Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Kostja vastus hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Limiidilepingu järgi oli laen tagatud ladustatava kauba omandiõiguse loovutamisega hagejale. Sellega tagati kõikide kohustuste täitmine hageja ees. Pärast limiidilepingu ülesütlemist jäi kaup hagejale. Kuna hageja sai võla katteks kauba, puudub tal ka pankrotivõlgniku suhtes nõue. Lepingud lõpetati 16.08.2014. Sel ajal oli põhivõlgniku võlgnevus hageja ees 16 951 831,73 USD, tagatiskauba väärtus aga 19 293 094,08 USD. Seega oli tagatiskauba väärtus 2 341 262,35 USD võrra suurem kui oli võlgnevus. Põhivõlgnikul on õigus kaup selles ulatuses tagasi saada. Tagatiskauba väärtust tõendab hageja esindaja 08.08.2014 e-kiri, samuti 18.08.2014 Metal Bulletin Daily, mis kajastab kauba turuväärtust. Lisaks sellele deklareeris hageja kauba C.Steinweg kaudu deklaratsioonidel 15.07.2016-26.08.2016, kaup on analüüsitud Alex Stewart Inspection Estonia poolt ja C.Steinweg Ltd 11.08.2014 raportiga. Käendusleping on vastuolus heade kommetega ja tühine. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu olla käendusleping vastuolus heade kommetega (Riigikohtu lahend nr 2-14-21710). Kostja leiab, et käendaja maksimumsumma on sedavõrd suur,

et pankrotivõlgnik ei suudaks oma eeldatava eluea jooksul seda tasuda. Hageja ei ole välja toonud, mis on käenduse maksimumsumma ja kas käendaja tegutses majandus-kutsetegevuses. Kuna käendaja saab esitada samu vastuväiteid kui põhivõlgnik, siis võib käendajal olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue, sest põhivõlgnik OÜ Alberta Trade on esitanud kahju hüvitamise nõude hageja vastu seetõttu, et kauba väärtus oli suurem kui hageja nõue. Põhivõlgnik nõuab hagejalt 1 748 776,78 eurot ja viivist. Hageja on kaotanud oma nõudeõiguse ka hea usu põhimõtte järgi, sest põhivõlgnik pakkus hagejale 21.11.2014, et tasub võlgnevuse osaliselt ja saab kauba kätte, kuid hageja pole sellele vastanud.

Hageja arvamus kostja vastuse osas Käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega, puuduvad Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 sätestatud alused. Pelgalt käenduse suurus ei muuda seda tühiseks. Kuigi tegemist on tarbijakäendusega, oli pankrotivõlgnik tegelik kasusaaja läbi OÜ Alberta Trade osaniku AS G.S.G Metall, mille aktsionär ja juhatuse liige ta oli. Seetõttu oli pankrotivõlgnik kursis OÜ Alberta Trade majandustegevusega ning suutis hinnata riske. Hageja leiab, et võlausaldaja ei saa esitada praeguses menetluses käendaja eest vastuväiteid. Hageja nõue ei ole rahuldatud tagatiskauba müümise teel. Tagatisomandamise korral lähtutakse analoogiast käsipandi regulatsiooniga, kohustus loetakse täidetud pandist saadud raha arvel, mitte pandi eseme endaga. Tagatiskaup osutus väheväärtuslikuks, mille müügist saadi 531 793,30 eurot. Samas olid temaga seotud kulutused 1 699 545,27 eurot. Seega ületavad tagatiskaubaga seotud kulutused mitmekordselt saadud tulu. Hageja märgib, et tema nõue on esitatud ka OÜ Alberta Trade pankrotimenetluses ning käendaja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja tõendid ei tõsta tagatiskauba väärtust. Hageja 08.08.2014 e-kiri oli saadetud enne limiidilepingu sõlmimist ja lähtus põhivõlgniku antud informatsioonist. Arvutused tehti ferrovolframi, ferromolübdeeni ja molübdeenikonsentraadi turuhindade baasil, kuid tegelikult ei olnud tegemist nende väärtuslike metallidega, vaid väheväärtusliku ferrosiliitsiumi ja negatiivse väärtusega ohtliku metallijäägiga. Alex Stewart kaupa ise ei inspekteerinud, vaid tuginesid SSP alusraportitele; alusraportite koostajad on teadmata. Hiljem tehtud ekspertiisid (03.04.2019 ja 16.05.2018) lükkasid Alex Stewarti raporti ümber. Kaup oli algusest peale väheväärtuslik ning ta ladustati põhivõlgniku tellimusel ja juhiste alusel. Kauba äravahetamine oleks põhimõtteliselt võimatu, sest seda oli palju ning märkamatult seda teha ei saaks. Kohtu põhjendused 17.11.2021 eelistungil nõustusid pooled kirjaliku menetlusega. Kohus määras eelistungil menetlusdokumentide esitamise tähtajad ja arutab seda tsiviilasja kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. X pankrot on välja kuulutatud 06.10.2020. 21.10.2020 esitas hageja võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse kogusummas 22 276 561,40 eurot (I kd, t lk 5-8). Võlausaldajate 26.01.2021 koosolekul vaidles hageja nõudele vastu kostja (I kd, t lk 9-16). 08.02.2012 on hageja, võlgnik ja Y sõlminud käenduslepingu nr 11-045198-KÄ, millega käendajad vastutavad hageja ees OÜ Alberta Trade bilansiväliste instrumentide limiidilepingust (laenulimiidilepingust) nr 11-45198-JL (I kd, t lk 27-98) tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest summas 18 000 000 USD (I kd, t lk 17-18). Käenduslepingule on sõlmitud ka lisad, millega mh tõsteti käendajate vastutust

kuni 20 500 000 USD (I kd, t lk 19-26). Laenulimiidileping öeldi kostja poolt üles 08.08.2014 teatisega alates 16.08.2014 (I kd, t lk 103). Puudub vaidlus, et OÜ Alberta Trade sai kostjalt laenu (I kd, t lk 99-102) ning tema võlgnevus seisuga 21.09.2014 oli kokku 15 767 396,35 USD. Hageja ja OÜ Alberta Trade sõlmisid 18.03.2010 finantstehingute raamlepingu nr 9848/2010 (I kd, t lk 104-113). Selle lepingu alusel tehti optsioontehinguid (I kd, t lk 116-135) ning seisuga 21.09.2014 moodustas koguvõlgnevus 2 294 596,62 USD. OÜ Alberta Trade pankrot kuulutati välja 30.09.2015 (I kd, t lk 136-142) ja hageja on esitanud selles menetluses nõudeavalduse tulenevalt nii laenulimiidilepingust kui raamlepingust summas 27 161 947,41 eurot (I kd, t lk 143-145); hageja nõude on vaidlustanud mh kaaskäendaja Y (IV kd, t lk 77-79). Puudub vaidlus, et hageja sai endale tagatiskauba ning müüs selle hinnaga 531 793,30 eurot; tagatiskauba hoidmise kulud olid 1 699 545,07 eurot (II kd, t lk 40). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kuna X pankrotimenetluse pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldub nõude tunnustamise vaidlustele enne 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon tulenevalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg-st 5. PankrS § 106 lg 1 järgi (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 26.01.2021. Hagi esitati kohtule 25.02.2021, seega tähtaegselt. Hageja märgib, et tema nõue on esitatud OÜ Alberta Trade pankrotimenetluses ning käendaja sellele vastuväiteid ei esitanud. See asjaolu ei võta aga kostjalt õigust vaidlustada hageja nõue X pankrotimenetluses ning hageja nõudele vastuväidete esitamisel kostjal piiranguid ei ole. Poolte vahel on vaidlus kahes peamises küsimuses: 1) kas käendusleping on kehtiv ning 2) kas hageja nõue on rahuldatud tagatiskauba arvelt. Kohus alustab käenduslepingu kehtivuse küsimusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kuna X on füüsiline isik, on antud juhul tegemist tarbijakäendusega. VÕS § 143 lg 1 jõustus eelviidatud regulatsioonis 05.04.2011, s.o enne käenduslepingu sõlmimist. Varasema regulatsiooni kohaselt tuli vahet teha tarbijakäendusel ja majandus- ning kutsetegevuses antud käenduses, mida praeguse regulatsiooni valguses puudub vajadus enam analüüsida. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli kokku lepitud 20 500 000 USD. Kostja leiab, et see maksimumsumma on sedavõrd suur, et pankrotivõlgnik ei suudaks oma eeldatava eluea jooksul seda tasuda. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-14-21710. Käenduslepingu maksimumsumma võib olla vastuolus heade kommetega Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 järgi. Vastavalt TsÜS § 86 lg 1 ja 2 heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise

ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on lahendis nr 2-14-21710 märkinud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Täiendavalt märkis Riigikohus, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kohus leiab, et käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega. Antud juhul ei ole käendusleping sõlmitud tulenevalt sõltuvussuhtest või käendaja erakorralisest vastutusest, kogenematusest vms. Võlgnik toimetas majandustegevuses ning käendas sellega seotud laene. Võlgnik oli AS G.S.G Metall aktsionär ja juhatuse liige, kes omakorda oli laenusaaja OÜ Alberta Trade osanik (I kd, t lk 195-197, II kd, t lk 6-8). Samuti volitas OÜ Alberta Trade Xt ennast majandustehingutes esindama (I kd, t lk 54-57). Läbi omandisuhete oli käendaja ka kasusaajaks. Lepingud hagejaga ei olnud sõlmitud ka äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, vaid tegemist oli tavapäraste lepingutega, mille vastutuse määr vastas lepingu olemusele. Seetõttu leiab kohus, et käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. Eraldi küsimus on maksimumsumma suurus. See on füüsilise isiku kohta väga suur. Samas ei leia kohus, et maksimumsumma suurus tooks kaasa käenduslepingu kehtetuse. Riigikohus on püüdnud füüsilisest isikust käendajat kaitsta sisuliselt piiramatu vastutuse eest. Kui käendaja ei suuda minimaalset elatustaset säilitades väga pika aja jooksul või isegi eluea jooksul võlga tasuda, oleks käendaja vastutus ebaproportsionaalne. Kohtu hinnangul see nii antud juhul aga ei ole. Käendaja on antud hetkel pankrotis. Pankrotimenetlus annab füüsilisest isikust võlgnikule võimaluse kohustustest vabastada reeglina 5 aasta pärast (pankrotiseaduse XXI peatükk). Seega ei vastuta käendaja väga pikka aega oma kohustuse eest ning saab oma eluga finantsilises mõttes uuesti alustada. Hageja nõue allub sellele regulatsioonile. Seetõttu ei ole käendusleping käendaja jaoks ka ebaproportsionaalselt koormav. Küsimusele, kas käendaja võib käenduslepingu sõlmimisel tagatiseks anda sisuliselt kogu oma vara, vastab kohus jaatavalt. Selline tegevus vastab lepinguvabaduse põhimõttele ega ole äritegevuses ebatavaline. Käendaja oli teadlik, milline on võetud risk ning ta peab võetud riskide eest ka vastutama. Vabadus ei toimi ilma vastutuseta. Käendaja riskiski sellega, et võib ajutiselt ilma jääda kogu oma varast. Nagu kohus varem märkis, on tegemist ajutise situatsiooniga ja käendajal on võimalik võlgadest vabaneda ning alustada uuesti. Käendus ei olnud ka lepingu sisu ja mahtu arvestades ebaproportsionaalne, poolte kohustused ei olnud tasakaalust väljas ja saadu (laen) vastab käendaja poolt võetud vastutuse suurusele. Antud vastutus ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne.

Kostja on esile toonud, et hageja nõue on suurem kui käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma. Hageja nõue on 26 275 204,17 USD, millest viivised on 9 099 231,38 USD. Võlgniku vastutuse piirmäär oli 20 500 000 USD. Hageja leiab, et viivised võivad maksimumsummat ületada. Kohus nõustub hagejaga, seda seisukohta toetab ka õigusalane kirjandus (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne: 2016, lk 752). Kohus leiab, et käendusleping on kehtiv. Teine probleem on tagatisega seonduv. Kostja väidab, et hageja nõue on rahuldatud tagatiskauba arvelt, sest tagatiskauba väärtus oli suurem kui hageja nõue ning hageja on tagatiskauba realiseerinud. Hageja tunnistab, et on tagatise realiseerinud, kuid see osutus väheväärtuslikuks ning hoiustamise ja müügikulud olid suuremad kui kauba müügihind – seetõttu ei ole hageja nõue rahuldatud. 29.07.2011 on hageja ja OÜ Alberta Trade sõlminud lepingu, mille kohaselt andis OÜ Alberta Trade oma kohustuste täitmise tagamiseks hagejale üle tagatiseks oleva kauba omandiõiguse (edaspidi: tagatisleping). Kauba omandiõigus läheks hagejale üle vastuvõtuakti allkirjastamisega. Vastuvõtuakt allkirjastati lepingu lisana (II kd, t lk 9-16). Puudub vaidlus, et hageja oli kauba omanik (II kd, t lk 79-85; IV kd, t lk 151). Poolte vahel on vaidlus, kuidas tagatislepingut õiguslikult kvalifitseerida: hageja leiab, et tegemist on käsipandiga, kostja, et tagatisleping pigem läheneb liisinglepingule. Kohus ei kvalifitseeri seda lepingut kummagi lepinguliigi alla. Pandilepinguga ei ole tegemist seetõttu, et hageja sai tagatise omanikuks, vallaspandi puhul pidanuks ta asjaõigusseaduse § 281 lg 1 alusel saama vaid valduse. Liisinglepinguga ei ole tegemist seetõttu, et vastavalt VÕS § 361 „liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu“, aga selle situatsiooniga tegemist ei ole, sest hageja ei ole kaupa ostnud ega andnud seda kellegi kasutusse, vaid vastupidi, sai selle enda omandisse tagatise andjalt. Kuigi ka kohtul on suur soov paigutada tagatisleping mingi olemasoleva lepinguliigi regulatsiooni alla, kohus seda siiski ei tee. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad pooled sõlmida kõiki lepinguid, mida seadus ei keela. Tagatislepingu sõlmimist seadus ei keela. Pooltel ei ole kohustust valida seaduses sätestatud lepinguliik või sõlmida ainult konkreetset tüüpi lepinguid. Kui kohus paigutaks tagatislepingu praegu mingi olemasoleva seaduses sätestatud lepinguliigi alla, siis selle tulemusena kohalduksid sellele lepingule kõik seaduses sätestatud selle lepinguliigi järgsed tingimused. See aga võib moonutada poolte tahet lepingu sõlmimisel ning olla vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Seetõttu kohus seda ei teegi. Situatsioonis, kus pooltevaheline leping ei mahu ühegi lepinguliigi alla, tulenevad selle lepingu tingimused lepingu tekstist. Seadusest tulenevad vaid lepingutele kohalduvad üldised nõuded, mitte aga spetsiifilise lepinguliigijärgsed nõuded. TsÜS § 67 järgi on lepingus oluline tahe. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb võetud kohustusi täita ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on õigustatud poolel õigus nõuda nende kohustuste täitmist. Poolte tahe oli lepingus selgelt suunatud sellele, et kaup tagab hageja nõuet OÜ Alberta Trade vastu ning hageja võib tagatist realiseerida ainult siis, kui OÜ Alberta Trade jääb hagejale võlgu (tagatislepingu p 1.1, 2.1, 2.5, 2.6 jt). Kui kõik kohustused on täidetud, tuli kaup hageja poolt tagastada. Kostja väidab, et kuna kaup tagastati hagejale, tuleb sellega lugeda täidetuks ka laenusuhtest tulenev kohustus hageja ees. Sellist tingimust lepingus aga ei ole. Kohtu hinnangul pidanuks tegemist olema poolte selgesõnalise kokkuleppega, et kohus saaks nõustuda kostja positsiooniga. Seetõttu leiab kohus, et kuigi tagatist võis hageja realiseerida laenu katteks, ei saa selle realiseerimisest puuduolevat summat lugeda võlgniku poolt täidetuks. Tagatislepingust ei tulene, et OÜ Alberta Trade kohustused oleksid täidetud pelgalt tagatiskauba üleandmisega.

Seega omab tähendust tagatise müügist hagejale laekunud raha, millest hagejal on õigus maha arvata müügikulud. Müügikulude mahaarvamise õigust kostja vaidlustanud ei ole ning vastupidine ei tulene ka lepingust. Tagatiskauba väärtuse kohta on kostja esitanud mitmeid kinnitusi. Kauba väärtuseks on hinnatud augustis 2014 näiteks 14 861 633 USD (II kd, t lk 45-46). Koostoimes selle hinnanguga on kostja esitanud ka ülevaate metallide turuväärtusest (II kd, t lk 46-64). Kauba kvaliteeti on kostja tõendanud Alex Stewart Inspection OÜ 13.08.2014 proovivõtuaktiga M2177-1 (II kd, t lk 66-77). Kauba koosseisu kinnitab 11.08.2014 C Steinweg (St Petersburg) Ltd kiri (II kd, t lk 86). Hageja lükkab need tõendid ümber ja leiab, et tegelikult anti tagatiseks hoopis väheväärtuslik kaup. Hageja tõendab oma väiteid Harju Maakohtu 07.05.2019 kohtuistungi protokolliga tsiviilasjas nr 2-1712240, mille järgi tunnistaja R. M. andis ütlusi, et Alex Stewart Inspection OÜ ise raporti koostamisel kaupa üle ei vaadanud ja see tugineb kolmanda isiku (alltöövõtu) inspektsioonile; raport tugines fotodele ja arutlustele inspektoritega (IV kd, t lk 87-94). Kauba õiget koostist tõendab EVH Surveys International B.V raport nr S16/10-04180, mille kohaselt ei sisaldanud Alex Stewart Estonia plommidega suured kotid kaupa (niklit, ferrovolframit ega ferromolübdeeni), mida raportis väideti. Kaup oli väheväärtuslik hinnangulise väärtusega 478 644 eurot (IV kd, t lk 95-128). Hind, millega kaup hiljem hageja poolt müüdi, oli samas suurusjärgus. Kauba vaatas enne hagejale valduse üleandmist üle ka asjatundja P. B., kelle seisukoha järgi oli näiteks kauba väljanägemine väga erinev ferromolübdeeni väljanägemisest ja tegemist oli hoopis ränimetalliga; samuti ei vasta ferrovolframi pakendamine tema väga suure tiheduse tõttu pakendile ja selle kaalule (IV kd, t lk 129-141). Kohus peab võimalikuks, et asjatundja suudab metalli välimuse järgi seda tuvastada või vähemalt välistada. Kohus peab hageja väiteid tervikuna usaldusväärseteks. Hageja on suutnud ümber lükata kostja tõendite ehtsuse, kuna R. M. kinnitas, et Alex Stewart Inspection OÜ pole kaupa ise vahetult hinnanud. Kostja ei osanud selgitada, millel põhineb kauba väärtuse kalkulatsioon augustis 2014 (IV kd, t lk 151). EVH Surveys International B.V raport kinnitas, et Alex Stewarti plommidega kottides ei ole seda kaupa, mida väideti. Hageja esitatud tõendid – lisaks ka P. B. arvamus – on tuletatud kauba faktilise kontrolli käigus. Kostja esitatud tõendite väljaandjad kaupa vahetult ei kontrollinud ning seetõttu ei ole need tõendid ka kohtu jaoks usaldusväärsed. Ka OÜ Alberta Trade ettepanek tagatiskauba omandamiseks (II kd, t lk 92) ei tõenda ei selle kauba olemasolu ega väärtust, kuna tegemist on hageja hinnangu, mitte faktivastavust sisaldava dokumendiga. Hageja esitatud tõenditega läheb kokku ka kauba müügihind 531 793,30 eurot, mis on samas suurusjärgus hageja esitatud raport kauba väärtuse kohta. Poolte vahel on vaidlus, kes vastutab ebaõige tagatiskauba eest. Kostja leiab, et selleks on hageja, kuna hageja oli kauba omanik, dikteeris millise laohoidja juures võib kaupa hoiustada ning kannab seetõttu ka ebakohasest hoiustamisest tulenevat vastutust. Hageja väidab, et sai kauba valduse alles septembris 2016 ning siis oli tegemist juba väheväärtusliku kaubaga ning et hageja kauba säilimise eest ei vastuta. Kaupa hoiustati Venemaal ning hageja ei saanud valdust seoses vaidlusega Vene kohtus (II kd, t lk 78, 87-88; IV kd, t lk 84-86, 151p), samuti on ta esitanud nõude Hollandi kohtusse laopidaja vastu, kuid on sellest ka loobunud (II kd, t lk 89-91; IV kd, t lk 142-143, 152). Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et tagatiseks anti väheväärtuslik kaup. Antud juhul ei ole kottidest leitud riknenud (ja kauba koosseisule vastama pidanud) kaupa vaid hoopis väheväärtuslikku muud kaupa. Sellel kaubal oli kontrollimisel Alex Stewart Estonia plommid, mis viitab sellele, et kotte pole vahepeal avatud. Seetõttu ei ole põhjust rääkida ebaõigest ladustamisest. Pigem ei ole tagatise andmisel teostatud piisavat kontrolli, et tagatiseks oleks olnud õige kaup. Igal juhul ei ole see aga hageja vastutus. Tagatislepingu p 2.3 kohaselt oli tagatise andja kohustus anda õiged kaupade kvaliteeditõendid ning p 3.2 järgi pidi tagatise andja vale või eksitava kinnituse ja garantii korral hüvitama hagejale kõik sellega seotud kahjud. Asjaolu, et kaup hoiustati tagatislepingu p 2.4 järgi hageja poolt heakskiidetud laos, ei tee hagejat vastutavaks kauba koosseisu osas. Tagatislepingu p 2.8 järgi oli tagatise andja kohustatud täitma kõiki kauba

hoiustamisest tulenevaid kohustusi. Hoiule andmisega tegeles ka tegelikkuses tagatise andja. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei vastuta ebaõige tagatiskauba eest ning see temaatika ei välista ega vähenda hageja nõuet. Oluline on see, kui palju sai hageja kauba realiseerimisest raha. Vaidlus puudub, et hageja sai tagatiskauba müügist 531 793,30 eurot ning kulud oli 1 699 545,27 eurot. Kuna müügikulud ületavad müügist saadud raha, ei saa hageja nõuet pidada ka mitte osaliselt rahuldatuks. Hageja laenulimiidilepingust tulenev nõue on seisuga 21.09.2014.a 15 767 396,35 USD, mis koosneb põhivõlast summas 14 810 152,73 USD, intressist summas 224 141,06 USD ja viivistest summas 733 102,56 USD. Raamlepingust tulenev nõue on seisuga 21.09.2014.a 2 294 596,62 USD, mis koosneb põhiosast 2 141 679 USD ja viivistest summas 152 917,62 USD. Põhinõuetelt arvestab hageja VÕS § 113 lg 1 viivist perioodi 22.09.2014-06.10.2020 eest kogusummas 8 213 211,20 USD. Hageja kogunõue on 26 275 204,17 USD ehk 22 276 561,40 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nõude matemaatilist arvutuskäiku ega konverteerimist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tunnustab hageja nõuet summas 22 276 561,40 eurot. Hageja nõue on pandiga tagamata, seetõttu kuulub nõue tunnustamisele II rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 2 kohaselt ka dokumentaalse tõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus 300 eurot, registriandmete tellimise tasus summas 2,40 eurot ja lepingulise esindaja kulus 61,5 tunni eest tunnihinnaga 172,29 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaksuga 206,75 eurot). Lepingulise esindaja kulust on kohus kolmanda isiku kaasamise taotlusega seostanud tööd 12,2 h eest ja selle kuluküsimuse lahendanud 07.03.2022 määrusega. Kohus peab hageja lepingulise esindaja töömahtu suuruses 49,7h ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Võrdlusena on kostja lepingulisel esindajal läinud tööks aega 38 tundi, kuid hagejal oli peamine tõendamiskoormis. Läbitöötamisele kuulunud tõendeid oli esindajatel sadu kui mitte tuhat lehekülge, juba ainuüksi kohus on tagastanud tõendeid mitusada lehekülge, sest nendes küsimustes ei olnud pooltel vaidlust. Vaidlus on ka keskmisest keerukam, kuna puudutab lepingulisi suhteid, mida seadus otseselt ei reguleeri. Hageja menetluskulude nimekirjas ei jää kohtule silma midagi, mida tuleks pidada ilmselgelt põhjendamatuks ning seda pole välja toonud ka kostja. Seetõttu peab kohus hageja lepingulis(t)e esindaja(te) tööd 49,7h ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Tunnihind 172,29 eurot vastab turusituatsioonile. Põhjendatud on ka riigilõiv ja

dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohus määrab rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud (300 + 2,4 + 49,7 x 206,75) summas 10 577,88 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. Hageja palub välja mõista ka menetluskulude viivis ning kohus selle taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.