Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EEXXX (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6610452. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määrus ei kuulu edasikaebamisele osas, millega kohus lahendas riigilõivu tagastamise. Asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on OÜ Europark Estonia hagi N. K. vastu võlgnevuse (leppetrahvi) nõudes.

1 (2)

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 23.09.2025 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude täpsustatud avalduse. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 lõpetab kohus menetluse seoses hagist loobumisega. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1, 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja märkis, et soovis kostjalt hagiavalduses saada 415 eurot: 1) 55 eurot leppetrahv (põhiosa); 2) 20 eurot menetluskulu TsMS § 484.2 alusel; 3) 240 eurot esindajakulu; 4) tasutud riigilõiv kokku 100 eurot tsiviilasjas nr 2-25-118407. Hageja teatas, et 10.09.2025 maksis kostja 75 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (55 eurot leppetrahvi võlgnevus) ja menetluskulule (20 eurot). Kostjal on tasumata 23.09.2025 seisuga riigilõiv 100 eurot ning hageja esindajakulu 270 eurot. Hageja selgitas, et kulud 2 h eest on tekkinud seoses hagiavalduse ja lisade koostamisega ning 15 minutit loobumise taotluse koostamise ja esitamisega (kokku 2h15min*120=270 eurot). Hagi esitamisel maksis hageja täiendavalt 35 eurot riigilõivu ja palub pool riigilõivu tagastada (17,5 eurot) ning kanda see hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr EEXXX (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-118407, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 6610452. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 352,5 (esindaja kulu 270 + lõiv 82,5) eurot. Kostja rahuldas hageja leppetrahvi nõude 55 eurot ja maksekäsu menetluskuludest 20 eurot pärast maksekäsu kiirmenetlust lõppemist ja asja üleandmist kohtule, samuti pärast hagi esitamist kuid enne hagi menetlusse võtmist (määrus 22.09.2025). Eeltoodu alusel ja kooskõlas TsMS § 168 lg 4 jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus hageja esindaja kulusid sõltumata vastuväite esitamata jätmisest. 2 (2)

Hageja palub kostjalt välja mõista 270 eurot lepingulise esindaja kulusid. Esindaja arvestuse kohaselt on hagimenetluses kulunud töö tegemiseks aega 2 tundi ja 15 minutit, millest 15 minutit on kulunud loobumise avalduse koostamiseks ja vastavate kulude nõude esitamiseks. Käesolevale hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatatud tõendeid, avaldus sisaldas nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Kostja esitas sisulised vastuväited maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ja viitas, et tema ei olnud sõidukit kasutanud, kuna viibis kaitseväes ja andmete (nõudekirjad) saamine oli piiratud. Kostja on maksekäsu osakonnale saatnud 12.08.2025 e-kirja, kus ta palus makse tähtaega 10.09.2025. Kostja lasi leppetrahvi võlgnevuse ja maksekäsu kiirmenetluse seadusjärgse kulu tasuda võimalikult kiiresti (10.09.2025) ehk pärast maksekäsu kiirmenetluse menetluse lõppemist (12.08.2025) ja asja üleandmist kohtule. Seega saanuks pooled hea tahte korral vaidluse lahendada ka hagile eelnevalt, millega seotud kulusid saanuks hageja ja kostja tegelikult piirata. Hagiavaldus on tavapärane, asjaolude kogum lühike ja menetluses ei ole olnud sisulist vaidlust, sest kostja ei ole esitanud vastust. Kostja teatas 22.09.2025, et kolmas isik maksis ära 75 eurot, mis oli ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses nähtuv nõude summa. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud nõuda kostjalt välja kõike menetluskulusid, kuivõrd kostja ei saanud ette näha, et hageja esindajal tekivad täiendavad esindaja kulud 2 ja 15 minuti ulatuses, hoolimata kostja soovist tasuda hiljemalt 10.09.2025 ära maksekäsumenetluses nõutud võlg. Käesoleva asja materjale, menetluse seisu hinnates piirab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja esindaja kulusid 1-le tunnile TsMS § 175 lg 1 järgi hagimenetluses 120 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutus lõiv 82,50 eurot. Eeltoodu alusel tuleb TsMS § 175 lg 1, § 168 lg 4 järgi kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 202,50 eurot (120+82,50). Hageja taotles hagimenetluses täiendavalt tasutud lõivust (35 eurot) poole ehk 17,5 euro tagastamist. Taotlus on TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3.3 järgi põhjendatud ja hagejale tuleb tagastada lõiv 17,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EEXXX (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6610452. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.