Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus xxx OÜ (hageja) ja Ü.S. (kostja) vahel on alates maikuust 2019 olnud korduvaid rendilepinguid, mille sisuks on olnud see, et hageja on rentinud kostjale sobiva haagise ja kostja on tasunud selle eest hagejale tasu. Sealjuures esimene vastav rendileping sõlmiti 20.05.2019 kirjalikult. Sealt edasi jätkas kostja regulaarselt haagiste rentimist hagejalt, kuid poolte vaikiva nõusoleku alusel sõlmiti järgmised haagise rendilepingud suuliselt. Tegemist on väiksema kohaga (xxxxxx-xxxx) ja pooled tundsid üksteist hästi. Samas suuliste lepingute korral iga kord lähtuti samadest tingimustest nagu nägi ette 20.05.2019 poolte vahel sõlmitud kirjalik rendileping. Hageja rentis kostjale haagise ja kostja tasus selle eest hagejale vastavalt esitatud arvele. Nii toimus kostja poolt hagejalt haagiste rentimine regulaarselt kuni oktoober 2020. Näiteks rentis kostja hagejalt haagist ka 16.06.2020. Seejuures pooltel kordagi üksteisele pretensioone ei olnud ja kostja tasus hagejale igakordselt hageja poolt esitatud arve alusel haagise rendi eest. Vastav asjaolu kehtis ka suuliste lepingute korral, seega saab asuda seisukohale, et hagejal oli tekkinud põhjendatud turvatunne, et sobilik lepinguvorm on ka suuline, sest seni oli kostja alati tasunud ka suuliste lepingute korral ja mingeid probleeme ei olnud esinenud. Rendileandja (hageja) ja rentniku (kostja) lepinguline suhe laabus probleemide vabalt poolte vahel kuni oktoobrini 2020. Nimelt 23.10.2020 helistas kostja 2 korda hagejale (kell 15:21 ja 20:16) ja avaldas soovi rentida haagis xxxxxx järgmiseks päevaks ehk 24.10.2020. Esimese telefoni käigus lepiti kokku, et soovitud haagise rentimine 24.10.2020 on võimalik ja teises kõnes täpsustas kostja üle, et mis kellajal järgmisel päeval kostja haagisele järgi tuleb. 24.10.2020 hommikul ilmus kostja koos M. T.ga (kostja tuttav) hageja asukohta (xxxxx xxx xx, xxxxxx-xxxx) ja sai vastavalt 23.10.2020 kokkulepitule enda valdusesse haagise xxxxxx. Kostja kinnitas peale haagise enda valdusesse saamist selle M. T.le kuuluva sõiduki (reg-märk xxxxxx) külge. Nii kostja, kui ka M. T. on kinnitanud, et haagis kinnitati M. T. sõiduki külge, sest kostjal puudus tollel hetkel haagisekonksuga sõiduk ja seega kutsuski kostja endaga kaasa tuttava M. T., sest tema sõidukil oli sobiv haagisekonks olemas. Kokkuvõttes haakis kostja koos M. T.ga 24.10.2020 hagejalt saadud haagise M. T. sõiduki (xxxxxx) külge ja M. T. alustas sõitu. Sõiduk koos haagise jõudis sõita mõnisada meetrit, kui haagis pääses sõiduki tagant liikuma sõiduki haagisekonksu rikke tõttu. Vabanenud haagis põrkas kokku majaga aadressil xxxxx xxx x, xxxxxx-xxxx. Selle tagajärjel sai tõsiseid kahjustusi nii maja sein, kui ka hagejale kuuluv haagis xxxxxx. Seejuures vahetult peale õnnetust andis sündmuse osas oma ütlused M. T. kes oma ütlustes kinnitas, et õnnetuse põhjuseks oli sõiduki xxxxxx haagisekonksu rike, mille tõttu haagis pääses sõiduki küljest lahti. Vahetult peale õnnetust kohapeal joonistati üles õnnetuse skeem ja tehti ka fotod, millest on näha nii majaseina, kui ka haagise enda kahjustused. Täiendavalt tehti hiljem eraldi pildid ka kahjustunud haagisest.

Peale õnnetust teavitati ka sõiduki xxxxxx liikluskindlustuse kindlustusandjat (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal), kes tegi otsuse, et majale tekkinud kahju kindlustusandja hüvitab, kuid vastavalt liikluskindlustuse seadusele hageja haagisele tekkinud kahju ei hüvita. Arvestades, et hageja oli kostjale rentinud hagejale kuulunud haagise xxxxxx, millele oli rendiperioodil (ajal, mil haagis oli kostja valduses) tekkinud kahju, siis tuvastas hageja iseseisvalt haagisele tekkinud kahju suuruse, saates haagise selleks remonditöökotta ülevaatusele ja seal selgus, et haagise remont läheb maksma 2494.60 eurot. Kuna haagis sai kahjustada kostja rendiperioodil, siis esitas hageja kostjale ka kahju hüvitamise nõude, kus palus hüvitada haagise remondikulu summas 2494.60 eurot ja haagise remondikalkulatsiooni teostamise kohta transportimise kulu eest arve summas 386 eurot. Lisaks esitas hageja kostjale ka arved rendiperioodide eest (novembris 2020 summas 625 eurot, detsembris 2020 summas 774.98 eurot, jaanuaris 2021 summas 774.98 eurot, veebruaris 2021 summas 699.98 eurot, märtsis 2021 summas 774.98 eurot ja aprill 2021 summas 749.99 eurot), mil haagis oli katki ja seda ei saanud kasutada (lisad 22, 23, 24, 25, 26, 27). Kokku on täna hagejal kostja vastu põhinõue summas 7280.51 (2494.60+386+625+774.98+774.98+699.98+774.98+749.99) eurot. Poolte vahel oli 25.05.2019 sõlmitud kirjalik rendileping rendileping, mille alusel hageja rentis kostjale teenust ja kostja kohustus selle eest tasu maksma. Lisaks vastutas vastavalt rendilepingule kostja ka rendiesemel rendiperioodil tekkinud kahjustuste eest. Rendilepingu punkt 4.1. sätestas kostja kohustuse vallata ja kasutada haagist vastavalt haagise otstarbele säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks haagise kahjustamist. Rendilepingu punkt 4.3. seadis kostjale kohustuse kasutada haagist isiklikult ja mitte andma seda kasutamiseks kolmandatele isikutele ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Rendilepingu punkt 4.7. näeb ette, et kostja on kohustatud korvama hagejale tekkinud kahjud õnnetusjuhtumi, loodusõnnetuse, vandalismi, varguse ja mistahes juhtumi korral. Rendilepingu punkt 6.3. nägi ette, et renditasu on 25 eurot iga 24h kohta. Sellest summast on lähtunud hageja ka november ja detsember 2020 esitatud arvete eest, kus hageja ei saanud haagist kasutada ja rentida. Seejuures on vastavalt rendilepingu punktile 6.7. hagejal õigus nõuda täiendavat kahjutasu, kuid kokkuleppe saavutamise eesmärgil ei ole hageja kostja suhtes seda punkti rakendanud. Praegusel juhul sai haagis kahjustada rendiperioodil ajal, kui haagis oli kostja valduses. Seetõttu tekkis hagejal kahju summas 7280.51 eurot, mis seisnes kahjustunud haagise remondikulus ja saamata jäänud tulus perioodide eest, kui hageja ei saanud haagist kasutada ning haagise remondikalkulatsiooni transportimise kulu. Kostja on keeldunud hagejale antud kahjude hüvitamisest ja on sellega rikkunud oma kohustust hageja ees. Hageja on seisukohal, et punktis 2.4. viidatud rendilepingu punktid ja ka VÕS § 115 lg 1 annavad hageja õiguse ning panevad kostjale kohustuse hüvitada kostja poolt hagejale haagise rendiperioodil haagise kahjustamise kaudu tekitatud kahju. Praegusel juhul on kostja rikkunud oma peamist kõrvalkohustust, milleks oli tagada renditud haagise mitte kahjustamine ja korrasolek kogu rendiperioodi vältel. Sealjuures on hageja seisukohal, et poolte vahel oli vahetult enne kahju tekkimist sõlmitud suuline rendileping samadel tingimustel nagu oli varasemalt sõlmitud kirjalik rendileping. Ja vaidlust ei saa käia selle üle, et kostja sai hagejalt hagejale kuuluva haagise ja sellel perioodil, kui haagis oli kostja käes tekkis haagisele kahju. Seega on kostjal igal juhul kohustus hüvitada tekkinud kahju, sest poolte vahel oli igal juhul kokkulepe, mida kinnitab ka M.T. ütlused. Juhul, kui kostja leiab, et kokkuleppe täpne sisu on vaieldav (hageja ei nõustu sellega), siis see ei muuda seda, et õigusaktide järgi on kostjal sellegi poolest kohustus hagejale hüvitada tekitatud kahju. Eelnevalt viidatud norme aluseks võttes palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue summas 7280.51 eurot.

Täiendav kahjunõue Seoses kostja poolse lepingust tuleneva kahju tekitamisega hagejale ja kostja keeldumisest tekkinud kahju hüvitada, on hageja teinud kulutusi õigusabile summas 949.66 eurot, mis ennekõike sisaldab nõudekirja koostamise tasu ja läbirääkimisi kostjaga. Õigusalases kirjanduses1 on leitud, et kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Tuginedes VÕS § 115 lg-le 1 ning VÕS § 128 lg-le 3 palub hageja mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja kostja poolt lepingu rikkumise ja kahju hüvitamisest keeldumise tõttu hageja poolt õigusabile tehtud kulud summas 949.66 eurot. Viivisenõue Praegusel juhul ei olnud pooled kokku leppinud viivisemääras ja seega kohaldub seadusest tulenev viivisemäär 8% aastas ehk 0.022% päevas. Juhindudes TsMS §-st 367 palub hageja mõista kostjalt välja viivise nõudelt 8230.17 eurot, milline koosneb põhinõudest summa 7280.51 eurot ja kahjunõudest summas 949.66 eurot, seadusest tulenevas määras (0,022% päevas) alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on nõude summa. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ning §-st 438 palub xxx OÜ:

haagise remondi maksumusega. Hageja transportis väidetavalt haagise teise haagisega remondikalkulatsiooni teostamise kohta mille kulu oli 386,00 eurot. Kostja sellega ei nõustu. Hageja on esitanud kostjale väidetava transpordikulu arve, kuid ei ole tõendanud tegeliku kulu. Arusaamatuks jääb kas transporditeenus telliti kolmandatelt isikutelt või teostas selle transpordi hageja ise. Kui hageja ise transportis haagist siis jääb arusaamatuks arve summa 386,00 euro kujunemine. Tegelikkuses aga sellist transpordikulu polnud vaja teha. Riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehniline ekspert R. P. selgitas fotode põhjal, et kui haagiselt eemaldada esitelje rattad (vasak ja parem) siis on haagist võimalik järelveetavana transportida. Vastav info edastati ka hagejale, kes aga siiski transportis väidetavalt haagise teisel haagisel. Seega on hageja tekitanud tahtlikult väidetava kulu mida siis kostjalt välja nõuda. Kostja ei nõustu mitte ühegi hageja poolt esitatud haagise rendiarvega. Täiesti põhjendamatu on esitada kostjale arveid rendiperioodi eest ja seda veel 6-kuu eest. Hagejal oli võimalus teostada ekspertiis ning seejärel haagis parandada ning teostatu eest esitada arve kostjale. Kostja pakkus ka hagejale, et laseb ise teostada haagise parandustööd. Kostja tegi erinevaid ettepanekuid oma 27.11.2020.a ja 03.12.2020.a vastuväidetes hageja nõuetele, kuid ükski pakutud võimalustest hagejale ei sobinud (hageja on seda ka oma 17.05.2021.a esitatud menetlusdokumendis kinnitanud). Seega on hageja olnud passiivne oma käitumises ning üritanud alusetute rendiarvete kostjale esitamisega rikastuda kostja arvelt. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud mõnda kohustust, mis on esmane eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ning haginõue kostja vastu tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagiavalduses ei ole loetav kuidas on tuvastatud kostja käitumise ja kahju tekkimise vaheline seos, ning kas tegemist on kostja süülise käitumisega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja kostja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis kohustuse süülise rikkumise tulemusena. Hageja seisukoht Hageja soovib selgitada, et 27.11.2020 ja 03.12.2020 hageja kirjadele antud vastuses kostja vaidles vastu punktis 2.5. toodule, kuid hagejal on rõõm näha, et selles osas enam vaidlust ei käi ja kostja on võtnud omaks, et sai 23.10.2020 haagise enda valdusse ja vahetult peale seda sai see ka kahjustada. Hageja ei eita, et antud haagisega oli varem toimunud väike intsident, kus said kannatada haagise pealmised põrandaplaadid (2 tükki), kuid see sai lahendatud ja seda kulu ei kuvata ka esitatud remondikalkulatsioonil. Samuti jäi peale seda remonti kehtima haagise garantii. Hageja poolt esitatud remondikalkulatsioon sisaldab vaid neid kahjusid, mis tekkis haagisele läbi selle õnnetuse, mille toimumise ajal oli haagis üle antud kostjale. Hageja täiendavalt selgitab, et hageja saatis haagise remonditöökotta, kuna nägi, et kostja ei ole huvitatud haagise remondiga tegelemast. Esmakordselt tegi kostja ettepaneku haagist remontida alles jaanuaris 2021 aastal. Remondikalkulatsioon on tehtud 10.12.2020. Kostja ei olnud huvitatud ka tegelemast kindlustusega (tuvastamaks, kas kahju hüvitab liikluskindlustus või mitte), mida pidi tegema hageja. Hageja transportis haagise AS B.i ja sealt tagasi. Hinnakalkulatsiooni haagise remondiks tegi AS B. oma töötajatega, vaadates üle avariilise haagise. Hageja on hinnanud vaid seda, et haagis ei sõida ise oma rataste peal ja seda enda 30 aastase kogemusega autoremondi valdkonnas, kogu muu reaalse kahju tuvastas AS B. Hageja ei ole saanud ühtegi kirjalikku ettepanekut, mis kajastaks R. P. ettepanekuid või eksperthinnangut vms. Ning kui olekski saanud, siis endiselt oleks küsimärgi all see, et kuidas lahendada probleem, et haagisel puudub elektrivarustus tulede jaoks, ning kes oleks pidanud need rattad eemaldama jne. Lisaks kui hageja 02.02.2021 teavitas kostjat sellest, et haagist ei

saa niisama lihtsalt täiendavalt ekspertiisi vedada (vajalik teha ekspertiis kas kohapeal või haagis sobiva haagise peal ekspertiisi vedada) sai hageja Ü.S. esindajalt vaid alloleva kirja: Palun andke teada, kas on kuupäevad, mis treileri transpordiks kindlasti ei sobi või saab Ü.S. korraldada transpordi ükskõik, mis päeval? Vältimaks edasisi vaidlusi ja arusaamatusi täpsustame, et Ü.S. tuleb treilerile järgi ja viib treileri eksperdi juurde, puudub põhjus, miks ekspert peaks koos Ü.S.ga treilerile järgi tulema, et see siis ühiselt ekspertiisi teostamise asukohta toimetada. Lisame, et treilel on võimalik transportida kinnitades see sõiduki külge, see on ilma treilerita vaidlusaluse treileriga on võimalik liigelda. Ü.S. peale seda haagisele järgi ei tulnud ega ka mingeid muid toiminguid omalt poolt ei teinud, et tekkinud kahju hagejale hüvitada. Transpordikulu osas hageja selgitab, et arve on esitatud hageja poolt haagise transpordiga seoses järgmise loogika järgi: xxxxxx-xxxx – AS B., xxxxxx xxx xxx, xxxxxxx – xxxxxx-xxxx. Kilomeetri hind 0,804 pluss käibemaks, mis on niigi odavam tegelikust hinnast 0,88 EUR kilomeeter pluss käibemaks. Hageja kannatab tänaseni puuduva haagise tõttu kahju, mida ka soovib kostjalt välja nõuda. Sealjuures hageja kinnitab, et kostja tegi ettepaneku haagis ise remontida oma teadmiste ja oskustega. Hageja hinnangul on see lihtsalt kinnitus selle kohta, et kostja võttis omaks, et tema on vastutav haagisele tekkinud kahju eest. Ekspertiisi tulemused Kokkuvõte: Haagise taastamine vastavalt B. AS poolt koostatud Pro-forma arvele summas 2494,60 EUR pole majanduslikult otstarbeks, sest haagise taastamisremondi maksumus on samas suurusjärgus antud haagise tõenäolise turuväärtusega (vt LISA 6 toodud müügikuulutus pakkumishinnaga 2599.- EUR)* . Lähtudes vaadeldava haagise xxxx xxxxxx-xxx tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx võimalikust, liiklusõnnetuse eelsest väärtusest 2600 EUR ja avariilise haagise tõenäolisest jääkväärtusest 1500 EUR kujuneb 24.10.2020.a. toimunud liiklusõnnetuses tekkinud kahju suuruseks eksperdi hinnangul 1100 EUR. Kõik eeltoodud hinnad on arvestatud KM-ga. Vastused eksperdile esitatud küsimustele: 1) Millised olid 24.10.2020 toimunud avariist tulenevalt haagisele (VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxx) tekkinud kahjustused, nende olemus ja ulatus? Lähtudes eksperdile esitatud ja eksperdi poolt kogutud materjalidest on vaadeldaval haagisel 24.10.2020.a .toimunud liiklusõnnetuses tekkinud järgmised vigastused: • Deformeerunud kandevkonstruktsioon; • Deformeerunud parempoolne küljeporte; o Deformeerunud torsioonsild; • Deformeerunud ratas; • Deformeerunud parempoolne poritiib; • Deformeerunud parempoolne astmelaud; • Purunenud gabariitlatern; • Deformeerunud veotiisel; • Kannatada saanud veopea; • Kahjustatud elektrijuhtmed ja ära rebitud pistik. 2) Millised on haagise remondi, (avariieelse tehnilise seisukorra taastamise) võimalikkus, otstarbekus ja maksumus? Haagisele xxxx xxxxxx-xxx tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx 24.10.2020.a. toimunud liiklusõnnetuse eelse seiskorra taastamise on võimalik, taastamisremondi maksumus on 2494,60 EUR (tuginedes B. AS poolt 10.12.2020.a. koostatud pro-forma arvele nr. 230943). Majanduslikult pole haagist liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viia otstarbekas, sest arvestades haagise liiklusõnnetuse eelset väärtust 1600 EUR (vastavalt 10.01.2021.a. avaldatud analoogse haagise müügipakkumisele) ja avariilise haagise võimalikku realiseerimishinda 1500 EUR

(eksperdi hinnang) on tekkinud kahju suurus 1100 EUR märkimisväärselt väiksem kulutustest 2494,60 EUR, mis on vaja teha haagise viimiseks liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda 3) Kas haagisel on varasemalt (enne 24.10.2020) tekitatud kahjustusi ja milles need seisnevad? Kui jah, siis kas ja kui suur osa võis 24.10.2020 toimunud õnnetuse põhjustajana olla eelneva(te)l avarii(de)l. Lähtudes eksperdi poolt 30.11.2021.a. läbi viidud haagise xxxx xxxxxx-xxx tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx vaatluse tulemustest oli haagise üldine seisukord hea. Kasutamise kõigus oli tekkinud pisivigastusi ja nühkejälgi, haagise vineerpõrand oli remonditud käepärase puuklotsiga. Vahetust vajas käsipiduritross, mis oli kontaktist maapinnaga ja haagist eelnevalt vedanud sõidukite rataste alt lenduvate kivikeste poolt kahjustatud. Eksperdile esitatud haagisel selliseid avariilisi vigastusi või rikkeid, mis võisid põhjustada 24.10.2020.a .toimunud liiklusõnnetuse, kus haagis vabanes seda vedanud sõiduki haakest, ekspert 30.11.2020.a. toimunud haagise vaatlusel ei tuvastanud. 4) Mis on 24.10.2020 toimunud kahju tekkimise põhjuseks? Lähtudes eksperdile esitatud ja eksperdi poolt kogutud materjalidest sh. sündmuse jäädvustanud videokaamera salvestisest, saab 24.10.2020.a kahju tekkimise põhjusena nimetada sõidukil paikneva haakeseadme riket – tõenäoliselt polnud sõidukil paiknev, eemaldatav, veokonks sõiduki külge kohtkindlalt fikseeritud. Hageja lõplikud seisukohad Hageja leiab, et ekspertiisiakt oma sisult tõendas täpselt seda, mida hageja on algusest peale väitnud ehk et haagis eraldus sõidukist sõiduki poolse haagisekonksu eraldumise tõttu ehk siis kahju otseseks põhjuseks on asjaolu, mis kuulus kostja mõjussfääri ja mille eest vastutab kostja. Ekspertiis tõestas ka seda, et haagisel endal puudusi ei olnud, mis oleksid tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses ja seega vastutab kostja kogu kahju eest. Ekspert on asunud ka seisukohale, et hageja hagiavaldus ja juba varasemalt kostjale esitatud remondikalkulatsioon on korrektne ja selle maksumus vastab tegelikule remondikulule. Hageja meelest saab sellest üheselt järeldada, et hageja nõue on selles osas 100% põhjendatud ja kostja vastutab selle eest. Ekspert on oma ekspertiisi osaliselt koostanud ka selliselt nagu tavapärases praktikas teostatakse sõiduki väärtuse või remontimise osttarbekuse hinnang kindlustusandjatele. Hageja ei pea seda ekspertiis puuduseks kuid leiab, et see osa ekspertiisist, mis hindab katkise haagise väärtust või võimalust katkine haagise võõrandada ei ole konkreetses vaidluses asjakohased ja vajalikud. Vaidlust ei tohiks käia selle üle, et kuna hageja nõuab kahju hüvitamist, et siis tuleb lähtuda kahju hüvitamise ühest peamisest põhimõttest, mis ütleb, et kannatanu tuleb asetada võimalikult lähedale olukorrale, kus ta oli enne kahju tekkimist. Sellest tulenevat on hageja seisukohal, et põhjendatud on lähtuda remondikalkulatsioonist ja asuda seisukohal, et kostjal tuleb vastav summa hagejale hüvitada. Juhul, kui kostja peaks soovima, siis alternatiivselt sobib hagejale ka see, kui kostja hüvitaks kogu haagise väärtuse ehk et hageja saab osta uue samaväärse haagise ning seejuures on hageja valmis siis loovutama katkise haagise kostjale. Kindlasti ei ole praeguses kaasuses asjakohane lahendus, kus kostja peaks hüvitama ainult uue haagise väärtuse ja katkise haagise väärtuse vahe. Selline lahendus ei asetaks hagejat olukorda, mis oleks lähedane algsele olukorrale vaid sunniks hagejat müüma haagist, mis on lisakoormus ja mis ei kindlusta hagejale, et kogu tegelik kahju saab hüvitatud. Kokkuvõttes jääb hageja oma hagiavalduse juurde ja leiab, et see kuulub rahuldamise täies ulatuses kõigi hagiavalduses toodud komponentide osas. Samuti on hageja seiskohal, et menetlus on punktis, kus kohtul on võimalik järgmise sammuna teha sisuline lahend.

Kostja lõplikud seisukohad Kostja Ü.S. ei ole hagejale mistahes viisil mitte mingisugust kahju tekitanud. Seetõttu ei ole kunagi kostjale tekkinud mitte ühtegi kohustust nõutud kahju hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on kohustust (lepingut) rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlgnikule on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse- 2 eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a. kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja nõue ei ole kostja Ü.S. vastu mitte millegagi tõendatud. Seetõttu tuleb hagi kõigis nõuetes jätta täielikult rahuldamata. Kohtu põhjendused

kostjale teadaolevalt on sama haagisega mõnda aega tagasi toimunud avarii, mille tulemusel haagise kere deformeerus. Seega võib haagise kere kõverusest tulenevalt olla juhtunud eelkirjeldatud haagise lahti pääsemine sõiduki tagant. See aga tähendab seda, et hageja on täiesti põhjendamatult esitanud kahjunõude kostja vastu; - kostja ei ole nõus kahju suurusega ning leiab, et see on tõendamata; - kostja vaidleb vastu ka haagise transpordikuludele summas 386 eurot, leides, et need on tõendamata; - kostja ei nõustu mitte ühegi hageja poolt esitatud haagise rendiarvega. Täiesti põhjendamatu on esitada kostjale arveid rendiperioodi eest ja seda veel 6-kuu eest. Hagejal oli võimalus teostada ekspertiis ning seejärel haagis parandada ning teostatu eest esitada arve kostjale. Kostja pakkus ka hagejale, et laseb ise teostada haagise parandustööd. Seega on hageja olnud passiivne oma käitumises ning üritanud alusetute rendiarvete kostjale esitamisega rikastuda kostja arvelt.

koostamisel, seega on hageja poolne haagise transportimine olnud vajalik ka asja lahendamiseks.

seisukohal, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 ning AutÕS-i sätete, mis tagavad autori varaliste õiguste kaitse, eesmärk on kaitsta autorit ka sellise kahju eest, mis on tingitud tema õiguste jõustamisest, sealhulgas kohtuväliselt. Ka hüvitatava kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lgte 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Selliste kulude kandmine autoriõiguse rikkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult ettenähtav. Seetõttu leiab kolleegium, et olukorras, kus on tuvastatud kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, on kohtul VÕS § 1045 lg 1 ps 5 sätestatud absoluutsete õigushüvede kahjustamise korral õigus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud.

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.