Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
04.märtsil 2022.a, Tallinnas
Hagihind
2-20-107835 Speed Paint OÜ hagi OÜ Partner Holding vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3662,40 euro ja viivise saamiseks 3955,39 eurot
nende Hageja: Speed Paint OÜ (registrikood 12104124, asukoht Suur-Sõjamäe tn 19a, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Jaanus Stern (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn; epost [email protected]) Kostja: OÜ Partner Holding (registrikood 11307233, asukoht Madara tn 31, 10613 Tallinn) Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja ja kostja poolel: R. D. (isikukood xxxx, aadress xxxx; e-post xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.2022, Tallinn Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Jaanus Stern Kostja seaduslik esindaja I. V. Iseseisva nõudeta kolmas isik mõlemal poolel R. D.
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Speed Paint OÜ hagi OÜ Partner Holding vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3662,40 euro ja viivise saamiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja Speed Paint OÜ kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulud. Kostjal ja iseseisva nõudeta kolmandal isikul hageja ja kostja poolel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, mille kohaselt kanti kostja OÜ Partner Holding omandis olevale kinnisasja 1/2 kaasomandist, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr xxxx neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 7355,39 eurot Speed Paint OÜ (registrikood 12104124, asukoht Suur-Sõjamäe tn 19a, 11415 Tallinn) kasuks tsiviilasjas nr 2-20-107835 esitatud nõude tagamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Speed Paint OÜ esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Partner Holding vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3662,40 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 3662,40 eurot alates 07.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole seoses sooviga, et hageja parandaks sõiduauto MCLAREN xxxx (registrimärk xxxx) liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud kahjud. Auto esiotsas olid ulatuslikud kahjud, sealhulgas vajasid taastamist auto konstruktsioonid. Piltidelt nähtub, et auto sõidukõlbulikus taastamiseks vajas auto põhjalikke keretöid, st vajalike kerestruktuuride tagasi painutamist, kereosade taastamist, kõikide kereosade monteerimist auto külge ehk üldist komplekteerimist ja värvimist. Samuti vajasid ülevärvimist veljed, mis olid õnnetuse tulemusena saanud kriimustada.
1.2.Kostja transportis auto hageja töökotta aadressile Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn ja hageja teostas töid vahemikus 07.11.2020-09.11.2020 ning kostja tuli hiljemalt 12.11.2020 autole järgi. Hageja poolt õnnestunud tööde teostamist tunnistab asjaolu, et kostja esindaja tuli autole järgi ning ei esitanud tööde kohta ühtegi pretensiooni. Selline asjaajamine põhines hageja ja kostja varasemal praktikal. Kostja pole rohkem kui pool aastat hiljem hagejale mistahes pretensioone esitanud.
1.3.Kuigi hageja ja kostja vaheline asjaajamine põhines varasemal praktikal ning eraldi ei lepitud kirjalikult kokku tasustamise tingimustes, on hagejal VÕS § 637 lg 1 alusel õigus vähemalt mõistlikule tasule. Hageja võttis ühendust McLaren Riga esindusega küsimusega milline on tavapärane eelarve, kui vaja teostada kostja poolt küsitud tööd. McLaren Riia esinduse hinnangu järgi on tavapäraselt kostja poolt küsitud tööde eelarve koos varuosadega ligikaudu 80 000 – 90 000 eurot. Viimatisele lisandub käibemaks. Seega hageja poolt arvega nr 2474 küsitud 3662,40 eurot koos käibemaksuga on enam kui mõistlik summa VÕS § 637 lg 1 mõttes.
1.4.Õnnetuse tõttu osutus ka vajalikuks autole (tagumise) duplikaat numbrimärgi tellimine. ARK väljavõtte järgi väljastati numbrimärgi duplikaat 29.11.2019 ehk natuke aega pärast seda kui hageja oli talle etteantud töödega hiljemalt 12.11.2029 lõpetanud.
1.5.Hageja pani sõiduauto valmis vastuvõtmiseks pärast töödega lõpetamist ja hiljemalt 12.11.2019 sai kostja auto valduse. See tähendab, et hiljemalt ja alates 12.11.2019 oli auto kostjale vastuvõtmiseks üleantud. Kümme päeva hiljem, 22.11.2019, edastas hageja kostjale arve, mille maksmise tähtaeg oli 06.12.2019. Seega 07.12.2019 kujutab VÕS § 637 lg 4 mõttes tasunõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva ja kostjale anti tegelikkuses alates auto valduse saamisest, 12.11.2019 kuni arve tasumise tähtpäevani 07.12.2019, kokku vähemalt 24 päeva tööde vastuvõtmiseks VÕS § 638 ls 2 mõttes.
1.6.Alternatiivselt nõuab hageja enda nõude rahuldamist käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
1.7.Hageja viivise arvestuse esimeseks päevaks on 07.12.2019. Kõrvalnõudena nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 3662,40 eurot alates 07.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
1.8.Töötamise registri väljavõtte kohaselt oli kolmas isik vahemikus 03.09.2018 kuni
31.07.2020, McLareni tööde teostamise ajal, hageja töötaja. Kuivõrd kolmas isik oli hageja töötaja, oli tegemist kolmanda isiku poolt vastavalt TLS § 1 lg 1 hageja koosseisus töötamisega, mille tulem kuulub tööandjale, hagejale, ja mille eest kolmas isik sai töötasu.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulu kokku summas 6857,70 eurot lisanduvalt 18.02.2022 kohtuistungil esindamise kulu vastavalt kohtuistungi pikkusele korrutatuna hageja esindaja tunnihinnaga 130 eurot tund käibemaksuta. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.I. V. sattus 15.09.2019 Peterburis, Venemaal liiklusõnnetusse, sõidukiga McLaren xxxx, reg. nr. xxxx. Järgmisel päeval 16.09.2019 pöördus I. V. vana tuttava R. D.i poole isiklikult telefoni teel (kõne numbrilt xxxx numbrile xxxx), seletas olukorda ning palus teostada taastusremonti ülalkirjeldatud liiklusõnnetuse tagarärjede kõrvaldamiseks. I. V. ja R. D. leppisid kokku, et avariiline sõiduk transporditakse aadressile Suur-Sõjamäe 19a, kus R. D. võtab selle remonditööde teostamiseks üle.
3.2.I. V. soetas kõik remondiks vajalikud varuosad (kasutatud varuosad) mitmest autolammutusest Poolas, kus käis varuosadele järgi 5.10.2019, tasus nende eest kohapeal sularahas ja siis transportis need Tallinnasse, Suur-Sõjamäe 19a, R. D.i kätte. Sõiduki remont oli teostatud ajavahemikul 17.09.2019-03.11.2019. Remondihinnaks oli I. V.i ja R. D.i vahel kokkulepitud 3000 eurot, mis on tasutud 04.11.2019 sularahas sõiduki üleandmisel.
3.3.Vaatamata sellele, et sõiduk kuulub kostjale (Partner Holding OÜ), on autole kahju tekitanud erasõidu ajal, remonditöid on I. V. tellinud eraisikuna ning on tasunud remonditööde eest eraisikuna. Partner Holding OÜ ei ole remonditöid tellinud ega sõiduki remondiga tegelenud.
3.4.I. V. ei ole pöördunud McLaren xxxx, reg nr. xxxx remonditööde teostamiseks Speed Paint OÜ poole ega sõlminud nendega mingeid lepinguid või kokkuleppeid. I. V. pöördus R. D.i poole, sama nagu on seda teinud viimase 11 aasta jooksul, ning ei ole huvi tundnud, millise juriidilise keha alt R. oma töid sooritab ja millisel moel oma raamatupidamist korraldab. I. V. teab küll, et R. D. on Speed Paint OÜ kaasosanik, aga võib olla kuuluvad talle ka muud ettevõtted.
3.5.Hageja väidab, et nende poole on pöördutud 25.09.2019, viidates kirjavahetusele I. V. ja A. I.i vahel. Kuid tegelikult oli auto juba 17.09.2019 puksiiriga toodud SuurSõjamäe 19a aadressile otse Peterburist, ning R. D.iga oli juba selleks ajaks auto üleandmine kokkulepitud.
3.6.R. D., kes on Speed Paint OÜ kaasosanik ja I. V.i kontaktisik, ei oma I. V.i või Partner Holding OÜ vastu mingeid pretensioone. Kolmanda isiku R. D.’i seisukoht
4.Kohus on 13.01.2021 kohtumäärusega rahuldanud hageja Speed Paint OÜ 19.08.2020 taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isiku R. D. kaasamiseks hageja poolel ning 10.05.2021 kohtumäärusega rahuldanud OÜ Partner Holding 10.05.2021 taotluse ning kaasanud R. D. iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
4.1.Olles hageja Speed Paint OÜ osanik kinnitan, et käesolevas menetluses menetletav hagi on koostatud ja esitatud Speed Paint OÜ juhatuse poolt vastuolus osaniku korraldustega. Hagi on põhjendamatu ja ükski hageja poolt toodud väide ei vasta tõele.
4.2.Menetluses käsitletud remonditööd Partner Holdig OÜ-le Speed Paint OÜ teostanud pole.
4.3.Hageja esindaja on teadlik, et antud tööd olen mina teostanud ise s.t. töötasu või muu tasu saamata töövälisel ajal ja omal kulul.
4.4.Kuna Speed Paint OÜ juhatus ei allunud osaniku käsklustele ning selle põhjal oli tekkinud sisemine konflikt, siis on antud juhul tegemist olukorraga, kus juhtorgani liige mitte ainult ei käitunud vastuolus osaniku käsklustele, vaid ka kasutas ettevõte sisemist informatsiooni kolmandate isikute vastu.
4.5.Kolmas isik palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja omandis oleva sõiduautoga McLaren xxxx, registreerimisnumbriga nr. xxxx on toimunud 15.09.2019 liiklusõnnetus, auto on avariilisena viidud (lastud puksiiril toimetada) töökotta asukohaga Suur-Sõjamäe 19a, Tallinn remonttööde teostamiseks, sõiduautole on teostatud remonttööd ning autole on remonttööd teostatud.
7.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostja omandis olevale sõiduautole McLaren xxxx, registreerimisnumbriga nr. xxxx on kostja tellinud remonditööde teostamise ja kas neid remonttöid on teostanud hageja, s.o kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 22.11.2019 arve nr 2474 alusel 3662,40 eurot (dtl 42-43).
8.Kohus asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sätte sõnastusest tulenevalt on töövõtja põhikohustuseks kokkulepitud tulemuse saavutamine (töö valmimine) vastavalt lepingu tingimustele.
10.Esmalt tuleb teha kindlaks, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping.
11.VÕS § 8 lg 1 alusel on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Töövõtulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, s.t. selle võib sõlmida ka suuliselt (TsÜS § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1).
11.1.Hageja on asunud seisukohale (dtl 64-65, p-d 7, 9 ja 10), et kostja, läbi juhataja ja ainuosaniku I. V.’i pöördus 25.09.2019 hageja poole teatega, millest nähtuvalt oli talle kuuluv sõiduauto MCLAREN xxxx (registrimärk xxxx) liiklusõnnetuse tulemusena saanud kahjustada. Kostja poolt 25.09.2019 hagejale rakenduse Whatsapp vahendusel saadetud pildid auto kahjudest tähendas ka ühtaegu, et kostja informeeris hagejat vajadusest autole tekkinud kahjud likvideerida. Sellega leppisid hageja ja kostja VÕS § 635 lg 1 mõttes kokku liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimises, täpsemalt auto keretööde teostamises eesmärgiga taastada keretöid
puudutavas osas auto sõidukõlbulikkus.
11.2.Pooltevahelise lepingu sõlmimise fakti ja selle lepingu tingimuste tõendamise koormus on hagejal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (äriühing) tellis hagejalt kõnealuse auto remonditööd ning et pooled sõlmisid selleks töövõtulepingu. Kostja on läbivalt olnud menetluses seisukohal, et auto remondiga tegeledes tegutses kostja juhatuse liige ta eraisikuna ja tööd tellis ta R. D.ilt isiklikult, mitte hagejalt.
11.2.1.Hageja on töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks tuginenud sõnumirakenduse Whatsapp kaudu I. V.i poolt saadetud piltidele 25.09.2019 (dtl 78). I. V.i poolt on saadetud 3 pilti avariilisest autost, kuid kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud tõendist remonditööde tellimust hagejale ega vastava kokkuleppe saavutamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et selle sõnumi näol oli tegemist tahteavaldusega. Vaid avariilise auto fotode saatmisega ei ole tõendanud selle remonditööde tellimine ega kokkuleppe sõlmimine hagejaga. Samuti ei ole hageja ühe arve esitamise ja tasumisega (dtl 36-38) tõendanud, et pooltel oligi selline praktika autode remonditööde tellimisel.
11.2.2.Lisaks on kostja esitanud vastuväite (dtl 126, p 3), et seda sõnumit ei saatnud ta mitte hagejale, vaid oma ammusele tuttavale A. I.-le (tel. nr. xxxx). Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Tunnistaja S. V. kinnitas, et A. I.i, kostja ja kolmandas isik tunnevad teineteist väga ammu, üle 10 aasta (dtl 429). Seega on kostja lükanud ümber hageja väite, et 25.09.2019 sõnumi saatis ta hageja esindajale tööde tellimiseks. Nimetatud sõnumist ei nähtu, et A. I. oleks I. V.ile vastanud kui hageja esindaja. Samuti ei tulene nimetatud sõnumist, et I. V. oleks nimetatud sõnumi saatmisega pöördunud hageja poole.
11.2.3.Hageja on kohtule esitanud 27.08.2021 kuupäevaga hageja juhatuse liikme heakskiidu ja volikirja, millega A. M., hageja juhatuse liige, kiidab heaks isiku A. I. tegevuse ja Speed Paint OÜ esindamise suhetes Partner Holding OÜga ja volitas isikut A. I. esindama Speed Paint OÜd suhetes Partner Holding OÜga. Kohus leiab, et tagantjärgi heakskiit antud juhul asjakohane ei ole, kuna algsest sõnumivahetusest ei tulenenud hageja nimel tegutsemine. Tagantjärgi antud heakskiiduga ei ole võimalik sõnumile omistada tegutsemist hageja nimel või hagejaga kokkuleppe sõlmimist. Samuti ei nähtu heakskiidust, mida A. I. konkreetselt hageja nimel tegi. Seetõttu ei tõenda see, et 25.09.2019 sõlmis A. I. hagejat esindades kostjaga töövõtulepingu auto remondiks.
11.2.4.Samuti on kostja esitanud vastuväite, et avarii toimus juba 17.09.2019 ja samal kuupäeval sõlmis ta auto remondiks lepingu juba R. D.’iga, kellega kokkuleppel organiseeris ta ka auto toimetamise Peterburist Tallinnasse, Suur-Sõjamäe tänavale töökotta. Kostja esitas selle tõendamiseks R. D.i allkirjastatud kinnituse (dtl 128), millest nähtub remonditööde tellimise kuupäev, ning sõnumivahetuse puksiiriveo teostajaga ja selle eest tasumise (dtl 133-136). Seega oli auto toimetatud hageja töökotta juba 17.09.2019, kuid hageja kinnitusel kokkulepe tööde teostamiseks sõlmiti alles 25.09.2019 ehk 8 päeva hiljem. Ei ole usutav, et kostja oleks auto toimetanud ilma vastava kokkuleppeta hageja töökotta. Seega on hageja seisukoht töövõtulepingu sõlmimise osas ebaloogiline ega haaku kostja esitatud tõenditega.
11.2.5.Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et I. V. oleks tellinud või soovinud tellida hagejalt remonditöid kostja seadusliku esindajana. Lihtsalt asjaolu, et auto kuulus kostjale, seda ei tõenda. Kostja väitel tegi ta isiklikult autoga avarii erasõidul,
mistõttu ei olnud tegemist kostja majandustegevusega ning ta tellis auto remondi eraisikuna. Selline põhjendus on usutav, kuna äriühingu nimel on käibemaksuseadusest ja tulumaksuseadusest tulenevalt võimalik (ilma erisoodustusmaksu tasumata) kanda vaid ettevõtlusega seotud kulusid. Ühestki hageja esitatud tõendist ei tulene, et I. V. oleks tegutsenud kostja esindajana auto remonditööde tellimisel. Samuti ei nähtu, et I. V. oleks palunud väljastada arve kostjale vms. Kostja on saatnud hagejale peale kostjale arve saatmist küsimärgiga sõnumi, mis väljendab kohtu hinnangul arusaamatust, miks ja mille eest see on väljastatud (dtl 132). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et oleks kostjale arve väljastamise asjaolusid selgitanud ja kostja oleks seda arvet aktsepteerinud.
11.2.6.Hageja viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-59-17 punktis 11 esitatud seisukohtadest ei tulene, et antud vaidluses peaks I. V.i tegevuse alati ja igal juhul omistama kostja kui äriühingu tegevuseks. Riigikohus selgitas, et juriidilise isiku nimel tegutsemise äratuntavus tuleneb iga asja konkreetsetest asjaoludest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendite põhjal äratuntav I. V.i soov ja teha tegutseda kostja nimel.
11.3.Kostja on menetluses tõendanud, et I. V. kui eraisik tellis kõnealuse auto remonditööd R. D.’ilt kui eraisikult.
11.3.1.Kostja on oma seisukohtades kinnitanud, et tellis tööd R. D.’ilt ning mitte hagejalt. Nimetatut kinnitab ka R. D. (dtl 128) ning 19.02.2022 vande all antud seletus (dtl 423), kus kinnitas, et ta isiklikult tegi I. V.iga kokkuleppe auto remondiks ning kolmas isik ei tegutsenud hageja nimel ja tema teada ei tegutsenud I. V. mingi ettevõtte esindajana temalt neid töid tellides. Kolmanda isiku seletuse kohaselt teostas ta töid siis, kui tal oli vaba aeg, s.o eelkõige nädalavahetustel. R. D.’i aitas vahepeal ka Nikolai, kui oli vaja teha teatud venitustöid. I. V. otsis varuosad. Kolmas isik kinnitas, et sai tööde eest I. V.ilt vastavalt kokkuleppele tasu sularahas 3000 eurot. Tööde teostamine toimus SuurSõjamäe 19a aadressil, kuna seal asus hageja, mille 50% osanik kolmas isik on, autoremonditöökoda.
11.3.2.Tunnistaja S. V.’i ütluste kohaselt (dtl 429) teostas ta vaidlusaluse sõiduauto remonttöid õhtusel ajal või peale enda tööaega. Ta ei ole kunagi hageja töötaja olnud ega hagejaga muud lepingut sõlminud. Tunnistaja ütluste kohaselt aitas ta kostja seaduslikul esindajal nende auto korda teha ning ta ei ole töötanud hageja juures. McLareni remonditöid teostas ta aadressil Suur-Sõjamäe 19A, Tallinn, kuna värvikamber on seal ja ruumi oli neil palju ning kuna nad suhtlevad I. (V.) ja R. (D.) koguaeg, ei olnud probleem, et tema leiab koha, kus saaks auto lahti võtta ja kokku panna. Oktoobris 2019 võttis tunnistaja nn nina ja tagaosa autol lahti, et saaks defekteerida ehk üle vaadata, mis detaile oleks vaja pärast osta ja mida saaks päästa. Siis vaatas edasi R. (D.), mis vajab tegemist ja mis ei vaja. Pärast pani tunnistaja auto kokku. Tunnistaja otsis ja saatis I. V.ile linke varuosade kohta, kuna auto on haruldane ja neid on suhteliselt raske leida. R. (D.) vaatas, mis varuosi vaja on ja nägin ise ka seda. Tunnistajal on ka Poola leheküljest kuvatõmmised varuosade kohta. Auto esi- ja tagaosa lahti võtmisel aitas mind R. (D.). Tööde teostamise eest sai ta tasu sularahas R. D.’ilt.
11.4.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut McLaren xxxx, registreerimisnumbriga nr. xxxx remonttööde teostamiseks ning seega puudub hagejal lepinguline alus nõuda kostjalt 22.11.2019 arve nr 2474 alusel tasu summas 3662,40 eurot. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõue, siis ei kuulu rahuldamisele ka esitatud viivise nõue.
11.4.1.Kuna hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimine tõendatud ei ole, puudub kohtul vajadus edasi analüüsida, milliseid töid millises kvaliteedis ja väärtuses teostati jne.
12.Hageja on alternatiivselt esitanud nõude kostja vastu ka käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete alusel.
12.1.VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019– 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
12.1.1.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole kiitnud väidetavad hagejapoolset asjaajamist heaks. Kostja on kogu menetluse olnud seisukohal, et lepinguline suhe oli I. V.il (mitte kostjal) R. D.iga, mis on kohtu hinnangul ka tõendatud. Seega ei ole kostja saanud hagejalt käsundita asjaajamise korras midagi, kuivõrd sama asi (remonditööd) on kostja poolt saadud I. V.ilt.
12.2.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
12.2.1.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd antud juhul ei ole kostja rikastunud hageja poolt tehtu osas. Kostja sõiduautole on töid teostanud kolmas isik I. V.i kui eraisiku tellimusel.
13.Vaidlus selle üle iseenesest puudub, et vähemalt osa vaidlusaluseid remonditöid teostati hageja autoremonditöökojas Suur-Sõjamäe 19a, Tallinn. Asjaolu, kas üldse ja millises ulatuses kasutas R. D. enda nimel I. V.iga sõlmitud töövõtulepingu täitmisel hageja vahendeid, ning kas hageja sellest teadis või mitte, sellega nõustus või mitte, või kas need hagejale hüvitati või mitte, käesoleva vaidluse lahendamisel oluline ei ole. Seetõttu ei analüüsi kohus hageja esitatud videoid (dtl 47-58) ega hageja töötajate kinnitusi mingite remonttööde teostamise kohta (dtl 286-288) ega väidetavalt vaidlusaluste tööde teostamiseks soetatud materjalide arveid (dtl 293-294). Kohus selgitab, et hagejale, et juhul kui äriühingu juhatuse ja/või osanike vahel on tekkinud erimeelsused, siis tuleb need lahendada kohtuväliselt või kohtus eraldi tsiviilasjana.
14.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
15.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
15.1.Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 03.12.2021
kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3955,39 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
19.Kuivõrd kostja ja kolmas isik on kohtule avaldanud, et neil puuduvad hüvitavad menetluskulud, siis puuduvad kindlaksmääramisele kuuluvad kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.