B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse 3864,24 euro, intressi 478,91 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 273,16 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
5082,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anzhela Ternikova
11542046),
Kostja X (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 1148,19 eurot, intress 229,76 eurot ja seisuga 30. juuni 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 81,16 eurot.
3.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1148,19 eurolt) alates 1. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 69% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 31% ulatuses Xi kanda.
Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 190,65 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda B2 Impact OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord 1
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 18.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi (kostja) vastu 4842,94 euro saamiseks. Kostja esitas 19.06.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 27.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 3864,24 eurot, intressi 478,91 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 273,16 eurot ja edasi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Kostja sõlmis 18.08.2020 (hagejal ilmselt ekslikult märgitud 18.08.2022) ESTO AS-ga (krediidiandja) krediidilepingu #8349407609, mille järgi kostja sai kasutusse limiidi 2000 eurot, intressiga 40,9% ja krediidikulukuse määraga 59,28%, kogukulu 4787,63 eurot, väljavõtu tasu 65,50 eurot. 12.02.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 1, laenusumma limiit suurenes summale 4000 eurot, muutus intress 42%, krediidikulukuse määr 51,11% ja kogukulu 5452,78 eurot, väljavõtu tasu 0 eurot. Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole kokku 11 234,55 eurot. Krediidilimiidi taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.esto.ee. Taotluse esitamisel teatas kostja, et tema on XXX töötaja (Employer : tööandja) ning kostjal on regulaarne sissetulek. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Krediiditaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 500 eurot, millest krediidiotsuse tegemisel krediidiandja ka lähtus. Muuhulgas tuvastas krediidiandja ka kostja Pensionikeskuse andmed, mis oli suurem, kui kostja märgitud sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel märkis kostja finantskohustuste kohta 0 eurot, kuid krediidiandja kohaldas 100 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiliinilepingus on sätestatud, et tasumisele kuulub: 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (lepingus sisalduv näide). Lihtsamalt selgitades, krediidilimiidi alusel saab klient limiidi raames kasutusse võtta ja tagasi maksta krediiti piiramatu arv kordi (tähtajatult). Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 40,9% aastas (pärast muudatust 42%). Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 2
aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Kõrgem on lepingust tulenev viivisemäär, kuid hageja lähtub VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast. Krediidikontolepingu nr #8349407609 krediidi kulukuse määr on 59,28% aastas, pärast muudatust 51,11%. Krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on nähtav lepingust (4787,63 eurot ja pärast muudatust 5452,78 eurot). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,9% aastas ja pärast muudatust 42%, väljavõtu tasu on 65,50 eurot (pärast muudatust 0 eurot) ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 15.11.2024 seisuga: 01.08.2024 arve summas 212,08 eurot; 01.09.2024 arve summas 420,17 eurot; 01.10.2024 arve summas 617,69 eurot; 01.11.2024 arve summas 828,69 eurot. Krediidiandja saatis 30.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.11.2024. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 15.11.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.11.2024. 02.12.2024 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja on püüdnud kostjaga kohtuväliselt võlgnevuse osas lahendust leida, kuid edutult. Kostja tegi tagasimakseid perioodil 18.08.2020-15.11.2024 kokku 10 086,36 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 7370,31 eurot, intresside katteks 2119,15 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 493,10 eurot, meeldetuletustasude katteks 30 eurot, krediidiskooringu tasude katteks 30 eurot, kaarditehingu tasude katteks 43,80 eurot. Selliselt kujuneb põhiosa arvestus järgnevalt: 11 234,55 (saadud laenusummast) - 7370,31 (põhiosa katteks tehtud tagasimaksed) = 3864,24 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tasumata 3864,24 eurot. Vastavalt lepingu #8349407609 p-le II arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, s.o 42% aastas (pärast lepingu lisa nr 1 sõlmimist). Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 3864,24 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvestab viivist alates kostja tehtud tagasimakse järgnevast päevast 16.11.2024 kuni 30.06.2025 VÕS §113 lg 1 sätestatud määras. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 01.07.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kodusele aadressile kui ka eposti aadressile (xxx). Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 02.12.2024 nõudekiri (25 eurot), 13.12.2024 kiri (5 eurot), 30.12.2024 kiri (5 eurot) kokku 35 eurot.
4.Krediidiandja ja kostja sõlmisid tähtajatu krediidilepingu, millel puudub kindel tagasimaksete graafik, mistõttu selle genereerimine ei ole tagantjärgi võimalik, mistõttu lähtub hageja kohtu nõudel ümberarvestuse esitamisel kostja poolt saadud summast ja tehtud tagasimaksetest, millised arvestab hageja põhiosa katteks tehtuks. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 11 234,55 eurot. Kostja tegi tagasimakseid perioodil 18.08.202015.11.2024 kokku 10 086,36 eurot. Arvestus 11 234,55 – 10 086,36 = 1148,19 eurot on põhiosa ümberarvestuse kohaselt. Kuivõrd hageja arvestab kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, siis intressiarvestus algab viimasele väljamaksele järgnevast päevast, s.o alates 26.05.2024 ja kogu laenatud summalt kuni lepingu ülesütlemiseni 15.11.2024 VÕS § 94 sätestatud määras on 229,76 eurot. Hageja arvestab viivist alates kostja tehtud tagasimakse 3
järgnevast päevast 31.07.2024 kuni 07.07.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhiosa summalt 1148,19. Kostja võlgneb hagejale viivist 124,90 eurot.
KOTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
9.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: - 18.08.2020 sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja krediidilepingu nr #8349407609, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 2000 eurot, intressiga 40,9%, krediidikulukuse määraga 59,28%, kogukuluga 4787,63 eurot ja väljavõtu tasuga 65,50 eurot (dtl 38-50); - 12.02.2024 sõlmisid pooled krediidilepingu lisa nr 1, mille alusel laenusumma limiit suurenes summale 4000 eurot, muutus intress 42%, krediidikulukuse määr 51,11% ja kogukulu 5452,78 eurot, väljavõtu tasu 0 eurot (dtl 52-65); - krediidiandja saatis 30.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 149-151); - 15.11.2024 ütles krediidiandaja lepingu üles (dtl 152-153); - perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi krediidiandja ülekandeid kostja kontole kokku 11 234,55 eurot (dtl 67-141); - kostja tegi tagasimakseid perioodil 18.08.2020-15.11.2024 kokku 10 086,36 eurot; - 02.12.2024 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 154).
10.Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 4
1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
12.Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
13.Krediidi kulukuse määr oli 18.08.2020 sõlmitud krediidilepingu järgi 59,28% ja 12.02.2024 sõlmitud lepingu lisa nr 1 järgi 51,11% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2020. a augustis 20,52% ja 2024. a veebruaris 17,36%. Seega ei ületa kõnealuste tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määr (s.o 59,28% ja 51,11%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määrad ehk krediidi kogukulud seadusega kooskõlas ning lepingute tühisuse alus puudub.
14.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
15.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 5
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
16.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1421710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 21).
18.Hageja väidete kohaselt märkis kostja krediiditaotluses enda tööandjaks XXX Firm ja sissetulekuks 500 eurot, millest krediidiotsuse tegemisel krediidiandja ka lähtus. Muuhulgas tuvastas krediidiandja ka kostja Pensionikeskuse andmed, mis oli suurem, kui kostja märgitud sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel märkis kostja finantskohustuste kohta 0 eurot, kuid krediidiandja kohaldas 100 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
19.Esmalt märgib kohus, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sise-eeskirjad krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995, p 12.1.). Lisaks ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, millest 6
lähtub väidetav krediidiandja poolt väljatöötatud automatiseerutud metoodika. Kuna hageja väitel hindas krediidiandja üksnes kostja sissetulekute ja kohustuste vahet, kontrollib kohus, kas hageja viis läbi kostja krediidivõimelisuse kontrolli.
20.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja esitatud info järgi tema regulaarne sissetulek 500 eurot ja finantskohustused puuduvad (dtl 142). Krediidiandja ise kohaldas finantskohustuseks miinimummäära 100 eurot. Lisaks tuvastas krediidiandja väidetavalt kostjal Pensionikeskuse sissetuleku. Kohtule esitatud tõendist ei saa sellise sissetuleku olemasolu tuvastada (vt dtl 144). Nimetatud tõendist ei ole isegi näha, kellele väidetav aktiivne pensionifond kuulub ja kas summad on makstud sisse või tehtud väljamaksed. Krediidiandja ei ole ka tuvastanud kostja igakuiseid majapidamiskulusid ega ülalpeetavate arvu.
21.Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esitatud ja tema kohta kogutud teabe põhjal võimalik tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja väidetav regulaarne sissetulek tema enda väidete järgi oli 500 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks arvestas krediidiandja 100 eurot. Samas nähtub krediidiandja 01.08.2024 arvest minimaalne kuumakse summas 207,08 eurot, 01.09.2024 arvest minimaalne kuumakse 198,09 eurot, 01.10.2024 arvest minimaalne kuumakse 187,52 eurot, 01.11.2024 arvest minimaalne kuumakse 191 eurot ja (vt dtl 145148), millele lisandusid lisatasud. Seega ületasid kostja finantskohustused summat, mida krediidiandja arvestas ise kostja igakuiseks finantskohustuseks. Krediidiandja suurendas 12.02.2024 laenusumma limiiti summale 4000 eurot ning krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole kokku summas 11 234,55 eurot. Kostja ülalpidamisel oli kaks alaealist last. Seega lisandusid kostjal igakuistele finantskohustustele kolme inimese ülalpidamiskulud, sh transpordikulud jm majapidamiskulud. Kohus leiab, et selle teabe põhjal oleks hageja pidanud kostjale laenu andmisest keelduma, sest kostja ei olnud võimeline seda tegelikkuses tagasi maksma. KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal pidanuks igal juhul tekkima kahtlus, et uus laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta. Avalikest registritest andmete kogumine ei too kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Nendest andmetest ei ole võimalik järeldada, et kostja oli krediidivõimeline.
22.Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Vastavalt krediidilepingule #8349407609 ja selle lisale nr 1 tegi krediidiandja kostja kontole ülekandeid kokku summas 11 234,55 eurot. Kostja tegi tagasimakseid perioodil 18.08.2020-15.11.2024 kokku 10 086,36 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa 1148,19 eurot (11 234,55 – 10 086,36).
23.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe 7
asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).
24.VÕS § 94 lg 1 järgi on seadusest tuleneva intressi tasumise kohustuse puhul intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Referentsintressimäär oli Eesti Panga teatel perioodil 26.05.2024-30.06.2024 aastas 4,5% ja 01.07.2024-15.11.2024 aastas 4,25%. Kuivõrd kohus arvestab kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, siis intressiarvestus algab viimasele väljamaksele järgnevast päevast, s.o alates 26.05.2024, ja kogu laenatud summalt (11 234,55 eurot) kuni lepingu ülesütlemiseni 15.11.2024 kujuneb VÕS §-s 94 sätestatud määras alljärgnevalt: Intressiperiood
% aastas
% päevas
26.05.2024-30.06.2024 01.07.2024-15.11.2024
4,5 4,25
0,012295 0,011612
Summa päevas 1,381297 1,304558
Perioodis päevi 36 138
Perioodi summa 49,726692 180,029004
Seega on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 229,76 eurot.
25.Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär ajavahemikul 16.11.2024-31.12.2024 aastas 4,25% ja 01.01.2025-30.06.2025 aastas 3,15%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2024 teisel poolaastal 12,25% (4,25 + 8) ja 2025 esimesel poolaastal 11,15% (3,15 + 8). VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja nõuab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (1148,19 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele 15.11.2024 järgnevast päevast, mis kujuneb alates 16.11.2024 kuni 30.06.2025 alljärgnevalt: Võlaperiood
% aastas
% päevas
16.11.2024-31.12.2024 01.01.2025-30.06.2025
12,25 11,15
0,03347 0,030548
Summa päevas 0,384299 0,350748
Perioodis päevi 46 181
Perioodi summa 17,677754 63,485388
Seega on 30.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,16 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt alates 01.07.2025 kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8
26.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 1148,19 eurot, intressi 229,76 eurot, seisuga 30.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 81,16 eurot ja alates 01.07.2025 viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
28.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 31% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 69% ulatuses hageja ja 31% ulatuses kostja kanda.
29.Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse.
30.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 35), mille järgi on tema menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest kokku tasutud riigilõiv summas 595 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
31.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
32.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka
33.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 595 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele). Samuti tuleb kostjal hagejale hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele.
34.Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Seega saab eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. 9
35.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 190,65 eurot (s.o 615 eurost 31%).
36.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
37.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.