SPEED PAINT OÜ hagi OÜ Partner Holding vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. märtsi 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SPEED PAINT OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4020,29 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) SPEED PAINT OÜ (registrikood 12104124), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja (vastustaja) OÜ Partner Holding (registrikood 11307233), seaduslik esindaja IV Iseseiva nõudeta kolmas isik hageja ja kostja poolel X (isikukood
XXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
6. juuni 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 4. märtsi 2022. a kohtuotsus muutmata ja SPEED PAINT OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta SPEED PAINT OÜ kanda.
3.Määrata OÜ Partner Holding menetluskulude suuruseks 500 eurot ja mõista see SPEED PAINT OÜ-lt välja OÜ Partner Holding kasuks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SPEED PAINT OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Partner Holding (kostja) vastu. Kuna kostja esitas vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Hageja esitas 20. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhinõude 3662,40 eurot ja viivise põhinõudelt alates 7. detsembrist 2019 VÕS § 113 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled sõlmisid 25.09.2019 suulise töövõtulepingu sõiduautole McLaren liiklusõnnetuses tekkinud kahjude remondiks; - hageja teostas töid 07.11.2020-09.11.2020 ja esitas kostjale 22.11.2019 arve tööde eest 3662,40 euro tasumiseks 06.12.2019; - teostatud tööde osas kostjal pretensioone ei olnud, kuid arvet ei tasunud; - poolte varasema pikaajalise praktika alusel ei lepitud kirjalikult kokku tasustamise tingimustes; - 3662,40 eurot on mõistlik tasu tehtud tööde eest;
1.2.Alternatiivselt nõuab hageja nõude rahuldamist käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
2.Hageja teatas 19. augustil 2020 esitatud vastuses, et X ei ole hageja juhatuse liige ega hageja poolt volitatud isik hageja nimel tehinguid tegema või täitmist vastu võtma. X tegevus oli hagejale teadmata ja hageja seda heaks ei kiida (TsÜS § 129 lg 1). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis vastuses kohtule, et tema juhatuse liige Y pöördus eraisikuna sõiduki remondi teostamiseks X poole ja andis talle auto üle 17. septembril 2019 ning suhtles temaga ka remondi ajal ning sai temalt remonditud autot tagasi 3. novembril 2019. Y tasus X-le remondi eest kokkulepitud 3000 eurot. Menetluse edasine käik
4.Maakohus kaasas 13. jaanuari 2021 määrusega hageja taotlusel X iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
2(7)
5.Kolmas isik X esitas kohtule vastuse 26. jaanuaril 2021. Kolmas isik märkis, et ta on hageja osanik ja hageja on teadlik sellest, et vaidlusalused tööd on teostanud kolmas isik ise töövälisel ajal ja omal kulul töötasu või muud tasu saamata ning antud tööd on kolmas isik teostanud kostja sõidukile tasuta.
6.Maakohus kaasas 10. mai 2021 määrusega X menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 4. märtsi 2022. a otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja omandis oleva sõiduautoga McLaren toimus 15.09.2019 liiklusõnnetus; - auto viidi remonttööde teostamiseks töökotta asukohaga Suur-Sõjamäe 19a, Tallinn ning remonditi seal; - Z, kostja seaduslik esindaja ja kolmas isik tunnevad teineteist üle 10 aasta; - kostja ei tellinud hagejalt auto remonttöid ning pooled ei sõlminud selleks töövõtulepingut; - Y kui eraisik tellis auto remonditööd X-lt kui eraisikult; - W teostas vaidlusaluse sõiduauto remonttöid ja sai tasu sularahas X-lt;
7.2.Hageja on töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks tuginenud sõnumirakenduse Whatsapp
kaudu Y poolt saadetud piltidele. Y saatis kolm pilti avariilisest autost, kuid nimetatud tõenditest ei nähtu remonttööde tellimist hagejalt ega vastava kokkuleppe saavutamist. Selle sõnumi näol ei olnud tegemist tahteavaldusega. Lisaks on kostja esitanud vastuväite, et seda sõnumit ei saatnud ta mitte hagejale, vaid oma ammusele tuttavale Z-le. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Samuti ei ole hageja ühe arve esitamise ja tasumisega tõendanud, et pooltel oligi selline praktika autode remonditööde tellimisel. Seega on kostja lükanud ümber hageja väite, et 25. septembril 2019 saatis ta sõnumi hageja esindajale tööde tellimiseks. Nimetatud sõnumist ei nähtu, et Z oleks Y-le vastanud kui hageja esindaja. Samuti ei tulene nimetatud sõnumist, et Y oleks nimetatud sõnumi saatmisega pöördunud hageja poole. Hageja on kohtule esitanud 27. augusti 2021 kuupäevaga hageja juhatuse liikme heakskiidu ja volikirja, millega hageja juhatuse liige F kiidab heaks Z tegevuse hageja esindamisel kostjaga ja volitas Z esindama hagejat suhtes kostjaga. Maakohus leidis, et tagantjärgi heakskiit ei ole antud juhul asjakohane, sest algsest sõnumivahetusest ei tulenenud hageja nimel tegutsemist. Tagantjärgi antud heakskiiduga ei ole võimalik sõnumile omistada tegutsemist hageja nimel või hagejaga kokkuleppe sõlmimist. Samuti ei nähtu heakskiidust, mida Z konkreetselt hageja nimel tegi. Seetõttu ei ole tõendatud et 25. septembril 2019 sõlmis Z hagejat esindades kostjaga töövõtulepingu auto remondiks. Samuti on kostja esitanud väite, et avarii toimus juba 17. septembril 2019 ja samal kuupäeval sõlmis ta auto remondiks lepingu X-ga, kellega kokkuleppel organiseeris ta ka auto toimetamise Peterburist Tallinnasse, Suur-Sõjamäe tänavale töökotta. Kostja esitas selle tõendamiseks X allkirjastatud kinnituse, millest nähtub remonttööde tellimise kuupäev, ning sõnumivahetuse puksiiriveo teostajaga ja selle eest tasumise. Seega oli auto toimetatud hageja töökotta juba 17. septembril 2019, kuid hageja kinnitusel kokkulepe tööde teostamiseks sõlmiti alles 25. septembril 2019 ehk 8 päeva hiljem. Ei ole usutav, et kostja oleks auto toimetanud ilma vastava kokkuleppeta
3(7)
hageja töökotta. Seega on hageja seisukoht töövõtulepingu sõlmimise osas ebaloogiline ega haaku kostja esitatud tõenditega.
7.3.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et Y oleks tellinud või soovinud tellida hagejalt remonttöid kostja seadusliku esindajana. Asjaolu, et auto kuulus kostjale, seda ei tõenda. Kostja väitel tegi ta isiklikult autoga avarii erasõidul, mistõttu ei olnud tegemist kostja majandustegevusega ning ta tellis auto remondi eraisikuna. Selline põhjendus on usutav, sest äriühingu nimel on käibemaksuseadusest ja tulumaksuseadusest tulenevalt võimalik (ilma erisoodustusmaksu tasumata) kanda vaid ettevõtlusega seotud kulusid. Hageja esitatud tõenditest ei tulene, et Y oleks tegutsenud kostja esindajana auto remonttööde tellimisel. Samuti ei nähtu, et Y oleks palunud väljastada arve kostjale vms. Maakohus leidis, et tõendite põhjal ei ole äratuntav Y soov ja tahe tegutseda kostja nimel.
7.4.Kostja kinnitas, et tellis tööd X-lt ning mitte hagejalt. Seda kinnitab ka X ning 19. veebruaril 2022 vande all antud seletus, kus ta kinnitas, et ta isiklikult tegi Y-ga kokkuleppe auto remondiks ning kolmas isik ei tegutsenud hageja nimel ja tema teada ei tegutsenud Y mingi ettevõtte esindajana temalt neid töid tellides. Kolmanda isiku seletuse kohaselt teostas ta töid siis, kui tal oli vaba aega, st eelkõige nädalavahetustel. X aitas vahepeal ka N, kui oli vaja teha teatud venitustöid. Y otsis varuosad. Kolmas isik kinnitas, et sai tööde eest Y-lt vastavalt kokkuleppele tasu sularahas 3000 eurot. Tööde teostamine toimus Suur-Sõjamäe 19a aadressil, sest seal asus hageja autoremonditöökoda, mille 50% osanik on kolmas isik.
8.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut auto remonttööde teostamiseks ning seega puudub hagejal lepinguline alus nõuda kostjalt arve nr 2474 alusel tasu 3662,40 eurot. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jäi rahuldamata ka viivisenõue. Edasi puudus vajadus analüüsida, milliseid töid ja millises kvaliteedis ning väärtuses teostati jne. Hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole heaks kiitnud väidetavat hagejapoolset asjaajamist. Kohus tuvastas, et lepinguline suhe oli I. Y-l X-ga. Seega ei ole kostja saanud hagejalt käsundita asjaajamise korras midagi, kuna sama asja (remonditööd) on saanud kostja Y-lt. Maakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole rikastunud hageja poolt tehtu osas. Kostja sõiduautole on töid teostanud kolmas isik Y kui eraisiku tellimusel.
9.Maakohus märkis, et vaidlus puudub selles, et vähemalt osa vaidlusaluseid remonttöid teostati hageja autoremonditöökojas. Asjaolu, kas üldse ja millises ulatuses kasutas X enda nimel Y-ga sõlmitud töövõtulepingu täitmisel hageja vahendeid, ning kas hageja sellest teadis või mitte, sellega nõustus või mitte, või kas need hagejale hüvitati või mitte, käesoleva vaidluse lahendamisel oluline ei ole. Seetõttu ei analüüsinud maakohus hageja esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
4(7)
Hageja leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohus leidis otsuse p-s 13 ekslikult, et töid oli hageja remonditöökojas teostatud vaid osaliselt, mistõttu on maakohus ekslikult jätnud analüüsimata otsuse p-s 13 viidanud tõendid. Nende tõenditega soovis hageja tõendada seda, et kogu remont oli tehtud hageja autoremonditöökojas. Maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta asjaolu, et kostja arutas sõiduki remonti algselt Z-ga, keda kostja pidas autoremonditöökoja töötajaks, mitte kolmanda isikuga ning osa töid tegid hageja töötajad W, Q ja D. Samuti avaldas kostja istungil, et kolmas isik on võtnud hageja nimelt värvitellimusi. Sellega on ümber lükatud kostja väide, et töövõtuleping oli sõlmitud kolmanda isikuga, kes seda üksinda täitis. Kostja mõistis, et tema soovitud töid teeb kogu remonditöökoda. Kostja teadis, et autoremonditöökoda kuulub hagejale. Pöördudes autoremonditöökotta sõlmib isik lepingu autoremonditöökojaga, st hagejaga, sõltumata sellest, kes konkreetselt tellimuse vastu võtab ning millised on isiklikud suhtes tellimuse vastuvõtjaga. Samuti ei ole oluline, kas tööd tehakse tavapärasel tööajal või väljaspool seda. Kostja ja kolmanda isiku tuginemine sellele, et kolmas isik oli õigustatud kostja või kostja seadusliku esindaja ettekujutuse kohaselt kasutama hagejale kuuluvat vara mittesihtotstarbeliselt ehk ebaseaduslikult teenuste müügiks, on vastuolus üldise käibekohustusega ja hea usu põhimõttega. Sellepärast tuleb jätta tähelepanuta kostja tuginemine sellele, et ta kasutas lepinguvabadust lepingu sõlmimiseks kolmanda isikuga, kuigi ta teadis või pidi teadma, et see toob kaasa hageja omandiõiguse rikkumise. Arve nr 2474 oli edastatud 22. novembril 2019 kostja e-postile, mis on kantud äriregistrisse. Arve edastamise kaaskiri loetakse kättesaaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval peale selle saatmist epostiga äriregistrisse kantud ostja kontaktandmetel. Toimikus olev e-posti sõnumi väljatrükk, mis koosneb ühest küsimärgist, ei tõenda kostja väidet, et tellijaks oli kostja seaduslik esindaja, mitte kostja. Seega ei tõendanud kostja oma väidet, et arve oli talle arusaamatu või et ta oleks arvet vaidlustanud ning vastava vastuväite pidi maakohus jätma arvestamata. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus nagu ei ole kostja arvet aktsepteerinud ehk arve saatmisel ei ole tähendust. Kui Y, kes on samaaegselt kostja seaduslik esindaja ja tema väitel ka tegelik tellija, on saanud kätte arve töö eest, kuid ei palunud arve saaja nime muutmist, siis järelikult teadis ta, et tellijaks on arve adressaat ehk kostja. Hageja on menetluses tuginenud sellele, et kostja on varasemalt pöördunud hageja poole sõiduki Porsche Panamera remondiks, mille kohta väljastas hageja kostjale arve nr 2343 ja mille kostja ka tasus. Ka istungil kinnitas kostja, et tellis kolmanda isiku kaudu hageja teenuseid aastaid. Arvestades pikaajalist koostööd äriühingute vahel, ei selgitanud kostja, kuidas hageja pidi konkreetsel juhul aru saama, et tellijaks on hoopis füüsiline isik. Toodud põhjustel pidi maakohus tuvastama, et järelduslikult oli töövõtuleping sõlmitud hageja ja kostja vahel. Varasemast praktikast oli kostjale teada, et tasumine toimub pangaülekandega arve alusel. Kuigi tasumine sularahas ei ole keelatud, tuleb sellisel juhul võtta sularahakviitung (VÕS § 95 lg 1, RPS § 7 lg 2) nii tasumise tõendamiseks kui ka vajadusel pretensioonide esitamiseks seoses töö kvaliteediga. Kui isik seda ei tee, siis kasutab ta ebatavalist maksevahendit ning saab aru või peab aru saama, et täidab kohustuse õigustamata isikule. Hageja sellist tasumist heaks ei kiitnud ning järelikult ei ole töövõtja tasu tasumise kohustust täidetud (VÕS § 79 lg 1). Kostja võib esitada alusetu rikastumise nõude kolmanda isiku ja W vastu.
5(7)
Hageja ja kostja vahel oli kehtiv töövõtuleping ning kostja ei ole tasu maksmise kohustust täitnud. Järelikult peab kostja hagejale töövõtja tasu maksma koos viivisega. Hagi kuulub rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Iseseiva nõudeta kolmas isik apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda. Vastuseks appellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.1.Lepingu tõlgendamist reguleerib VÕS § 29, mille esimese lõike kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet sõlmida leping viisil, et töövõtjaks on hageja ja tellijaks kostja (VÕS § 29 lg 1). Vaidluse korral lepingupoolte määratlemisel on eelkõige vaja tuvastada, milline teadmine oli lepingu sõlmijatel lepingu sõlmimise hetkel teisest lepingupoolest, s.o teadmine sellest, kellega leping sõlmitakse. Kui lepingupooleks on füüsiline isik, siis peab lepingu sõlmimist kajastavatest asjaoludest ja tõenditest (lepingudokument, e-kirjavahetus jms) nähtuma teisele lepingupoolele selgelt ja arusaadavalt lepingu sõlmimine füüsilise isiku nimel (VÕS § 29 lg 5 p 1). Vaidluse korral tuleb hinnata poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Füüsilise isiku olemist lepingupooleks saab tõendada näiteks tema poolt kas lepingueelsetel läbirääkimistel või pärast lepingu sõlmimist avaldatud omaksvõtuga (heakskiiduga) mistahes vormis või töötasu tingimusteta maksmisega.
14.2.Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähendust, kas remont teostati täielikult või osaliselt hageja remonditöökojas, kas osaliselt tegid töid hageja töötajad ja kas X võttis hageja nimel värvitellimusi. Pooled ei vaielnud selle üle, et auto viidi hageja remonditöökotta remonttööde tegemiseks ning tööde tegemisel osalesid hageja töötajad. Tähendust ei oma ka asjaolu, et Y pöördus Z poole. Kostja seaduslik esindaja tugines asjaolule, et Z on tema ammune tuttav. Maakohus tuvastas, et Z, kostja seaduslik esindaja ja kolmas isik tunnevad üksteist üle 10 aasta ja Whatsap sõnumit ei saadetud hageja esindajale tööde tellimiseks. Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite põhjal õigesti, et töövõtuleping sõlmiti füüsiliste isikute Y ja X vahel. Seetõttu ei pidanud maakohus hindama otsuse p-s 13 nimetatud tõendeid.
14.3.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust ka asjaolu, kas X-l on õigus kasutada füüsilise isikuna hageja remonditöökoda tööde tegemiseks, sest sellel ei ole mõju lepingu sõlmimisele Y ja X vahel. Tegemist on hageja ja X vahelise õigussuhtega.
14.4.Iseenesest õige on hageja väide, et arve saatmisel vastusena kostja poolt saadetud „?“ ei tõenda seda, kelle vahel leping sõlmiti, aga seda ei ole maakohus otsuses väitnudki. Kui kostja 6(7)
saatis hageja arvele vastuseks e-kirja, mis sisaldas küsimärki, pidi maakohus väljendatut tõlgendama. Seeläbi sai kohus hinnata poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Küsimärk on tõlgendatav kui kostja küsimus „miks“ / „mille eest“ kostjale selline arve saadetud on. Kostja ei pidanud taotlema arve saaja muutmist, sest lepingut ei sõlmitud hageja ja kostja vahel. Maakohus on teinud järeldused tõendite põhjal nende kogumis ja maakohtu järeldus arve saatmise tähenduse kohta antud tõendite pinnalt on põhjendatud.
14.5.Pooled ei vaielnud menetluses, et varasemalt on nende vahel sõlmitud leping Porsche remondiks. Maakohus leidis põhjendatult, et ühe arve esitamise ja tasumisega ei ole hageja tõendanud, et pooltel oligi hageja väidetud pikaajaline praktika autode remonditööde tellimisel ning et lepingu sõlmimist tuleb hinnata iga vaidluse konkreetseid asjaolusid arvestades. Põhjendamatu on apellandi väide nagu oleks kostja seaduslik esindaja kinnitanud istungil, et tellis kolmanda isiku kaudu hageja teenuseid juba aastaid. Kostja seadusliku esindaja ütlustest (protokoll 02:37:14) on võimalik aru saada, et ta räägib kahest isikust: kostjat kui äriühingust ja endast kui füüsilisest isikust. Y märgib, et on sattunud kahe osaniku vahelisse konflikti. Ruslan (X, üks osanikest) kasutas hageja ruumi, instrumente, aga tema eraisikuna tellis tööd Ruslani käest, nii nagu 10 aastat varem. Arvestades, et Y ei kõnele eesti keelt emakeelena, mõistab ringkonnakohus tema väljendatut viisil, et 10 aasta jooksul on erinevate sõidukite remont hageja töökojas toimunud just sellisel viisil, et leping sõlmitakse X ja Y vahel. Erandiks on Porsche remont, mille osas pooled ei vaidle, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel.
14.6.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust ka apellandi viited varasemale Porsche remonttööde eest tasumisele arve alusel, sularaha kviitungi puudumisele ja ebatavalisele maksevahendile (sularaha). Millisel viisil Y X-le tasus, on nimetatud lepingupoolte kokkuleppe küsimus.
15.Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses sellega jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
16.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. Kostja on palunud välja mõista menetluskuludena esindajatasu 500 eurot (käibemaksuta). Kostja on selgitanud, et esindajal kulus apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 4,5 h. Kostja esindaja tunnihind on 110 eurot. Hageja kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades apellatsioonkaebuse ning sellele esitatud vastuse sisu ning mahtu peab ringkonnakohus märgitud ajakulu 4,5 h ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Tunnihind 110 eurot on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulu 500 eurot.
17.TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja menetluskulud välja mõisteti, kui hüvitatavate menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.