lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-19226/17

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-19226/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 370 lg 1Nõuete paljusus hagisVÕS § 115 lg 1, 2Kahju hüvitamineVÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-19226/20Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus19.04.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Rakvere Metsamajand OÜ10045966(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-20-19226

Kohtuasi

X hagi Aktsiaselts Rakvere Metsamajand vastu töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (välismaa isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja: Aktsiaselts Rakvere Metsamajand (registrikood 10045966), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 30.12.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS Rakvere Metsamajand (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitised 136 605,31 eurot ja 412,80 eurot ning viivise.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 696Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 135Hinnavahe hüvitamine

2-20-19226

2.Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud ehituse ja projekteerimise töövõtulepingu, mida kostja on oluliselt rikkunud, sest kostja tarnis ja püstitas hagejale kui tellijale puudustega palkmaja. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja hoone puudusi hageja poolt määratud tähtajaks ei kõrvaldanud. Hageja taganes olulise lepingurikkumise tõttu lepingust ja nõuab tsiviilasjas nr 2-18-13432 kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 alusel lepingu alusel kostjale üleantu väljaandmist, st kostjale lepingu alusel tasutud 99 126 euro tagastamist. Lisaks nõuab hageja VÕS § 115 lg 1 alusel, et kostja hüvitaks töövõtulepingu rikkumise tõttu tekkinud 15 531 euro suuruse kahju, mis seisneb kahju kindlakstegemises ja kostjale nõude esitamiseks kantud kulutuste hüvitamises (dokumentaalsete tõendite saamiseks kantud kulud ja õigusabikulud).
3.Tsiviilasjas nr 2-18-13432 vaidlevad pooled mh selle üle, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud ning nimetatud tsiviilasjas ei ole jõustunud kohtulahendit veel tehtud. Seega ei ole käesoleval hetkel selge, kas töövõtuleping on taganemise tõttu lõppenud või mitte. Hageja esitab hagi käesolevas asjas kahel alternatiivsel alusel. Kui kohtud leiavad tsiviilasjas nr 2-1813432, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ja hageja poolt seoses lepingust taganemisega esitatud rahaline nõue on alusetu, siis on hagejal kostja vastu ehitise puuduste likvideerimisega seotud kahju hüvitamise nõue summas 136 305,31 eurot (VÕS § 115 lg 2). Kui hageja lepingust taganemisele tuginev nõue tsiviilasjas nr 2-18-13432 rahuldatakse (hageja on ehituslepingust taganenud kehtivalt), siis nõuab hageja alternatiivselt asendustehingu (uue ehitise ehitamise) hinnavahe hüvitamist ja selliste kulude hüvitamist, mida tsiviilasjas nr 2-1813432 väljamõistetav hüvitis ei kata (VÕS § 135, § 115). Hageja alternatiivse põhinõude suurus koosneb seega asendustehingu maksumusest (st hageja tellib palkmaja ehitamise kolmandalt isikult), millest tuleb maha lahutada summa, mille kohus mõistab hageja kasuks välja tsiviilasjas nr 2-18-13432. Kulud, mida hageja kannab asendustehingu tegemiseks, mida tsiviilasjas nr 2-18-13432 väljamõistetav hüvitis ei kata, on hageja kahjuks VÕS § 127 lg 1 mõistes, sest hageja ei pea maksma asendustehingu alusel saadava uue hoone eest rohkem, kui ta tasus alguselt kostjale kostaja sõlmitud lepingu alusel. Hageja saab alternatiivse nõude täpse suuruse määratleda pärast tsiviilasjas nr 2-18-13432 tehtava otsuse jõustumist.
4.Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel käesolevas asjas ehitise puuduste kindlakstegemise (hoone termografeerimise) kulu hüvitamist summas 412,80 eurot. See nõue puudutab OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB arve hüvitamist.
5.Hageja tugineb käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-18-13432 ühtedele ja samadele hoone puudustele, kuid käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid ei ole hageja tsiviilasjas nr 218-13432 esitanud. Tsiviilasja nr 2-18-13432 esemeks ei ole ehitise puuduste likvideerimise kulude hüvitamise nõue ega asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue.
6.04.01.2022 seisukohas palus kostja jätta hagi menetlusse võtmata. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
8.Kuivõrd hageja nõue on nii tsiviilasjas 2-18-13432, kui ka käesolevas asjas esitatud samal alusel, siis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (RKTKm nr 2-16-9016, p 10). Hageja tugineb käesolevas asjas ja

2-20-19226 tugines tsiviilasjas nr 2-18-13432 ühtedele ja samadele puudustel, mis hoonel olid. Hageja on selgitanud, et alternatiivse põhinõudena esitatud asendustehingu maksumuse kujunemine on lahutamatult seotud tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitatud nõudega. Alternatiivsed nõuded tuleb esitada ühes menetluses.

9.Kohus ei otsusta käesoleval ajal tsiviilasjade liitmist, kuna käesolev tsiviilasi ei ole veel kohtu menetluses. TsMS § 370 lg 1 ja § 374 mõtte kohaselt ei ole tsiviilasjade liitmine ka eelduslikult võimalik, kuna hagid on esitatud erinevatesse kohtutesse. Tsiviilasjade liitmisega ei saa muuta kohtualluvust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
11.Maakohus on TsMS § 371 lg 1 p 5 ebaõigesti kohaldanud. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse kui kohtu menetluses on (i) samade poolte vahel asi (ii) sama eseme kohta (iii) samal alusel.
12.TsMS § 363 lg 1 kohaselt on hagi esemeks hageja nõue. Hagi esemed käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-18-13432 on erinevad. Hageja nõudeks ehk hagi esemeks on tsiviilasjas nr 218-13432 lepingu alusel saadu tagastamise nõue, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 189 lg 1. Käesolevas menetluses on hageja nõudeks ehk hagi esemeks hageja kahju hüvitamise nõue, mis seisneb ehitise puuduste likvideerimise kulude hüvitamises (VÕS § 115 lg 2) või asendustehingu hinnavahe hüvitamises (VÕS § 135), sõltuvalt sellest, kas pooltevaheline leping on taganemise tõttu lõppenud või mitte.
13.Täpselt samad ei ole ka nõuete aluseks olevad asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-18-13432 on hageja nõude aluseks asjaolu, et pooltevaheline leping on taganemise tõttu kehtivalt lõppenud. Käesolevas menetluses on hageja puuduste likvideerimise nõude aluseks aga asjaolu, et pooltevaheline leping on kehtiv. Seega ei ole täidetud ka teine TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaldamise eeldus.
14.TsMS § 370 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et hageja oleks pidanud esitama alternatiivsed nõuded samas menetluses. Lisaks ei ole võimalik väita, et hageja poolt tsiviilasjas nr 2-18-13432 ja käesolevas asjas esitatud nõuded on alternatiivsed. Tsiviilasjas nr 2-18-13432 nõuab hageja lepingu alusel saadu tagastamist. Käesolevas asjas nõuab hageja kahju hüvitamist. Tegemist on erinevate nõuetega, mitte alternatiivnõuetega.
15.Hageja ei ole nõudnud tsiviilasjas nr 2-18-13432 ka OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB arve kulu hüvitamist, mis seondus ehitise puuduste tuvastamisega. Jääb ebaselgeks, miks maakohtu arvates ei tule sellega seotud haginõuet menetleda.
16.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-20-19226

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
19.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei olnud täidetud TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused ning seega on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest alusetult. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue. Kolleegium märgib, et hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitanud kahte samasugust haginõuet.
20.Tsiviilasjas nr 2-18-13432 nõuab hageja kostjalt VÕS § 189 alusel lepingu alusel tasutud 99 126 euro tagastamist ja õigusabikulude ning dokumentaalsete tõendite saamiseks kantud kulude hüvitamist. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kostja vastu esitanud ehitise puuduste likvideerimisega seotud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 2) ning alternatiivselt asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõude (VÕS § 135). Esimese nõude on hageja esitanud juhuks, kui kohtud leiavad tsiviilasjas nr 2-18-13432, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ning sellest tulenevalt on hageja lepingust taganemisega esitatud rahaline nõue alusetu. Teise nõude on hageja esitanud juhuks, kui tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitatud lepingust taganemisele tuginev nõue rahuldatakse. Sellisel juhul nõuab hageja asendustehingu (uue ehitise ehitamise) hinnavahe hüvitamist ja selliste kulude hüvitamist, mida tsiviilasjas nr 2-1813432 väljamõistetav hüvitis ei kata.
21.Eeltoodust nähtub, et käesolevas asjas esitatud hageja põhinõuded ei kattu tsiviilasjas 2-1813432 esitatud haginõuetega ning seega tuleb hageja nõudeid menetleda (vt ka RKTKo nr 3-21-12-11, p 41). Hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas kostja vastu nõuded küll samadel asjaoludel, st tugineb samadele palkmaja puudustele, kuid hagi esemed ei kattu. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel käesolevas asjas ehitise puuduste kindlakstegemise (hoone termografeerimise) kulu hüvitamist summas 412,80 eurot, millist nõuet ei ole hageja tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitanud.
22.Kolleegium märgib ka, et TsMS ei näe ette, et alternatiivset nõuet peaks tingimata menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, ei ole see aluseks keelduda alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise (RKTKo nr 3-2-1-59-09, p 13; nr 3-2-1-99-14, p 20).
23.Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lõpplahendit, jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
24.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja