Niidumaa Grupp OÜ hagi WearGo OÜ vastu lepingu tagasitäitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2063 eurot 66 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Niidumaa Grupp OÜ (registrikood 14576904), lepinguline esindaja R. M. (ÕIGUSKLIINIK OÜ); e-post: XXX Kostja WearGo OÜ (registrikood 14923858), lepinguline esindaja vandeadvokaat T. P. (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid); e-post: XXX
Asja läbivaatamine
19.jaanuaril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Niidumaa Grupp OÜ hagi WearGo OÜ vastu lepingu tagasitäitmiseks ja kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
Jätta kostja WearGo OÜ menetluskulud hageja Niidumaa Grupp OÜ kanda. Määrata kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1296 eurot (õigusabiteenuse osutamine).
5.Välja mõista Niidumaa Grupp OÜ-lt WearGo OÜ kasuks menetluskuluna 1296 eurot.
2-21-6331
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.Niidumaa Grupp OÜ (hageja) esitas Weargo OÜ (kostja) vastu hagi lepingu tagasitäitmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on autoremondiga tegelev ettevõte. Hageja klient tellis ettevõttelt sõiduki VW Touran mootori vahetuse. Leidmaks sobivat mootorit, esitas hageja 27. septembril 2020 päringu Autolammutuste liidule konkreetsele sõidukile (VW Touran reg nr XXX/mootor 1968cm3 / vin XXX) kindlat tüüpi mootori leidmiseks järgmisel veebileheküljel: https://elv.ee/autode-kokkuost/. Lisaks sellele tegi hageja eelnimetatud autole mootori leidmiseks päringu avalikul Facebooki lehel “VW Varuosad”. 1.1 Päringule vastas Erkki Tammistu, kes ütles, et temal on sobiv mootor. Kostja müüs hagejale 500 euro eest müügilepingu alusel kasutatud mootori. Mootor anti hagejale üle paar päeva peale summa tasumist, see toodi hageja töökoja juurde. Hageja tegi ostetud mootoriga järgmised tööd ja toimingud ning tegi kulutusi kostja müüdud mootori tööle panemiseks ja paigaldamiseks: mootori hind 500 eurot, mootori vahetuse töötunnid 28 eurot tunnis kokku 672 eurot; hammasrihma komplekt koos veepumbaga 275 eurot; hammasrihma vahetuse töö koos tosooliga, õli ja õli filtriga 200 eurot; vea leidmise diagnostika 112 eurot. Lisaks nõuab hageja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud kostjalt viivist. 1.2 Hageja pöördus 25. novembril 2020 kostja poole järgmise kirjaga: ,,Ostsime Teilt 28.09.2020 VW BKD 2.0 diisel mootori (koos pihustitega) mis pidi minema 2004 aasta VW Touranile. Mootor kinnituste poole pealt sobis kuid antud mootor käima ei lähe. Täpsemal uurimisel selgus, et antud mootor ei sobi 2004 aasta VW Touranile kuna aju ei suhtle mootoriga. Hetkel on seisukord selline, et mootor sai autol vahetatud, mootorile sai paigaldatud uus hammasrihma komplekt koos veepumbaga ja kuna mootor ei käivitunud otsisime mootori mitte käivitamise põhjust. Hetkel on meie poolt makstud 500 € mootor. Maksmatta on mootori vahetus 672 €, hammasrihma komplekt koos veepumbaga 275 €, hammasrihma vahetus koos tosooliga, õli ja õli filtriga 200 € ning vea leidmine miks mootor ei tööta. Lisandub veel mootori eemaldamine. Kirjutan Teile kuna loodan, et jõuame mõistliku lahenduseni. Palume, et suhtlemine toimuks kirja teel.’’ Kostja vastas 8. detsembril 2020: „Oleme valmis teiega minema kohtuteed, kuna teie kirjas pole loogilist seletust ja tundub et
2-21-6331 pole tegu pädeva töölisega kes teil töötab. Kõik ülejäänu tõestame meie kohtus! Garantiitingimused: Wearco OÜ poolt müüdud varuosadele kehtib garantii 30 päeva. Garantiiajal vahetame välja defektse varuosa korras varuosa vastu välja. Asendusdetaili puudumisel tagastame varuosa eest tasutud esialgse müügisumma. Garantii ei kehti järgmistel juhtudel: Wearco OÜ ei vastuta varuosade mittesobivuse eest. Wearco OÜ poolt müüdud varuosa on lahti võetud või vigastatud kliendi poolt. Wearco OÜ poolt müüdud varuosad on markeeritud. rikutud markeeringuga varuosad ei kuulu garantii alla ega ümbervahetamisele. Garantii ei kata lisakulutusi, mis on seotud varuosade transpordi ja vahetusega. Vastavalt kliendi soovile sõiduki küljest lõigatud keredetailid ei kuulu tagastamisele ega ümbervahetamisele. Hammasrihmaga mootoritele kehtib garantii ainult juhul, kui vahetatakse hammasrihm ja kõik sinna juurde kuuluvad rullikud.’’ 1.3 Hageja soovis 8. detsembril 2020 vastuskirjas teada, kus on võimalik tutvuda garantii- ja tüüptingimustega. Kostja sellele kirjale ei vastanud. Kuivõrd kostja kirjeldatud tüüptingimused ei olnud varem kättesaadavad ning samuti ei ole need võlaõigusseadusega kooskõlas, ei ole hagejal võimalik tingimusi lepingu osaks lugeda, mistõttu ei kohaldu need pooltevahelisele müügilepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muuhulgas ka selle kvaliteedi osas. Asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, vastava kokkuleppe puudumisel ei vasta asi lepingutingimustele kui asi ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma – muul juhul arvestatakse siinkohal ka asja otstarvet milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2). Müügilepingu esemel, st müüdud mootoril olemasolevaks puuduseks on mootori olemuslik sobimatus sõidukile, mida hageja parandab. Vea tuvastamise diagnostika tuvastas mootoril puuduse – auto aju ei suhtle mootori pihustitega mootori tehnoloogilise mittesobivuse tõttu parandataval sõidukil. Müügitehingule järgnevalt ja peale mootori paigaldamist tuli välja, et müüdud mootor ei sobi pakkumuses esitatud sõidukile. Kostja teadis ostukuulutuse alusel, et hageja vajab konkreetsele VW Touranile sobivat mootorit, ent müüs hagejale kasutatud mootori, mis VW Tourani peal käima minna ei saagi mootori olemuslike omaduste tõttu. Kostja kinnitas kirjalikult, et mootor sobib hageja sõidukile. Hageja teatas kostjale lepingutingimustele mittevastavusest kohe pärast mootori mittesobivuse tuvastamist. Hageja ei teadnud mootori ostmise ajal asja lepingutingimustele mittevastavusest ja sellel olevatest puudustest ega pidanudki nendest teadma, kuivõrd tegu oli varjatud puudustega. Seega puuduvad käesoleval juhul kostja vastutust välistavad asjaolud VÕS § 218 lg 4 mõttes. 1.4 Kostja müüdud mootori mittesobivuse puhul on tegemist varjatud puudustega. Kuivõrd kõnealune mootor ei olnud ega saanudki olla VW Tourani peal üleüldse kasutatav ega funktsionaalne juba järgneval päeval peale lepingu eseme valduse üleandmist hagejale, on selge, et mootoril oli antud puudus (ei sobinud ülaltoodud autole) juba enne juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku aega. Seega on kostja vastutav lepingu rikkumise eest VÕS § 218 lg 1 järgi. 1.5 Hageja klient ei saa VW Touranit kasutada, sest kostja müüdud mootor ei sobinud autole. Kostjal tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitada tekitatud kahju (varjatud puuduste avastamiseks ja puudustega tootele tehtud vajalike kulutuste osas), sest ta tekitas lepingutingimustele mittevastava asja müümisega varalist kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes. 1.6 Hagejal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Kostja müüs hagejale varjatud puudustega mootori, mistõttu on kostja lepingut rikkunud ning hagejal on õigus lepingust taganeda. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 500 euro tagastamist, mootorivahetuse tunnitöö
2-21-6331 tasumist 672 eurot, hammasrihma komplekti ja veepumba eest 275 eurot, hammasrihma vahetuse töö eest 200 eurot ja vea leidmise diagnostika eest 112 eurot. Seda, et hageja ostetud mootorile tehtud täiendavad kulutused on vajalikud ja vältimatud, on kostja ka ise oma e-kirjas kinnitanud. Kostja vastas hageja kirjale 8. detsembril 2020 järgmiselt: “Hammasrihmaga mootoritele kehtib garantii ainult juhul, kui vahetatakse hammasrihm ja kõik sinna juurde kuuluvad rullikud.” Seega ei saa kostja ka väita, et hageja ei oleks pidanud peale kostja müüdud mootori soetamist hammasrihma koos rullikutega vahetama, kui kostja ise tavapäraselt sellise töö tegemist müüdavate kasutatud mootorite puhul garantii säilimiseks nõuab. 1.7 VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on tegu olulise lepingurikkumisega siis, kui kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks saanud seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näha. Hageja esitas soovi soetada 2004. aasta VW Touranile VIN koodiga XXX mootori. Sellest oli teadlik ka kostja esindajana tegutsenud ja mootori müünud Erkki Tammistu. Kuivõrd kostja müüs hagejale VW Touranile sobimatu mootori, siis hageja ei saanud seda, mida ta õigustatult lootis saada. Seega on kostja pannud toime olulise lepingurikkumise. Mootor osteti selleks, et paigaldada see spetsiifilisele sõidukile, mille parandamise klient hagejalt tellis. Kuivõrd mootoril esines varjatud puudused, siis on kostja lepingut oluliselt rikkunud. Kostja lepingust taganemise avalduse kättesaamist ei kinnitanud, kuid kuna tahteavaldus saadeti kostja ametlikule ja äriregistris teatavaks tehtud meiliaadressile, loetakse e-kiri kostja poolt kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 1.8 Riigikohus on 8. novembri 2011. a lahendis nr 3-2-1-104-11 on märkinud, et peale lepingust taganemist muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja soovib lepingust taganemise korral kostja poolt talle müügilepingu alusel antud raha tagastamist summas 500 eurot. Otseseks varaliseks kahjuks on muu hulgas ka kahju tekitamise tõttu kahju kannataja kantud mõistlikud kulutused. Seega tuleb hüvitada hagejale kõik mootori käitlemise ja paigaldamise ning mahavõtmisega seotud kulud. Hageja nõuab kahju hüvitisena ka nõudekirja koostamise kulude eest õigusbüroos 120 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt summat 1913 eurot 18 eurot senti. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja esitas esialgse vastuse hagiavaldusele 14. juunil 2021 ja täiendava vastuse 13. juulil 2021. Kostja ei tunnista hagiavaldust, sest selles esitatud nõuded on põhjendamatud ning otsitud. Kostja ei ole rikkunud ühtegi omapoolsed kohustust ning on müünud ja andnud üle hagejale mootori, mis vastab ettenähtud tingimustele. Hageja väited mootori mittesobivuse kohta on alusetud ja tõendamata. Kohtu eelmenetlus
3.Kostja kirjutas 4. juunil 2021 kohtule, et kostja lepingulise esindaja suure töömahu tõttu palus kostja esindaja täiendavat aega, et selgitada välja hagiavaldusega seotud täpsemad asjaolud ning koostada selle põhjal korrektne vastus hagiavaldusele koos asjakohaste tõenditega. Kostja palus määrata uueks hagiavaldusele vastuse esitamise tähtajaks 14. juuni 2021. 14. juunil 2021 saatis kohus pooltele kirja, millega andis pooltele kuni 28. juunini 2021 aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Hageja jäi omapoolse nõude juurde ja esitas kostjale
15.juunil 2021 enda seisukoha, millele kostja ei reageerinud. 28. juunil 2021 kirjutas kostja
2-21-6331 kohtule, et pooled pole kompromissi sõlminud, sest suvise puhkuse aja tõttu on osapoolte suhtlus raskendatud. Samuti kirjutas kostja esindaja, et soovib esitada omapoolse kompromissi pakkumise. Kostja taotles täiendavat kahte nädalat kompromissi sõlmimiseks. Kohus pikendas kohtule kompromissi esitamise tähtaega 13. juulini 2021. Kostja 13. juuliks 2021 ettepanekut ei esitanud. 13. juulil 2021 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele.
4.Kohus on 2. septembril 2021 selgitanud pooltele menetluslikku olukorda ja selgitanud kohalduvat õigust. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale ja puudus ei tulenenud ostjast. Kostjal on omakorda võimalik tõendada, et kostja ei vastuta puuduse eest, so et hageja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal puudusest teadma, või et puudus tulenes hagejast endast. Kohus selgitas samuti, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormus lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul ei piisa hageja väidete tõendamiseks hageja esitatud ekirjast, et kostja müüdud mootor ei olnud remonditavale VW Touranile sobiv. Kui hageja esitab tõendi selle asjaolu tõendamiseks, on kostjal kohustus omakorda tõendada enda vastuväidet. Hageja seisukoht kostja vastusele
5.Vaidlusaluse mootori mittevastavus lepingutingimustele on täielikult tõendust leidnud. Hageja esitas Kummibox OÜ tehtud diagnostika aruande. Hageja on selgitanud, et müüdud mootori puuduseks on mootori olemuslik sobimatus hageja parandatavale sõidukile – auto aju ei suhtle mootori pihustitega mootori tehnoloogilise sobimatuse tõttu. Hageja asendas VW Tourani mootori ning viis sõiduki hammasrihma komplekti vahetuseks Kummibox OÜ-sse. Hageja sai peale hammasrihma vahetust info, et pihustite kaablipundi pistik ei ole õige ja pihustid ei saa mootori aju poolt juhtimist, mistõttu asendas hageja pihustite juhtmestiku, et tagatud oleks korrektne ühendus. Ka peale juhtmestiku vahetust ei käivitunud mootor. Seejärel ühendas hageja sõiduki VW Touran Ross-Tech programmiga ning sai esmase tagasiside, mis kinnitas mootori mittesobivust eelmainitud sõidukile. Täiendava kinnituse ja kindluse saamiseks mootori mittesobivuse kohta viis hageja sõiduki Kummibox OÜ diagnostikasse, kus koostati professionaalne hinnang, et hagejale müüdud mootori pihustid on sobimatud hageja parandatava sõiduki mootori ajuga. Kostja oli ostukuulutuse alusel teadlik, et hageja vajab konkreetsele VW Touranile sobivat mootorit, ent kostja müüs hagejale kasutatud mootori, mis VW Tourani peal käima minna ei saagi mootori olemuslike omaduste tõttu. Kostja vastus hageja seisukohale
6.Tõendatud ei ole mootori mittevastavus lepingutingimustele. Hageja seisukoht ei vasta diagnostika aruandes kirjeldatuga. Eksitav on ka hageja väide, et kostja oli ostukuulutuse alusel teadlik, et hageja vajab konkreetsele VW Touranile sobivat mootorit, ent müüs hagejale kasutatud mootori, mis VW Tourani peal käima minna ei saagi mootori olemuslike omaduste tõttu. Kostja juhib tähelepanu diagnostika aruandes välja toodud lausele: autodatast selgitasime, et sama aastajärgu ja sama mootorikoodiga sõidukitele on paigaldatud kahte tüüpi pihustitega mootoreid. Seega on hageja tellitud mootoritel kasutatud kahte tüüpi pihustitega mootoreid, mistõttu diagnostika kinnitab, et kostja ei ole müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavat mootorit. 6.1 Hageja on teinud päringu ja soovinud saada Volkswagen Touranile 2.0 diiselmootorit, mootoritähisega BKD. Siinjuures ei ole hageja täpsustanud, millist täpsemat tüüpi pihustid olid mootorile vajalikud ja kostja ei pidanud sellest teadma. Kostja müüs hagejale mootori, mis
2-21-6331 vastab hageja päringus esitatud andmetele ja hageja on kinnitanud seda osaliselt ka oma hagiavalduses väidetud lausega. Nimelt on hageja kinnitanud, et mootor kinnituste poole pealt sobis, kuid antud mootor käima ei lähe. Seda seisukohta kinnitab ka hageja esitatud diagnostika aruanne, mis kinnitab, et sama aastajärgu ja sama mootorikoodiga sõidukitele on paigaldatud kahte tüüpi pihustitega mootoreid. Hageja ei ole täpsustanud kostjale milliste pihustitega mootorit ta soovib ja seadnud tingimuseks konkreetse auto mudeli, aastajärgu ja mootorikoodi, ei ole kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Seega pole sobivad pihustid olnud lepingu tingimuseks ja kostja ei pidanud eeldama, et hageja soovib just teatud tüüpi pihustitega mootorit. Seega ei ole kostja müünud hagejale lepingutingimustele mittevastava mootori. Kuivõrd kostja ei ole kohustusi rikkunud ja on müünud hagejale lepingutingimustele vastava asja, on alusetud igasugused hageja nõuded kostja vastu. Sealjuures on täitmata lepingu taganemise alus VÕS § 116 mõttes ning hagejal puudub alus nõuda ka kahjuhüvitist. Kohtuistung
7.Kohtuistungil 19. jaanuaril 2022 selgitas hageja seaduslik esindaja A. N. kohtule, millise päringu hageja tegi ja mil moel leitakse andmebaasidest sobiv varuosa. Pooled jäid kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohus andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad kirjalikult. Hageja viimased seisukohad
8.Hageja esitas viimased seisukohad 7. veebruaril 2022. Hageja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, kuid lisaks täiendab hageja oma seisukohti praeguses menetlusdokumendis. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 8.1 Kostja ei ole kohtule selgitanud, milles seisneb hageja nõude pahatahtlikkus. Hageja on esitanud tõendid pooltevahelise lepingu kohta, lepingu osaks olnud tingimuste ning toote lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Esitatud tõendid ja ekspertiisiakt on piisavad, et tõendada põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Kostja püüab kohut olulisel määral eksitada väites, et justkui oleks lepingu tingimusteks olnud üksnes mootori kaks või kolm omadust, näiteks sõiduki mark ja mootori kubatuur. Hageja on toonud välja kostjale esitatud detailse info otsitava mootori kohta. Nimetatud info sisaldab kokku 12 erinevat ja konkreetset soetatavat mootorit iseloomustavat kriteeriumi. Nendeks kriteeriumiteks on registreerimismärk, mark, mudel, keretüüp, uste arv, aastakäik kuu ja päeva täpsusega, mootori kubatuur, mootori tähis, võimsus, kütusetüüp, käigukast, vin kood. Kostja on asunud tõendeid esitamata väitma, justkui oleks kokku lepitud milleski vähemas. 8.2 Kostja müüdud mootor oli visuaalselt sarnane lepingutingimustele vastava tootega, ent oli oma sisemise ehituse poolest olulisel määral erinev ja tingimustele mittevastav. Taoline puudus oli ka põhjuseks, miks kostja üle antud mootor hageja parandataval sõidukil käivituda ei saanud. Taolist puudust ei olnud võimalik tuvastada ei visuaalsel vaatlusel ega ka mootorit käivitada püüdes. Riigikohus on korduvalt kinnitanud seisukohta, et asjal olevate varjatud puuduste suhtes ei vabane asja müüja vastutusest ainuüksi seetõttu, et ostja on kinnitanud lepingus müügieseme ülevaatamist. Varjatud puuduse eripära seisnebki selles, et seda ei ole võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. 8.3 Hageja on kohtuistungil koos näidetega selgitanud, et piisaks ka vähematest kriteeriumitest, et veenduda mootori sobivuses hageja parandatavale sõidukile, ent hageja on ettenägelikult esitanud maksimaalsed andmed parandatava sõiduki kohta võimaldamaks kostjal sobiv
2-21-6331 lepingutingimustele vastav mootor üle anda. Hageja ei oska öelda, kas mittesobiva mootori üleandmine tulenes kostja vähesest kogemusest varuosade müügi sektoris või oli põhjuseks kostja ligipääsu puudumine sõidukite tehnilisi andmeid sisaldavatele andmebaasidele. Seetõttu on tõendamata ja asjakohatud kõik kostja väited, justkui oleks hageja olnud mingil määral või mingis olukorras hooletu. 8.4 Kõik kahjud, mis hageja tekkisid lepingutingimustele mittevastava mootori käitlemise, paigaldamise ja kuluosade vahetuse tõttu, on põhjendatud. Kostja viimased seisukohad
9.Hagiavalduses palub hageja kohtul kohustada kostjat tagastama hagejaga sõlmitud müügitehingust saadud raha 500 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1379 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 34 eurot 18 senti. Hagiavalduses on kirjeldatud väidetavaid ostetud mootoriga töid ja toiminguid mootori tööle panemiseks ja paigaldamiseks. Hageja on saatnud enne kohtumenetlust kostjale kirja, mille kohaselt sobis mootor kinnituste poole pealt, kuid mootor ei lähe käima. Täpsemal uurimisel selgus, et antud mootor ei sobi 2004. aasta VW Touranile, kuna aju ei suhtle mootoriga. 9.1 Hagiavaldus on põhjendamatu, pahatahtlik ning tõendamata. Hageja on tuginenud sellele, et pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja hinnangul on Facebooki vestluse väljavõte kinnituseks, et kostja edastas tahteavalduse ning seega on pooled lepingu sõlminud. Kostja arvates antakse Facebooki vestluses hagejale üksnes teada, et Tartumaal, Maarja Magdaleenas asub mootor, mida hageja otsib (Volkswagen Touran 2.0 diisel mootor, mootoritähisega BKD). Vestlusest ei nähtu müügilepingule omaseid tingimusi, sh eseme hinda, kes mootori kohale toob, samuti pole nähtav tahteavaldust müügilepingu sõlmimiseks. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega tahteavalduste vahetamist. 9.2 Juhul kui kohus leiab, et poolte vahel saab lugeda müügileping sõlmituks siis palub kostja arvestada järgmiste asjaoludega. Hageja selgituste kohaselt mootor kinnituste poole pealt sobis autole, kuid mootor käima ei läinud. Selgituste kohaselt on selle põhjuseks see, et sama aasta ja sama mootorikoodiga sõidukitele on paigaldatud kahte tüüpi pihustitega mootoreid. Hageja on kohtumenetluse käigus selgitanud, et soovitud mootor pidi lisaks kandma 1T1 tähist. Eelnimetatud täpsemad selgitused ja tingimused on antud alles kohtumenetluse käigus ning müügilepingu tingimustena selliseid asjaolusid esitatud ei ole. 9.3 Hagejal oli võimalus kostjalt nõutavaid kulutusi ära hoida, järgides hoolsuskohustust. Kostja on hagejale teavitanud garantiitingimustest, kuid hageja ei ole garantiitingimusi järginud. Hageja oli seega teadlik, et tal on kohustus kontrollida, kas varuosa on defektne. Samuti oli hageja teadlik, et kostja ei vastuta varuosade mittesobivuse eest ning garantii ei kehti juhul kui klient on varuosa lahti võtnud. Samuti ei kata kostja garantii korras lisakulutusi, mis on seotud varuosade transpordi ja vahetusega. Hageja pidi arvestama, et kostja müüdud varuosadele kehtib garantii 30 päeva. Asja materjalidest on võimalik tuvastada, et hageja ostis kostjalt mootori 28. septembril 2021 ning esimene pöördumine kostja poole tehti alles
25.novembril 2021 ehk alles kaks kuud hiljem. Hageja nõue on koostatud tagantjärgi oma hoolsuskohustuse rikkumise varjamiseks. Hageja püüab täpsustada tagantjärgi müügilepingu tingimusi eesmärgiga vältida kahju, mis tuleneb just hageja enda hooletusest ja tegevusetusest. 9.4 Hageja, kui igapäevaselt autoremondi valdkonnas tegutsev isik, oleks pidanud järgima hoolsuskohustust. Hagejal oli kohustus kontrollida kas ostetud mootor sobib sellele
2-21-6331 konkreetsele sõidukile, st enne tööde alustamist pidi hageja kontrollima, et mootoril oleks vastav seeriatähis ehk 1T1. Kuivõrd nimetatud tähist ei olnud hageja lepingutingimuseks seadnud, vastutab asja edasise kahjustamise eest hageja. Kuivõrd seda ei tehtud siis vastutab asja kahjustamise eest hageja ning kahjunõue kostja vastu on põhjendamatu. Kohtuistungi käigus selgitas hageja seaduslik esindaja oskuslikult kuidas käib mootori sobivuse kontrollimine. On arusaamatu, miks hageja, kui autoremondi alal igapäevaselt tegutsev professionaal ei täitnud hoolsuskohustust ning jättis mootori sobivuse kontrollimata enne kui alustas mootori paigaldamist sõidukile. Hagejal oli võimalus juba enne mootori toomist tema töökotta veenduda, et tegemist on sellise mootoriga nagu ta soovib. Hageja, kui autoremondi alal tegutsev ettevõte peab teadma, et tegemist on kasutatud varuosaga ning seetõttu on äärmiselt oluline veenduda enne paigaldamist, et mootor sobib autole ning veenduma selle töökindluses. Hageja hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest ei vastuta kostja. Kostja on tarninud hagejale mootori, mis vastas hageja poolt esitatud tingimustele. Kostja on seisukohal, et Niiduma Grupp OÜ hagiavaldus WearGo OÜ vastu tagasitäitmiseks ja kahju hüvitamiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja hageja nõue tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
11.Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 32-1-23-16, p 16).
13.Hageja nõue tugineb sellele, et tema kui autoremondiga tegelev ettevõtja, ostis kostjalt kasutatud mootori, mis pidi tema avaldatud kuulutuse järgi sobima kindlale autole. Leidmaks sobivat mootorit, esitas hageja 27. septembril 2020 päringu Autolammutuste liidule konkreetsele sõidukile (VW Touran reg nr XXX/mootor 1968cm3 / vin XXX) kindlat tüüpi mootori leidmiseks järgmisel veebileheküljel: https://elv.ee/autode-kokkuost/. Lisaks sellele tegi hageja eelnimetatud autole mootori leidmiseks päringu avalikul Facebooki lehel “VW Varuosad”. Päringule vastas kostja nimel Erkki Tammistu, kes ütles, et temal on sobiv mootor ning mootor viidi hageja juurde ja hageja on selle eest kostjale tasunud 500 eurot.
2-21-6331
14.VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Hindamaks, milliste asjaolude teatamist võib ostja mõistlikult oodata, tuleb asja omandamise eesmärgi kõrval arvestada nii müüja kui ka ostja kogemustega. Esmalt märgib kohus, et nii hageja kui kostja on tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on autoremondiga tegelev ettevõte. Kostja lepinguline esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kostja on pruugitud varuosade realiseerija (tl 104).
15.Kostja on avaldanud seisukoha, et pooled ei ole müügilepingut sõlminud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Praegusel juhul ei saa olla vaidlust selles, et mootori ostmise sooviks postitas hageja autolammutajatele teate, et soovib kindlat mootorit (tl 8); kostja teatas, et tal on sobiv mootor (tl 10) ning kostja ei ole ka selgitanud, et ta ei saanud hagejalt raha. Vastavalt VÕS § 208 lg-s 1 sätestatule kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku hagejale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Praegusel juhul on mootor üle antud ja müüjale raha makstud. Müügilepingu võib sõlmida ka suuliselt. Kostja ei ole menetluses selgitanud, et tavapäraselt tema majandustegevuses kasutatud varuosade müügi korral autoremondi ettevõttele, kes soovib mingit kindlat auto varuosa, sõlmitakse müügileping kirjalikult või, et pooled on varem sõlminud kirjalikke lepinguid. Seega on pooled läbi lepingueelsete läbirääkimiste jõudnud ka müügilepingu sõlmimiseni.
16.Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu ese (mootor) vastama. Müügieseme vastavust lepingutingimustele hinnatakse VÕS §-de 77 ja 217 alusel. VÕS § 77 lg 1 peab kohaselt võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega müüja vastu õiguskaitsevahendite kasutamiseks peavad müügilepingu esemel esinevad puudused kujutama endast lepingutingimustele mittevastavust ja mittevastavus peab olema eksisteerinud juba asja ostjale üleandmise ajal.
17.VÕS § 219 lg 1 alusel kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 ja 2 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
2-21-6331
Kohus on eelnevalt leidnud, et mõlemad pooled tegutsesid oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oli hagejal kohustust mootor põhjalikult üle vaadata. Hageja tugineb sellele, et mootoril esinesid varjatud puudused ja need ei saanudki ilmneda asja ülevaatamisel. See, et mootor käima ei läinud, selgus hageja väitel alles siis, kui ta oli kostjalt ostetud kasutatud mootori peale pannud autole, mida ta kliendi huvides remonti ning auto ei käivitunud seetõttu, et auto aju ei hakanud koostööd tegema vahetatud mootoriga. VÕS § 217 lg 1 p 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele mh siis, kui asja ei saa kasutada otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
18.Kohus märgib, et vaidluse olemus on selles, kes oleks pidanud täpselt kontrollima parameetreid, millele pidi vaidlusalune mootor vastama. Kohus saab aru, et viga ei olnud mootoris, mistõttu ei saanud mootori väidetav puudus ilmneda selle üleandmisel hagejale. Viga oli spetsiifiline, st hageja selgituste kohaselt müüdud mootori puuduseks oli mootori olemuslik sobimatus hageja parandatavale sõidukile – auto aju ei suhtle mootori pihustitega mootori tehnoloogilise sobimatuse tõttu. Kohus möönab, et selline viga ei saa ilmneda mootori üleandmise ajal pelgalt vaatlemisel. Hageja hinnangul on tegemist varjatud puudusega. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 25). Müügieseme ülevaatamise eesmärk on tuvastada selle vastavus lepingutingimustele, seejuures ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust.
19.Siiski on kohus seisukohal, et praegusel juhul oli hageja kui majandustegevuses autoremondi ettevõtja kohustatud kontrollima mootori sobivust enne seda, kui ta üldse alustas enda kliendi autole selle paigaldamist. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil kohtule, et piisab auto numbrimärgist, et välja võtta Autodata kaudu, mis aasta mootor konkreetsel sõidukil on. Hageja esindaja selgitus on järgmine: „Antud sõidukile on vajalikud vähesed kriteeriumid, piisab numbrimärgist, kui ütlen ära, et diiselmootor VW Touran 2004, siis kõikidel töökodadel, lammutusvaruosade müüjatel on kasutuses 2 programmi: Partslink24.com ja Autodata-group.com. partslinkiga leitakse välja jooniselt vastav varuosa, mis annab ka vastava varuosa koodi. Ükskõik, mis varuosa see on. Seal tehaspoolsed manuaalid olemas. Autodatat kasutatakse selleks, et näha konkreetse sõiduki spetsifikatsioone, alustades elektriskeemidest ja lõpetades, mis konkreetne mootor, mis täitega ja mis aasta on. Antud sõidukil VW Touran, aastakäik 2004 on peal mootor, mille koodiks on BKD, sõiduki mootor 103 kilovatti ja tootmise aastakäik 2003-2006 ja mootoril tähis 1T1, mis lisatähis, mida on võimalik võtta ainult Autodatast. Järgmine aastakäik, täpselt sama sõiduk, mootorikood sama kilovatid samad, aga on 2 erinevust: sõidukitähis on 1T2 ja tootmise aastakäik on 2006-2010.“ (tl 101).
20.Hageja tugineb sellele, et sellise kontrolli oleks pidanud mootori osas tegema kostja enne, kui võttis hagejaga ühendust ja pakkus kasutatud mootorit müügiks. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul oleks hageja, kui igapäevaselt autoremondi valdkonnas tegutsev isik, pidanud järgima oma tavapäraselt kõrgemat hoolsuskohustust ja kontrollima kasutatud mootori sobivust enda kliendi autole juba ajal, mil mootor tema töökotta jõudis ning kindlasti enne tööde alustamist. Kui hageja selgituste järgi oli mootori kõlbulikkuse kontrollimine nii lihtne, et see vajas vaid andmebaasist kontrollimist, ei ole kohtule mõistetav, miks hageja oma majandustegevuses esmalt enne kostjale raha ülekandmist ei kontrollinud mootori sobivust. Kohus nõustub kostjaga selles, et autoremondi alal tegutsev ettevõte peab teadma, et see oli kasutatud varuosa ning seetõttu on äärmiselt oluline veenduda enne paigaldamist, et mootor
2-21-6331 sobib autole ning veenduma selle töökindluses. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei täitnud VÕS § 219 lg-st 1 tulenevat kohustust ostetud asi viivitamata üle vaadata või üle vaadata laskma.
21.Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale müünud ebakvaliteetse ja puudustega mootori. Kohus kordab siinjuures, et hageja on ise kinnitanud, et mootor kinnistuste poole pealt sobis, kuid täpsemal uurimisel selgus, et vaidlusalune mootor ei sobi sest „aju ei suhtle mootoriga“ (tl 11). Kohus on eelnevalt märkinud, et mootori sobivuses pidi veenduma hageja kui kutseline autoremontija ja see, et ta seda ei teinud, on tema risk.
22.Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ning tõendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud puudustega asja üleandmist, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte muid väljatoodud asjaolusid, s.h kas väidetavast puudusest on teavitatud mõistliku aja jooksul ning nõude suuruse põhjendatust ning kahju hüvitamisega seonduvat.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
24.TsMS § 150 lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
25.Hageja esitas 3. mail 2021 kohtule avalduse menetluses enammakstud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasja hinnalt 2000 – 2500 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot. Hageja tasus riigilõivu 275 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot seaduses sätestatust rohkem.
26.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu 25 eurot Õiguskliinik OÜ arveldusarvele nr XXX makse selgitusega „enammakstud riigilõivu tagastamine“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
2-21-6331 esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Kostja esitas 19. jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja ja 7. veebruaril 2022 koos lõplike seisukohtadega täiendava menetluskulude nimekirja, milles taotles hagejalt välja mõista 1392 eurot (koos käibemaksuga). Kostja menetluskulud on alljärgnevad: 4. juuni 2021
Taotluse koostamine ja esitamine
14. juuni 2021
Hagiavaldusele esialgse vastuse koostamine ja 30 min esitamine
17. juuni 2021
Teate koostamine ja esitamine
15 min
28. juuni 2021
Kohtunõudele vastuse koostamine ja esitamine
10 min
13. juuli 2021
Hagiavaldusele vastuse koostamine ja esitamine
30 min
11. november 2021
Seisukoha koostamine ja esitamine
1 tund 30 min
18. jaanuar 2022
Kohtuistungiks ettevalmistamine
1 tund
19. jaanuar 2022
Menetluskulude esitamine
19.jaanuari 2022
Kohtuistungil osalemine
2 tundi
7. veebruar 2022
Lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine
3 tundi
Kokku
9 tundi 40 min
nimekirja
koostamine
15 min
ja 30 min
Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub hagejalt välja mõista 1392 eurot (koos käibemaksuga).
30.Hageja hinnangul on kostja menetluskulud, mis on seotud väidetavate kompromissläbirääkimistega, põhjendamatud. Kompromissläbirääkimisi ei ole menetluse jooksul ühelgi määral enne 19. jaanuari 2022 toimunud kohtuistungit toimunud. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjate menetluskulud 4. juunist 2021 kuni 28. juunini 2021 esitatud pikendamistaotluste osas kogumahus ajaliselt 70 minutit ja summas 140 eurot (4. juuni 2021 taotluse koostamine ja esitamine, 14. juuni 2021 esialgse vastuse hagiavaldusele koostamine ja esitamine, 17. juuni 2021 teate koostamine ja esitamine, 28. juuni 2021 vastuse kohtunõudele koostamine ja esitamine).
31.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a
2-21-6331 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 120 eurot + käibemaks tavapärane, kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ning seetõttu põhjendatud.
32.Kohtu hinnangul on kostja esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg osaliselt põhjendamatu. Kohtu hinnangul tuleb põhjendamatuks lugeda 15 minutit mis on kulunud hageja 4. juuni 2021. taotluse koostamisele ja esitamisele. Taotlusega paluti pikendada tähtaega hagiavaldusele vastuse esitamiseks 10 päeva võrra kostja lepingulise esindaja suure töömahu tõttu. Kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja töömahust tulenevalt esitatud tähtaja pikendamise taotluse esitamise kulu põhjendatud välja mõista hagejalt. Põhjendatud ei ole samuti ajakulu 15 minutit 17. juuni 2021 teate koostamisele ja esitamisele ning 10 minutit 28. juuni 2021 kohtunõudele vastuse koostamisele ja esitamisele. Kohus nõustub hagejaga, et kuigi kostja esitas korduvalt taotlused anda tähtaeg kompromissiläbirääkimisteks, siis sisuliselt oli kostja kompromissi sõlmimise osas passiivne ja reaalselt läbirääkimisi ei toimunud. Samuti ei esitanud kostja vaatamata kohtu 18. juuni 2021 nõudele hagejale konkreetset kompromissiettepanekut. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostja esindaja ajakulu
14.juunil 2021 hagiavaldusele esialgse vastuse koostamiseks ei ole põhjendatud. Kohus oli andnud kostjale tähtaja hagiavaldusele vastuse esitamiseks ning kostja ei saanud seetõttu nimetatud menetlusdokumenti esitamata jätta, samuti on põhjendatud nimetatud dokumendi koostamise ajakulu.
33.Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 9 tundi. Kuna kostja ise on esindaja ajakuluks märkinud kokku 9 tundi 40 minutit, siis on kohus põhjendamata ajakuluks lugenud 40 minutit. Põhjendatud esindajatasu suuruseks on seega kokku 1296 eurot (esindaja põhjendatud ajakulu 9 tundi x tunnihind 120 eurot + käibemaks 20%). Selline õigusabikulu suurus vastab kohtu hinnangul tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega on kostja põhjendatud menetluskuludeks esindajatasu 1296 eurot (koos käibemaksuga).
34.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.