Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

käibemaksu)

mõista

välja

A-Kaubandus

OÜ-lt

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud A-Kaubandus OÜ (likvideerimisel) esitas 17.01.2022 pankrotiavalduse. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kohustusi on 17 147,24 euro ulatuses, vara puudub. 21.01.2022 võttis kohus avalduse menetluse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on vähemalt 18 494,69 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise aeg on hiljemalt 2019.a algus. Tagasivõitmise või tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. 17.02.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot tasumise tähtajaga 28.02.2022 ning avaldas 17.02.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara puudub, kohustusi on 18 494,69 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks hiljemalt 2019.a algust. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi ja tehtud toiminguid, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 050 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks, menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks ei ole deposiiti nõutud summat tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4, 5 ja 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Tasu suurus 10,5 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul oleks riigi vahenditest tasutavat piirmäära (654 eurot) ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda OÜ INC Partner arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku seadusliku esindaja Arno Tara vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.