2-21-121499/11 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

vastuses hagiavaldusele (punktis 4) kinnitanud, et Aaroni Kapital OÜ osutas kostjale raamatupidamisteenust. Võlaõigusseadus ei sätesta käsunduslepingule kohustuslikku vormi, mistõttu on käsunduslepingu sõlmimine VÕS § 11 lg-st 1 tulenevalt võimalik ka suuliselt või mis tahes muus vormis. VÕS 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumuse (aktsept) on otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud käsundusleping tahteavalduste vahetamise teel, st hageja esitas pakkumuse ehk oferdi ning kostja andis nõustumise ehk aktsepti. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud pooltevaheline e-kirja vahetus perioodil 28.09.2020.a kuni 11.10.2020. a. Nii nähtub 08.10.2020. a kostja juhatuse liikme Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx e-kirjast Aaroni Raamatupidamisteenused OÜ-le, et kostja avaldab soovi palgata hagejat MAYZE CONCEPT OÜ-le (registrikood 160371138) raamatupidajaks ning seda alates novembrist. Seega saab lugeda käsunduslepingu sõlmimise ajaks 08.10.2020. a. Leping on sõlmitud tähtajatult, mistõttu on tegemist püsiva kohustuse täitmisele suunatud kestvuslepinguga. Raamatupidamisteenus on juriidilise isiku puhul üldjuhul jooksvalt vajalik teenus ning selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et juriidilise isiku raamatupidamisaruandlus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Tegemist ei ole VÕS § 635 lg 1 tähenduses kokkulepitud tulemusega, mille valmimise peab töövõtja tellijale tagama. Lepingu sõlmimisel edastas hageja kostjale teenuse tingimused. Kostja on teenuse tingimused (sh nii vanad teenuse tingimused kui ka uued tingimused) edastanud kohtule koos 18.09.2021.a seisukohaga. Seega ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli teadlik teenuse tingimustest, sh etteteatamise tähtajast lepingu lõpetamise korral.

Teenuse tingimuste punktist 1.7 (uued teenuse tingimused) tulenevalt on teenuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 2 kuud. Ka vanad teenuse tingimused (punkt 1.6) sätestasid samasuguse etteteatamistähtaja. VÕS § 195 lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse täitmisele suunatud kestvuslepingu, mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et teenuse tingimuste punkt 1.6 (ja 1.7) osas on tegemist lepingu ülesütlemise korda reguleeriva sättega, mille eesmärgiks on reguleerida, millistel tingimustel on õigus leping üles öelda. Mõistlik etteteatamistähtaeg võib sõltuda nii pooltevahelise õigussuhte olemusest (käesoleval juhul käsundusleping), osutatava teenuse sisust (raamatupidamisteenus) kui ka selle kutsetegevuse reeglitest, mille valdkonda osutatav teenus kuulub. Hageja on põhjendanud, et raamatupidamisteenust osutatakse Raamatupidamisseaduse järgi jooksvalt, kus igapäevaselt kinnitatakse panga tehingud (pank saadab automaatselt iga öö andmed raamatupidamisprogrammi). Sellisest metoodikast lähtumine on vajalik põhjusel, et tagada osutatava raamatupidamisteenuse vastavus Raamatupidamisseaduse nõuetele (lõpusaldod antakse üle bilansipäeva seisuga, mis on kuu lõpuseis). Seega saab asuda seisukohale, et pooltevahelise lepingu ülesütlemise etteteatamiseks tähtaja määramine on vajalik raamatupidamisteenuse osutamiseks ja teenuse lõpetamiseks vastavalt Raamatupidamisseaduse nõuetele ja on kooskõlas seadusega. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja edastas hagejale teate lepingu ülesütlemise kohta 26.02.2021. a. Kostja vastavasisuline e-kiri ei sisalda viiteid sellele, et tegemist oleks lepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 ja § 631 järgi. Kostja on 18.09.2021. a seisukohas esitanud väljavõtted poolte vahelisest e-kirja vahetusest. Esitatu kohaselt soovib kostja lepingu lõpetada, kuid palub hagejal esitada ettevõtte 2020. a majandusaasta aruande (niipea kui võimalik) ning allkirjastada otsus dividendide maksmise kohta. Seega on kostja soovinud siiski teenuse osutamist ka pärast 26.02.2021. a. Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Raamatupidamise seaduse ja selle alamalseisvatest aktidest tulenevalt peab raamatupidamise aastaaruanne kajastama asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka mõeldav, et raamatupidamisteenuse osutamine lõpetatakse koheselt vastava avalduse esitamisel ning seda ka olukorras, kus äriühingul puudub majandustegevus, töötajad jms. Majandusaasta aruanne tuleb äriregistrile esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (enamasti on majandusaasta kalendriaasta). Seega saab nõustuda hagejaga osas, et poolte vahel sõlmitud leping tuleb lugeda lõppenuks alates 26.04.2021. a. Käsundusleping lõppes korralise ülesütlemisega 26.04.2021. a. Kohtul esitatud asjaolude kohaselt osutas hageja raamatupidamisteenust hinnakirja alusel, mis on samuti kostjale 09.10.2020. a e-kirja vahendusel esitatud. Seega tuleb eeldada, et kostja on aktsepteerinud hinnakirjas toodud tasu.

13.2 VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 alusel võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Ehkki hageja viitab, et nõue 70 eurot on etteteatamise tähtaja rikkumise eest lepingu lõpetamisel, ehk leppetrahv, ei tulene sellekohane järeldus teenuse tingimustest ega ka hagiavaldusest. Hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku leppida kokku kahe kuu teenuse tasu summas, s.o. tasu aja eest pärast 26.02.2021.a. Kostja ettepanekule ei vastanud. Tasu maksmist käsunduslepingu lõppemise korral reguleerib VÕS § 629 lg-d 1, 2, 3. VÕS § 629 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Sama sätte lõike 2 kohaselt tuleb tasu suuruse määramisel arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandajale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Seadus näeb seega ette, et käsundisaajale tasu maksmine peab olema asjaolusid arvestades õiglane ehk tasu peab olema mõistlik. Mõistlikkuse määratlemisel on seaduse kohaselt peamiseks kriteeriumiks see, kui suur osa kohustusi on täidetud. Hageja on 26.10.2021. a seisukohas (punktis 4) välja toonud, et on kostjale osutanud teenust jooksvalt. Igapäevaselt on kinnitatud pangatehinguid (pank saadab igaöiselt andmed raamatupidamisprogrammi) ja e-arveid. Hageja sellesisulised väited on tõendatud pearaamatu väljavõttega perioodi 01.01 kuni 26.04.2021. a kohta. Seega tuleb arvesse võtta käsundisaaja poolt tehtut, käsundiandja toimingutest saadud kasu ja ka poolte vahelise lepingu lõppemise põhjust. Leping on kostja poolse ülesütlemisega lõppenud alates 26.04.2021. a ja kogu tasu, s.o 70 eurot maksmine on asjaolusid arvestades õiglane, sest käsund on hageja poolt tervikuna täidetud. 13.3 Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude kostja vastu summas 7,98 eurot. Viivise määraks on 0,2% päevas. Hageja poolt nõutav viivisemäär ei ole teenuse tingimustes kajastatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevalt on see 8% aastas (0,022% päevas). Seega kujuneb seadusjärgseks viiviseks alates 06.05.2021. a kuni 27.08.2021. a 0,87 eurot. Kostja on koos lõppseisukohtadega esitanud kohtule kirjavahetuse isikuga Vxxxxxxx Mxxxx OÜ, kellelt küsib seisukohta raamatupidamisteenuse sisu kohta. Kohus ei saa esitatut arvestada tõendida käesolevas asjas, kuna viidatud isik ei ole hageja ja kostja vahelise lepingu osaline, samuti ei ole tegemist ei asjatundja ega eksperdiga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on menetluskulu kokku 200 eurot, sh menetluses tasutud riigilõiv 120 eurot (45+75) eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja hagiavalduse menetluskulu 60 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuleb hagi hinnalt kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab pidada nõudelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetlusse astudes täiendavalt 75 eurot, s.t. kokku 120 eurot, mis on 20 eurot nõutavast rohkem. Hagejal on õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 20 eurot tagastamist TsMS § 150 lg.1 p.1, lg.4 alusel. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus hiljemalt kahe aasta jooksul arvates riigilõivu tasumisest (TsMS § 150 lg.4, lg.6). Ülejäänud osas ei saa menetluskulu pidada põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on menetluses esindanud hageja enda juhatuse liige Axxxxx Rxxxxxxxx. Seega ei ole hagejat menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu ei ole hagejal tekkinud ka õigusabikulusid. Hagiavaldusest ega ka hageja lõppseisukohtadest ei nähtu, millest koosnevad maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja hagiavalduse menetluskulud 60 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.