N. P. hagi N. F. ja A. T.i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
171,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja 1 N. F. (isikukood xxxx) Kostja 2 A. T. (isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja Vladimir Makarov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta N. P. hagi N. F. ja A. T.i vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud N. P. kanda.
3.Välja mõista N. P.lt solidaarselt N. F. ja A. T.i kasuks menetluskulud summas 378 eurot.
4.Välja mõista N. P.lt solidaarselt N. F. ja A. T.i kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (378 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.N. P. (hageja) esitas kohtule hagi N. F. (kostja 1) ja A. T.i (kostja 2) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja väitel oli 20.02.2020 tema lapsel koolis kaasas tema mobiiltelefon iPhone xxxx. Kostjate laps viskas hageja lapse koolikotti, mille tulemusel läks katki kotis olnud mobiiltelefoni ekraan. Laps on seda tunnistanud. Ekraanivahetus maksab 159,00 eurot.
Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt ekraani vahetusest tekkiva kahju 159 euro ja alates 26.06.2020 viivise väljamõistmist kuni kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulud.
2.Vastusena kostja vastusele leidis hageja, et riidest koolikott ega kaitseklaas ei saanud kaitsta telefoni tekkinud kahju eest. Hageja oli vahetanud telefoniklaasi vahetult enne kahju tekkimist. Hageja lapse klassikaaslased nägid enne koolikoti viskamist hageja last kasutamas telefoni ja selle ekraan oli terve.
3.Ekspert on kinnitanud, et ekraanil tekkinud vigastused võisid tekkida konkreetse löögi tagajärjel.
KOSTJATE VASTUVÄITED
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väitel on nende laps tunnistanud koolikoti viskamist, kuid mitte telefoni kahjustamist. Kostjate laps ei näinud 20.01.2020 hageja lapsel mobiiltelefoni. Pole usutav, et väike laps suudab koolikotti visata nii tugevalt, et telefoni tekiks hagile lisatud pildilt nähtav auk. Telefonil on oma kaitseklaas, mille eesmärk on kaitsta telefoni kahjustuste eest. Selline kahju sai tekkida üksnes väga jõulise viske tulemusel või juhul kui telefonil puudus kaitse ja telefon kukkus ääre või otsa vastu. Tõendamata on kahju tekkimine ja kahjusuurus.
5.Kostjad leiavad, et ei ole võimalik kindlaks teha, et kahjustused on tekkinud konkreetse löögi tagajärjel. Eksperthinnangust ei nähtu, et hageja mobiiltelefoni iPhone xxxx ekraan oli lõhutud viskamise tulemusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata.
7.Kohus täitis 26.10.2020 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 45-46).
8.Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1043. Kui isik põhjustas teisele isikule kahju, peab ta selle kahju hüvitama, kui kahju tekitati õigusvastaselt ja kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitamisel rikuti kannatanu omandiõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad (VÕS § 1053 lg 1).
9.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.
10.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostjate lapse teo, mis tekitas kahju (koolikoti viskamine); 2) teo õigusvastasuse (hageja omandiõiguse rikkumine); 3) kahju tekkimine (telefoni kahjustumine); 4) kostjate lapse teo ja hagejale tekkinud kahju põhjusliku seose (telefon läks katki just seetõttu, et kostjate laps seda viskas); 5) kostjate lapse süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest); 6) kostjate vastutuse seaduse alusel (kostjad on kahju põhjustanud lapse vanemateks). Hageja peab tõendama koolikoti viskamist, telefoni kahjustumist ning et telefon sai kahjustada just tulenevalt koolikoti
2(4)
viskamisest (põhjuslik seos). Lapse hooletust eeldatakse. Kostjad pole vastu vaielnud asjaolule, et telefon on hageja oma ja et nemad on koolikotti visanud lapse vanemateks. Seetõttu ei pea neid asjaolusid hageja tõendama.
11.Tõendamist on leidnud, et hageja lapse A. P. mobiiltelefoni iPhone xxxx ekraan on kahjustatud. Nimetatu on tõendatud fotoga ja ekspertiisikatiga nr 20103008 (tl 4 ja 76-77). Ekspertiisiakti kohaselt on telefon saanud füüsilise vigastuse mille tagajärjel on esipaneel purunenud, korpusel on tugevad kriimud ja täkked. Esipaneeli näpujälje lugeja kõrvalt on eemaldunud klaasitükid. Klaasi kinni hoidev liim on tolmuga kaetud ning seadmel puudub üks raamkruvi. Seadmele on teostatud mitteautoriseeritud modifikatsioonid, seadme ekraanimoodul ei ole originaalosa. Seadme sisemuses on tolm, ekraani kinnituskõrv on purunenud. Näpujälje lugeja elektroonikat kinni hoidev plaadi kruvi on eemaldunud plaadist ja vedeles vabalt seadme sisemuses (tl 76). Seega on hagejale tekkinud telefoni kahjustamisega kahju.
12.Kohus tuvastab, kas telefon sai kahjustada just tulenevalt koolikoti viskamisest. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nr 20103008 nähtuvalt võisid seadme ekraanil tekkinud kahjustused tekkida kotis, kui seadme ja kõva pinna vahele on jäänud tugevamaid või väiksemaid esemeid, mis põhjustavad löögi tagajärjel ekraani klaasi purunemise ning kildude eraldumise. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole võimalik täielikult välistada, et purunemine võib olla tekkinud varasemalt, kuna seadme sisemuses ning purunemise kohast on märgata mustust mis on kinnitunud klaasi hoidvale liimile. Nurgas olnud kriimud võisid tekkida eelnevalt, mis võib ka viidata vajadusele vahetada ekraanimoodul mitteoriginaalse vastu. Helirežiimi muutmise nupp seadme vasakul küljel on kas ummistunud või mehaaniliselt kahjustada saanud, mistõttu püsib nupp ainult ühes režiimis, ehk helirežiimis. Mehaanilised kahjustused võisid tekkida nii seljakoti sees kui ka väljas. Mehaanilised kahjustused seadme ekraani klaasil võisid tekkida konkreetse löögi tagajärjel kui seadme ja kõva pinnase vahele on jäänud kolmas väike objekt, kuid tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, et antud kahjustused on tekkinud konkreetse löögi tagajärjel (tl 76-77). Seega ei olnud eksperdil võimalik kindlaks teha, et hageja telefon sai kahjustada tulenevalt koolikoti viskamisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et hageja lapse telefon sai kahjustada koolikoti viskamisest. Vastavalt puudub teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.
13.Seega ei ole täidetud objektiivne teo koosseis ja edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
15.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916).
kostjate lõplik seisukoht, menetluskulude nimekirja koostamine 1,2t. Kokku kulus kostjate esindajatel 8t 40min. Kostjate esindaja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seisukohad olid asjakohased. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate õigusabitoimingud olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse.
18.Kostjatele osutatud õigusabi tunnitasu määr 45 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on kostjate menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 378 eurot (45 eurot x 8t 40min ). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud summas 378 eurot.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostjate esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.