastavalt tegelikele kuludele. Seega kokku tegi hageja kostjale ülekandeid summas 90 500 eurot.
8.28. septembril 2019 kirjutas hageja kostjale, et on väga mures ja loodab Xxxx näha võimalikult kiiresti Hispaanias. 30. septembril 2019 teatas kostja hagejale, et auto tegelikule omanikule lõpliku ülekande tegemiseks küsivad pangad temalt täisvolitust. Hiljem selgus, et põhjuseks oli Politsei-ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo algatatud menetlus kostja rahaliste tehingute osas. Vastavalt poolt vahel toimunud vestlusele ning kostja öeldud sõnastusele volitas hageja 01.10.2019 kostjat teostama Xxxx-ga seoses kõik vajalikud protseduurid, sealhulgas ülevaatuse, registreerida sõiduki ekspordiks kostja nimele, korraldada kindlustust ja teha Xxxx poolne pikendatud kindlustus, teha kõik vajalikud maksed, organiseerida sõiduki transport Luksemburgi ja esindada hagejat.
9.Kuna hageja kostjaga kontakti ei saanud, võttis hageja ise ühendust sõiduki omanikuga. Selgus, et kostja tasus auto omanikule sularahas 8000 eurot, mis lisandus auto arvel märgitud hinnale 73 000 eurot. Auto tegelik hind oli 81 000 eurot. Sellise tehingu eesmärk oli vältida täiendavate maksude tasumist.
10.27. novembril 2019 esitas hageja kostjale nõude tagastada 30 500 eurot. Hageja nõue koosnes hageja tasutud 90500 eurot - 60 000 eurot, mille kostja tasus sõiduki omanikule = 30 500 eurot. 09. detsembril 2019 edastas automüüja ABSR Autorent OÜ hagejale arve nr 100040 summas 21 000 eurot. Hilisematele meeldetuletustele kostja ei reageerinud.
11.Hageja leidis jätkuvalt, et poolte vahel oli käsundusleping, mis vastas komisjonilepingu tingimustele. Hageja viitas VÕS § 692 lõikele 1. Esialgse kokkuleppe kohaselt kohustus kostja omandama hagejale sõiduauto Xxxx. Ekspordiks tuli sõiduk vormistada kostja nimele. Hageja esitas hagi täienduses lepingus taganemise avalduse, viidates VÕS §-le 116. Kostja ei täitnud oma kohustusi, sest ta jättis ostmata ja hagejale edasi müümata ettevõttelt ABSR Autorent OÜ (registrikood 14390698) sõiduauto Xxxx. Kostja ei kandnud auto omanikule/müüjale edasi hagejalt laekunud sõiduki osturaha (jättis tasumata 21 000 eurot) ning jättis korraldamata sõiduki transpordi hagejani, samuti jättis kostja sõidukile sõlmimata tootja lisagarantii. Kostjal ei ole võimalik enam kohustusi täita, sest hageja viis ilma temata tehingu lõpuni.
12.Kostja tegevust saab hinnata lepingu olulise rikkumisena. Hageja teatas, et ta taganeb lepingust ilma täiendavat tähtaega määramata. Hageja palus kostjal raha tagastada VÕS § 189 lg 1 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgse määra alusel. Kostja viivitas
27.11.2019 kuni 25.05.2020 kokku 186 päeva ja viivis on 1086 eurot seisuga 25.05.2020. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 33 276 eurot. Alates 26.05.2020 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise.
13.01.06.2020 hagi täienduses avaldas hageja, et tema seaduslik esindaja ja kostja tundsid teineteist juba ca 10 aastat. Juunis 2019 pakkus kostja hageja esindajale, et kas viimane ei sooviks osta sõiduautot Xxxx VIN koodiga xxxx. Hageja oli nõus sõiduki ostmisega. Sõiduauto ostmise kokkuleppe sõlmimise järel selgus 09.08.2019, et auto tegelikuks omanikuks on oli hoopis ettevõtte ABSR Autorent OÜ (registrikood 14390698).
14.Hageja leidis jätkuvalt, et ta on sõlminud kostjaga komisjonilepingu, millest ta taganes. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab raha tagastamist VÕS § 189 alusel. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 2 ja leidis, et tal on õigus nõuda raha tagastamisega viivitamisel intressi asemel viivist. Hageja palus kostjalt välja nõuda viivise alates kostjale hagi materjalide kättetoimetamisest kuni põhivõlgnevuse 30 000 eurot tasumiseni. Seega palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 30 000 eurot ja viivise sellelt summalt alates hagi kättetoimetamisest VÕS § 113 lg 1 alusel.
15.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja näol on tegemist Luksemburgi äriregistris registreeritud ettevõttega. Hageja esitas registrikaardi väljavõtte. Hageja ei nõustunud, et ta ei saa kostjalt tagasi nõuda OÜ-le Ramlund üle kantud 10 500 eurot. Selle summa tagastamist hageja kostjalt ei nõuagi, sest see summa on edasi kantud auto müüjale ning sisaldub auto eest tasutud 60 000 euro arvestuses.
16.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et pooled olid sõlminud maaklerlepingu, kuid hageja viis ise pahatahtlikult tehingu lõpuni, sest soovis kostja tasust ilma jätta. See väide on tõendamata. Kostja väidab, et tal oli õigus saada tasu 8100 eurot, mistõttu jääb selgusetuks, miks kostja ei ole ülejäänud raha tagastanud.
17.16.03.2021 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega ning pidas enamikku neist asjakohatuteks. Hageja leidis, et ta oli sõlminud kostjaga komisjonilepingu, sest kostja oli kohustatud ostma hagejale komisjonieseme. Kostja pidi hagejale ostma sõiduki ja kokkulepe selle kohta sõlmiti juunis 2019. Esimese ülekande tegi hageja kostja soovil Ramlund OÜ-le. Kostja palus summa kanda Ramlund OÜ kontole, kuid see ei mõjutanud poolte kohustusi.
18.Lepingu täitmiseks kandis hageja kostja soovil Ramlund OÜ kontole 10 500 eurot ja kostja arvelduskontole 80 000 eurot. Kokku tasus hageja lepingu alusel kostjale 90 500 eurot, mis on tõendatud. Kostja soovil ja väidetavalt vajadusel tegi hageja kostjale volikirja, et teostada sõidukiga erinevaid toiminguid. Pärast hageja 07.10.2019 päringut kostja enam ei vastanud. 28.11.2019 esitas hageja kostjale nõude tagastada 30 500 eurot, mis tulenes asjaolust, et hageja oli kostjale tasunud kokku 90 500 eurot lepingu täimiseks, kuid kostja oli sõiduki omanikule kandnud ja üle andnud üksnes 60 000 eurot.
19.Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi mõistliku aja jooksul lepingu sõlmimisest, oli põhjendatud hageja pöördumine sõiduki müüja poole. Sõiduki müüjale oli kostja kandnud sõiduki eest 52 000 eurot ja hageja tasus müüjale täiendavalt 21 000 eurot. Eeltoodu tõttu oli põhjendatud lepingust taganemise avalduse esitamine. Kostjale oli korduvalt enne lepingust taganemist antud võimalus lepingulisi kohustusi täita, kuid kostja seda ei teinud. Arvestades
hagiavalduses toodut, siis puudus põhjus anda kostjale täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks enne taganemist.
20.Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Kuna kostja tasus sõiduki müüjale kostjalt saadud 90 500 eurost 60 000 eurot, kuulub tagastamisele 30 500 eurot. Tulles kostjale vastu on hageja hagis enda nõuet vähendanud ja nõudnud hagis kostjalt tagasi põhinõudena 30 000 eurot. Kuna hageja on lepingust taganenud õiguspäraselt, puudub kostjal õigus nõuda enda hagi vastustes toodud summasid.
21.Kostja kulud ei ole tõendatud ega seostatavad lepingu esemega. Tegu on kostja isiklike kuludega. Kostja on käinud reisil koos lapsega ja kulud ei ole seotud lepinguga. Kuna kostja ei täitnud komisjonilepingut, ei ole tal õigust tasu nõuda. On tõendatud, et kostja sõidukit hagejale mõistliku aja jooksul ei hankinud. Kellele ja kui palju kostja raha kandis enda lepinguliste kohustuste täitmiseks, ei oma tähtsust. Poolte vahel olid kokku lepitud sõiduki omandamise tingimused, mida kostja ei täitnud ning järelikult puudub alus ka kostja tasunõudeks. Hageja on lähtuvalt eeltoodust põhjendatult lepingust taganenud ja kostjal puudub alus nõueteks hageja vastu.
22.Ebaõiged on kostja viited tema enda tehtud maksetele. Kostja pidi ostma hagejale sõiduki registrimärgiga xxxx. Hageja ei tea, mis sõiduk on xxxx. Seda tõendavad hageja esitatud tõendid ehk foto, sõiduki registreerimispass ja kostja kiri hagejale augustis 2019. Kostja viidatud ülekanded ei ole asjakohased. Kostja on ilmselt ka teisi sõidukeid vahendanud ning on esitanud tõendeid kohtu eksitamiseks.
23.17.03.2021 seisukohtades viitas hageja, et kostja ei ole vastu vaielnud, et ABSR Autorent OÜ müüs sõiduki Xxxx 81 000 euro eest ning kostja tasus sõiduki müüjale 60 000 eurot. Hageja kandis kostjale 90 500 eurot sõiduki eest, mille tegelik hind oli 81 000 eurot. Seejuures kostja enda kohustusi ei täitnud ja andis sõiduki müüjale üksnes 60 000 eurot, mille tõttu tehingut lõpuni ei viidud. Sellest lähtuvalt oli hageja sunnitud ise sõiduki otse omanikult omandama ja tasuma seejuures veel lisaks 21 000 eurot. Hageja taganes lepingust põhjusel, et kostja ei täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi. Selle tulemusel on kostja alusetult rikastunud.
24.26.04.2021 seisukohtades leidis hageja, et ta sõlmis kostjaga komisjonilepingu juunis 2019. Kostja kohustus lepinguga oma nimel ja hageja arvel tegema tehingu, mille sisuks oli hagejale Xxxx ostmine. Seda tõendab lisaks hagi lisadele kirjavahetus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel perioodist 19.06.2019-09.08.2019. Kirjad tõendavad, et lepingu sõlmimisel oli teada, et sõiduk kuulub kolmandale isikule, kellelt kostja plaanis hageja raha eest hagejale sõiduki osta. Arvestades asjaolu, et hageja kandis raha kostjale, siis ei saanud tegemist olla maaklerilepinguga, nagu väidab kostja.
25.Oluline on välja tuua, et VÕS § 695 sätestab, et kui komisjonär sõlmib lepingu komitendi määratud tingimustest soodsamatel tingimustel, lähtutakse komisjonilepingu täitmisel nendest soodsamatest tingimustest. Hageja on tõendanud, et sõiduki ostuhind oli 81 000 eurot, mitte 90 500 eurot.
26.Lepingu täitmise täpset tähtaega kindlaks ei määratud. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 3 ja lõikele 7 ja leidis, et kostja pidi kohustuse täitma mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist. Oli mõistlik ja põhjendatud, et kostja täidab enda lepingust tuleneva kohustuse paari kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Juba juunis 2019 oli
kostjale teada ostetav sõiduk ja selle omanik. 28.09.2019 kirjutas hageja seaduslik esindaja kostjale, et ootab juba sõidukit Hispaanias. 07.10.2019 päris hageja seaduslik esindaja kostjalt, kus on sõiduk. Kirjad tõendavad, et kostja oli teadlik lepingu täitmise viivitusest. Hageja andis korduvalt kostjale võimaluse lepingut täita.
27.27.11.2019 kirjavahetus tõendab, et pooled leppisid kokku, et komisjonileping lõpetatakse ja kostja kannab hagejale tagasi 30 500 eurot. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Hageja on sellele järgnevalt korduvalt esitanud kostjale pöördumisi, milles on nõudnud tagasi 30 500 eurot, kuid mida kostja ei ole täitnud. Samuti on hageja lepingust taganenud.
28.Hageja ei pidanud kostjale andma veel kord täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks, sest kostjale oli korduvalt antud võimalus oma kohustusi täita. Kostja käitumisest oli võimalik aru saada, et kostja ei kavatsegi enda kohustusi täita. Kostja hoidus hagejaga suhtlemast ja tõi erinevaid ettekäändeid miks sel hetkel ei olnud veel tehingut lõpule viidud. Kostja pahatahtlikku käitumist kinnitab asjaolu, et hagejal endal kulus sõiduki müüjalt ostmiseks ja kohale toimetamiseks vähem aega, kui kostjal kulus selleks, et üritada poolte leping nõuetekohaselt täita.
29.Hageja esitab kostja vastu rahalise nõue tuginedes lepingust taganemisele. Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ja hagejale sõidukit ei ostnud, tuleks kostjal lepingu alusel saadu ehk 90 500 eurot hagejale tagastada. Kostja on sõiduki müüjale tasunud hagejalt saadud 90 500 eurost 60 000 eurot, st 52 000 eurot ülekandega ja 8 000 eurot sularahas.
30.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja andis sõiduki müüjale enda lepinguliste kohustuste täitmiseks 60 000 eurot. Kuna taganemise korral peaks toimuma tagasitäitmine, peaks kostja hagejale tagastama kogu makstud summa ehk 90 500 eurot, kuid hageja ei tohiks sellisel juhul rikastuda. Kostja on tasunud müüjale 60 000 eurot, millest lähtuvalt on hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda 30 500 eurot. Hageja ei soovi alusetult rikastuda. Samuti hagejal on õigus osaliselt maksma panna oma õigust nõuda kostjalt raha. Hageja on hagis nõudnud kostjalt üksnes 30 000 eurot.
31.Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohus leiab, et lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine pole aset leidnud või see ei ole asjakohane, anda kostjale 14 päeva lepinguliste kohustuste täitmiseks. Viidatud tähtaja möödumisel ja kostjapoolsete kohustuste mittetäitmisel esitab hageja kostjale alternatiivse ülesütlemisavalduse.
32.05.11.2021 esitas hageja tõendina ABSR Autorent OÜ 05.11.2021 vastuse tema päringule. Tõendist nähtub, et kostja tasus sõiduki müüjale vaid 60 000 eurot ning ülejäänud summa 21 000 eurot oli sunnitud tasuma hageja, kuigi kostja sai selleks varasemalt raha hagejalt. Sellest tõendist nähtub, et sõiduki müüja andis hagejale sõiduki omandiõiguse alles peale kogu müügihinna saamist. Samuti nähtub tõendist, et kostja avaldas sõiduki müüjale, et tegutseb hageja komisjonärina. Sõiduki müüja kinnitas, et tema omandis sõidukit registrinumbriga xxxx ei olnud.
33.22.11.2021 leidis hageja, et on tõendanud komisjonilepingu sõlmimist kostjaga. Seda tõendab ka volikiri, mille kohaselt pidi kostja ostma sõiduki enda nimele. Leping sõlmiti suuliselt ja kirjalikke tõendeid ei ole. ABSR Autorent OÜ 05.11.2021 vastuse järgi pöördus kostja tema poole hageja komisjonärina. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud komisjonileping. Hageja e-kirjadest on näha, et ta pöördus kostja poole pidevalt sooviga saada sõiduk kätte, kuid kostja erinevate ettekäänetega sisuliselt palus aja pikendust oma kohustuste
täitmiseks. Läbi selle sai kostja täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks.
34.Hageja on välja toonud ja kostja on nõustunud, et hageja vajas sõidukit kiiresti. Seetõttu ei saa olla põhjendatud kostja 4 kuud kestnud viivitamine lepingu täitmisel. Hageja pöördus korduvalt kostja poole ja soovis sõidukit kätte saada, mille peale kasutas kostja erinevaid ettekäändeid. Hagejal oli õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata.
35.Hageja taotles uuesti oma seadusliku esindaja vande all ülekuulamist. Kuna kohus leidis, et hageja väited on tõendamata, tuleb vande all üle kuulata hageja seaduslik esindaja. Samas leidis hageja, et tema väited on tõendatud kirjavahetuse ja kolmanda isiku tõendiga. Hageja soovib enda seadusliku esindaja vande all antavate ütlustega täiendavalt tõendada, millistel tingimustel hageja ja kostja lepingu sõlmisid ning kuidas pidi toimuma selle täitmine. Samuti soovib hageja tõendada, mis asjaoludel hageja lepingust taganes. Hageja teatas, et võtab tagasi kirjaliku menetluse nõusoleku, sest tema seaduslik esindaja tuleb vande all üle kuulata.
36.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja kohustus lepinguga oma nimel ja hageja arvel tegema tehingu, mille sisuks oli hagejale Xxxx ostmine. Seda tõendab kirjavahetus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel perioodist 19.06.201909.08.2019. ABSR Autorent OÜ 05.11.2021 vastuse kohaselt esitles kostja ennast hageja komisjonärina.
37.Kuna hageja kandis raha kostjale, ei saanud tegemist olla maaklerilepinguga, nagu väidab kostja, sest maaklerilepingu puhul oleks hageja raha kandnud otse sõiduki müüjale ja sõiduki oleks kohe ostnud hageja enda nimel. Lepingu täitmise täpset tähtaega kindlaks ei määratud. Oli mõistlik ja põhjendatud, et kostja täidab enda lepingust tuleneva kohustuse paari kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist.
38.Hageja vajas sõidukit kiiresti ja kostjal ei olnud takistusi raha ülekandmiseks. Kostja aga ei suutnud 4 kuu jooksul sõidukit hagejale muretseda. Hageja andis kostjale korduvalt täiendavaid tähtaegu. 27.11.2019 kirjavahetus tõendab, et pooled leppisid kokku, et komisjonileping lõpetatakse ja kostja kannab hagejale tagasi 30 500 eurot. Kostja ei vaielnud sellele vastu. 28.11.2019 esitas hageja kostjale nõude tagastada 30 500 eurot, sest hageja oli kostjale tasunud kokku 90 500 eurot lepingu täimiseks, kuid kostja oli sõiduki omanikule kandnud ja üle andnud üksnes 60 000 eurot.
39.Lepingust taganemise alusena on välja toodud, et kostja ei ole täitnud endale võetud kohustusi. Kostja ei kandnud auto omanikule/müüjale edasi hagejalt laekunud sõiduki osturaha. Kostja hoidus hagejaga suhtlemast ja tõi erinevaid ettekäändeid, miks sel hetkel ei olnud veel tehingut lõpule viidud. Hageja on alates 01.06.2020 juunis 2019 kostjaga sõlmitud lepingust taganenud. Kuna taganemise korral peaks toimuma tagasitäitmine, peaks kostja hagejale tagastama kogu makstud summa ehk 90 500 eurot, kuid hageja ei tohiks rikastuda. Vaatama kostja pahatahtlikule käitumisele soovib hageja käituda heas usus. Kostja on tasunud sõiduki müüjale 60 000 eurot, millest lähtuvalt on hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda 30 500 eurot. Hageja ei soovi alusetult rikastuda. Kostja kulud ei ole tõendatud ning vaidluse all oleva lepingu esemega seostatavad. Kostjal puudub õigus tasu saamisele, kuna ta jättis enda kohustuse täitmata.
40.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 10 572 eurot koos käibemaksuga. Materjalidega tutvumiseks kulus 6 t. Kliendi nõustamisele ja olukorra analüüsile kulus 2,5 t. 16.03.2021 seisukoha koostamisele kulus 4,25 t ja 17.03.2021 seisukoha
koostamisele 2,25 t. Istungiks ettevalmistamisele kulus 1,75 t. 24.03.2021 istungil hageja huvide esindamisele kulus 0,75 t. Kostja protokolli parandamise taotlusega tutvumiseks, protokolli kontrolliks ja salvestise kuulamisele, 09.04.2021 seisukoha koostamisele kulus 1,5 t.
41.12.04.2021 kohtumäärusega tutvumisele kulus 0,1 t. Kliendile olukorra selgitamiseks, nõustamiseks, kliendi esitatud dokumentidega tutvumiseks ja 26.04.2021 seisukoha koostamiseks kulus 7,5 t. Kostja 21.05.2021 menetlusdokumendi ja lisaga tutvumiseks kulus 1 t. 05.11.2021 ABSR Autorent OÜ vastusega tutvumiseks ja tõendi vastuvõtmise taotluse koostamiseks kulus 0,65 t. Istungiks ettevalmistamiseks kulus 1,75 t ja 0811.2021 istungil osaliseks kulus 0,55 t. Kliendile olukorra selgitamiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning tõenditega tutvumiseks kulus 3,5t. 22.11.2021 menetlusdokumendi koostamiseks kulus 3 t. Kohtuvaidluse seisukohtade koostamiseks kulus 7 t.
42.Kokku kulus 44,05 t. Õigusabi osutati hinnaga 200 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Seega kulus 8 810 eurot + 1 742 eurot = 10 572 eurot. Hageja õigusabikulude maht on 44,05 t ning selle maksumuseks on 10 572 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabikuludele lisandub tasutud riigilõivud tagamise taotluselt ja hagi tagamise kautsjon, kokku summas 2 811,80 eurot. Kokku on kulud 13 383,80 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
43.Kostja vaidles hagile vastu. Hagist nähtub, et hageja kandis OÜ-le Ramlund 10 500 eurot. Ebaõige on hageja väide, et ta tegi kokku kostjale ülekandeid summas 90 500 eurot. Hageja ning OÜ Ramlund kui kolmanda isiku vahelised kokkulepped ja teostatud maksed ei seondu kostjaga. Kostja kui füüsilise isiku vastu esitatud nõue ei ole samastatav kostjaga seotud äriühingu vastu nõude esitamisega. Hageja on 20.03.2020 esitanud võlanõude OÜ-le Ramlund, mis kinnitab, et hageja ise pidas võlgnikuks OÜ Ramlund. Kuna hageja ei ole 10 500 eurot tasunud kostjale, ei saa ta summat kostjalt välja nõuda.
44.Kostja ei nõustunud, et ta on hagejaga sõlminud komisjonilepingu. Hageja väide on tõendamata ning vastuolus hageja enda muude väidete ja tõenditega. Poolte kokkuleppe kohaselt kohustus kostja üksnes vahendama kõnealuse sõiduki müügitehingut, mitte võtma endale komisjonilepingule iseloomulikke õigusi ja kohustusi. Hageja volitas kostjat teostama sõidukiga toiminguid, mis olid vajalikud müügitehingu lõpetamiseks ja selleks, et hageja saaks vastava sõiduki omandiõiguse. Kuivõrd komisjonär ei ole komitendi esindaja, vaid teeb tehingu enda nimel, puuduks vajadus hageja volituse järgi juhul kui poolte vahel oleks sõlmitud komisjonileping. Samuti on hageja 20.03.2020 maksenõudes välja toonud, et poolte vahel sõlmiti leping sõiduauto ostu-müügivahenduseks võlausaldajale.
45.Kostja leidis, et poolte vahel sõlmitud leping vastab maaklerilepingu tunnustele. Kuivõrd auto müügitehing oli kostja vahenduse tulemusel lõpule viidud, on kostjal õigus maakleritasu saada (VÕS § 664). Vastavalt poolte kokkuleppele oli kostja maakleritasu suurus 10% sõiduki ostuhinnast. Kuivõrd sõiduki ostuhind oli 81 000 eurot, kujunes kostja tasu suuruseks 8 100 eurot. Hageja püüab alusetult kostjalt maaklertasu tagasi nõuda. Poolte vahel puudus kokkulepe tähtaja kohta. Tehingu toimumine ei sõltunud üksnes hagejast ja kostjast, vaid kolmandatest isikutest ning keerulisemaks muutis tehingu täitmise hageja kindel soov omandada sõiduk käibemaksu vabalt. Samuti ei määranud hageja kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
46.Hageja on välja toonud, et kostja on tasunud 60 000 eurot auto müüjale. Seega hageja on sisuliselt nõustunud, et kostja on olulises ulatuses müügitehingut vahendanud ning oma
kohustusi täitnud. Ajal, mil tehingu täitmine alles kestis, asus hageja ise pahatahtlikult müüjaga otse suhtlema ilma kostja vahenduseta.
47.08.10.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja on jätnud olulised asjaolud välja toomata. Hageja soovis sõiduki soetada edasimüügiks, mitte kollektsioneerimiseks ega isiklikuks tarbeks. Maksude optimeerimise eesmärgil ei saanud hageja soetada vaidlusalust sõidukit otse sõiduki omanikult ABSR Autorent OÜ-lt. Seega on ebaõige hageja väide, mille kohaselt esialgse kokkuleppe kohaselt kohustus kostja omandama hagejale sõiduauto Xxxx ning ekspordiks tuli sõiduk vormistada kostja nimele. Kostja selgitas välja, et Rootsis on võimalik hankida vastavale sõidukile odavam garantii, mistõttu hageja ja kostja leppisid kokku, et sõiduk tuleb Rootsis ajutiselt arvele võtta soodsama garantii saamise eesmärgil. Eeltoodud plaani teostamiseks kaasati tehingusse Rootsi äriühing TTS Sweden AB ning viimase juhatuse liige N. P.. Plaaniga seoses kandis kostja hagejalt sõiduki ostuga seoses laekunud summasid edasi TTS Sweden AB-le ning sõiduki omanikule ABSR Autorent OÜ-le, milliste maksete tulemusel pidi kogu sõiduki ostuhind jõudma lõpuks sõiduki müüjale ABSR Autorent OÜ-le.
48.Plaani teostamise ja tehingute lõpuleviimise puhul osutus takistuseks asjaolu, et ülekannete tõttu kohustas 23.08.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali kehtestama kostja arvelduskontol oleva vara käsutuspiirangu 30-ks kalendripäevaks. Samuti osutus takistuseks see, et TTS Sweden AB-l puudus kehtiv käibemaksukohustuslase number ja seda ei õnnestunud piisavalt kiiresti hankida.
49.Eeltoodu tõendamiseks esitas kostja 14.08.2019 Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali ekirja, milles küsiti kostjalt selgitusi Xxxx kohta ning selle kohta, et Interbis S.A. on teinud kostjale makseid. Just hageja taustakontrolli tõttu pandi kostja arvelduskontol olevale varale käsutuspiirang. Kostja esitas samuti 09.08.2019 TTS Sweden AB juhatuse liikme N. P.i volikirja, millega volitati kostjat sõidukit ümber registreerima Tallinnas, kindlustama, transportima ja kasutama muudeks vajalikeks toiminguteks.
50.19.08.2019 palus hageja juhatuse liige M. kostjal teada anda seoses Xxxx Stockholmi esinduses toimuva garantiiga seotud kohtumisega, millele kostja vastas, et ta jõudis Stockholmi ning rääkis A.. Kostja teatas, et ta oli Autoropas (Xxxx esinduses Rootsis), kuid Xxxxga tegelevat isikut polnud kohal. 21.09.2019 kirjutas kostja hageja juhatuse liikmele M., et ta saatis TTS Sweden AB juhatuse liikmele N. P.ile sõnumi, kas ta saab sõiduki eest maksta või mitte ning lisas, et politseist ei ole jätkuvalt vastust.
51.Hagejalt kostjale kantud summad on edasi kantud üle kolmandatele isikutele seoses sõiduki müügitehinguga. Kostja ei ole alusetult endale jätnud ühtegi hagejalt saadud summat, mistõttu on hageja nõuded alusetud ja pahatahtlikud. 20.08.2019 tegi kostja ülekande TTS Sweden AB-le summas 20 000 eurot selgitusega „Delbet.2 - xxxx“. Xxxx oli vaidlusaluse Xxxx registreerimismärgi number. 21.08.2019 kandis kostja TTS Sweden AB-le üle 25 500 eurot selgitusega „Delbetalning for xxxx-EST“ ning 10 500 eurot selgitusega „Delbetalning - 2 for xxxx-EST“. 25.09.2019 kandis kostja TTS Sweden AB-le üle 2 000 eurot selgitusega „Delbet. – xxxx – 2“. 03.10.2019 kandis kostja TTS Sweden AB-le üle 14 500 eurot selgitusega „Engligt OEK3 – xxxx (del 4)“.
52.23.10.2019 kandis kostja sõiduki omanikule ABSR Autorent OÜ-le üle 3 100 eurot selgitusega „Osamakse – 2. On behalf of TTS SDEDEN AB. VIN: xxxx“. Seega on hagejalt kostjale laekunud maksetest kokku summas 80 000 eurot edasi kantud kokkuleppe kohaselt 75 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt saaks hagejal olla kostja vastu nõue üksnes summas 4 400 eurot
(80 000 eurot – 75 600 eurot = 4 400 eurot), kuid ka selle tagasinõudmiseks puudub hagejal õigus. Poolte vahel oli kokku lepitud, et kostja maakleritasu suurus on 10% sõiduki ostuhinnast ehk 8 100 eurot.
53.Hagejal puudub kostja vastu nõue ka põhjusel, et poolte kokkuleppe järgi pidi hageja hüvitama kostjale sõiduki müügitehinguga seotud kulud. Hagiavalduse punktis 4 on hageja kinnitanud, et teine arve esitati selles toodud summas, sest ei olnud täpselt teada, kui palju lähevad maksma lisagarantii ja muud kulud seoses sõiduki transpordiga. Pooled pidi hagis märgitu järgi summat hiljem korrigeerima vastavalt tegelikele kuludele.
54.Kostja kandis seoses tehinguga mh reisikulusid, kuna kostja pidi kaks korda käima Stockholmis. Reisid olid vajalikud, et saada kinnitus, et sõidukile saab juurde osta garantii (mis oli hageja ostuhuvi eeldus) ning et registreerida sõiduk TTS Sweden AB nimele Rootsi registris. 12.07.2019 sõitis kostja laevaga Tallinnast Stockholmi ning kandis sellega seoses kulusid 205 eurot. Kuna kajutit kasutas ka kostja alaealine poeg, vähendas kostja kulu h nõuet 20 euro võrra, kuigi ühele isikule kajuti ostmisel hind odavamaks ei muutu. Kostjal on õigus nõuda kulu hüvitamist summas 185 eurot. 15.07.2019 lendas kostja Stockholmist tagasi Tallinnasse ja lennupileti kulu oli 87,85 eurot.
55.18.08.2019 sõitis kostja laevaga Tallinnast Helsingisse ning sealt edasi Stockholmi. Kulud kokku olid 2 514 SEK (1 068 SEK + 1 445 SEK = 2 514 SEK). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kulu oli 234,90 eurot (135,11 eurot + 99,79 eurot = 234,90 eurot. Kuna kajuteid kasutas ka kostja alaealine poeg, vähendas kostja mõlema pileti puhul kulu 20 euro võrra, kuigi ühele isikule kajuti ostmisel hind odavamaks ei muutu. Samuti arvestas kostja maha piletilt nähtuva lapse toidukulu 82 SEK ehk 8,53 eurot. Kostjal on õigus nõuda hagejalt hüvitist summas 186,37 eurot (234,90 eurot – 40 eurot – 8,53 eurot = 186,37 eurot). Muid kuludokumente ei ole kostjal õnnestunud leida, aga kostja kulud kokku on 459,22 eurot (185 eurot + 87,85 eurot + 186,37 eurot.
56.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et viimane ei nõua temalt tagasi OÜ-le Ramlund üle kantud 10 500 eurot. Kostja leidis, et see väide on vastuolus hageja varasemate väidete ja tõenditega. Hageja 20.03.2020 maksenõue oli saadetud kostjale ja OÜ-le Ramlund. Hageja nõudis OÜ-le Ramlund tehtud makse tagastamist. Samas ühtis maksenõude summa 30 000 eurot hagis toodud nõudega. Alles kohtumenetluses hakkas hageja väitma, et kostja üksi peab talle tagastama 30 000 eurot. Maksenõue on esitatud vahetult enne hagi esitamist ja selles tuginetakse samadele asjaoludele. Hageja on hagiavalduse punktis 11 nõustunud, et kostja tasus sõiduki müüjale 60 000 eurot. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt 10 500 euro tagastamist, sest seda summat ei ole ta kostjale tasunud.
57.Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse avalduse. Pooled olid kokku leppinud maaklertasus 8100 eurot ehk 10% sõiduki hinnast. Lisaks kandis kostja kulusid 459,22 eurot. Kostjal on hageja vastu nõudeid summas 8 559,22 eurot. Kui kohus peaks hageja nõude rahuldama, tasaarvestab kostja selle enda nõudega summas 8 559,22 eurot.
58.04.06.2021 seisukohtades leidis kostja, et poolte suulise kokkuleppe kohaselt pidi ta vahendama sõiduki müügitehingut eesmärgiga võimaldada hagejale selle iseseisev omandamine. Kostja on kohustused kohaselt täitnud ning kostjal ei tea ega peagi teadma, kuidas ja mis tingimustel hageja müügitehingu lõpule viis. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta pole müügilepingu esemeks olevat autot kätte saanud või et autol oleksid hinna alandamist õigustavad
puudused. Isegi kui need puudused esineksid, siis tuleks need nõuded esitada müüja vastu, mitte vahendaja vastu.
59.Hageja soovis suulise lepingu alusel, et kostja vahendaks talle sõiduki müügitehingut. Selleks tutvustas kostja hagejale sõidukit, edastades muuhulgas pildid ja vahendas sõiduki müüja kontaktid. Maksude optimeerimise eesmärgil ei soovinud hageja sõidukit soetada otse selle omanikult ABSR Autorent OÜ-lt. Kostja viis hageja kokku Rootsi äriühinguga TTS Sweden AB ning selgitas välja, et sõidukile on Rootsis võimalik hankida odavam lisagarantii, kui sõiduk Rootsis ajutiselt arvele võtta. Hageja palus, et kostja viiks auto Rootsi ja hangiks sellele lisagarantii. Kostja nõustus selle teenuse osutamisega.
60.Seejärel sõlmisid hageja soovil sõiduki müüja ABSR Autorent OÜ ning Rootsis registreeritud äriühing TTS Sweden AB (ostja) 11.07.2019 sõiduki müügilepingu hinnaga 73 000 eurot ilma käibemaksuta. 04.12.2019 sõlmisid sõiduki omandanud Rootsi äriühing TTS Sweden AB, sõiduki müüja ABSR Autorent OÜ ning hageja õiguste üleandmise lepingu, millega hageja omandas ostja (TTS Sweden AB) lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Tegemist oli lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmisega VÕS § 179 lg 1 tähenduses. Müügilepingust nähtub, et sõiduki tegelik müüja oli ABSR Autorent OÜ ning tegelik ostja oli hageja. Kostja ülesandeks oli hagejale vahendada kontakte ja informatsiooni ning transportida sõiduk Rootsi tehasegarantii pikendamise eesmärgil, mida kostja tegi.
61.Kostja leidis, et hageja väited komisjonilepingu sõlmimise kohta on tõendamata. Hageja väidet ei tõenda 26.04.2021 esitatud kirjavahetus kostjaga, milles kostja edastas hagejale sõiduki registreerimistunnistuse koopia ja mõned pildid sõidukist. Sellise info edastamine ei võimalda järeldada kostja tahet komisjonilepingu sõlmimiseks. Hagejal ilmselt ei õnnestunud läbi Rootsi äriühingu omandada sõidukit ilma käibemaksuta või ei edastanud lepinguline ostja TTS Sweden AB täielikku ostuhinda müüjale, mistõttu ei andnud müüja sõidukit hagejale kätte ja hageja kandis kahju.
62.Kostja leidis, et tema ja hagejal vahel sõlmitud suuline leping vastas maaklerlepingu tingimustele VÕS § 658 lg 1 tähenduses. Kostja ülesanne oli üksnes vahendada kontakte, edastada hagejale pildid ja andmed sõiduki kohta, uurida Rootsis sõidukile lisagarantii saamise võimalusi ning transportida sõiduk Rootsi esindusse lisagarantii ostmise eesmärgil. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja täitis oma kohustused nõuetekohaselt. Hageja nõue on selgelt vastuolus VÕS § 669 lõikega 1, mille kohaselt ei vastuta maakler tema vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest.
63.Ebaõige on hageja väide, et kuna hageja kandis raha kostjale, ei saanud tegemist olla maaklerilepinguga. Asjaolu, et hageja soovil ja käsundil vahendas kostja makseid sõiduki müüjale (ABSR Autorent OÜ) ja sõiduki vahelülist ostjale (TTS Sweden AB), ei tee poolte vahelisest suulisest kokkuleppest veel komisjonilepingut. Hageja jaoks oli kostja kohapealne usaldusisik. Hageja soovis raha kanda esmalt kostja kontole, et kostja saaks kohapeal auto üle vaadata ja raha lõpptulemusena edastada nii müüjale ja vahelülist ostjale. Kostja tuli hageja soovile vastu ning edastas hageja käsundil kõik saadud maksed edasi. Hageja soovile vastutuleku tõttu sattus kostja PPA Rahapesu andmebüroo huviorbiiti ning tema kontole seati käsutuspiirang 30-ks päevaks.
64.Hageja kandis kostjale kokku 80 000 eurot. Kostja on kõik summad üle kandnud sõiduki müüjale või vahelülist ostjale. Kostja tegi ülekandeid summas 75 600 eurot. Hageja väited, et kostja tegi ülekandeid mõne teise sõiduki eest, on eksitavad. Kostja on ekslikult märkinud
maksekorralduse selgitustesse’’xxxx’’. Sellise numbrimärgiga sõidukit ei eksisteeri. Kostja soovis makseid teha sõiduki xxxx eest. Seega on kostja kõik maksed teinud hageja sõiduki müügilepingu vahendamise eesmärgil.
65.Kostja tasus sõiduki müüjale ABSR Autorent OÜ-le hagejalt saadud rahast sularahana 8000 eurot. Seda on hageja tunnistanud hagiavalduse punktis 10 ja 16.03.2020 seisukoha punktis 2.16. Kostja kandis 72 500 eurot TTS Sweden AB-le ja 3100 eurot ABSR Autorent OÜ-le. Kokku tegi kostja makseid 83 600 euro eest. Kostja on teinud makseid hageja sõiduki müügilepingu vahendamise eest isegi rohkem, kui hageja on talle üle kandnud. Kostja ei eita, et hageja on teinud ka makse summas 10 500 eurot kostjale kuuluva äriühingule Ramlund OÜ-le. Hageja ei ole Ramlund OÜ vastu nõuet esitanud. Isegi kui hageja esitaks nõude Ramlund OÜ vastu, ei oleks tal õigus sinna kantud summa tagastamiseks. OÜ-le Ramlund alles jäänud summa 6900 eurot on kostja vahendustasu. Suulise kokkuleppe järgi pidi see olema 10% sõiduki ostuhinnast, mis oleks olnud 8100 eurot.
66.Kostjal puudub ülevaade, kuidas ja milliste kokkulepete alusel hageja sõiduki müügitehingu lõpule viis ja miks nõudis ABSR Autorent OÜ hagejalt täiendavalt raha. Kostja jäeti välja hageja, sõiduki müüja ning vahelülist ostja TTS Sweden AB suhtlusest ning hageja viis ise ilma kostja osaluseta tehingu lõpule. Kostja ei tea ega peagi teadma kolmandate osapoolte lepingulistest suhtetest ja kokkulepetest, sest kostja olnud nende lepingute pooleks. Kostja tegutses üksnes maaklerina ning on oma maaklerilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud.
67.Ebaõige on a hageja väide, et 27.11.2019 kirjavahetus tõendab, et pooltevaheline komisjonileping lõpetati. Sõlmimata lepingut ei ole õiguslikult võimalik lõpetada. E-kiri on hageja ühepoolne kiri kostjale, millega hageja soovis tagasi kostjale kantud summat. Kostja pole sellele e-kirjale vastanud põhjusel, et ta oli kõik saadud summad hageja soovil ja käsundil juba TTS Sweden AB-le ja ABSR Autorent OÜ-le edasi kandnud. Samuti ei nõustu kostja hageja väidetega, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda ja nõuda saadud raha tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
68.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
69.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid suuliselt lepingu, mille alusel pidi kostja osutama hagejale Eestist sõiduki Xxxx, VIN koodiga xxxx, ostmiseks vajalikku teenust; 2) hageja kandis kostjale tehingu sõlmimiseks üle kokku 80 000 eurot ja kostja ettevõttele Ramlund OÜ 10 500 eurot; 3) kostja saadud summadest kanti sõiduki müüjale üle 52 000 eurot ja tasuti sularahas 8000 eurot.
70.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid maaklerlepingu või komisjonilepingu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täitis nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi ning kas kohustuste täitmata jätmise tõttu oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganeda. Hageja heitis kostjale ette, et viimane ei kasutanud kogu saadud raha sõiduki ostmiseks ja nõudis kostjalt
30 000 euro tagastamist.
71.24.03.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 165-166) jättis kohus hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamise taotluse rahuldamata, sest kostja vaidles sellele vastu. 08.11.2021 eelistungil selgitas kohus hagejale vajadust oma väiteid täiendavalt tõendada. Hageja ei esitanud uusi taotlusi ja avaldas, et on nõus vaidluse jätkamisega kirjalikus menetluses.
72.22.11.2021 esitas hageja korduva taotluse kuulata vande all üle hageja seaduslik esindaja. Taotluses ei toonud hageja esindaja esile ühtegi konkreetset asjaolu, mille kohta peaks seaduslik esindaja vande all ütlusi andma, vaid avaldas, et hageja soovib seadusliku esindaja ütlustega tõendada, „millistel tingimustel hageja ja kostja lepingu sõlmisid ja kuidas pidi toimuma selle täitmine“. Samuti soovis hageja tõendada seadusliku esindaja vande all antavate ütlustega, „mis asjaoludel hageja lepingust taganes“.
73.Kohus leiab, et hageja 22.10.2021 korduv samasisuline hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Korduvate samasisuliste taotluste kohtule esitamine ei kujuta endast menetlusõiguste heauskset kasutamist. TsMS § 268 sätestab, et kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kostja ei ole avaldanud, et ta nõustub hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamisega, mis automaatselt välistab hageja taotluse rahuldamise.
74.Lisaks tuleneb TsMS §-st 268, et poole vande all ülekuulamine ei tähenda menetluses antud seletuste ja soovide kinnitamist vande all, misjärel need omandavad tõendi väärtuse, vaid vande all ülekuulamist saab taotleda mõne konkreetse vaieldava asjaolu tõendamiseks. Hageja korduvast taotlusest ei selgu ühtegi vaidlusalust asjaolu, mille kohta hakkab hageja seaduslik esindaja vande all ütlusi andma. Taotlusest saab järeldada, et asjaolud, mille kohta hageja seaduslik esindaja peaks ütlusi andma, hakkaksid alles selguma siis, kui isik ütlusi annab. See, millistel tingimustel pooled sõlmisid lepingu ja kuidas pidi toimuma selle täitmine, oleks tulnud esmalt välja tuua hagejal. See, mis asjaoludel hageja lepingust taganes, on juba kirjas hagiavalduses ja taotlusest ei selgu, kas vande all antavatest ütlustest peaks selguma mõni uus asjaolu. Alles pärast konkreetsete asjaolude välja toomist oleks kohus saanud hinnata, kas tegemist on vaidlusaluste asjaoludega. Kui tegu oleks olnud vaidlusaluste asjaoludega, oleks kostja nõusoleku korral saanud kohus nõustada nende asjaolude osas hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamisega. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja 22.11.2021 korduva taotluse hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks.
75.Algses hagiavalduses väitis hageja, et ta sõlmis kostjaga suulise käsunduslepingu, mille kohaselt pidi kostja vahendama talle sõiduki Xxxx ostutehingu sõlmimist. Menetluse käigus asus hageja väitma, et ta sõlmis kostjaga komisjonilepingu, mille kohaselt pidi kostja ostma sõiduki enda nimele hageja vahendite eest, kuid kostja jättis selle kohustuse täitmata. Hageja üle kantud summadest sai sõiduki müüja vaid 60 000 eurot ja ülejäänud 30 000 eurot tuleb tagastada. Hageja taganes hagiavalduses lepingust, sest ta soovis sõidukit saada kiiresti ning kostja ei täitnud lepingut pika aja jooksul. Kuna hageja ostis ise sõiduki, ei saa kostja lepingut enam täita. Kostja väited kulude kohta on tõendamata ega ole seotud lepinguga.
76.Kostja esmalt leidis, et kuna hageja kandis 10 500 eurot üle OÜ-le Ramlund, ei saa ta seda summat nõuda kostjalt. Kostja ei nõustunud, et pooled sõlmisid komisjonilepingu, vaid väitis, et sõlmitud oli maaklerleping. Hageja volitas selleks vajalike toimingute tegemiseks kostjat. Kostja oli tehingus hageja esindaja, mistõttu ei saanud tegu olla komisjonilepinguga. Kuna tehing viidi kostja vahendamise tulemusena lõpuni, on kostjal õigus saada vahendustasu, mis oli 10% sõiduki
ostuhinnast. Selleks, et optimeerida makse ja saada Rootsis sõidukile odavam garantii, leppisid hageja ja kostja kokku, et sõiduki ostjaks saab TTS Sweden AB, kellele kostja raha edasi kandis. Hageja ülekannete tõttu kehtestas pank kostja arvelduskontole ajutise käsutuspiirangu rahapesukahtluse tõttu ja see oli üheks põhjuseks, miks tehingu lõpule viimine viibis. Kostja kandis saadud 80 000 eurost edasi 75 600 eurot. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse avalduse ja leidis, et hageja nõue tuleb tasaarvestada kostja kulude hüvitamise nõudega. Kostja kandis kulusid summas 459,22 eurot.
77.Kohus leiab, et kummagi poole väited ei ole menetluses täielikku tõendamist leidnud, kuigi kummalgi poolel lasus kohustus oma väiteid tõendada. Poolte esitatud väidetest ja tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud käsunduslepingu sõlmimine. Seda, et pooled oleksid sõlminud tingimata ainult komisjonilepingu või ainult maaklerlepingu, ei saa kohus esitatud tõenditest järeldada.
78.VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepingu puhul kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega on tegemist käsunduslepinguga juhul, kui üks pool teisele teenuseid osutab ning seda sõltumata osutatava teenuse liigist.
79.VÕS § 628 lg 2 näeb ette, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Eeltoodust tulenevalt ei saa käsundisaaja mitte alati nõuda kulude hüvitamist, vaid ta saab kulude hüvitamist nõuda siis, kui kokku lepitud tasu ei hõlma kulusid.
80.Maaklerlepingu puhul kohustub VÕS § 658 lg 1 järgi üks isik ehk maakler vahendama teisele isikule ehk käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Lepingu vahendamine maaklerlepingu mõistes tähendab lepingu sõlmimiseks käsundiandja ja kolmanda isiku kokku viimist. Maakler ise käsundiandja nimel lepinguid ei sõlmi, vaid aitab lepingu sõlmimisele kaasa. Kui leping on sõlmitud, on maakleril õigus saada tasu. Samas ei välista õigusnormid, et maaklerile võidakse ka anda volitus leping alla kirjutada kellegi nimel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja üheks lepinguliseks kohustuseks oli vahendada hagejale sõiduki müüki ja abistada teda tehingu sõlmimisel, kuid lisaks vahendamisele oli kostjal ka muid kohustusi
81.VÕS § 659 näeb ette, et maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud. Seega ei tulene ainuüksi rahaliste maksete saamisest, et pooled sõlmisid tingimata komisjonilepingu, sest ka maaklerlepingu puhul on rahaliste maksete saamine põhimõtteliselt võimalik. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kandis kostjale ja kostja ettevõttele üle raha selleks, et viimane kasutaks seda tehingu vormistamiseks. Järelikult oli hageja andnud kostjale õiguse ehk volituse oma raha kasutamiseks.
82.Komisjonilepingu osas näeb VÕS § 692 lg 1 ette, et komisjonilepingu puhul kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). VÕS § 701 lg 1 näeb
ette, et kui komisjonitasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalik tavaline komisjonitasu, selle puudumisel aga mõistlik tasu.
83.24.03.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 165-166) selgitas kohus hagejale vajadust esile tuua asjaolud, milliste pinnalt hageja väitis, et sõlmitud oli nimelt komisjonileping. Kohus selgitas, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, milliste pinnalt ta esitas kostja vastu rahalise nõude. Ka kostjale selgitas kohus vajadust välja tuua, millise lepingu ta hagejaga sõlmis ja kuidas seda täitis. Kohus selgitas, et tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid asjaolusid tuleks kostjal tõendada. 08.11.2021 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 30-31) selgitas kohus uuesti, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendeid, milliste kohaselt saaks järeldada nimelt komisjonilepingu sõlmimist. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud kumbki selgelt esile ega tõendanud neid asjaolusid, millele tuginedes nad väitsid nimelt konkreetset liiki lepingu sõlmimise.
84.Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelisest e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 6, lk 158-160, lk 182-186) juunis 2019 nähtub, et kostja saatis hageja seaduslikule esindajale fotosid sõidukist, Ramlund OÜ arve ja sõiduki registreerimistunnistuse. See, millise teenuse osutamises pooled täpselt kokku leppisid ja kas või millist tasu pidi kostja saama, e-kirjadest ei nähtu. Samuti ei nähtu e-kirjadest, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid selle kohta, milliseid toiminguid täpselt pidi kostja tegema. Vaidluse käigus on siiski mõlemad nõustunud, et hageja soovis sõidukit osta ja kostja pidi tegema vajalikud toimingud selleks, et hagejat selle tehingu sõlmimisel abistada. Mõlemad pooled on nõustunud, et kostja pidi hagejale vahendama sõiduki müüki, korraldama sõiduki transpordi hagejani ja korraldama lisagarantiilepingu sõlmimise. Viimased kaks kohustust ei ole iseloomulikud komisjonäri kohustustele komisjonilepingu alusel. Seega võib järeldada, et pooltevaheline leping vastas üldisemalt käsunduslepingu tingimustele, kuid ei olnud üksnes maakler- või komisjonileping.
85.02.07.2019 esitas Ramlund OÜ hagejale arve nr P-1907-02 (toimiku 1. kd, lk 7, tõlge toimiku 1. kd, lk 64). Arves on Ramlund OÜ-d nimetatud müüjaks ja hagejat ostjaks. Arve oli esitatud 10 500 euro suuruses summas ja selle sisuks oli märgitud ettemaks Xxxx Continental GTC eest koos viitega sõiduki VIN koodile. Arvega koos saatis kostja e-kirja (toimiku 1. kd, lk 8), milles selgitas, et saadab esialgse sissemakse arve ning pildi vajalikust lisast hinnaga 500 eurot. Samuti selgitas kostja, et info saamiseks vajalik ülevaatus võtab aega 3 tundi ja maksab 140 eurot.
86.Hageja tasus Ramlund OÜ arve (toimiku 1. kd, lk 9-10). Antud tõendist lähtudes ei nõustu kohus kostja väitega, et makse Ramlund OÜ-le ei ole kuidagi seotud hageja ja kostja vahelise lepingulise suhtega. Kostja on koostanud ise arve, millel on viidanud samale sõidukile. Arvest võiks järeldada, et hageja oli sõiduki ostjaks ja Ramlund OÜ müüjaks, kuigi pooled on nõustunud, et tegelikult hageja ja Ramlund OÜ omavahel ostu-müügi lepingut ei sõlminud. Kohus leiab, et Ramlund OÜ-le tehtud makse on samuti üks nendest rahalistest maksetest, mille hageja tegi kostjale selleks, et täita käsunduslepingut. Kostja ei ole esile toonud ühtegi muud alust, mille tõttu hageja Ramlund OÜ-le makse tegi. Alusetud on kostja etteheited, et Ramlund OÜ-le tehtud makset ei saa pidada hageja ja kostja lepingulises suhtes tehtud makseks.
87.Kostja esitas hagejale kuu aega hiljem ehk 01.08.2019 arve nr 0108-19 (toimiku 1. kd, lk 11, tõlge toimiku 1. kd, lk 59) summas 86 000 eurot, viidates taas sõidukile Xxxx Continental GTC ja selle VIN koodile. Arves on kostja seekord ennast nimetanud müüjaks ja hagejat ostjaks, kuigi pooled ei väida, et nende vahel oleks olnud sõlmitud ostu-müügi leping. Arves ei ole sõidukit nimetatud mitte müüdavaks kaubaks või esemeks, vaid osutatavaks teenuseks, millest võib järeldada hageja ja kostja vahel teenuse osutamise lepingu sõlmimist. Hageja tasus kostjale
erinevate maksetega 2019. aasta augustis 35 000 eurot, 27 500 eurot, 10 000 eurot ja 7500 eurot (toimiku 1. kd, lk 12-18). Ülekannetes ei viidanud hageja kostja esitatud arvele, vaid sõidukile ja selle VIN koodile. Viimases ülekandes märkis hageja selgituseks, et tegu on viimase maksega ning tasuga Xxxx garantii ja transpordi eest. Kokku kandis hageja kostjale 80 000 eurot ning koos Ramlund OÜ-le tehtud maksega 90 500 eurot.
88.Mõlemad pooled on menetluses nõustunud sellega, et hageja kandis kostjale rahalisi vahendeid üle selleks, et viimane kasutaks neid sõiduki ostmiseks hagejale. Lisaks saab poolte väidetest ja tõenditest järeldada, et kostja pidi osutama teenusele hagejale sõiduki transportimist ja lisagarantii saamise teenust, mistõttu ei olnud kostja kohustuseks üksnes tehingu vahendamine. Seda, et kostja pidi algse kokkuleppe kohaselt ostma sõiduki hageja vahendite eest enda nimele, kogutud tõenditest siiski järeldada ei saa. Kostja sai hagejalt rahalisi vahendeid mitmete teenuste osutamiseks. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et pooled oleksid sõlminud üksnes komisjonilepingu. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ning kohaldamisele kuuluvad käsunduslepinguid reguleerivad sätted.
89.Hageja esindaja ja kostja sõnumite vahetusest suvel 2019 (toimiku 1. kd, lk 121, tõlge pöördel) nähtub, et hageja küsis kostjalt, kas viimane viibib Rootsis ja kostja kinnitas seda. Hageja sõnumist võib järeldada, et kostja pidi minema Xxxx esindusse ja küsima seal garantii ning sõiduki võtmete arvu kohta. 22.08.2019 vastas kostja sellele ja teatas, et ta saabus Stockholmi ja käis Autoropas (toimiku 1. kd, lk 123, tõlge pöördel). Kohus leiab, et nende tõenditega on tõendatud, et kostja kohustuseks ei olnud ainult tehingu vahendamine või sõiduki ostmine enda nimele hageja rahaliste vahendite eest. Kostja täitis mitmeid ülesandeid ehk osutas teenust.
90.09.08.2019 on Stockholmis alla kirjutatud volikiri (toimiku 1. kd, lk 120, toimiku 2. kd, lk 11), milles TTS Sweden AB esindaja volitas kostjat ümber registreerima Tallinnas, kindlustama ja transportima sõiduki Xxxx. Volikirjas on viidatud samale sõiduki VIN koodile, millele viitas hageja hagiavalduses. Tõendiga on tõendatud kostja väide, et erinevalt hageja väidetest leppisid pooled hoopis kokku, et sõiduki ostab TTS Sweden AB, kes omakorda volitas vajalike toimingute tegemiseks kostjat. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi kostja sõiduki ostma enda nimele. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele selle kohta, et sõiduki ostmine TTS Sweden AB poolt oli vajalik soodsama lisagarantii saamiseks, mille korraldamine oli üheks kostja lepinguliseks kohustuseks.
91.Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali töötaja saatis kostjale 14.08.2019 e-kirja (toimiku
1.kd, lk 119), milles palus selgitust, millisel alusel autode eest raha kostja arvele laekub ja palus esitada kokkulepped hagejaga. Pank soovis selgitust, miks sõidukitega seotud raha liigub kostja kontol. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 23.08.2019 Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalile ettekirjutuse (toimiku 1. kd, lk 118), millega kehtestas kostja kontole olevale varale käsutuspiirangu 30 päevaks rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimiseks. Eeltoodud tõenditega on tõendatud kostja väited, et lepingu täitmisel tekkisid ajutised takistused, mis tulenesid kostja kontole tehtud ülekannetest ning rahapesukahtlusega seotud menetlustoimingutest. Samas ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et need takistused oleksid kestnud kauem kui 30 päeva.
92.09.09.2019 saatis hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 20), milles ta teatas, et on kokku tasunud 90 500 eurot ning alates 12. augustist oli kostjal piisavalt vahendeid, et viia tehing lõpuni. Poolte sõnumite vahetuses 19. septembril ja
21.septembril 2019 (toimiku 1. kd, lk 124, tõlge pöördel) selgitas kostja, et ta saatis sõnumi N.,
kas viimane saab sõiduki eest maksta ja kinnitas, et tal ei ole politseist vastust. Eeltoodust nähtuvalt oli hageja teadlik, et konto käsutamiseks seatud piirangud võisid ajutiselt takistada kostjal hagejaga sõlmitud lepingu täitmist.
93.Kostja esitas kohtule maksekorralduse (toimiku 1. kd, lk 125), mille kohaselt ta kandis 20.08.2019 TTS Sweden AB-le üle 20 000 eurot selgitusega „osaline makse – xxxx“. Kostja konto väljavõttest Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis (toimiku 1. kd, lk 126) nähtub, et 21.08.2019 kandis kostja samuti TTS Sweden AB-le üle 25 500 eurot ja 10 500 eurot, taas selgitusega „osamakse xxxx-EST“ eest. SEB Pank AS kontolt kandis kostja TTS Sweden AB-le üle 25.09.2019 2000 eurot (toimiku 1. kd, lk 127) viitega sõidukile xxxx. Luminor Bank kontolt on kostja kandnud 03.10.2019 üle TTS Sweden AB-le 14 500 eurot, viidates taas sõidukile xxxx (toimiku 1. kd, lk 128). Kogumis kandis kostja TTS Sweden AB-le üle 72 500 eurot. Hageja ei ole väitnud, et maksed, millised kostja tegi tema vahenditest TTS Sweden AB-le ei olnud kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga. Samuti ei saa ainult viitest sõiduki ekslikule registrinumbrile xxxx järeldada, et maksed ei olnud tehtud seoses vaidlusaluse sõidukiga. Vaidlus puudub selle üle, et tegelikult oli sõiduki registrinumbriks xxxx (see nähtub ka sõiduist tehtud fotolt toimiku 1. kd, lk 157). Kostja esitas kohtule väljavõtte Maanteeameti andmebaasist (toimiku 2. kd, lk 13), mille kohaselt ei ole Eestis registreeritud sõidukit registrinumbriga xxxx, mistõttu on kohtule usutav kostja väide, et kostja viitas maksekorraldustes inimliku eksitusena valele registrinumbrile. 23.10.2019 kandis kostja täiendavalt ABSR Autorent OÜ-le üle 3100 eurot (toimiku 1. kd, lk 129), seekord viitega vaidlusaluse sõiduki VIN koodile. Seega tegi kostja sõidukiga seotud makseid kokku 75 600 euro eest, kuid enamiku neist tegi ta mitte sõiduki müüjale, vaid TTS Sweden AB-le.
94.28.09.2019 saatis hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 60), milles ta teatas, et on väga mures ja loodab Xxxxd võimalikult kiiresti Hispaanias näha. 30.09.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 61), milles teatas, et kõik pangad on tema ja hageja vaheliste suhete osas soovinud teada, kus on leping. Selleks, et teha A.ile järgmisel päeval täielik makse, teatas kostja, et tal on vaja täielikku volitust, et hageja nimel tegutseda ja teha kõiki protseduure, sealhulgas teha makseid. Hageja esitas kohtule seepeale 01.10.2019 kuupäevaga koostatud volituse (toimiku lk 62). Volikirja kohaselt volitas hageja kostjat tegema sõidukiga Xxxx kõiki protseduure, registreerima sõidki kostja nimele, teha kõik vajalikud maksed, organiseerida selle transport Luksemburgi ja esindada selles asjas hagejat. Kuigi volikirjal puudub hageja allkiri, ei vaidle pooled selle üle, et hageja antud volikirja koostas. Kohtu hinnangul nähtub volikirjast hageja heakskiit ja volitus kostjale kasutada saadud rahalisi vahendeid sõiduki ostmiseks.
95.Kas või millisel eesmärgil andis hageja kostjale volituse osta sõiduk enda nimele, ei ole selge, sest volikirja koostamise ajaks oli sõiduki ostulepingu juba sõlminud TTS Sweden AB ning pooltele esitatud sõnumitest lähtudes pidi hageja olema sellest teadlik. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et juba 11.07.2019 oli sõlmitud ABSR Autorent OÜ ja TTS Sweden AB vahel (toimiku 1. kd, lk 196-197, koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 6-9) sõiduki müügileping, milles viimane oli ostjaks. TTS Sweden AB ostis lepingu järgi vaidlusaluse sõiduki Xxxx, mille hinnaks oli ilma käibemaksuta 73 000 eurot. Sõiduki üleandmine pidi toimuma 31.07.2019. Kostja oli kandnud sõiduki ostmiseks TTS Sweden AB-le üle 72 500 eurot ja ABSR Autorent OÜ-le täiendavalt 3100 eurot.
96.Millisel põhjusel ei kandnud ostja TTS Sweden AB müüjale üle kogu sõiduki ostmiseks vajalikku summat, ei ole poole esile toonud ning selle kohta asjas kogutud tõenditest järeldusi teha ei saa. Kostja esitas kohtule 04.12.2019 õiguste loovutamise kokkuleppe hageja, TTS
Sweden AB ja ABSR Autorent vahel (toimiku 1. kd, lk 195, 2. kd, lk 10, tõlge toimiku 2. kd, lk 12), millega TTS Sweden AB loovutas hagejale õigused, mis tulenesid talle 11.07.2019 ABSR Autorent OÜ-ga sõlmitud sõiduki müügilepingust. Sõiduki müüja ABSR Autorent OÜ nõustus aktsepteerima makseid, mis ta sai TTS Sweden AB-lt ja kostjalt volikirja alusel kokku summas 52 000 eurot. Kuigi kohtule esitatud dokumendil allkirjad puuduvad, ei ole hageja vastu vaielnud kostja väitele, et selline leping sõlmiti. 09.12.2019 on ABSR Autorent OÜ esitanud hagejale arve Xxxx Continentali eest summas 73 000 eurot (toimiku 1. kd, lk 26, tõlge toimiku 1. kd, lk 66).
97.Hageja esitas kohtule ABSR Autorent OÜ vastused oma lepingulise esindaja küsimustele (toimiku 2. kd, lk 24). ABSR Autorent OÜ kinnitas, et müüs sõiduki hagejale ning müüja poole pöördus hageja esindajana kostja. Vastusest on märgitud: „R. K.i selgitustest saime aru, et ta tegeleb Interbis S.A komisjoninärina“. Selline kinnitus on kohtu hinnangul ebausutav. Esiteks ei nähtu vastusest, millised olid need selgitused, milliste alusel selline järeldus tehti ja kas kinnituse koostaja üldse mõistis, mida tähendab õigustermin komisjonär. Teiseks ei ole kohtule esitatud neid hageja esindaja küsimusi, millistele vastati. Seetõttu ei saa kohus tõendi alusel lugeda tõendatuks hageja väiteid nimelt komisjonilepingu sõlmimise kohta.
98.Kinnituses on ABSR Autorent OÜ viidanud, et 8000 eurot tasuti sõiduki eest sularahas. Samuti kinnitati, et ülejäänud summad kandis üle TTS Sweden AB ja kostja ise. Vastuolus varasema kinnitusega komisjonilepingu sõlmimise kohta kinnitas sõiduki müüja dokumendi punktis 3 selgelt, et sõlmis müügilepingu TTS Sweden AB nimelise ettevõttega. Müüja kinnitas, et ta sai kokku 52 000 eurot ja saamata jäi 21 000 eurot. Hiljem vormistati sõiduki müügileping ümber hagejale, kes tasus täiendavalt 21 000 eurot. Kinnitusele oli lisatud konto väljavõte TTS Sweden AB-lt ja kostjalt tehtud maksete kohta kokku summas 52 000 eurot (toimiku 2. kd, lk 26). Ebaselgeks jääb, miks ei ole arvestatud saadud summade hulka kostja sularahas tasutud 8000 eurot. Hageja tasus sõiduki müüjale täiendavalt 21 000 eurot (konto väljavõte, toimiku 2. kd, lk 27).
99.Kohus osundab, et ABSR Autorent OÜ pidi arve kohaselt müüma sõiduki hinnaga 73 000 eurot. Konto väljavõttest ja ABSR Autorent OÜ kinnitusest nähtub, et TTS Sweden AB ja kostja tasusid sõiduki eest kokku mitte 52000 eurot, vaid 52 000 eurot + 8000 eurot = 60 000 eurot. Millisel põhjusel nõudis sõiduki müüja hagejalt tunduvalt enam ehk 21 000 euro tasumist, ei nähtu tõenditest ega poolte väidetest.
100.Hageja nõudis kostjalt käesolevas asjas 30 000 euro väljamõistmist põhjusel, et ta oli lepingust taganenud ja esitanud taganemise avalduse hagiavalduses. Lepingust taganemisel tugines hageja sellele, et kostja ei kandnud kogu saadud raha sõiduki müüjale üle, jättis korraldamata sõiduki transpordi hagejani ning sõlmimata tootja lisagarantii. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et need kohustused jäid tal täitmata. Kostja ei ole esile toonud peale konto ajutise arestimise ühtegi asjaolu, miks jäi sõiduki müüjal kogu raha saamata, miks ei korraldanud kostja sõiduki transporti hagejale ega sõlminud kokku lepitud lisagarantiid. Vaatamata sellele, et kohus ei nõustu poolte väidetega selle kohta, millise lepingu nad sõlmisid, nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja jättis lepingulised kohustused täitmata.
101.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegu siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.
Kohus leiab, et kostja rikkumist saab pidada oluliseks rikkumiseks. Hageja soovis kostja osutatud teenuse abil saada endale sõiduki, millele oleks sõlmitud lisagarantii ja mis oleks transporditud temani, kuid seda hageja ei saanud. Hageja võttis ise ühendust TTS Sweden AB-ga ja sõiduki müüjaga, et tehing lõpule viia.
102.VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
103.Kohus leiab, et hageja on sisuliselt andnud kostjale enne kohtuvaidluse algust korduvalt täiendavaid tähtaegu ja saatnud talle nõudeid kohustus täita. 24.10.2019 saatis hageja kostjale ekirja (toimiku 2. kd, lk 41, tõlge lk 42), milles heitis ette, et ei saa kostjaga ühendust. 04.11.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 2. kd, lk 40, tõlge lk 42), milles heitis ette, et ta ei ole kostjat õnnestunud kaks nädalat kätte saada ning sõiduki müük tuleb lõpuni viia.
104.27.11.2019 saatis hageja seaduslik esindaja kostjale kaks e-kirja (koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk 21-22). Esimeses kirjas viitas hageja kostja lubadusele teha ise müügilepingu üleandmise dokumendi, kuid hageja e-kirja kohaselt ei võtnud kostja pärast enam kõnesid vastu. Teises ekirjas viitas hageja lõpule viimata tehingule, korraldamata transpordile ja saamata garantiile. Hageja teatas, et ta soovib kostjalt saada eraldi kirjalikku lepingut, milles kostja lubab summa hagejale hüvitada. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja pöördumistele vastanud.
105.Hageja esitas kohtule 06.12.2019 kuupäevaga võlatunnistuse (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 23-24), kuid kostja dokumenti allkirjastanud ei ole. Kas see kostjale üldse saadeti, ei saa samuti tõenditest järeldada. Hageja esitas kohtule oma seadusliku esindaja 06.12.2019 e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 25), milles ta teatas, et on saanud kelleltki A.ilt koopia õiguste üleandmise dokumendist, mis puudutas sõidukit Xxxx. Hageja leidis, et kostja peab tagastama 30 500 eurot, mida ta ei ole kasutanud kokku lepitud viisil. E-kirjas viidatakse sellele lisatud võlatunnistuse tekstile, kuid kas see oli e-kirjale lisatud või mitte, tõendist otseselt järeldada ei saa. Seetõttu ei ole iseenesest põhjendatud hageja väide, et ta leppis kostjaga kokku 30 500 euro tagastamises.
106.20.12.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 27), milles viitas Ramlund OÜ arvele ning leidis, et arve tuleks tühistada ja 10 500 eurot hagejale tagastada. 07.01.2020 saatis hageja kostjale e-kirjaga meeldetuletuse (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 28, toimiku lk 63), milles viitas eelmisele e-kirjale. 15.01.2020 saatis hageja uue e-kirja ja soovis teada, millal kostja ühendust võtab ja tagastab hagejale raha (toimiku 1. kd, lk 29). 16.01.2020 saatis kostja omakorda kirja, milles lubas midagi teha ja teatas, et läheb Rootsi (toimiku 1. kd, lk 30). 24.01.2020 e-kirjas avaldas hageja pahameelt, et kostja ei olnud temaga ühendust võtnud (toimiku 1. kd, lk 31). 30.01.2020 saatis hageja kostjale taas meeldetuletuse raha tagastamiseks (toimiku 1. kd, lk 32). 20.03.2020 saatis hageja esindaja kostjale maksenõude (toimiku 1. kd, lk 34). Selles leidis hageja, et oli kostjaga sõlminud käsunduslepingu.
107.Kuigi valdavas osas on hageja oma pöördumistes kostja poole keskendunud raha tagastamisele, nõudis ta enne sõiduki müüjaga 04.12.2019 lepingu sõlmimist korduvalt kostjalt, et viimane võtaks temaga ühendust, viiks tehingu lõpuni ja täidaks muud kohustused. Kuigi
hageja ei andnud kostjale otsesõnu konkreetset tähtaega kohustuse täitmiseks, võib hageja tahet selleks täiendavalt aega anda järeldada tema pöördumistest. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja saatis talle korduvaid kirju palvega leping täita, kuid kostja nendele ei reageerinud. Sellises olukorras võis hageja põhjendatult järeldada, et kostja ei soovi enam lepingut täita.
108.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
109.Hageja kandis kostjale ja tema ettevõttele kogumis üle 90 500 eurot ning nõudis kostjalt 30 000 euro tagastamist, tehes möönduse 500 euro osas seoses kostja võimalike kuludega. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sõiduki müüjale oli kokku tasutud 60 000 eurot. Kostja kasutas 75 600 euro ulatuses hagejalt saadud raha selleks, et teha ülekandeid TTS Sweden AB-le ja sõiduki müüjale. Miks TTS Sweden AB kogu saadud summat sõiduki müüjale edasi ei kandud, ei ole kostja selgitanud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et sõiduki müüjale oleks tegelikult üle antud suurem summa, kui on väitnud ja tõendanud hageja. Hageja on kostjale selgelt üle andnud enam, kui ta on lepingu sõlmimise tulemusena saanud. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 30 000 eurot.
110.Kostja tasaarvestuse avaldust ei pea kohus põhjendatuks. Kostja palus hageja nõude tasaarvestada oma kulude nõudega summas 459,22 eurot, jättes samas tähelepanuta, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt tagasi 30 500 eurot. Hageja jättis 500 eurot tagasi nõudmata, pidades antud summat selliseks, mis katab kostja võimalikud kulud. Seega on hageja juba arvestanud nõudest kostja kuludele vastava summa maha. Samuti tuleneb VÕS § 188 lõikest 2, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kuna leping lõppes sellest taganemisega, ei saa kostja enam hagejalt nõuda lepingu täitmist ehk käsundi täitmisega seotud kulude hüvitamist. Ka kostja võimalikku tasu nõuet ei saa kohus pärast lepingust taganemist enam arvestada. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne lepingust taganemist nõudnud hagejalt tasu ja hageja oleks nõustunud selle maksmisega. Tasu suurust ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata neid tõendeid, mis kostja esitas enda võimalike kulude tõendamiseks (toimiku 1. kd, lk 120-136).
111.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi kättetoimetamisest. Kohus loeb hagiavalduse kättetoimetamise päevaks 09.06.2020, mil kostja lepinguline esindaja pöördus kohtu poole ja palus endale ligipääsu e-toimikule. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 09.06.2020 põhinõudelt 30 000 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
112.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
113.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 10 572 eurot koos käibemaksuga. Esindaja osutas hagejale õigusabi hinnaga 200 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati 44,05 h ning selle maksumuseks oli 10 572 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabikuludele lisanduvad tasutud riigilõivud tagamise taotluselt ja hagi tagamise kautsjon, kokku summas 2 811,80 eurot. Kokku on hageja kulud 13 383,80 eurot.
114.Kuigi kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik, on kulude maht selgelt üle paisutatud. Toimiku materjalidest ei ole võimalik mõista, kuidas sai hageja lepingulisel esindajal kuluda materjalidega tutvumiseks, kliendi nõustamiseks ja olukorra analüüsimiseks kokku 8,5 tundi. Tegemist ei ole mahuka ega keeruka vaidlusega ning hageja praegune lepinguline esindaja ei koostanud hagiavaldust. Kohus leiab, et materjalidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks sai kõige enam aega kuluda 5 tundi.
115.Hageja 16.03.2021 ja 17.03.2021 seisukohtade koostamiseks kokku sai mõistlikult aega kuluda 4 tundi. Tegemist ei olnud mahukate seisukohtadega ning suur osa 17.03.2021 menetlusdokumendist sisaldas endas alusetut tunnistaja ülekuulamise taotlust. Istungiks valmistumiseks ei saanud aega kuluda enam kui 1 tund, sest istungil ei esitanud esindaja uusi seisukohti ega väiteid. Istungil viibimise aeg on põhjendatult 0,75 h.
116.Kostja protokolli parandamise taotlusega tutvumise ning sellele vastamise aeg 1,5 h on üle paisutatud. Asjatundlikul esindajal ei olnud vastamiseks vajalik kuulata istungi salvestist ning nii parandamise taotlus kui ka sellele koostatud vastus on napisõnalised. Kohus loeb taotlusele vastamisel mõistlikuks ajaks 0,3 h. Kuigi 12.04.2021 kohtumäärusega tutvumisele võis esindajal aega kuluda 0,1 h, ei saa põhjendatuks pidada sellele järgnevat ajakulu 7,5 h kliendile olukorra selgitamiseks, nõustamiseks, kliendi esitatud dokumentidega tutvumiseks ja 26.04.2021 seisukoha koostamiseks. 26.04.2021 menetlusdokument koosneb sisu osas 5 lehest, millest ühe osas on kopeeritud tõendeid. Dokumendi koostamise maksimaalne ajakulu on kohtu hinnangul 5 tundi. Muude toimingute tegemist, sealhulgas kliendi nõustamist, selle ajakulu ja sisu toimiku materjalide alusel tõendatuks lugeda ei saa.
117.Kostja 21.05.2021 menetlusdokumendi ja lisaga tutvumiseks ei saanud hageja esindajal mõistlikult aega kuluda 1 tund, sest kostja 21.05.2021 dokument oli paarisõnaline. Dokumendi ja sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ei saanud aega kuluda enam kui 0,3 h. 05.11.2021 ABSR Autorent OÜ vastusega tutvumiseks ja tõendi vastuvõtmise taotluse koostamiseks ei saanud samuti aega kuluda enam kui 0,3 h. Istungiks valmistumise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 1 h, sest taas ei esitanud esindaja istungil uusi seisukohti ega väiteid. 08.11.2021 istungil osalemise ajakulu 0,55 h loeb kohus mõistlikuks. Sellele järgnenud ajakulu 3,5 h kliendile olukorra selgitamiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning tõenditega tutvumiseks ei saa kohus pidada põhjendatuks. Toimikust ei saa järeldada, et hageja esindaja oleks teinud või oleks pidanud tegema sellises ulatuses toiminguid. 22.11.2021 menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud põhjendatult aega kuluda 3 tundi, sest dokument sisaldas varasemate seisukohtade kordusi ning alusetut korduvat taotlust. Kohus loeb mõistlikuks ajaks 1 h. Kohtuvaidluse seisukohtade koostamiseks ei saanud esindajal samuti mõistlikult aega kuluda enam kui 1 h, sest seisukohad koosnesid täielikult varasemate seisukohtade kordustest.
118.Eelnevat kokku võttes loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisel põhjendatuks 20,3 h ulatuses. Arvestades hageja esindaja tunnitasu 200 eurot, on menetluskulude rahaline ulatus põhjendatud summas 4060 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei ole kinnitanud
menetluskulude nimekirjas, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu saab menetluskulusid lugeda põhjendatuks ilma käibemaksuta summas.
119.Hageja menetluskulude nõue tasutud riigilõivu osas ei ole tervikuna põhjendatud. Hagi tagamise tagatis 1725,80 eurot on hagejale tagastatud 03.07.2020 kohtumäärusega. Kuna hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, ei saa hageja kostjalt nõuda selle taotluse esitamisel tasutud 50 euro riigilõivu väljamõistmist. Hageja saab nõuda kostjalt vaid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 euro väljamõistmist, millist taotlust loeb kohus põhjendatuks. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5060 eurot, millest 1000 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 4060 eurot on hageja kulud õigusabile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.