(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-123499
Tsiviilasi
Bondora AS hagi D. Z. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlustoimingu tegemise viis
6680,51 eurot Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929; asukoht A. H. Tammsaare tee 47 Tallinn, 11316 Harju maakond; lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (epost XXX) Kostja: D. Z. (isikukood XXX; elukoht ja viibimiskoht kohtule teadmata; e-post XXX)
tasumiseni viivis 29,39% tagastamata krediidisummalt aastas. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 630 eurot, kandnud õigusabikulusid summas 360 eurot ning hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud on 20 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 1010 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.