Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust. Kohustuste summa täitemenetluse registri andmeil kokku 335 689,87 eurot (s.h AS Swedbank summas 212 709,75 eurot) millele lisanduvad menetluse algatamise tasud ja kohtutäituri tasud kokku summas 11 616 eurot. OÜ Sonadora ei ole esitanud Äriregistrile majandusaasta aruandeid. Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlg puudub. AS Swedbank poolt edastatud andmete järgi kohustused AS Swedbank ees puuduvad. Ajutine haldur on esitanud ka teabepäringu OÜ-le HHL Rühm võimaliku kohustuste olemasolu kohta, kuid aruande koostamise seisuga päringule ei ole vastatud. Ajutine haldur on esitanud päringu kohtutäitur Elin Vilippusele väljastamaks täitemenetluste alustamise aluseks olevad dokumendid (AS Swedbank ja OÜ HHL Rühm), kuid aruande koostamise seisuga päringule ei ole vastatud. Võlgniku juhatuse liige X on ajutise halduri e-kirjale vastanud, et OÜ-l Sonadora puuduvad kohustused eelviidatud äriühingute ees. Eeltoodust tulevalt võiks olla võlgniku kohustuste suuruseks ca 140 000 eurot (s.h HHL Rühm OÜ summas 122 980,12 eurot). Pankadest saadud informatsiooni kohaselt on võlgnikul rahalised vahendid krediidiasutustes summas 4,82 eurot. Võlgniku poolt kinnitatud andmeil on kassa jäägi suuruseks 0 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ Sonadora nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Sonadora mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna võlgniku pangakontode väljavõttest nähtuvalt laekumisi alates novembrist 2021 ei ole toimunud. Võlgniku selgituse kohaselt oli äriühingu ainsaks tegevuseks pikaajaalise üüritulu teenimine võlgnikule kuulunud korteriomandi Suur-Karja 2-5 Tallinn väljaüürimise kaudu. Kuna korteriomand müüdi kohtutäituri poolt novembris 2021 avalikul enampakkumisel, ei olnud enam võimalik teenida üüritulu. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige kohustusi kohtutäituri ja muude võimalike kreeditoride ees. Äriühingu maksejõuetuse tekke aega on raske hinnata, kuna võlgnik ei ole esitanud majandusaasta aruannet ega raamatupidamisbilanssi. Ilmselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2021. aasta lõpus kui täitemenetluses müüdi võlgniku ainus teadaolev vara s.o korteriomand xxx Tallinn. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed võimalike debitoorsete võlgnevuste, eelkõige nõude olemasolu kohta OÜ Desiree Beaty (likvideerimisel) vastu. Analüüsides OÜ Sonadora pangakonto väljavõtteid selgub, et OÜ-le Sonadora väljastatud pangakaardiga, mille kasutajaks oli juhatuse liige X on regulaarselt välja võetud sularaha ja tehtud ülekandeid juhatuse liikme isiklikule arvelduskontole selgitusega “ülekanne”. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt ületab väljavõetud sularaha ja juhatuse liikme arvelduskontole tasutud raha pangakontole sissemakstud summat ca 25 000 euro võrra. Sularaha kasutuse kohta dokumente ei ole esitatud (väidetavalt kassa dokumendid puuduvad) ning puudub ülevaade sularaha kasutuse kohta igapäevases majandustegevuses. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 140 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul vara praktiliselt puudub, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk seega muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku majandustegevusest täieliku ülevaate saamiseks peab võlgnik esitama kõik raamatupidamisdokumendid s.h kassa dokumendid ning täpsema ülevaate saamiseks tehtud tehingutest tuleks läbi viia raamatupidamise erikontroll. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks ja raamatupidamise

erikontrolli läbiviimiseks oleks vaja tasuda kohtu deposiiti summa 2000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed raamatupidamise korraldamise korrektsuse ja õigsuse kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 140 000 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.02.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot hiljemalt 25.02.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme liige X (isikukood xxxxxxxxxxx). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 738 eurot, millele lisandub käibemaks summas 147,60 eurot, kokku 885,60 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käiebmaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub menetlusabi korras pankrotimenetluse kulude ja halduritasu väljamõistmist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,8 eurot, kokku 784,8 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.