TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi P. M.i (M.) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8911,07 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja P. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Martin Napa
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista P. M. ́ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks P. M. ́i ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 16.10.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevus 6428,67 eurot, intress 808,36 eurot, lepingu sõlmimise tasu 375 eurot ja lepingu haldustasu 20,30 eurot.
3.Välja mõista P. M. ́ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks P. M. ́i ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 16.10.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.08.2020 kuni 10.04.2021 eest summas 764,45 eurot ja alates 11.04.2021 kuni põhinõude (6428,67 euro) tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta menetluskulud P. M. ́i kanda. Välja mõista P. M. ́ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuludena 980 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb P. M. ́il tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (23.02.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 10.04.2021 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 23.04.2021) kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6428,67 eurot, lepingu sõlmimise tasu 375 eurot, lepingu haldustasu 20,30 eurot, intressi 808,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 764,45 eurot ning viivise alates 11.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 16.10.2018 laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 7500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.11.2018 – 10.10.2025. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 18,90 % aastas, lepingu sõlmimise tasus 375 eurot, lepingu haldamise tasus 2,90 eurot kuus ning viivitusintressi määras 18,90 % aastas (0,053% päevas). Kostja tasus maksegraafikujärgseid osamakseid kuni 15. osamakseni (10.01.2020) täies ulatuses ning 16. osamaksest tasus kostja põhiosa 55,45 eurot. Kokku tasus kostja põhiosa katteks 821,33 eurot, intresse 1754,81 eurot ja laenuhaldustasu 43,50 eurot. Lisaks eeltoodule tasus kostja täiendavaid makseid kokku 250 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale perioodil 20.12.2018 – 20.07.2020 laenulepinguliste kohustuste mittekorrapärase täitmise tõttu meeldetuletuskirju ning 08.08.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. Vaatamata hoiatustele kostja võlgnevust ei likvideerinud ning hageja ütles laenulepingu üles 23.08.2020. Hageja väitel on paljasõnaline kostja väide, et poolte vahel sõlmitud laenuleping sisaldab tüüptingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks püüdnud lepingu tingimuste üle läbirääkimisi pidada ning neid muuta. Kostja on lepingu allkirjastanud ning seeläbi ka lepingu tingimustega nõustunud.
2.Kostja tunnistas hageja põhinõuet, kuid palub ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leidis, et poolte vahel sõlmitud leping sisaldab tüüptingimusi. Kostja arvates on lepingus sätestatud hageja õigus nõuda lepingu sõlmimise tasu, lepingu haldustasu, kõrgemat intressinõuet, viivist ja täiendavat viivist on tüüptingimustena tühised. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 16.10.2018 sõlmis kostja hagejaga laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 7500 eurot (dtl 23-30); - laenulepingu alusel anti kostjale laenu intressiga 18,90% aastas ja 0,053% päevas, tagasimakseperioodiga 84 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2018 maksegraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja laenuhooldustasust koosnevaid makseid 172,60 eurot (v.a esimene osamakse summas 147,79 eurot). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.10.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 14 473,59 eurot (1. osamakse 147,79 eurot + igakuised osamaksed 172,60 eurot x 83 kuud) (dtl 25, dtl 29-30); - seoses võlgnevuse tekkimisega saadeti kostjale meeldetuletuskirju (dtl 10-19, dtl 38-42) ning 23.08.2020 ütles hageja laenulepingu üles (dtl 37); - kostja tasus maksegraafikujärgselt osamakseid kuni 15. osamakseni täies ulatuses ning 16.osamaksest tasus 55,45 eurot (dtl 35-36). Peale laenulepingu ülesütlemist on kostja tasunud täiendavalt 250 eurot (dtl 177).
5.Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 16.10.2018 laenulepingu alaliigiks oleva tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Viidatud säte näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu järgi andis hageja kostjale laenu 7500 eurot. Nimetatud summa kandis hageja 18.10.2018 kostja arvelduskontole (dtl 21). Laenulepingu kohaselt tuli kostjal temale antud laen alates 10.11.2018 tagastada 84 kuu jooksul maksegraafiku alusel (dtl 29). Kostjal oli kohustus tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja laenuhooldustasust koosnevaid makseid summas 172,60 eurot (v.a esimene osamakse 147,79 eurot). Hagiavalduse kohaselt tasus kostja maksegraafikujärgseid osamakseid kuni 15. osamakseni täies ulatuses, 16. osamaksest tasus kostja 55,45 eurot. Kuna kostja viivitas laenu tagastamisega, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles alates 23.08.2020. Kostja ei ole laenulepingu ülesütlemist vaidlustanud. Pärast laenulepingu ülesütlemist on kostja teostanud täiendavaid makseid summas 250 eurot. Kokku on kostja 16.10.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks tasunud 2869,64 eurot (dtl 35-36, dtl 177). Hageja on kostja poolt teostatud maksetest arvestanud põhivõla katteks 1071,33 eurot. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. 17.01.2022 menetlusdokumendis tunnistas kostja hageja õigust nõuda laenusumma 6428,67 euro tagastamist. Hageja põhinõude tunnustamine kostja poolt on hinnatav hagi osalise õigeksvõtuna TsMS § 440 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6428,67 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 402 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.
6.Lisaks põhinõudele palus hageja laenulepingule tuginedes välja mõista kostjalt lepingu sõlmimise tasu 375 eurot, lepingu haldustasu 20,30 eurot, intressi 808,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 764,45 eurot ning viivise alates 11.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Oma nõuetes tugineb hageja laenulepingu eritingimustes sätestatule, mille järgi oli kostjale antud laenu esialgne intressimäär 18,90% aastas, esialgne viivitusintressi määr 18,90% aastas, lepingutasu 375 eurot ning laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus. Kostja vaidles hageja eeltoodud nõuetele vastu. Kostja leidis, et laenulepingu puhul on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ning lepingu punktid, mis annavad hagejale õiguse nõuda eelviidatud tasude, intressi ja viivise maksmist, on tüüptingimustena tühised. Kostja sisustas lepingu tingimuste tühisust selliselt, et tal ei olnud lepingu sõlmimisel võimalik läbirääkimisi pidada ja tingimuste sisu mõjutada.
7.Kohtule esitatud 16.10.2018 laenulepingust nähtub, et see sisaldab eelnevalt välja töötatud tingimusi, mida kasutatakse sarnaste lepingute sõlmimisel. Hageja ei ole lükanud ümber kostja väidet, et kostjal puudus võimalus lepingu tingimuste osas läbi rääkida ja tingimuste sisu mõjutada. Asjaolu, et kostja nõustus sõlmima lepingu talle esitatud tingimustel, ei välista seda, et leping sisaldab tüüptingimusi. Kohus leiab, et laenulepingu puhul on tegemist tüüptingimustel, sh lepingu sõlmimise tasu, lepingu haldustasu, intressi- ja viivisemäära osas, sõlmitud lepinguga VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et viidatud tüüptingimused on saanud lepingu osaks VÕS § 37 tähenduses. Samas ei nõustus kohus kostja seisukohaga, et käsitletavad lepingu tüüptingimused on tühised. Viimast järeldust põhjendab kohus järgmiselt.
8.Kohus leiab, et ainuüksi see asjaolu, et kostjal puudus võimalus lepingutingimuste osas läbi rääkida ja tingimuste sisu mõjutada, ei tee käsitletavaid tingimusi tüüptingimustena tühisteks. Kohtu hinnangul tuleb vaidluse all olevate tingimuste tühistust hinnata VÕS § 42 lg 1 alusel, mis sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kuna laenuleping oli sõlmitud tarbijaga, tuleb arvestada ka VÕS § 42 lg-s 3 sätestatud aluseid, kui tüüptingimus võib olla ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine.
9.Laenulepingu järgi on viivitusintressi määr 18,90% aastas. Seda tingimust tuleb kontrollida nii VÕS § 42 lg 1, kui ka sama sätte lg 3 p 5 alusel. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
9.1.Kohus leiab, et lepingus sätestatud viivisemäära mõistlikkuse kontrollimisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades laenulepingu sõlmimise ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus kaheksa protsenti aastas. Kohtupraktika järgi tuleb eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Praegusel juhul ei ületanud lepingus kokkulepitud viivisemäär (18,90%) kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (8% x 3 = 24%). Kohus leiab, et arvestades laenusummat (7500 eurot), laenuperioodi (10.11.2018–10.10.2025) ja igakuist makset (172,60 eurot) ei ole lepingus kokkulepitud viivisemäär ebamõistlikult kõrge. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolud, mille alusel saaks väita, et lepingus sisalduv viivisemäär on ebamõistlikult suur. Seetõttu leiab kohus, et poolt vahel kokkulepitud viivisemäär ei ole tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 alusel.
9.2.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Lepingu ülesütlemisega muutus lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning
põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis hagejal alates 24.08.2020 õigus nõuda viiviste tasumist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodil 24.08.2020 kuni 10.04.2021, sissenõutavaks muutunud viivis summas 764,45 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue mõista alates 11.04.2021 kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
10.Laenulepingu järgi on intressimäär 18,90% aastas. Kostja leidis, et lepingu tingimus intressimäära kohta on tüüptingimusena tühine. Kohus toob välja, et VÕS § 42 kontekstis intressi kui tasu suurust krediidi eest ebamõistliku tüüptingimusena VÕS § 42 lg 2 järgi ei hinnata, kuna see puudutab nii lepingu põhieset kui ka hinna ja üleantu väärtuse suhet (Riigikohtu 12.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 18). Seega puudub vajadus hinnata intressimäära kokkuleppe kehtivust ja hagejal on õigus nõuda intressi lepingus sätestatud määras.
10.1.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 18,90% (0,053% päevas). Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja intressiarvestuses laenulepingu alusel kokku lepitud maksegraafikujärgsetest tasumata intressimaksetest. Hagi kohaselt tasus kostja maksegraafiku järgseid intressi osamakseid korrektselt kuni 15. osamakseni, s.o kokku summas 1 754,81 eurot. Alates 10.02.2020 osamaksest kostja intressi ei tasunud, mistõttu alates 10.02.2020 osamaksest kuni laenulepingu ülesütlemiseni 23.08.2020 on kostjal tekkinud intressi võlgnevus summas 808,36 eurot. Vaidluse all oleva laenulepingu maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma intressi järgnevalt: 10.02.2020 osamaksega intressi summas 111,97 eurot; 10.03.2020 osamaksega intressi summas 111,06 eurot; 10.04.2020 osamaksega intressi summas 110,14 eurot; 10.05.2020 osamaksega intressi summas 109,20 eurot; 10.06.2020 osamaksega intressi summas 108,25 eurot; 10.07.2020 osamaksega intressi summas 107,28 eurot; 10.08.2020 osamaksega intressi summas 106,30 eurot; 10.09.2020 osamaksega intressi summas 105,30 eurot. 10.09.2020 osamaksega ette nähtud intressisummast nõuab hageja kuni laenulepingu ülesütlemiseni 23.08.2020 intressi summas 44,16 eurot (s.o 13 päeva x 105,30/31). Hagi kohaselt on intressivõlgnevus kokku 808,36 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole alates 10.02.2020 maksegraafikujärgseid intressi osamakseid tasunud. Samuti nähtub, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressiarvestuse aluseks oleva perioodi või intressisumma kujunemise kohta. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt maksegraafikujärgseid tasumata intressi osamakseid alates 10.02.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.08.2020. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 808,36 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
11.Laenulepingu järgi leppisid pooled kokku, et kostja maksab tasu 375 eurot 16.10.2018 laenulepingu sõlmimise eest. Lisaks pidi kostja tasuma laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus. Viidatud tingimusi tuleb hinnata VÕS § 42 lg 1 alusel.
11.1.Kohus leiab, et arvestades laenusummat (7500 eurot), laenuperioodi (10.11.2018– 10.10.2025) ja igakuist makset (172,60 eurot) ei ole viidatud tasude maksmises kokkuleppe sõlmimine kostja jaoks ülemäära koormav. Laenuhaldustasu osas tuleb arvestada, et kostja on viivitanud laenu osamaksete tasumisega, mistõttu pidi hageja korduvalt kostjale meeldetuletuskirju saatma. Käsitletavad tasud ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormavad. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolud, mille alusel saaks väita, et kokkulepe lepingu- ja laenuhaldustasu kohta on kostja jaoks põhjendamatult koormav või et viidatud tasud on põhjendamatult kõrged. Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel kokkulepitud laenu- ja laenuhaldustasu ei ole tüüptingimustena tühised VÕS § 42 lg 1 alusel.
11.2.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingutasu 375 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.
11.3.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt laenuhaldustasu võlgnevust. Hagi kohaselt oli laenulepingu ülesütlemise seisuga kostjal tasumata 10.02.2020–23.08.2020 osamaksete laenu haldamise tasud ehk seitse osamakset kokku summas 20,30 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oleks hagejale nimetatud summad tasunud, mistõttu saab asuda seisukohale, et kostjal on tasumata laenulepingu järgne laenuhaldustasu alates laenulepingu maksegraafikus kajastatud
16.osamaksest kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Hageja on arvestanud hooldustasu võlgnevuse summaks 20,30 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingu haldustasu summas 20,30 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.
12.Kohus on eelnevalt käsitlenud iga kostja poolt vaidlustatud laenulepingu tingimuse kehtivust. Arvestades seda, et tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, peab kohus vajalikuks hinnata tehingu (laenulepingu) kui terviku kehtivust. Kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).
12.1.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
12.2.Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale. VÕS § 406 lg 2 kohaselt võetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. Hageja ja kostja vahel 16.10.2018 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr on 23,40 %. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so mais 2018, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97%. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületa seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse keskmist määra enam kui kuus korda, mistõttu saab asuda seisukohale, et vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevat lepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks.
12.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus tuvastanud, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olev leping oleks tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et laenuleping oleks tühine muul seaduses sätestatud alusel.
13.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot (käibemaksuta).
14.1.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 8911,07 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 9000 eurot tasuda riigilõiv 500 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 500 eurot.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikuludeks 480 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenust kokku 4 tunni ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi alusdokumentide analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ning kohtule esitamiseks on vajalik ja põhjendatud. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, arvestades tsiviilasja keerukust ning tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on menetluskulude nimekirjas välja toodud ulatuses täielikult põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas kokku 480 eurot (käibemaksuta).
16.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 980 eurot (riigilõiv 500 eurot + õigusabikulud 480 eurot).
17.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.