Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata avaldajale, ajutisele haldurile ning Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Haljala valla avaldus E. S. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Rakvere kohtutäitur R. P.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 04.02.2022 määrusega nimetas kohus E. S. pärandvara ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande 23.02.2022. Avaldaja ei ole aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et E. S. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et ajutise pankrotihalduril olemasoleva info kohaselt puuduvad pärandajal pangakontod Eesti pankades. Seega on ajutisel pankrotihalduril alust arvata, et pärandaja on arveldanud üksnes sularahas. Maksu- ja Tolliameti 11.02.2022 vastuse kohaselt ei ole perioodil 01.01.2017 – 31.12.2021 pärandajale deklareeritud palgatulu väljamakseid ning pärandajal ei ole 11.02.2022 seisuga maksuvõlga. Pärandaja ei ole esitanud tuludeklaratsioone aastate 2018 - 2021 kohta. Pärandaja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Seega nähtub ajutisele pankrotihaldurile, et pärandajal puudus viimasel viiel aastal igasugune legaalne sissetulek. Pärandajale teostatud pensionimaksete ja võimalike toetuste kohta on ajutine pankrotihaldur esitanud päringu Sotsiaalkindlustusametile, kuid käesoleva aruande esitamise ajaks ei ole

päringule veel vastust laekunud. Ajutisel pankrotihalduril on alust arvata, et oma elueal pärandajal vähemalt olulisi makseraskuseid ei esinenud, sest pärandaja vastu ei ole käimas ühtegi täitemenetlust. Ainuke nõue pärandaja vastu tuleneb pärandaja poolt põhjustatud kahjujuhtumist, milles pärandaja ise hukkus. Nasdaq CSD Eesti filiaali 07.02.2022 vastuse kohaselt ei ole pärandaja nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu pärandaja nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. AS Pensionikeskuse 08.02.2022 vastuse kohaselt ei ole pärandaja liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti 07.02.2022 vastuse kohaselt pärandaja nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Elektroonilise äriregistri andmetel puuduvad pärandajal kehtivad ja kehtetud seosed registrisse kantud äriühingutega, mittetulundusühingutega ja sihtasutustega. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulus pärandajale tema surma hetkel järgmine kinnisvara: korteriomand asukohaga Xxxx registriosa numbriga xxxx. Korteriomandil hüpoteegid puuduvad. Kinnistu on koormatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. 24.01.2022 kinnistamisavalduse alusel on 26.01.2022 nimetatud korteriomandi omanikuna sisse kantud E. S. pärija Haljala vald, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul kuulub korteriomand pärandvara hulka. Nimetatud korteriomand on tulekahjus hävinud. Vara turuväärtuseks on kohtutäituri inventuuris 500.00 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandaja varaks seega tulekahjus hävinud korteriomand asukohaga Xxxx registriosa numbriga xxxx, eeldatava väärtusega 500.00 eurot. Maksu- ja Tolliameti 07.02.2022 esitatud vastuse kohaselt ei ole pärandajal maksuvõlga. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.02.2022 vastuse kohaselt käesoleval hetkel pärandaja suhtes käimasolevad täitemenetlused puuduvad. Pärandaja suhtes on lõpetatud üks täitemenetlus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 50 000.00 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisel pankrotihalduril on alust arvata, et oma elueal pärandajal vähemalt olulisi makseraskuseid ei esinenud, sest pärandaja vastu ei ole käimas ühtegi täitemenetlust. Ainuke nõue pärandaja vastu tuleneb pärandaja poolt põhjustatud kahjujuhtumist, milles pärandaja ise hukkus. Seega on ajutisel pankrotihalduril alust arvata, et pärandaja maksejõuetus kujunes välja pärast pärandaja surma seoses pärandaja poolt põhjustatud tulekahjus kahjustada saanud naaberkorteri omaniku poolt esitatud kahjunõudega. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 10 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku varaks on korteriomand asukohaga Xxxx, registriosa numbriga xxxx. PankrS § 29 lg 81 kohaselt, kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Ajutine pankrotihaldur on palunud kohtult luba võõrandada pärandvarasse kuuluv korteriomand pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on seisukohal, halduri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pärandvarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot, riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.