Võlaõigus › Töövõtulepingud

hagejale kahju 3 998,40 eurot. Selle kohta koostas hageja arve ja esitas kostjale (arve nr xxx, lisa 11). Kahju seisnes selles, et hageja tõi territooriumile varumulda parandustööde ja võimalike lisatööde tegemiseks. Samuti tõi hageja lisaseemneid. Muld ja seemned ei olnud arvestatud põhitööde hulka ja ei kuulunud 17.09.2020 lepingu mahtu. Kostja tellis hageja loata objektile teise haljastusettevõtte, kellel jäi oma mullast ja seemnetest puudu ja kes kasutas kostja juhistel ära hageja sõelutud mulla ja seemned. 18.10.2020 esitas kostja hagejale tegemata tööde tabeli ning määras täitmistähtajaks 19.10.2020. Hageja vastas 18.10.2020 kostjale, et ei saa 19.10.2020 tööga valmis, kuna on ebaselge, kas objektile tuleb paigaldada siirdemuru või lihtsalt külvata muru. Muru ei ole võimalik külvata, kuna pinnas on märg ja ilm tuuline. Multši paigaldamist ei ole hagejalt tellitud ja ta ei pea seda tegema. Soojaku ees ei saa viia tööd lõppuni, kuna seal tegutsevad teised kostja alltöövõtjad ning hageja ei saa seal oma tööd teha. 20.10.2020 seisuga oli hagejal suurem osa 17.09.2020 lepingu järgsest tööst valmis, st tehtud planeering, paigaldatud muld, istutatud pihlakad ja toestatud. 21.10.2020 andis kostja hagejale teada, et siirdemuru ei paigaldata ning saatis vaegtööde nimekirja ja määras vaegtööde tähtajaks 27.10.2020 . Hageja selgitas kostjale, et ei saa viia lõpuni nurgakrundi planeerimist, kuna nurgakrundil tegutsevad teised alltöövõtjad. Samuti selgitas hageja, et ta on juba teinud planeeringu pihlakate tagusele naaberkinnistule pihlakate istutamiseks. Planeeringu uuesti tegemisest, vajadus mille järgi tekkis peale asfalditöid, hageja keeldus. 23.10.2020 tasus kostja ära arve xxx summas koos käibemaksuga 5 361,90 eurot 7.10.2020 andis kostja hagejale teada, et pihlakate postid on viltu ja haljasaladel on ebatasasused. Hageja likvideeris 30.10.2020 ebatasasused ja korrigeeris pihlakate postide asetuse ning lõpetas kõik kokkulepitud tööd objektil, sh nurgakrundil. Kostja kinnitas 06.11.2020 hageja arve nr xxx ning selle aluseks olevad lisatööd ja mahud summas koos käibemaksuga 3 840 eurot. Kostja saatis hagejale 13.11.2020 teostatud tööde vaheakti summas 18 909,60 eurot. Vaheakti järgi võttis kostja vastu tööd üksnes summas 18 909,60 eurot. 1316.11.2020 lisas hageja objektile pinnast, külvas seemned ja rullis mulda 17.11.2020 maksis Tellija Töövõtjale arve nr xxx osaliselt summas 10 000 eurot ning jättis põhjendamata ülejäänud summa 15 497,00 eurot maksmata. Samuti jäid tasumata lisatööde arved:

sõlmitud lepingu puhul, st summalt 15 497,00 eurot 3 641,80 euro. Lisatööde eest tasumata viivis summalt 8 088,00 eurot on viivis 83,15 eurot. Kostja heitis hagejale alusetult ette, et alad on ebatasased, mullapind rullimata, muruseemned paigaldamata, puude juurestik ei ole lahti harutatud, puude toed ei ole paigaldatud korrektselt ning üks drenaažikaevudest ei tööta. Tööd olid lõpetatud 30.10.2020. Muld lisatud ja mullapind rullitud. Kostja alltöövõtjad rikkusid hageja töötulemuse.. Puude juurestik ei pea olema lahti harutatud, kuna puid istutati juurepallis. Postid olid paigaldatud korrektselt ning poste on rikkunud kostja poolt palgatud spetsialist M S A OÜ-st, kes korrastas poste ning korrastamise käigus tegi 12 posti katki. Drenaaž on töökorras ja vesi voolab ära. 17.11.2020 rikkusid kostja alltöövõtjad osaliselt hageja töötulemuse ja 18.11.2020 hakkas kostja paigaldama hageja töötulemuse peale siirdemuru 16.12.2020 esitas hageja vastuse kostja 11.12.2020 kirjale ning vaidles vaheaktis toodule ja tasaarvestuse avaldusele vastu, samuti palus esitada lisaselgitusi mahaarvamiste osas hiljemalt 23.12.2020. Kostja tasaarvestus ei ole põhjendatud. Taimede istutamise ettevalmistamise tasu 2 916,50 eurot (ilma KM) kinnihoidmine on alusetu. Hageja istutas kostja poolt tarnitud istikuid vastavalt nõuetele. See, et istikuid tarnis kostja, kinnitab kostja hinnapäring hagejale. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja istutas istikud valesti. Drenaažitööde eest 400 euro (ilma KM) kinnihoidmine kostja poolt on alusetu. Hageja paigaldas kuus kaevu. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt ei olnud töö tööde üleandmise ja lõpetamise akt nõutav, töö on võetud kostja poolt 06.12.2020. Kostja hoidis 17.09.2020 sõlmitud lepingust kinni 7 513,80 eurot. Istutatud puude tugede materjali ja rihmade 1 789,00 euro (ilma KM) kinnipidamine kostja poolt on alusetu. Hageja tarnis nimetatud materjale 17.09.2020 lepingu alusel. Hageja tarnis istutusposte kõrgusega 2500 mm. Kostja objektijuht palus paigaldada 2500 mm postide asemele 3000 mm poste ning tõi 3000 mm poste ja võttis hageja 2500 mm postid ära. Seega on kostja võtnud hageja tarnitud postid enda omandusse ja kasutusse. 1 475,00 euro (ilma KM) kinnipidamine istutatud puude tugede demontaazi, uuesti paigaldamise, ekskavaatori, tööjõu ja haljasala korrastamise eest kostja poolt on alusetu. Juba 20.10.2020 seisuga olid toed paigaldatud korrektselt. 1 402,56 euro (ilma KM) kinnipidamine rullmuru aluse täitmise, tasandamise ja tihendamise (rullimine) eest. Kostja ei ole tellinud hagejalt pinnase ettevalmistamist siirdemuru jaoks. Hageja paigaldas lisamulla nendele aladele, mis ei olnud 23.11.2020 rikutud kostja alltöövõtjate poolt, st kus ei olnud rikutud hageja varasem töötulemus. Peale mulla paigaldamist on hageja külvanud seemned ja rullinud ala. Sellest tulenevalt on ebaõige kostja väide, et hageja ei ole külvanud muruseemneid ja järelikult tasaarvestamine selle summa ulatuses on alusetu. Kostja on rikkunud 17.09.2020 hagejaga sõlmitud lepingut palgates hageja loata ning põhjendamatult teise haljastusettevõtet. VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. 17.09.2020 sõlmitud lepingus on selgelt öeldud, et töö tegemine sõltub ilmastiku oludest. Hageja oli valmis viima tööd lõppuni kui langevad ära takistavad asjaolud.

18.10.2020 tekitas kostja hagejale kahju kogusummas koos käibemaksuga 3 998,40 eurot, mille kohta esitas kostjale arve nr xxx. Hageja tõi territooriumile varumulda parandustööde ja võivaminevate lisatööde tegemiseks. Samuti tõi hageja lisaseemneid. Kostja tellis objektile teist ettevõtet, kellel jäi oma mullast ja seemnetest puudu ja kes kasutas kostja juhistel ära hageja sõelutud mulda ja seemned ära. Hageja on õigusabi kaasates üritanud kostjale oma positsiooni selgitada ja kohtuvälise lahenduseni jõuda, kuid kahjuks ei ole kostja olnud nõus hagejale tekkinud kahju hüvitama ja lepingust tuleneva tasu maksmise kohustust täitma. Hageja on kandnud kohtueelseid menetluskulusid summas 720 eurot ning kahju tekitamisest tulenev viivis. Hageja teavitas kostjat oma nõudest 26.11.2020 nõudekirjaga, järelikult on õigus nõuda viivist alates 27.11.2020. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus kahju 18.10.2020 tekkinud kahju hüvitamise summalt 3 998,40 eurot 41,11 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 23 585 eurot, viivis põhivõlalt 3724,95 eurot hagi esitamise seisuga, kahju 4718,40 eurot ja viivis kahjult 48.51 eurot hagi esitamise seisuga. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele täielikult vastu. Kostja tellis haljastuse komplektse tööna ning selliselt oli pakkumine ka koostatud. Põhitööde maht sisaldas ka sõelutud kasvumulda ja muud haljastuse teostamiseks vajalikku, sh seemneid. Kostja esindaja A L kinnitas pakkumise selle allkirjastamisega 17.09.2020, peale mida alustas hageja tööde teostamist. Hageja ei teostanud töid kokkulepitud ajaks, kokkulepitud mahus ega mõistlikus kvaliteedis. Hageja tegi haljastuse suuremale pinnale, kui asendiplaanis rohelisega märgitud alale. Asendiplaanil punase joonega märgistatud ala on hageja poolt tehtud lisamaht, mida hageja ei leppinud kokku mitte kostja, vaid lõpptellijaga. Seega oli hageja tegelik töömaht ligikaudu 1 639 m2 väiksem. Suuliselt olid pooled kokku leppinud tööde valmimises hiljemalt 17.10.2020. See oli ka kostja põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg lõpptellija ees. Hageja ei teostanud töid kokkulepitud ajaks. Hageja väide, et planeerimine oli valmis juba 09.10.2020 on ebaõige ning ümber lükatud hageja enda poolt esitatud tõenditega. Kui kostja 08.10.2020 hagejale teatas, et tööd on osaliselt tegemata (sh planeerimine) ning määras uueks tähtajaks 12.10.2020. Hageja teatas 12.10.2020 e-kirjas, et vajab tööde lõpetamiseks ühte nädalat, kuid kostja sellega ei nõustunud. Ka hageja väide, et suurem osa põhitöödest oli tal seisuga 20.10.2020 valmis on ebaõige ning ümber lükatud hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud dokumentidega. Töödes esinesid ka olulised kvaliteedi probleemid. 18.10.2020 teavitas kostja taas hagejat puudustest töödest. Hageja vastas otsitud põhjustel, et ei saa töödega edasi minna. Kostja rõhutab, et ei ole nõudnud hagejalt tööde lõpetamist seal, kus see polnud teiste alltöövõtjate tõttu võimalik. Kostja projektijuht A L vastab hagejale 16.10.2020 e-kirjas selgelt, et välja tuleb tulla lisajõududega, et tööd põhimahus ära lõpetada ning takistused, kus töid lõpetada ei saa, tuleb eraldi fikseerida. 21.10.2020 teatas kostja uuesti hagejale, et töödega on probleeme. Hageja sellele ei reageerinud. Eeltoodut arvestades on selge, et vaatamata korduvatele kostja märkustele jättis hageja tööd tähtaegselt teostamata. 27.10.2020 pöördus kostja uuesti hageja poole ning teatas, et töö ei vasta nõuetele. Põhilised puudused olid ebatasasused, muld oli rullimata, mulda oli liiga vähe, mis tähendas, et nõutud mullakiht olid tagamata. Probleeme oli ka pihlakatega, mis olid ebaõigesti toestatud. Kostja on puudusi selgelt kirjeldanud nii oma 27.10.2020 kui 13.11.2020 e-kirjades ning lisanud ka vastava pildimaterjali. Kostja palus tööd üle vaadata ka A OÜ spetsialistil M S, kes kinnitas, et puude toed on paigaldatud ebaõigesti. Ka lõpptellija ei aktsepteerinud puude toestamist. 24.11.2020 saatis kostja hagejale e-kirja, kus mh viitas pooltevahelisele kokkuleppele, et hageja lõpetab enda tööd ja annab tööd vastuvõtmise-üleandmise aktiga üle rullmuru paigaldajale, kes hindab ka hageja tööde kvaliteeti. Kostja kirjeldas veelkord probleeme tööde kvaliteedis ning juhtis ka tähelepanu, et kostja

mustamine sotsiaalmeedias ei aita tekkinud probleeme lahendada. Ka 30.10.2020 ei olnud tööd lõpetatud ning valmis, mida kinnitab kostja 13.11.2020 saadetud kiri ning vaheakt. 30.11.2020 teatas kostja hagejale, et tugede korrigeerimine ning haljasala taastamine tuleb lõpetada hiljemalt 03.12.2020, vastasel korral tellib kostja tööd teiselt ettevõttelt. Kokkuvõttes ei järginud hageja ühtegi kostja poolt seatud tähtaega ning esitas tööde teostamata jätmise kohta erinevaid otsitud põhjendusi. Samal ajal esitas hageja aga pidevalt arveid ning survestas kostja esindajat ning töötajaid neid kinnitama. Kostja ei ole ühtegi arvet nr-ga xxx aktsepteerinud. 17.11.2020 tasus kostja hageja survel viimasele põhitööde mahust ettemaksuna 10 000 eurot. Selleks hetkeks ei olnud üheselt selge, millised tööd ja millises mahus hageja tegelikult teostanud oli, samuti, millised olid hagejapoolse viivituse tõttu kostjale tekkinud lisakulud. Küll oli selleks ajaks kostjale teatavaks saanud, et hageja oli tööde teostamisel kasutanud kostja mulda. Selle arvelt kuulus hagejale maksmisele kuuluv tasu vähendamisele. Arvestades tegelikku tööde mahtu loeb kostja põhitööde maksumuseks kokku 21 247,50 eurot. Kostja on koostanud ka nn lõppakti, millega peaks toimuma tööde üleandmine-vastuvõtmine. Lõppakti A osa kajastab põhitöösid ning B osa muudatus- ja lisatöösid. Lõppakt sisaldab ka kostjapoolsed kommentaare iga konkreetse töö osa kohta. Põhitööde maksumusest tehtud mahaarvamised. Hageja oleks pidanud tarnima objektile 572,48 m3 mulda, et täita pakkumuse kohane 70 mm mullakihi paigalduse nõue. Selle asemel kasutas hageja omavoliliselt objektil olnud mulda, mis kuulus kostjale. Haljastatav maht vastavalt mõõdistusele oli 7 156 m2. Nimetatud haljastatava ala sõelutud mulla vajalik kogus on 572,48 m3 ja sõelutud mulla objektile tarnimine maksnuks hagejale 7 442,24 eurot, milline kulu jäi hagejal tegemata. Seega põhitööde hind vähenes 7 442,24 euro. Kostja valdusesse ei jäänud hageja toodud poste ega muud hagejal poolt väidetavalt töömaale tarnitud materjale. Hageja alustas tugede paigaldusega, kuid see töö ei olnud kvaliteetne ning oli lisaks ka visuaalselt ebaesteetiline. Lõpptellija sekkus üsna kohe peale hageja poolt postide paigaldamisega alustamist ning kinnitas, et sellist tööd ta vastu võtma nõus ei ole. Lõpptellija tegi ettepaneku, et tarnib ise 3000 mm postid. Demonteerida tuli kõik selleks ajaks mittenormide kohaselt paigaldatud toepostid. Postid, mida hageja plaanis kasutada, jäid hageja valdusesse. Hageja pakkumine sisaldas tugesid ja muid toevahendeid, mistõttu kuulub selle arvelt hagejale maksmisele kuuluv tasu 1 789 euro võrra vähendamisele. Hageja paigaldas toepostid ebakvaliteetselt ega tulnud ka tööd ümber tegema. Kostja oli sunnitud tellima selle töö kolmandalt isikult. Kostja kulu sellega seonduvalt oli 1 475 eurot. On tõenäoline, et põhitööde eest tasumisele kuuluvat summat tuleb lisaks vähendada ka 2 916,50 euro võrra, kuna hageja on eksinud erinevate kvaliteedinõuete vastu puude istutamsel. Kostja on seetõttu hetkel kinni pidanud 2 916,50 eurot, kui puusid tuleb garantii korras ümber istutama hakata või välja vahetama hakata või kahju olla kordades suurem. Eeltoodut arvestades peaks hoopis hageja hüvitama kostjale tekitatud kahju summas 708, 57 eurot (21 247,50 – 8 333,33 – 7 442,24 - 1 789 - 1 475 - 2 916,50 = - 708,57) . Kostja ei eita lisatööde/muudatustööde tellimist või kinnitamist. Lõppakt kajastab tegelikku olukorda. Kostja on hagejale 23.10.2020 ära tasunud 5 361, 90 eurot. Lõpptellijale tööde üleandmisel selgus, et ühest kaevust vesi ära ei jookse. Töö on lõpetamata, hageja ei ole puudust likvideerinud. Puuduse likvideerimise maksumus on 400 euro. Hageja sõelus kostja mulda omaalgatuslikult ning muld oli kostja omand. Mulla sõelumist teostas R T OÜ. R T OÜ sõel viibis objektil 3 päeva ning selle ajaga sõeluti kostja mulda nii hageja haljastatava mahu tarbeks kui ka R T OÜ haljastatava mahu tarbeks. Kokku oli sõelumise kulu 2 975 eurot (+km).

Proportsionaalselt 79% sellest kulust oli hageja kulu ning 21% kostja kulu. Seega aktsepteerib kostja sellest kulust 637,08 eurot (+km) (2 975*21%l) lisatööna ning hageja kulu 2 337,92 eurot (+km). Kostja ei aktsepteeri arvel xxx toodud mulla müügi hinda, kuna muld oli kostja oma. Kostja ei aktsepteeri ka muruseemnete kulu, kuna hageja ei ole muruseemet kostjale üle andnud. Mahaarvamine kokku 3 332 eurot. Hageja otsustas mingil põhjusel sõelutud mulla tarnimise asemel koguda kokku objektil kooritud mulda (arvel nr xxx kajastatud masinate töötunnid) sõelumisele eelneval ajal ning seda omaalgatuslikult sõeluda, et seda siis kasutada sõelutud mullakihi paigaldamiseks, masina töötasu on seotud põhitööga ja täiendava tasu küsimine hageja poolt ei ole põhjendatud. Kostja on nõus aktsepteerima lisakulu 2 337,92 eurot (mulla sõelumise kulu), lisakulu mulla transport sõelumise alale 3 200 eurot ja lisakulu mulla sõelumine R T OÜ poolt rajatud haljasaladele. Rullmuru aluse täitmine, tasandamine ja tihendamine. Kostja tellis hagejalt muru paigalduse, mis oleks pidanud olema sobiv ka rullmuru alla. Kostja tegi pidevaid meeldetuletusi, et hageja tuleks objektile ning viiks pinna vastavusse. Kuna hageja seda ei teinud, siis otsustas kostja ise muru alused sirgeks ajada ning tihendada. Muruseemne külvi hageja ei teostanud. Isegi kui teostas, siis pidi kõnealune töö kuuluma põhitööde hulka. Mahaarvamise summa 1 223,20 eurot. Hageja tegelik töömaht oli väiksem ca 1 639 m2 ning seetõttu kuulub tasu vähendamisele 3 802,48 euro ulatuses. Kostja aktsepteerib mulla transporti lisatöö summas 1 040 eurot. Eeltoodut arvestades tuleks kostjal hagejale tasuda veel 2 286,76 eurot. Samas on kostjal nõudeid hageja vastu, mida arvestades tegi kostja ka tasaarvestusavalduse ning luges poolte vastastikkused nõuded lõppenuks. Menetluse käik Kohus pidas asjas kohtuistungid 25.05 ja 07.06.2021 ning 25.01.2022. Hageja esitas kohtule protokolli parandamise taotluse. Kohu hinnangul puudub vajadus protokolli parandamiseks, sest hageja parandusettepanekud ei ole sisulised vaid formaalsed (halb algseis/halb seis; kinnitab/tunnistab). Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, lisaks on olemas istungi helisalvesti, mille alusel saab kohtuistungil toimunut täpselt jälgida. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi sellest, mida tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele tuginedes oodata. Lisatöödeks loetakse töid, mis ei kuulu töövõtulepingu eseme hulka ja mille tegemiseks ei ole töövõtja seetõttu kohustatud. Selliste tööde tegemiseks peavad pooled sõlmima kokkuleppe. Selline kokkulepe on sisuliselt lepingu muutmise kokkulepe. Ainuüksi asjaolust, et töö oleks pidanud sisalduma algses hinnapakkumises või oli töö olemusest tulenevalt vajalik, ei saa järeldada, et see oli kokkulepitud hinnaga hõlmatud töö. Muudatustööd on tööd, mis kuuluvad lepingu eseme hulka, ent mis teostatakse algselt kokkulepitust teistsugusel viisil. Näiteks muutes tehnilist lahendust (muudatus projektis), materjali või jättes teatud

töö ära. VÕS § 638 esimese lause kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadusest tulenevalt tavaline. VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö olukorras, kus tööde vastuvõtmine ei ole tõendatud, vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja on teinud tasaarvestuse hageja tegemata töödega, seega peab kohus hindama tasaarvestuse lubatavust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt haljastustöid, mille kohta tegi hageja pakkumise nr xxx (I kd tl 12) kogusummas 25 915,80 eurot, 7400 ruutmeetri haljastustööde teostamiseks. Haljastustööd teostati L P paanide alusel (I kd tl 14-17). Poolte vahele ei ole vaidlust ka selles, et kostja tellis hagejalt lisatöid kogusummas 13 449,90 eurot, millest mulla transport ja ekskavaatori töö, arve nr xxx ( I kd tl 18) summas 5361,90 eurot; mulla transport, arve nr xxx (I kd tl 19) summas 3840 eurot, arve xxx manitou laaduri teenuse eest (I kd tl 20) summas 1968 eurot ja drenaažitööd, arve xxx summas 2280 (I kd tl 21 ja 75 koos märkega tehtud 6.12. ). Kokku lisatööde suurus 8088 eurot. Koos lisatöödega on kostja aktsepteerinud töid n-ö lõppakti alusel (dtl 255-256) summas 21 247,50 euro. Kohtule esitatud arvest xxx, 12.11.2020 (I kd tl 160) summas 19 408,07 ja 15.11.2020 (I kd tl 161) summas 23 615,40 eurot, mis sisaldab nii põhitöid kui ka lisatöid, nähtub, et hageja on kostjale esitanud arve 15.11.2020. Pole vaidlust, et arvest on tasutud 10 000 eurot. Pooled vaidlevad tööde teostamise tähtaja ja tööde kvaliteedi üle ning selle üle, kas kostjal oli õigus teha tasaarvestus st mahaarvamisi teostamata tööde osas. Samuti vaidlevad pooled tööde mahu üle st kas töid teostatid 7400 ruutmeetril. Kostja aktsepteerib töid 21 247,50 euro suuruses summas, mis hõlmab nii põhitöid kui ka lisatöid. Tähtaeg ja vastuvõetud tööd Hageja hinnapakkumine endas tähtaega ei sisalda, kuid hinnapakkumises on märgitud, et tööde teostamine sõltub ilmastikuoludest. Kostja väitel oli tööde lõpptähtajaks kokku lepitud 17.10.2020. Kohtule esitatud hageja ja kostja kirjavahetusest ja tegemata tööde tabelist (I kd tl 22-23) nähtub, et kostja avaldab muret tööde tähtaegse tegemise osas ning hageja palub tööde teostamise tähtaega pikendada kuni 30.10.2020. Pooled vaidlevad kohtule esitatud kirjavahetuses tööde tähtaja osas (I kd tl 24-25). Järelikult pidi olema tööde tähtaeg varasema, kui 30.10.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli kogu ehitusobjekti üleandmise tähtaeg 17.10.2020, kohtu hinnangul oleks vastuoluline, kui üldine tööde tähtaeg oleks varasem, kui hagejale antud tööde tähtaeg ning esitatud kirjavahetus toetab kostja väidet, et tööde teostamise tähtaeg oli 17.10.2020. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest 18.10.2020 (I kd tl 27-32) ja 21.10.2020 (I kd tl 39-42)

nähtub, et kostja andis hagejale täiendava tähtaja 27.102020 tööde teostamiseks ja üle andmiseks ning esitas ka fotod (I kd tl 43-45) ja nimekirja vaegtöödest. Samuti esitas kostja hagejale fotod vaegtöödest 13.11.2020 (I kd tl 47-55). Kostja võttis tööd vastu 13.11.2020 vaheaktiga (71-73). Järelikult muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks sellest ajast. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et hageja poolt tööde teostamine oli puudulik, sest hageja korrigeeris tööde kvaliteeti kogu aeg vastavalt kostja suunistele ja esitatud vaegtööde nimekirjale. Takistused tööde teostamiseks (teiste alltöövõtjate tegevus, ilmastikutingimused) ei ole fikseeritud, seega ei saa need olla ka tõendatud, samas kostja etteheidetele on hageja ise aktiivselt vastanud, teinud täiendavaid töid 13.-16.11.2020, järelikult olid need õigustatud. Järelikult on leidnud tõendamist, et tööde tegemise tähtaeg oli 17.10.2020 ning kostja töid tähtaegselt ei teostanud. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli möödarääkimisi tööde sisu osas, eelkõige kas muru tuleb külvata või paigaldada siirdemuru, ei muuda olematuks asjaolu, et kõik tellitud põhi-ja lisatööd anti üle ja tasu muutus sissenõutavaks kõige varasemalt 13.11.2020. Teostatud tööde maht Tööde mahu osas on esialgse asendplaani ja pakkumuse järgi tööde ala 7400 ruutmeetrit. Kostja on vastavas suuruses tööde mahu ka kinnitanud. Kostja esitatud korrigeeritud asendiplaani järgi (I kd tl 155) on tööde teostamise ala 1639 ruutmeetrit väiksem, kuid vastavat kinnitust hageja poolt ei ole kohtule esitatud. Järelikult tuleb lähtuda esialgsest pakkumisest ja asjaolust, et tööd teostati 7400 ruutmeetrisel alal. Kostja on teinud maha-arvamise 7442,24 euro suuruses summas, väites, et hageja on teostanud toide 1639 ruutmeetri võrra väiksemal pinnal. Kohtus ei leidnud tõendamist, et pooled oleksid kokku leppinud tööde mahu vähendamises, seega kostja mahaarvamised tööde mahu osas ei ole õigustatud. Pakkumises ei ole selgesõnaliselt mainitud, et töö sisaldas muru külvamist. Sama on kostja tellinud haljastustööd ja planeeringust on selgelt aru saada, et soovitakse haljasala planeerimist ja puude istutamist. On mõistlik arvata, et see hõlmab endas lisaks muruplatside ettevalmistusele ka muru rajamist. Kuid poolte kirjavahetusest, milles hageja küsib kas tuleb siirdemuru või külvatud muru (dtl 61) on selge, et muru rajamine on osa põhitööst. Hageja on esitanud eraldi pakkumise (dtl 69) on siirdemuru paigaldamiseks, kuid ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks siirdemuru hagejalt tellinud. Kostjal oli kohustus tagada pakkumuses määratud mahus mullakihi paksus (7cm), pooled ei ole määratlenud ära otseselt mula hulka, mille kostja pidi paigaldama. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja kahjunõue muruseemne ja kasvumulla eest (dtl 48, 117) summas 3998,40 eurot, sest põhitööd sisaldasid endas nii mulla paigaldust kui ka muru rajamist ning hageja nn lisamuld paigaldati vaidlusalusele objektile. Tunnistajate O C ja V I ütlustega on tõendatud, et kostja ja tellija on käinud objekti üle vaatamas. Tunnistajad rääkisid, et ülevaatuse käigus otseselt etteheiteid ei esitatud, kuid kohtu hinnangul ei ole see tõendiks, et töö kvaliteedi osas pretensioone ei olnud. On tavapärane, et pretensioonid töö kvaliteedi osas esitatakse kirjalikult, sest need peavad olema piisavalt selgelt kirjeldatud ning ka poolte eelnevast tegevusest on näha, et tööde kvaliteedi osas esitas kostja seisukohad kirjalikult. Tööde teostamise ja mull kasutamise osas ei ole tunnistajate ütlused selged, sest neil puudus teadmine sellest, kas sõletud muld oli varasemalt objektil asunud muld või sinna toodud muld. Järelikult ei saa tunnistajate ütluseid selles osas kasutada. Kostja väide selle kohta, et ilmastikutingimused, eelkõige sademed ja tuul (II kd tl 34-39) ei võimaldanud tööde teostamist, ei ole põhjendatud, sest andmed on 18. ja 19.10 kohta st aja kohta, mil tööd pidi juba olema tehtud. Sügisel on tavapäraselt vihmane ja tuuline, kuid see ei välista haljastustööde teostamist. Hageja pidi pakkumise tegemisel aru saama, ja seda märge ka pakkumisel esitatud märge, et tema töö tulemus oleneb ilmastikust, ja tööde planeerimisel ja teotamisel pidi ta

sellega arvestama. Samas tööde tähtaegne tegemata jätmine ei anna alust hilinenult tehtud tööde eest tasu maksmast. Hilinemine oleks leppetrahvi kohaldamise aluseks, kui selles oleksid pooled kokku leppinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud leppetrahvi kohaldamises. Mahaarvamised ehk tasaarvestus Kostja on teinud hageja poolt teostatud töödest mahaarvamisi tööde ja materjalide osas, mida hageja ei tarninud ega teostanud: muld, puude toed, tugede demontaaž ja taimede istutuseks ettevalmistus. Pihlaka postide korrigeerimine ja vahetus Poolt e-kirjavahetusest (dtl 49-52, dtl 74) nähtub, et kostja nõudel korrigeeris hageja pihlaka poste 20.10.2020 ja hiljem veel (dtl 75) 27.10.2020 ja 13.11.2020 (dtl 84). Kostja tellis pihlakapostide korrigeerimiseks töö teiselt töövõtjalt. Samas ei ole esitanud kostja tõendeid, mis sai pihlaka postidest, mis välja vahetati. Kohtu hinnangu oli kostja õigustatud tellima parandustööd teiselt äriühingult, sest hageja oma kohustust ei täitnud ega suutnud ka parandustööde käigus seda teha. Kohus järeldab sellest et kui kostja ei onud rahul postide paigaldusega, sai ta tellida parandustöid, kuid tema valdusesse jäid ka hageja poolt paigaldatud pihlakapostid. Seega kostja mahaarvamine 1789 euro suuruses summas pihlakapostide eest ei ole põhjendatud, küll aga on põhjendatud pihlaka postide demontaaž teise ettevõtja poolt summas 1475 eurot. Pihlakate istutuskvaliteet Asjatundja H U hinnangul on L P puude seisund 22.05.2021.a hea, taimed on elujõulised. Asjatundja M S hinnang puude istutusele (II kd 6-16) selgitab, et kasvumuld on istutamisel lisamata, puud on ebakvaliteetselt istutatud, kogu istutustöö tuleks uuesti teostada. Hinnang on antud veebruaris 2021. Ekspert K P (II kd tl 123- 133) leiab oma hinnangus, et juunis 2021 on pooled puudest hukkunud või perspektiivitud, istikud ei olnud nõuetekohased, istutustöö ei olnud kvaliteetne, puude juurekaelad liiga sügavale istutusauku pandud. Puud on kevadel 2021 lehtinud ja isegi õitsenud, kuid niiskuse vähesuse tõttu kevadel 2021 hukkunud või kahjustunud, mis omakorda oli tingitud vähesest katmisest kui ka sellest, et puude juured on istutuskonteineris kasvatuskonteineri substraati täis ja see märgub halvasti. Kokkvõttes on puude hukkumise põhjuseks kõlbmatute istikute kasutamine, vead istutamisel ja halb järelhooldus. L A arvamuse järgi ( II kd tl 146-147) on puude hukkumise põhjuseks oskamatu istutus, liigvesi ja puude juurtesse sisse löödud vaiad. Kokkuvõtvalt järeldab kohus, et puudu hukkumise põhjused on komplekssed ning ei saa välja tuua ühte põhjust. On leidnud tõendamist, et puud juurdusid sügisel 2020, sest need lehtisid ja õitsesid kevadel 2021, kuid nii nõrkade istikute, istutusvigade kui ka halva järelhoolduse tõttu puud hukkusid ja kahjustusid 2021 kevadel. Kohtu hinnangul ei saavad olla põhjendatud mahaarvamised hageja tehtud tööst, sest taimede niiskusprobleemide põhjuseks on samuti istutusvead. Kostja on korduvalt hageja tähelepanu puude istutuskvaliteedile juhtinud, kuid hageja ei ole puude istutust korrigeerinud. Seega on põhjendatud mahaarvamine 2916,50 euro suuruses summas. Kohtule esitatud mulla ostuarve (I kd tl 182), kviitungid (I kd tl 183-185) ja mulla transpordi arve (I kd tl 186) tõendavad, et hageja ostis ja transportis L P objektile mulda, seega ei ole põhjendatud kostja tehtud mahaarvamine põhitöödest mulla osas. Mulla mahaarvamine 7442,24 euro osas ei ole põhjendatud ja tuleb tasuda.

Murupinna tasandustööd siirdemuru paigaldamiseks tehtud mahaarvamised 1402,56 eurot ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, sest hageja ja kostja ei leppindu kokku siirdemuru paigaldamises. Asjaolu, et siirdemuru vajas teistsugust aluspinnast kui külvatav muru, ei saa olla kostja poolt tasu kinnipidamise põhjuseks, sest hageja ei saa vastutada töö eest, mida tal ei ole tellitud. . Lisatööd Poolte vahel ei ole vaidlust, et lisatööd on tasutud summas 5361,90 23.10.20 arve xxx alusel. Drenaažitööd oli tellitud lisatööna, selle kohta on hageja esitanud kostjale arve, millel on kinnitus, et tööd on tehtud (I kd tl 75). Kostja on kinni pidanud drenaažitööde parandustööde eest 400 eurot, mis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Järelikult puudus kostjal etteheide tööde kvaliteedi osas ning töö eest tuleb tasuda kokkulepitud summas 2280 eurot. Lisatööd manitou laaduri eest on vastu võetud (dtl 83) summas 3840 eurot, kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks vastuväiteid tööde mahu osas, järelikult tuleb selle eest tasuda. Kostja on vaheaktis kinnitanud teistkordse manitou laaduri kasutamise, seega on ka need tööd vastu võetud ja tuleb tasuda 1968 euro suuruses summas. Kahju Hageja esitas kostjale kahjunõude mulla ja muruseemnete eest summas 3998,40 eurot, mida kohus käsitles eelnevalt ja õigusabikulude eest summas 720 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi kulu põhjendatud. Poolte vaidlus ei vaja õigusteadmiste rakendamist. Poolte vaheline vaidlus on tõusetunud eelkõige sellest, et pooled ei ole omavahel korrektselt suhelnud ja tööde käiku fikseerinud. Pakkumise alusel on ebaselge nii tööde maht kui tehtavate tööde nimekiri (7400 ruutmeetrit või vähem), pooled on pidevalt meelt muutunud (külvatav vs siirdemuru) ning jätnud omavahelised kokkulepped (tööde tähtaeg) fikseerimata. Tegemis ei ole keeruka õigusvaidlusega ning sellises mahus õigusabi kasutamine on ebaproportsionaalne. Kostja ei saa ette näha seda, et tööde vastuvõtmise vaidlusess kaastakse õigusteadmistega isik, sest tööde valmimine ja vastuvõtt vajab ehitusalaseid või haljastustööde alaseid teadmisi. Arvestus Kostja tellis ja hageja teostas põhitöid täies mahus, seega 25 487 euro eest, millest kostja on tasunud 10 000 eurot. Kostja poolt tehtud mahaarvamised vähem tehtud töö eest summas 7442,24 eurot; pihlaka postide tasu 1789 eurot, siirdemuru tasandustööd 1402,5 eurot ei ole põhjendatud ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhitööde eest 10 633,8 eurot. Lisatööde ees tuleb tasuda 2280 drenaažitööde eest, 3840 eurot manitou laaduri töö eest ja 1968 eurot manitou laaduri töö eest summas 8088 eurot. Kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Viivise nõue Hageja on hagiavalduses esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 alusel lepingus kokku lepitud summas st 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja pakkumus põhitöödeks sisaldab endas ka viivise määra. Kostja on nõustunud pakkumusega, järelikult ka viivise määraga põhitööde osas. Kostja ei ole menetluse käigus vaidlustanud viivise suurust. Hageja esitas kostjale tasu maksmise nõude 26.11.2020 nõudekirjaga, järelikult oleks hagejal õigus nõuda ka viivise tasumist hagi rahuldatud osas põhitöödelt summas 24 617.25. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas viivise nõudmine üle põhinõude, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudega võrdses suuruses ehk 10 633,80 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe ka lisatööde puhul viivise määras 0,5 % tasumata summalt päevas. Arvel viivise määra märkimine ei tähenda, et pooled oleksid selles kokku leppinud.

Järelikult on hageja lisatöödelt õigustatud nõudma viivist seadusega määratud määras VÕS § 113 lg 1 järgi summas 820,60 eurot. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisel suunatud hagi hind ära nõude suurusega. Kõrvalnõuete puhul määratakse hagi inda ära kõrvanõuete aastase suurusega ning TsMS § 133 lg 1ja 2 järgi nõuded liidetakse. Hageja põhinõue on 28 303,40 eurot koos kõrvalnõuetega on hagi hind 61 383,40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus hagi osaliselt rahuldamisel jätta menetluskulud poolte kanda. Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulud summaliselt kindlaks määrata kohtulahendis. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv hagi rahuldatud osalt, sest kohtumenetlus oli osaliselt edukas. Hageja nõue oli 28 303,40 eurot, millest kohus rahuldas 18 721,8 eurot, mis on 66,14 % nõutust. Järelikult tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 661,40 eurot. Muud menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.