Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

F. V. esitas Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulas võlgniku ära 27.08.2021 kohtuistungil. 15.09.2021 määrusega võttis kohus F. V. pankrotiavalduse menetlusse. Kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Mitt. Kohus keelas võlgnikul oma vara käsutamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, peatas võlgniku osalemise teistes tsiviilkohtumenetlustes, arestis võlgniku kogu vara, sh pangakontod ja peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. 07.10.2021 esitas Küllike Mitt ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 8243,71 eurot. Ajutine pankrotihaldur, analüüsinud kogutud andmeid, on seisukohal, et F. V. on maksejõuetu. F. V. viibib XXX ja tema sissetulekud XXX töötamisest on väheldased, mistõttu ei ole tal oma võlakohustusi võimalik töötasu arvelt märkimisväärselt täita. Muud regulaarsed tulud (üüri-, rendi jms) isikul puuduvad. Samuti puudub realiseerimiskõlbulik vara. Ajutine pankrotihaldur märgib, et F. V. on küll esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamiseks, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul ei saavutaks antud juhul võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. F. V. võlakohustused seisuga 15.09.2021. moodustavad 8243,71 eurot, millest 6984,89 eurot ehk ca 85% moodustavad kriminaalkohtumenetluse kulud. Isik vabaneb XXX eelduslikult alles 29.10.2027 ehk hiljem kui üldjuhul kestaks kohustustest vabastamise menetlus. Sellisel viisil kriminaalkohtumenetluse kulude hüvitamise kohustusest vabanemine ei oleks kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. XXX viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta. F. V. laenu -jms. võlad on vähese suurusega (summas 472,05 eurot), ei ole ebamõistlikult koormavad ja aeguksid TsÜS järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta 2030. aastal. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada. Ajutine pankrotihaldur esitas tasu taotluse. 12.02.2022 esitas võlgnik kohtule avalduse, kus palub tema suhtes algatatud pankrotiavalduse menetlemine lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, 2 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Seoses võlgniku poolt enda pankrotiavaldusest loobumisega lõpetab kohus antud tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud võlgniku kanda. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Pankrotiavalduselt on tasutud 15.07.2021 riigilõivu 15 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Seega on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 5 eurot rohkem ning seoses pankrotiavaldusest loobumisega kuulub avaldajale tagastamisele riigilõiv 5 eurot. Avaldajal tuleb riigilõivu 10 eurot tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. Kohtu seisukoht pankrotiavalduse tagamise abinõude tühistamise osas 15.09.2021 määrusega antud tsiviilasjas kohaldas kohus pankrotiavalduse tagamise abinõusid ning keelas võlgnikul oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, peatas võlgniku osalemise teistes tsiviilkohtumenetlustes, arestis võlgniku kogu vara, sh pangakontod ja peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Seoses antud asjas menetluse lõpetamisega, tühistab kohus 15.09.2021 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt PankrS § 23 lg 2 tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselton alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse ajutise halduri tasu määramiseks summas 561 eurot (lisandub käibemaks), mis mõista välja riigi vahenditest. Tasu taotluses on esitatud järgmine ajutise halduri töö arvestus: - suuliste ja kirjalike järelpärimiste tegemine, 1,5 tund; - andmetega tutvumine, töötlemine, analüüs, 2,5 tundi; - kohtule aruande koostamine, 4,5 tundi. Ajutise halduri tasu hüvitada OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole XXX Swedbank. Kohus tutvunud esitatud ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab et ajutise halduri tasu ja kantud kulud kogusummas 561 eurot, (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Ajutise halduri tasu on vastavuses asja mahukuse ning ajutise halduri poolt tehtud toimingute ning nendele kulunud ajaga. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata osaühingule, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Ajutise pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikule ei kuulu isiklikult materiaalset realiseeritavat vara. Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku vastu olevaid rahalisi nõudeid summas 8243,71 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, sest tema sissetulekud lähiajal ei võimalda tuvastatud kohustuste tasumist. Ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata, et ajutise halduri tasu summas 561 eurot, käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot hüvitataks riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud võlgniku majanduslikku olukorda ja halduri seisukohta, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb F. V. le anda menetlusabi. TsMS § 180 koosmõjus PankrS § 23 lg-ga 4 võib menetlusabi anda ka ajutise halduri tasu kandmiseks. Kohus vabastab F. V. ajutise halduri tasu maksmisest summas 673,20 eurot (sh käibemaks 112,20 eurot) riigituludesse maksmise kohustusest. Ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest summas 673,20 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu haldur tegutses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.