Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-21-18364/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 01.03.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1131

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 1. märts 2022

Tsiviilasja number

2-21-18364

Tsiviilasi

T.H.a avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.H.a määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse

XXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

esitaja:

T.H.

(isikukood

1.Jätta T.H.a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 1. detsembri 2021. a määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

2.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud T.H.a kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2.Tartu Maakohus jättis 1. detsembri 2021. a määrusega võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud võlgniku kanda. Kohtute infosüsteemi andmetel on võlgnik esitanud 26. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 2-21-3035. Kohus jättis 22. märtsi 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 6. jaanuari 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17385 keeldutud menetlusse võtmast võlgniku avaldust pankroti väljakuulutamiseks. Kuivõrd asjaolud muutunud ei ole, võlgnikul puudub vara, vangistuses viibimise ajal on võlgnikul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine piiratud, jättis maakohus võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Määrus on jõustunud. Võlgnik esitas 16. juulil 2021 pankrotiavalduse Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-11183. Kohus jättis 23. juuli 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnikul võimalik saavutada oma soovitud eesmärki – võlgadest vabanemist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS-s ettenähtud korras. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku eesmärk on vabaneda võlgadest – see toimub kohustustest vabastamise menetluse kaudu. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik PankrS § 173 lg 1 järgi kohustatud mh tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamise menetlus tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses - mh üritab leida võimalikult tasuva töökoha, mida praegusel juhul takistab vangistuses viibimine. Vangistuses olles ei oleks võlgnikul võimalik PankrS-s sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita, mis oleks aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata – seetõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning sellest tulenevalt ka pankrotimenetluse algatamisel hetkel perspektiivi. Võlgnikul on võimalik esitada pankrotiavaldus kinnipidamisasutusest vabanemisel või vahetult enne seda, et võlgnikul oleks võimalik ühtlasi asuda otsima töökohta, mille töötasu arvelt oleks vähemalt osaliselt võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 4 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Karistuse kandmise registri andmete kohaselt on võlgniku viimane karistuse kandmise tähtaeg

6.Kohtud on võlgniku poolt käesolevas asjas avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid hinnanud tsiviilasjades nr 2-20-17385, nr 2-21-3035 ja nr 2-21-11183. Iseenesest õige on määruskaebuse väide, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ei ole aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks. Maakohus ei jätnud käesolevas asjas võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmata põhjusel, et võlgnik on kinnipeetav, vaid põhjusel, et võlgnik on juba samasisuliste avaldustega lühikese ajavahemiku jooksul kohtu poole pöördunud ning kohus on neid lahendanud. Kohus hindab enne asja menetlusse võtmist avaldaja väiteid ja asjaolusid konkreetses asjas ning otsustab nendest tulenevalt avalduse menetlusse võtmise. Maakohus leidis, et 23. novembril 2021 esitatud pankrotiavalduse asjaolud ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-21-11183 avalduse aluseks olnud asjaoludega kolme kuu jooksul sedavõrd muutunud, mis võimaldaks pankrotimenetluse algatamise põhjendatust uuesti hinnata. Tsiviilasjas nr 2-21-11183 leidis kohus, et arvestades võlgnikule määratud liitkaristust ning piiratud võimalusi tulutoovaks tegevuseks ei ole tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluses ega kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. 16. juulil 2021 esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi 21 968 euro 30 sendi ulatuses. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et pankrotiavalduse esitamisega võrreldes on avaldaja olukord oluliselt muutunud.