Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu hagi Klassen Õigusbüroo OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5 143,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu (registrikood 80157187), asukoht E. Vilde tee 92-125, 12914 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eve Selberg, e-post: [email protected] Kostja: Klassen Õigusbüroo OÜ (registrikood 10590333), asukoht Kari tn 20-61, 10315 Tallinn Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige N P (isikukood xxx), e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Klassen Õigusbüroo OÜ-lt Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu kasuks kahjuhüvitis 4 762,16 eurot.
3.Välja mõista Klassen Õigusbüroo OÜ-lt Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (4 762,16 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas asjas hagi esitamisest (18.01.2019) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud Klassen Õigusbüroo OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas hagis järgnevad nõuded:
mõista kostjalt hageja kasuks välja käsunduslepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 4 762,16 eurot;
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summalt 4 762,16 eurot VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina tasumata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja käsunduslepingu õigusteenuse osutamiseks, millega kostja osutas hagejale õigusabi M Jelt võlgnevuse väljanõudmiseks kohtu kaudu. Hageja väljastas kostjale 20.02.2014 esindamiseks volikirja ning hagimenetluses esindas hagejat kostja. Menetluse käigus täpsustati nõuet majandamiskulude ja kommunaalteenuste võla nõudes korduvalt.
Kostja jurist N P esitas hageja lepingulise esindajana Harju Maakohtule 10.08.2017 hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt korteriühistu lõplikeks nõueteks jäi: mõista M Jelt hageja kasuks välja hooldus-ja majandamiskulude võlgnevuse perioodi detsembrist 2010 kuni märtsini 2017 eest 7 833,09 eurot ja viivis 3 850,42 eurot.
Harju Maakohtu 23.11.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-53779 rahuldas kohus hageja hagi osaliselt. Maakohus mõistis M Jelt välja majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi detsember 2010 kuni märts 2017 eest 4 573,34 eurot ja viivise 2 162,52 eurot. Maakohus jättis hageja hagi rahuldamata 4 947,65 euro ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjenduste kohaselt kulud, mida hageja on kandnud ja mida korteriühistu elanikele on võimaldatud (nt elekter, vesi, küte, kanalisatsioon, prügivedu, liftihooldus, elamukindlustus ja fonolukuhooldus), aga mille kohta ei ole tõendeid esitatud, on põhjendamatud. Maakohtu otsuses on välja toodud, milliseid arveid ei ole hageja kohtule esitanud.
Mitmed arved, millised on Harju Maakohtu 23.11.2017 tsiviilasjas nr 2-13-53779 kohtuotsusest nähtuvalt hageja jätnud kohtule esitamata, olid korteriühistu poolt kostjale maakohtus toimunud menetluse vältel isegi korduvalt edastatud, osade arvete kättesaamist oli kostja ka vastuskirjaga kinnitanud, kuid jättis arved sellest hoolimata maakohtule esitamata. Arveid edastasid kostjale hageja juhatuse liige N L ja hagejale raamatupidamisteenust osutava XXX OÜ raamatupidaja V S.
Harju Maakohtu 23.11.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-53779 toimetati Klassen Õigusbüroo jurist N Ple kätte avaliku e-toimiku kaudu 23.11.2017, edasikaebetähtaeg oli sellest tulenevalt 27.12.2017. 20.12.2017 pöördus Klassen Õigusbüroo jurist N P raamatupidaja V S poole uue tõendi - tabeli - tegemiseks, raamatupidaja saatis juristile tabeli 27.12.2017 kell 21:00. Hageja tõendab asjaolu, et kostja pöördus hageja raamatupidaja poole alles 20.12.2017 kostja enda 28.12.2018 e-kirjaga hageja juhatuse liikmetele ja raamatupidajale, millest nähtub, et kostja palus teha arvestused 20.12.2017, see on 7 päeva enne kaebuse esitamist. Kostja heidab hagejale ette, et V ei teatanud talle varem enda puhkusest. Kirjast nähtub, et probleem oli viiviste arvestuses, mida kostja hakkas ise ümber arvestama kohtu otsuses sisalduvate tabelite metoodika kohaselt ning kostja on seda teinud kolm päeva. Kostja väite kohaselt tekkis tal viiviste arvestuses vahe hageja esitatuga 1000 eurot.
02.01.2018 e-kirjaga vastas hageja juhatuse liige N L kostja 20.12.2018 e-kirjale, et kontrollimisel sai ta raamatupidaja Vga samad summad. N L selgitas, et vahe hageja raamatupidaja ja kostja viiviste arvestustes oli tingitud sellest, et kostja poolt koostatud tabelis oli näidatud vale päevade arv kuudes viiviste arvestuses. N L heitis kostjale ette, et kostja tutvus toimikuga 8. detsembril, kõik puudunud arved olid kostjal ammu olemas, aga raamatupidajale kirjutas ta uue tõendi saamise vajadusest alles 20.detsembril. N L rõhutas ka seda, et, kui kostja oleks kõik arved õigeaegselt augustis ja septembris kohtule esitanud, ei oleks probleeme nii palju.
23.12.2017 pöördus hageja juhatuse liige N L kostja poole tungiva palvega enne kohtule dokumentide ärasaatmist saata need talle tutvumiseks ja kontrollimiseks mitte hiljem kui 27.12.2017 kell 16:00. Kostja apellatsioonkaebust hagejale enne kohtusse esitamist tutvumiseks ei saatnud.
Kostja töötaja - jurist N P esitas Tallinna Ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse 28.12.2017 ehk hilinenult. Apellatsioonkaebus oli digitaalselt allkirjastatud 28.12.2017 kell 01.05 ning esitatud kell 01.15. Apellatsioonkaebuse lisadeks olid maakohtule esitamata jäänud dokumendid, mis tõendasid hageja kulusid 2011, 2012, 2013 ja jaanuaris 2014 täies mahus koos taotlusega lisadokumentide vastuvõtmiseks ning põhjendusega, miks dokumente ei ole esitatud täies ulatuses mõjuvatel põhjustel. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja poolt M Jele esitatud põhjendatud põhiarveid summas kokku 10 848,55 eurot, millest 7 132,79 eurot on põhivõlgnevus ning 3 715,23 eurot viivis. Apellatsioonkaebuses paluti tühistada Harju Maakohtu 23.11.2017 kohtuostus tsiviilasjas nr 2-13-53779 osaliselt ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada korteriühistu nõue summas 4 112,16 eurot (sh põhivõlgnevus 2 559,45 eurot ja viivis 1 552,71 eurot).
10.28.12.2017 kell 17:53 saatis Klassen Õigusbüroo jurist N P ringkonnakohtule e-kirja, milles teatas, et oli öösel saatnud mitu dokumenti, mis on märkinud lisadega apellandi 27.12.2018 kaebusele. Apellandi esindaja selgitas, et kahjuks tehniliste probleemide (suur maht) tõttu ei ole esitatud XXX arved 2011, XXX arved juulist detsembrini 2012, XXX arved jaanuarist juulini 2012. ning teatas, et nimetatud dokumendid saadetakse kuni 03.01.2018.
11.29.12.2017 e-kirjaga juhtis hageja juhatuse liige N L kostja tähelepanu sellele, et kui ta võrdles kostjale saadetud arveid kostja poolt kohtule esitatud arvetega, siis ei ole seal näidatud XXX poolt esitatud arvet 2014. aasta veebruarikuu eest, prügiveo arveid jaanuarist
juulini 2011.a., XXX arveid 2011.aasta eest, XXX arveid 2011.aasta eest ja XXX Arveid 2012.aasta eest. Hageja juhatuse liige palus e-toimikus kõik hoolikalt üle kontrollida, et ükski arve ei jääks esitamata.
12.02.01.2018 esitas Klassen Õigusbüroo jurist N P hageja nimel avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, tuues välja tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena asjaolu, et tõendite kogumine võttis kaua aega, edasikaebetähtaja olid pikad pühad ning apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tekkisid tehnilised probleemid – esindajal oli vaja uuendada ID-kaardi sertifikaate, brauserit jne.
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-53779 tähtaja ennistamise avalduse rahuldamata ja keeldus sama määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning määras tagastada apellatsioonkaebus pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja esile toonud mõjuvaid põhjuseid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et esindaja peab oma tööd planeerima selliselt, et edasikaebetähtaja jooksul oleks tal võimalik koguda vajalikud tõendid. Kui see ei ole võimalik esindajast mitteolenevatel põhjustel, siis on esindajal TsMS § 632 lg 5 alusel mõjuva põhjuse olemasolul taotleda, et talle antaks täiendav tähtaeg apellatsioonkaebuse põhjendamiseks. Siiski tuleb selline taotlus esitada enne edasikaebetähtaja möödumist. Ringkonnakohus ei lugenud mõjuvaks põhjuseks ka asjaolu, et kaebaja esindaja hakkas ID-kaardi sertifikaate uuendama edasikaebetähtaja viimasel päeval, kuna teade selle kohta, et turvariskiga ID-kaartide sertifikaadid peatatakse, avaldati juba novembris.
14.Tulenevalt Klassen Õigusbüroo jurist N P poolt apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduses sisalduvast informatsioonist otsustas korteriühistu vaidlustada ringkonnakohtu määruse ning pöördus Riigikohtule määruskaebuse koostamiseks XXX poole. Vandeadvokaat J B esitas 09.01.2018 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-13-53779, mille Riigikohus võttis 26.03.2018 menetlusse. Hageja tegi määruskaebuse esitamiseks kulutusi kokku 650 eurot, tasudes kautsjoni 50 eurot ja õigusteenuse eest XXX arvete nr 04-2018 ja 04 R-2018 alusel 600 eurot. Hageja lisab eelneva tõenduseks XXX arve nr 04-2018 ja maksekorralduse kautsjoni 50 eurot tasumise kohta.
15.Määruskaebusele oli lisatud Klassen Õigusbüroo jurist N P poolt 23.01.2018 hagejale antud seletuskiri apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kohta, mille kohaselt ta alustas apellatsioonkaebuse digitaalset allkirjastamist umbes kell 23:30 27.12.2017. Kahjuks ilmnesid ootamatud tehnilised probleemid, ID kaart ei olnud loetav, ta pidi arvuti välja lülitama ja uuesti käivitama. Seletuskirja kohaselt pidi N P eemaldama allalaaditud IDprogrammi, vanu sertifikaate ja laadima uuendatud ID kaardi tarkvara, milleks ta pidi uuendama Hrom brauzerit ning tegema seal vastavaid seadistusi ning arvuti kaks korda käivitama, mis samuti võttis aega. Kaebus õnnestus allkirjastada kell 01:05 ning saata ringkonnakohtusse kell 01:15 28.12.2017.
16.Riigikohus tegi menetluse käigus päringu Politsei- ja Piirivalveametile, milles palus täpsustada, kas ja millal teatati N Ple, et tema uuendamata turvariskiga ID-kaardi sertifikaadid peatatakse alates 3.novembrist 2017. Politsei- ja Piirivalveamet vastas, et N P isikutunnistus ei kuulunud turvariskist mõjutatud isikutunnistuste seerianumbrite vahemikku, N P ei pidanud oma dokumenti sel põhjusel uuendama ning tema dokumendi sertifikaate ei peatatud.
Riigikohtu menetluse käigus selgus, et korteriühistu esindaja tehnilised probleemid ei olnud seotud ID-kaardi sertifikaatide peatamisega, vaid vajadusega uuendada ID-kaardi tarkvara.
17.Riigikohtu 23.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-53779 jäeti korteriühistu määruskaebus rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid muudeti määruse põhjendusi. Riigikohtu menetluse kulud jäeti hageja kanda ning määruskaebuselt tasutud kautsjon arvati riigituludesse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi järelduste kohaselt ei olnud alust järeldada, et apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tekkinud tehniline probleem oli ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ületamatu, st nagu oleks puudunud mõistlik võimalus tähtaega järgida. Olukorras, kus isik soovib esitada menetlusdokumendi digitaalallkirjastatult, on tema enda kohus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID- tarkvara. Kolleegiumi arvates ei saa ID-tarkvara ajakohastamise vajadust pidada ootamatuks ja ettenähtamatuks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaeg ennistada.
18.Hagejale on tekkinud kostja rikkumiste tõttu kahju. Kahju ulatuseks on kostja poolt tähtaegselt esitamata jäetud apellatsioonkaebuse nõude summa 4 112,16 eurot, millele lisandub määruskaebuse esitamiseks kantud kulude hüvitamise nõue.
19.Nagu hageja on asjaoludes märkinud, esitas ta vandeadvokaadi vahendusel tulenevalt kostja poolt koostatud apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduses sisalduvast informatsioonist, mille kohaselt oli esindajal vaja uuendada ID-kaardi sertifikaate, 09.01.2018 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 määrusele tsiviilasjas nr 213-53779. Hagejal tuli määruskaebuse koostamiseks kanda põhjendatud ja vajalikke kulutusi kokku 650 eurot, sealhulgas kautsjon 50 eurot ja õigusteenuse eest 600 eurot. Hageja palub nimetatu välja mõista enda kahjuna. Hageja nõuab kostjalt arvates hagi esitamisest edasiulatuvaid viiviseid seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 4 762,16 eurot. Kostja vastus
20.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
21.Kostja ei vaielnud vastu järgnevatele väidetele.
Kostja esindas hagejat hagimenetluses M J vastu tsiviilasjas 2-13-53779 (võlgnevuse 11 683,51 euro nõudes). Kostjal oli hagejaga lepinguline suhe - tegemist oli käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
23.11.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-53779 rahuldas kohus hageja hagi osaliselt ja jättis hagi rahuldamata 4 947,65 euro ulatuses.
Kostja esitas hageja nimel apellatsioonkaebuse, mis jäeti menetlusse võtmata.
22.Nõudes kahju hüvitamist lepingu rikkumise tõttu, peab rikkumine olema põhjustanud kahju tekkimise. On tõendamata, et kostja on rikkunud kohustusi, mis on hagejale tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses.
23.Veebruaris 2014 pöördus hageja kostja poole palvega esindada teda hagimenetluses korteriomaniku M J vastu. Ilmnes, et juba 13.11.2013 esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõlgnevuse 01.12.2010-01.11.2013 majanduskulude ja viiviste
eest 5 254,82 euro nõudes. Võlgnik nõuet ei tunnistanud ja avaldas, et hageja on arved väljastanud ebakorrektselt. 14.02.2014 kohtumäärusega lõpetas kohus kiirmenetluse ning kohustas hagejat esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja selgitas kostjale, et kohtu poole pöördumine on lihtsalt formaalsus - võlgnik on nõus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. On vaja ainult kooskõlastada kohtulik kompromiss ning kinnitada see kohtuotsusega.
24.Kuna hagejal faktiliselt puudusid tema nõuet tõendavad dokumendid nõutud perioodi eest, koostas kostja hagiavalduse, kus oli märgitud, et võlgnevust kinnitavad dokumendid, s.h. ühistu, tarnijate arved ja üldkoosolekute otsused, hageja võlgnikule väljastatud arved esitatakse hiljem. Kostja esitas sellises sõnastuses hagi kohtule 28.02.2014.
25.Hagejal tekkisid probleemid tõendite esitamisega, kuna endine ühistut teenindav XXX keeldus edastamast dokumente. Kohtumääruse dokumentide esitamise kohta jättis XXX tähelepanuta. Sellega seoses oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja on korduvalt oma nõudeid täpsustanud ja suurendanud.
26.Paljasõnalised on hageja väited selle kohta, et mitmed arved, millised on Harju Maakohtu 23.11.2017 tsiviilasjas nr 2-13-53779 kohtuotsusest nähtuvalt hageja poolt kohtule esitamata, olid korteriühistu poolt kostjale maakohtus toimunud menetluse vältel isegi korduvalt edastatud, osade arvete kättesaamist oli kostja ka vastuskirjaga kinnitanud, kuid jättis arved sellest hoolimata maakohtule esitamata.
27.Kostja palus mitmel korral, et hageja pöörduks ise teenuse osutaja poole arvete saamiseks, mis olid esitatud ühistule 2011 - 2014. Hageja hakkas tegelema sellega alles alates 2015. Dokumendid esitati segamini ning mitte alati vajalikus formaadis.
28.Oluline on rõhutada, et apellatsioonkaebuses on märgitud, et apellant (hageja) esitab taotluse lisadokumentide vastuvõtmiseks sellepärast, et dokumendid (hageja kulusid tõendavad dokumendid ajavahemikul 2011-2014) ei ole esitatud täies ulatuses mõjuvatel põhjustel. See tõendab, et dokumendid ei ole jäänud esitamata kostja hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendatud väidet, mille kohaselt ta on enda nõuet põhjendavad dokumendid kostjale korduvalt edastanud, kuid kostja jätnud need sellest hoolimata maakohtule esitamata. Kostja on seisukohal, et ta on korralikult korraldanud oma tööd edasikaebetähtaja jooksul apellatsioonkaebuse ettevalmistamiseks ning koostamiseks.
29.Maakohtu otsus toimetati kätte 23.11.2017. Apellatsiookaebuse esitamise tähtaeg oli 27.12.2017. Kuni 08.12.2017 kostja tutvus otsusega ja analüüsis seda, kontrollis lahendil märgitud ja e-toimiku kaudu esitatud dokumentidega. Koos hageja seadusliku esindajaga (N L) tutvus kohtu kantseleis toimikuga.
30.08.12.2017 saatis kostja e-kirja hagejale ja tema raamatupidajale V Sle, millega tegi lahendi analüüsi, märkis milliseid puuduvad dokumendid on vaja edastada, määras hagejale dokumentide edastamise tähtaja kuni 13.12.2017, viitas, et kuni 20.12.2017 tuleb hageja raamatupidajale esitada „arvestused, arvestades esitatavaid tõendeid, nagu otsuses, tabelitena, viiviste arvestustega“. Seega, väär on hageja väide, et alles 20.12.2017 ehk 7 päeva enne apellatsioonkaebuse edastamist, nõudis kostja hagejalt raamatupidamisandmed.
31.20.12.2017 oli apellatsioonkaebus üldiselt koostatud kostja poolt. Olles täiesti kindel, et hageja raamatupidaja valmistab vajalikud arvestused apellatsioonkaebuse jaoks, saatis kostja 20.12.2017 kostja hageja raamatupidajale e-kirja, millega tegi ülesandeks täpsustada
arvestuse tabelit 2011 ja 2013.: “arvestades tarnijate arvete täiendamist 2011 aasta eest, tuleb esitada trahvide arvestuse tabel.
32.Hageja raamatupidaja vastas:“ Täna on 20. kuupäev – deklaratsiooni esitamise päev. Jääb üle ainult homme. Kuid minul on juba teine päevakava“, saatis kostjale näidise ning palus „saata pärast kõik kohtu jaoks tehtud dokumendid, et saaks kontrollida“. Telefoni teel ta teatas, et alates 23.-26.12.2017 sõitis puhkusele. Kostjat ta sellest varem ei teavitanud.
33.Kuna varem hageja teatas, et kohtu arvutused on õiged, otsustas kostja ise teha vajalikud arvestused selleks, et esitada apellatsioonkaebus õigeaegselt ning sellepärast ei esitanud taotlust ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Kahjuks hageja raamatupidaja edastatud arvestuse/arvutuste tabelid ei sobinud, kuna tabelid pidid olema tehtud eraldi aastate kohta nii võla põhisumma, kui ka viiviste kohta. Kuna kohtu arvutused viiviste osas erinesid, tuli kostjal nõuesumma 1000 euro võrra suurem kui hagiavalduses, millest teavitas hagejat oma 26.12.2017 e-kirjas. Kostja palus teha vastava ümberarvestuse.
34.27.12.2017 jooksul kestsid pooltevahelised läbirääkimised. Hageja esitas tõendi põhivõla ja trahvide arvutuse kohta alles 27.12.2017 kl. 21.05, kuid tõendist ei saanud aru millise aasta eest läksid viivise summad kustutamisele. Kaebuse esitamise päeval oli kostja tugeva surve all hageja poolt ning praktiliselt stressi seisundis, kuna oli vaja kogu apellatsioonikaebuse ümber teha (14 lehte). 28.12.2017 e-kirjas kirjutas kostja hagejale, et „Hageja raamatupidaja poolt lahkelt antud trahvide arvestamise tabelid ei ole sisuliselt abiks võimalik kasutada, nii nagu seal läheb arvestus kogu 7 aastase perioodi kohta ühtejärgi, aga minul on vaja eraldi iga aasta kohta ära näidata, kui palju läks trahvi, võla maksmisele, milline on igal aastal põhivõla jääk ja viivised jne“.
35.Hageja väide, et kostja ignoreeris käsundiandja juhiseid ja palveid saata dokumendid enne kohtule esitamist hagejale tutvumiseks, muu hulgas ei esitanudki ta eelnevalt tutvumiseks ei apellatsioonkaebust ega ka tähtaja ennistamise avaldust, ei vasta tõele. Hageja 23.12.2017 e-kirjast tuleneb, et hageja palus edastada apellatsioonkaebuse hiljemalt 27.12.2017 kell
16.00.Kostja esitas dokumendi hagejale tutvumiseks 26.12.2017. Eeltoodust, leiab kostja , et ta tegi kõik võimaliku, et esitada kohtule apellatsiooni määratud tähtajal, korraldas koostöö, näitas esitamise tähtajad ja vajalikke dokumentide ja arvutuste nimekirja, riskis oma mainega, praktiliselt viis kohtu eksitusse, tuues välja mõeldud tehnilisi ajendeid põhjusena, miks kaebus polnud esitatud õigeaegselt, lootes lõpuni, et 1 tunni hilisemist peab kohus vabandatavaks. Kostja ei saanud esitada taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks, sest hageja raamatupidaja tõend saadi alles päeval, mil esitati kaebus 27.12.2017 kell 21.05 ja mitte sellises vormis, mis oli nõutav.
36.Seega, kostja arvab, et apellatsioonikaebuse esitamine 1 tund hiljem on täiesti hageja kohustuste rikkumine dokumentide, põhisumma ja trahvide arvutuste esitamise osas. Kostja ei pidanud neid arvutusi tegema, vaid ainult nende õigsust kontrollima, Hagejal oli piisavalt aega väljastada ning edastada need kostjale (alates 08.12-20.12.2017). Seega, hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt käsunduslepingu rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
37.Ei ole võimalik olla kindel, et kui kohtule oleks esitatud kõik dokumendid, oleks rahuldatud korteriühistu hagi täies ulatuses. Kui hageja leidis, et kostja olulisel määral rikkus oma hoolsuskohustust ning jäi esitamata terve hulk dokumentidest, mille tagajärjel maakohus tegi
otsuse ning rahuldas nõude osaliselt, siis jääb arusaamatuks, miks hageja jätkas koostööd kostjaga.
38.VÕS § 23 lg 2 kohaselt Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kostja kohustuseks oli hageja huvi esindamine kohtumenetluses, tegutseda kõigiti esindatava huvides, teha kõik, mis on vajalik, et hageja nõue rahuldatakse. Hageja nõuete rahuldamise saavutamiseks pidi hageja tagama kostjale vajalike menetlusdokumentide – hagi tõendite ning raamatupidaja arvestuste olemasolu. Kostja on seisukohal, et vastutust kahju eest kannab ka hageja, kes ei esitanud kostjale õigeaegselt vajalikke dokumente lepingu täitmiseks (VÕS §140 alusel).
39.VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Nagu nähtub ülaltoodust, lepingu sõlmimisel hagejaga, ei võinud kostja kuidagi eeldada, et hagejal tekkivad raskused tõendite esitamisega kohtuhagiga, et võlgnevuse tõendamisperiood hõlmab 7 aastat, et hagejal tekkivad raskused kostjale vajalikke arvutuste edastamisel apellatsioonikaebuse esitamisel. Kostja arvab, see kõik on aluseks, et pidada oma kohustuste rikkumine kostja poolt vabandatavaks.
40.Kostja soovib hageja nõude tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt saab tasaarvestuse teha vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
41.19.06.2018 e-kirjaga esitas kostja arve 19/06-2018 19.06.2018 osutatud tsiviilasjale 2-1353779 õigusabi teenuste eest summas 1 500 eurot. Arvel oli märgitud, et oli osutatud järgmised teenused tunnihinnaga 100 eurot: 23.11.2017 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs (28lh), 2 tundi, 200 eurot; toimikuga tutvumine, 2 tundi, 200 eurot; dokumentide kogumine, apellatsioonkaebuse koostamine (13 lk) ja 28.12.2018 esitamine (1tund), 11 tundi, 1100 eurot.
42.20.09.2018 vastas hageja, et “arve ei ole aktsepteeritav kuna ületasite kalkulatsiooni ilma KÜ Tallinn, Vilde 92 juhatuse nõusolekuta ja jätsite õigeajal apellatsioon kaebuse esitamata”. Arve jäi tasumata täies ulatuses. Hageja poolt toodud mittetasumise põhjus on põhjendamata.
43.Kostja esitab käesoleva protsessuaalse tasaarvestusavalduse, mida palub kohtul aluseks võtta juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja rahaline nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning palub vastava otsuse tegemisele tasaarvestada sellest hageja nõuet tema vastu summas või muus summas, mida kohus loeb põhjendatuks. Kohtu põhjendused
44.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
45.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus järgmistes asjaoludes:
Kostjal oli hagejaga lepinguline suhe - tegemist oli käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes ja kostja osutas hagejale õigusabi.
Kostja esindas hagejat hagimenetluses M Je vastu tsiviilasjas nr 2-13-53779.
23.11.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-53779 rahuldas kohus hageja hagi osaliselt, jättis hageja hagi rahuldamata 4 947,65 euro osas.
Kostja esitas hageja nimel tsiviilasjas nr 2-13-53779 apellatsioonkaebuse, mis jäeti menetlusse võtmata.
46.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi.
47.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli käsundussuhe VÕS § 620 mõttes. Õigusabi teenuse osutaja käsundisaajana peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida järgmist (vt RKTKo 2-13-6457/143, p 13):
kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1);
kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav;
kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Rikkumine
48.Hageja hinnangul seisneb kostja rikkumine ebakvaliteetse õigusteenuse osutamises tsiviilasjas nr 2-13-53779. Selleks, et tuvastada, kas kostja täitis käsundit kohaselt või käsunduslepingut rikkus, tuleb esmalt tuvastada, mis olid kostja kohustused selle õigussuhte raames. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt loetakse eelnimetatud lepinguliste suhete korral õigusbüroo juristi tegevus õigusteenuse osutamisel kostja tegevuseks. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid teenuse spetsiifilistes tingimustes või poolte kohustustes kokku leppinud, lähtub kohus seaduses sätestatust.
49.VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kuivõrd käesoleval juhul oli teenuse osutajaks õigusbüroo läbi juristi, oli selgelt tegu teenuse osutamisega majandus- ja kutsetegevuses. Seega pidi kostja kui käsundisaaja toimima üldiste kutseoskuste tasemel. Käesoleval juhul väidab kostja, et hageja
käsundiandjana ei esitanud talle piisavalt ega õigeaegselt tõendeid ja see viis olukorrani, kus kohus jättis hageja hagi osaliselt rahuldamata. Hageja vaidleb sellele vastu.
50.Õigusteenuse osutamisel kohtumenetluses on teenuse osutaja kui asjatundja muu hulgas kohustatud selgitama käsundiandjale õiguslikku olukorda, tõendamiskoormist ja nõudma käsundiandjalt või vajadusel kohtu kaudu kolmandatelt isikutelt välja kõik käsundi täitmiseks vajalikud tõendid, selgitades käsundiandjale, milliseid tõendeid ta mille tõendamiseks vajab. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Pooled küll vaidlevad käesolevas asjas ka selle üle, kas kõik vajalikud tõendid ja info hagi rahuldamiseks vajalike asjaolude kohta jõudsid kostjani hiljemalt apellatsioonkaebuse tähtajaks (millist küsimust kohus analüüsib all pool), kuid tulenevalt TsMS § 633 lg-st 5 on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine väga piiratud. Käesolevas asjas tõendina esitatud Harju Maakohtu otsusest (kd I, tlk 14) nähtuvalt on käesoleva asja kostja esitanud tsiviilasjas nr 2-13-53779 hageja nimel kohtule korduvaid hagi täiendusi ja tõendeid ning 10.08.2017 ka tervikhagi. Seega pidi käesoleva asja kostja kui käsundisaaja olema kogunud kokku kõik asja lahendamiseks vajalikus tõendid kokku (neid vajadusel hagejalt küsides) hiljemalt 10.08.2017.
51.Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kostja kui käsundisaaja oleks selliseid tõendeid õigeaegselt hagejalt küsinud. Seega ei saa kostja kohtu hinnangul tugineda sellele, et tal puudus hagi täielikuks rahuldamiseks vajalik kogum tõendeid. Õigusteenuse osutamisel sai hageja kui klient eeldada, et teenuse osutaja juhib õigeaegselt tema tähelepanu puuduvatele tõenditele ja juhul, kui neid temalt ei küsitud, ei saa kostja ette heita, et neid talle õigeks ajaks (st hiljemalt 10.08.2017) ei esitatud.
52.Täiendavalt märgib kohus, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja edastanud kostjale hiljemalt 10.08.2017 ehk hagi tervikteksti esitamise ajaks käsundi täitmiseks vajalikud tõendid, sh tõendid, mille puudumisele tuginedes Harju Maakohus enda otsuses tsiviilasjas nr 2-13-53779 hageja hagi osaliselt rahuldamata jättis. See on tõendatud hageja esitatud kirjavahetuse ja arvetega (kd I, tlk 124 – kd II, tlk 174). Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta tõendeid tsiviilasjas nr 2-13-53779 esimese astme menetluses õigeks ajaks ei esitanud. Vastupidi – kostja on ka ise möönnud, et soovis ja püüdis neid esitada alles koos apellatsioonkaebusega. Vastupidi, ta on möönnud, et püüdis tõendeid, mille tõttu hagi osaliselt rahuldamata jäi, esitada alles apellatsiooniastmes. Seega tuvastab kohus, et kostja rikkus tema ja hageja vahel sõlmitud käsunduslepingut, jättes tõendid õigeaegselt kohtule esitamata. Kuivõrd kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud vajaliku info edastamine hagejale enne tõendite esitamise tähtaja saabumist, tuvastas kohus ühtlasi, et hageja ei ole oma kohustusi käsundussuhtes rikkunud sellega, et oleks jätnud vajalikud tõendid kostjale õigeks ajaks esitamata, kui kostja neid küsis.
53.Teise rikkumisena tugineb hageja asjaolule, et kostja esitas apellatsioonkaebuse (koos puuduvate tõenditega) hilinenult. Nimelt ei vaidle pooled selle üle, et tsiviilasjas nr 2-1353779 oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks 27.12.2017, kuid kostja esitas apellatsioonkaebuse alles 28.12.2017, st hilinemisega. Kostja leiab, et rikkumine on vabandatav, kuna ta esitas apellatsioonkaebuse vaid 1 tunni võrra tähtajast hiljem ja selle tingis ID-kaardi sertifikaatide uuendamise vajadus. Antud küsimus on aga olnud arutusel ka
tsiviilasjas nr 2-13-53779 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ja selle menetlusse võtmisest keeldumisele esitatud määruskaebuses Riigikohtule. Nii Tallinna Ringkonnakohus kui Riigikohus (kd I, tlk 44-46 ja 50-51) leidsid, et tegu ei olnud mõjuva põhjusega TsMS § 67 lg 1 mõttes ja hilinemise riski kannab dokumendi esitaja. Pealegi oli praegusel juhul tegemist ka lepingulise esindajaga, kellel tuleb tavapärast professionaalset hoolsust arvestades tagada, et kõik tavapärased tehnilised nõuded menetlusdokumentide esitamiseks täidetud.
54.Käesolevat asja lahendav kohus nõustub nende seisukohtadega ja leiab eeltoodule tuginedes, et apellatsioonkaebuse tähtaja rikkumise ja apellatsioonkaebuse hilinenult esitamisega rikkus kostja tema ja hageja vahelist käsunduslepingut. Süü ja rikkumise vabandatavus
55.VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Süü küsimust reguleerib VÕS § 104, mille lg 1 kohaselt vastutab seaduses või lepingus ettenähtud isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg-s 6 on aga sätestatud, et kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Seega on seaduses ettenähtud juhtudel tahtliku õigusvastase käitumisega võrdsustatud ka isiku raske hooletus. Raskeks hooletuseks on VÕS § 104 lg-e 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis saaksid käesolevas asjas tema süüd välistada. Seega tuvastab kohus, et ta oli rikkumises süüdi.
56.Lepingulise esindaja kui käsundisaaja kohustused on reguleeritud võlaõigusseaduses. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Majandus– ja kutsetegevuses tegutseva isikuna kaasnes kostjale kõrgendatud hoolsuskohustus. Seega oleks ta pidanud tõendeid kliendilt nõudma ja need esitama juba esimese astme menetluses tähtaegselt. Ühtlasi oleks ta pidanud tagama, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara ja riistvara. Kostja ei planeerinud oma tööd selliselt, et edasikaebetähtaja jooksul oleks tal olnud võimalik koguda vajalikud tõendid. Kostja e-kirjaga hageja juhatuse liikmetele ja raamatupidajale koos hageja juhatuse liikme N Li 02.01.2018 vastusega on tõendatud, et kostja pöördus hageja raamatupidaja poole tõendi saamiseks lubamatult hilja: 20.12.2017, see on rohkem kui kuu aega peale maakohtu otsuse kättesaamist ajal, kui apellatsioonkaebuse esitamiseni jäi ainult kaks tööpäeva ning kostja ei esitanud kohtule õigeaegselt talle varasemat saadetud arveid.
Kahju
57.Hageja leiab, et tal on tekkinud kahju VÕS § 115 lg 1 mõttes. Kahju sisustab ta kostja rikkumise tõttu rahuldamata jäänud haginõude summaga, mille ta esitas nõudena ka Tallinna
Ringkonnakohtule - 4 112,16 eurot, millele lisandub määruskaebuse esitamiseks kantud kulude hüvitamise nõue 650 eurot.
58.Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-13-53779 jäi hagi 4 947,65 euro ulatuses rahuldamata. Hageja nõuab sellest 41 112,16 euro hüvitamist, millises osas ta taotles enda nõude rahuldamist ka apellatsioonkaebuses (mida hilinenud esitamise tõttu menetlusse ei võetud). Kohus leiab, et kuivõrd tegu on summaga, mis jäi hagejal saamata, on tegu hageja kahjuga.
59.Täiendavalt on hageja kandnud kulutusi kautsjonile 50 eurot ja õigusabile, et määruskaebust esitada, 600 eurot (tõendatud arvetega, tlk 47 ja pöördel). Kuivõrd tegu oli hageja kuludega, on see käsitletav kahjuna. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks muuhulgas ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud kulutus on VÕS § 127 lg-s 1 ja § 128 lg-s 3 sätestatud eesmärki silmas pidades vajalik ja põhjendatud. Kui kostja ei oleks hoolsuskohustust rikkunud ja esitanud apellatsioonkaebuse tähtaegselt, ei oleks hageja pidanud tegema kulutusi määruskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamata jätmise peale. Kahju hõlmatus rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtavus
60.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 2 ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
61.Kostja pidi aru saama, et tema õigusabi osutamise eesmärk on hageja nõude täielik rahuldamine. Ta pidi mõistma, et kui tema rikkumise tõttu jääb eesmärk saavutamata, võib see kaasa tuua kahju rahuldamata jäänud nõude osa ulatuses. Samuti pidi ta apellatsioonkaebuse hilinenult esitamise osas aru saama ja ette nägema, et selle rikkumise kõrvaldamiseks võivad hagejal tekkida täiendavad kulud, mis on käsitletavad rikkumisest tuleneva kahjuna. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning pidi olema kostjale ettenähtav. Põhjuslik seos
62.Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (diferentsihüpotees). Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 saab sellise nõude rahuldada aga üksnes juhul, kui hageja nõue varasemas tsiviilasjas oleks kostja kohase hoolsusega tegutsemise korral rahuldatud. Kahju hüvitamine sõltub lõppastmes sellest, milline on konkreetselt kostjale etteheidetav rikkumine ning kuidas see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 järgi. Käesoleval juhul tuvastas kohus kolm rikkumist – hagejalt tema edukaks esindamiseks vajalike dokumentide õigeaegne küsimata jätmine, dokumentide
esimese astme kohtule õigeaegne esitamata jätmine, apellatsioonkaebuse ja sellel lisatud tõendite kohtule hilinenult esitamine. Kõik need rikkumised on tekkinud kahjuga selges põhjuslikus seoses - nende rikkumisteta oleks hageja nõue rahuldatud (st ei ole mingit alust eeldada, et see oleks jäänud rahuldamata). Kohus küll möönab, et õigusteenus kliendi kohtus esindamiseks on üldjuhul käsundi, mitte töövõtu alusel osutatav teenus, st teenus on suunatud tööle ja ei saa eeldada kindla eesmärgi saavutamist (nt hagi täielikku rahuldamist). Samas on käesolevas asjas Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-13-53779 (kd I, tlk 13-26) tõendatud, et kohus on jätnud hagi rahuldamata just ja ainult vajalike tõendite esitamata jätmise tõttu, st kostja kui õigusteenuse osutaja rikkumiste tõttu. Samuti puudunuks hagejal vajadus esitada ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse menetlemisest keeldumise peale Riigikohtule määruskaebust (ning kanda kautsjoni ja õigusabiga seotud kulusid), kui hageja oleks esitanud apellatsioonkaebuse õigeaegselt. Seega esineb põhjuslik seos kostja rikkumiste ja hageja kahju vahel. Tasaarvestusvastuväide
63.Kostja on esitanud kohtule tingimusliku tasaarvestusvastuväite (tasaarvestusreservatsioon) juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama.
64.Kostja tugineb asjaolule, et 19.06.2018 e-kirjaga esitas kostja arve 19/06-2018 19.06.2018 osutatud tsiviilasjale 2-13-53779 õigusabi teenuste eest summas 1 500 eurot. Arvel oli märgitud, et olid osutatud järgmised teenused tunnihinnaga 100 eurot: 23.11.2017 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, 2 tundi, 200 eurot; toimikuga tutvumine, 2 tundi, 200 eurot; dokumentide kogumine, apellatsioonkaebuse koostamine ja 28.12.2018 esitamine (1tund), 11 tundi, 1100 eurot. Kostja soovib tasaarvestada enda nõude hageja nõudega. Kohus leiab, et seda kohustust ei olemas, mistõttu tasaarvestus ei ole kehtiv.
65.Esiteks ei saa kohus nõude olemasolu tuvastada hageja enda esitatud arve alusel – arve on raamatupidamisdokument, mis iseseisvalt kohustusi ei tekita. Samas ei saa kohus tasaarvetusvastuväidet rahuldada ka sisulistel põhjustel. Kohus märgib, et hageja on 20.09.2018 kostja arve osas teatanud: “arve ei ole aktsepteeritav kuna ületasite kalkulatsiooni ilma KÜ Tallinn, Vilde 92 juhatuse nõusolekuta ja jätsite õigeajal apellatsioon kaebuse esitamata”. Seega on hageja jätnud arve õiguspäraselt tasumata õiguskaitsevahendina, tuginedes kostja rikkumistele. See omakorda tähendab, et kostjal puudub hageja vastu nõue, millega kohus saaks hageja nõude tasaarvestada. Viivisenõue
66.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
67.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva
väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
68.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
69.Kohus mõistab ülal märgitule tuginedes kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas asjas hagi esitamisest (18.01.2019) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud
70.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
71.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
72.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.