2-22-858/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu ja varatu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek ja võlgnevused summas kokku 19 500.00 eurot võlausaldajate ees. Võlgnikul on kolm alaealist last. 04.02.2022 määrusega on S. H. ajutiseks halduriks nimetatud Oliver Ennok. Ajutine haldur esitas aruande 23.02.2022. Võlgnik teatas kohtule 07.03.2022, et ta on ajutise halduri aruandega tutvunud ja on sellega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S. H. pankrot. S. H. pankrotihalduriks tuleb nimetada Oliver Ennok. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik omab Xxxx AS-is arvelduskontot xxxx, mille jääk seisuga 14.02.2021 on 7.36 eurot, kontol on broneering 7.36 eurot kaardi kuutasudest, võlgnik omas laenulepingut nr xxxx, mis on loovutatud P AS-ile 25.10.2019, kohustused panga ees puuduvad. Võlgnik omab ka Xxxx AS-is arvelduskontot xxxx, mille saldo seisuga 09.02.2022 on 0.00 eurot, kohustused panga ees puuduvad. Maanteeameti 07.02.2022 vastuse kohaselt käesoleval hetkel võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Varasemalt kuulus võlgnikule sõiduk xxxx, reg. märgiga xxxx, 2003 aasta, sõiduk on 18.01.2019 võõrandatud M. T. (IK xxxx). Võlgniku selgituste kohaselt tegi kaasomanik selle autoga avarii ning auto läks mahakandmisele. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel ei ole antud sõiduk liiklusregistrisse kantud ja seda ei tohi kasutada. Sõidukile on seatud käsutamise keelumärked 4 kohtutäituri poolt. Seega varal teadaolevalt väärtus puudub. AS Pensionikeskus 08.02.2022 vastusest selgub, et võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo on 08.02.2022 seisuga on 0 osakut. Võlgnik esitas 06.02.2021 raha väljavõtmise avalduse, väljamakse teostati septembris 2021 kogusummas 4 148.42 eurot. Võlgnik on edastanud selgituse ja kontoväljavõtte, kus on kajastatud pensioniosakutest väljavõetud raha kasutamine. Summa 3 489.82 eurot tasus võlgnik septembris 2021 erinevatele kohtutäituritele seoses täitemenetlustega. Summa 762.81 eurot on kantud tütre S. A. H. arvelduskontole. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 07.02.2022 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu ega ei ole kuulunudki. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub seega võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.02.2022 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käesoleval ajal menetluses 9 täitemenetlust. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 11 818.00 eurot, mis osaliselt kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik töötab A OÜ (RK xxxx) alates 08.12.2021 ja N OÜ-s (RK xxxx) käsutuslepingu alusel alates 16.12.2021. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 4.70 eurot tunnis (bruto), lisaks saab osalist töövõimetoetust keskmiselt 250.00 eurot kuus. Võlgniku edastatud info kohaselt on ta VÕS lepinguga osalise ajaga tööl N, tunnitasu 4.55 eurot bruto. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud juba aastal 2017, kui on võtnud erinevaid laene krediidiasutustest. Järgnevatel aastatel on võetud jätkuvalt uusi laenukohustusi, et tasuda olemasolevaid, mis kokkuvõttes on suurendanud võlgniku võlakohustust ning

maksejõuetuse seisu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 10 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.