Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-13636
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3600 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood xxxx, xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov esindajad (Sadekov Advokaadibüroo OÜ, Jõe 3, Tallinn 10151; e-post: [email protected]); Kostja: YY (isikukood xxxx, xxxx). Kohtuistungi toimumise aeg 31.01.2022 Hageja: XX Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja: YY
RESOLUTSIOON
Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise, varalise kahju hüvitise 100 euro ja viivise nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning seadusjärgse viivise sellelt summalt alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 100 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 17.07.2020 kell 19:25 koos oma pojaga Xxxx suunas jalgrattaga. Hageja sõitis koos oma sugulaste ämma T. R., abikaasa õe O. R. ja tema xxxx pojaga. Xxxx majast möödudes nägid nad Xxxx juures suurt agressiivset koera, kes jooksis ilma rihmata, ei kandnud suukorvis ning haukus ratturite peale. Koer oli arvatavasti KeskAasia lambakoera tõugu, valge halli-mustade laikudega. Xxxxl puudub tara, mis oleks kaitsnud suure ja vihase koera eest.
3.Hagejaga koos sõitnud O. R. ütles hagejale, et ta kardab seda koera väga ja see pole esimene kord, kui koer haugub möödujate peale. Koer ei ole olnud ühtegi korda kuudi küljes ketis ja ta on iga kord olnud suukorvistamata. Hageja palus teisi rahulikult sõita, et koera mitte vihastada. Koer jooksis välja teele ja hakkas jooksma O. R. järele, kes sõitis 1 ees. Talle järele koer ei jõudnud, vaid keeras ümber ja hüppas järsult hageja peale. Koer hammustas veriseks hageja istmiku. Hageja ehmus, kaotas tasakaalu ja kukkus jalgrattalt maha koos oma väikse pojaga, kes istus turvatoolis ja kandis kiivrit. Jalgratas kukkus vasakule küljele ja hageja poeg kriimustas vasakut kätt ja lõi ära pea, mille tagajärjel kiiver purunes. Laps oli hirmul ja hakkas nutma.
4.Kohale tuli koera omanik, kes ei avaldanud kaastunnet, ei aidanud hagejal jalgratast tõsta ja väljendas hooletust. Kostja ei kinnitanud koera rihma külge, kuigi hageja seda palus. Hageja kutsus kohale politsei. Hageja registreeris ründe kiirabis. Hagejal oli vasaku tuhara piirkonnas hematoom ja haav, tema lapsel oli käsivarre piirkonnas kriimustus. Hageja ja tema poeg said tervisekahjustusi ja neil olid hingelised läbielamised. Hageja poeg hakkas juhtunu tõttu koeri kartma. Hageja varalist kahju tõendavad tšekid.
5.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju nõude seoses talle tekitatud valu ja tema ning tema poja läbielamiste ning ehmatusega. Hageja viitas VÕS § 1056 lõikele 1 ja lõikele 2, VÕS §-le 1060. Koera saab pidada suurema ohu allikaks, kuna ta võib rünnata inimest ja teda hammustada. Hageja viitas VÕS §-le 130 ja § 134 lõikele 3. Kostja kui loomapidaja vastutab tekitatud kahju eest. Realiseerus suurema ohu allikale iseloomulik risk.
6.Kostja on õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Kahju tekitamine looma ründe tagajärjel hageja tervisekahjustamisega on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Hageja tervise kahjustamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Hageja varalise kahju hüvitis seisneb ravikulude nõudes.
7.Hageja leidis, et kostja võib vastutusest vabaneda, kui ta tõendab süü puudumist VÕS § 1050 alusel. Kostja ei järginud temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust. Kostja ei jälginud oma koera, kes inimesi hirmutas, ei pannud teda rihma ega suukorvistanud teda. Kostja käitus vastutustundetult.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõustus, et koera rünnak toimus eramaal, kuid see ei tähenda, et hageja pidi tee kasutamiseks küsima kostjalt luba. Territooriumil puudus märk, mis osutaks sellele, et sisenemine on keelatud. Hagejal puudus vähimgi arusaam, et teelõik on suletud ning et seda ei tohtinud kasutada. Seda teed on alati kasutanud kõik jalgratturid ja jalakäijad. Tee on suletud ainult autodele, mis tähendab, et omanik on andnud kaudse loa kasutada tema eraomandis olevat teelõiku. Koerast hoiatavat silti enne kahjujuhtumi toimumist väraval ei olnud. Jalgratturid kasutavad teed jalgrattaga sõitmiseks, sest see on ainus tee, mille kaudu jõuab xxxx. Tõele ei vasta kostja väide, et koer ei ole agressiivne ega ole varem ega hiljem kedagi rünnanud. Koer on korduvalt möödujate peale haukunud ja nende poole tormanud. Hageja leidis, et puudub alus kohaldada VÕS §
9.Hageja leidis samuti, et kuna hageja poeg sai koera ründe tõttu tervisekahjustusi ja hakkas läbielamiste tõttu koeri kartma, on temale tekitatud mittevaralist kahju. Poeg on emale oluline ja tema psüühiline seisund, läbielamised ja hirmud vaieldamatult mõjutavad tema ema ehk hagejat, kes teda kasvatab ja hoolitseb tema eest.
10.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Kahele konsultatsioonile kulus aega 1,5 tundi. Hagi koostamiseks ja esitamiseks kulus aega 3 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks kulus 3 tundi. Taotluse koostamiseks kulus 2 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks ja lõpliku seisukoha koostamiseks kulus 30 min ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 min. Hageja esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 10,5 tunni õigusabi tasu kokku on 1575 eurot ilma käibemaksuta ja 1890 eurot koos käibemaksuga. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
11.Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile 1 tunni ja 45 minuti eest. 18.10.2021 istungil osalemiseks kulus 05 tundi ehk 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja seisukohata tutvumiseks kulus 0,5 tundi ehk 75 eurot, millele lisandub käibemaks. 31.01.2022 istungil osalemiseks kulus 45 min ehk 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on tasu 250 eurot ilma käibemaksuta ja 300 eurot koos käibemaksuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles agile vastu. Kostja toimetas 17.07.2020 kella 19:25 paiku oma kodu õuealal, kui väravast sisenesid neli jalgratturit Xxxx hoovi. Kostja juures viibinud koer Kesk-Aasia lambakoer jooksis liikuvate jalgratturite juurde. Koera haukumise ja naisterahva hääle peale jõudis kostja sündmuskohta 15 sekundit pärast vahejuhtumit, kus väidetavalt koer hammustas hoiatavalt jalgratturit vasakust tuharast, mis põhjustas jalgratturi ja tagaistuva lapse kukkumise. Sündmuskohale jõudes rahustas kostja koera ja oli kogu jalgratturite territooriumil viibimise aja jalgratturite ning koera vahel. Sellel ajal ei näidanud koer välja vähimatki agressiivsust. Jalgratturid ei nõudnud kordagi koera rihmastamist, nagu seda on väidetud hagiavalduses. Koera rihmastamist ei nõudnud ka sündmuskohal viibinud politsei.
13.Jalgratturid soovisid teada, mis on Xxxx hoovi sissesõidutee nimi. Hoovi sissesõiduteedele ei anta nimesid ning kostjal ei olnud võimalik sellele küsimusele täpsemalt vastata. Hageja heitis kostjale ette vale aadressi avaldamist.
14.Hageja väide, et kostja ei tegutsenud abistavalt ja suhtus olukorda ükskõikselt, on ebaõige. Kostja hindas visuaalselt tekkinud vigastusi ning need paistsid minimaalsed: puudus lahtine veri ja haavad, naisterahvas seisis püsti ja väikelaps oli tal süles. Kuna hageja oli tugevasti ärritunud, pidas kostja õigemaks mitte olukorda eskaleerida ja jääda rahulikuks ning suhelda jalgratturitega
minimaalselt kuni politsei saabumiseni.
15.Xxxx teega risti asetsev Xxxx juurdepääsutee kinnistu piiril on värav, millel on nõuetekohane hoiatav silt koera valvepiirkonnast. Koera ülesanne on valvata talu õue ja lambaid, kelle aedik piirneb õuealaga. Koer ei ole agressiivne ega ole enne ja pärast kedagi rünnanud. Koer ei olnud ketis ega rihmastatud, kuna Xxxx on piiratud aiaga/taraga. Jalgratturid pidid väravast sisenedes selgelt märkama ja aru saama, et viibivad eramaal ilma omaniku loata. Xxxx kinnistu piiri väravate ümbruses asuvad teised piiratud territooriumiga kinnistud ning jalgratturid pidid aru saama, et tegemist on eramaade piirkonnaga ehk inimeste kodudega, kus ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud loodus- ja matkarada või veel vähem hagis märgitud maanteed. Kostja kinnistu territooriumile ei ole varem selliselt võõraid inimesi sattunud, mis näitab, et värav kinnistu juurdepääsutee piiril ning nõuetekohane teavitus valvekoerast, on piisav ning selge meede hoiatamaks ning mõistmaks, et tegemist on eraterritooriumiga.
16.Kostja leidis, et kuna hagejale tekkis kahju tema enda tegevuse tulemusena, on nõue alusetu. Hageja pidi mõistma, et ta siseneb suletud territooriumile ning ta pidi mõistma tagajärgede saabumist. Sündmust ei oleks toimunud, kui hageja oleks käitunud õiguskuulekalt ja jätnud territooriumile sisenemata. Kahju on tekkinud hageja enda käitumise tulemusena. Kostja viitas VÕS §-le 139.
17.Hagejale ei saanud tekkida varalist kahju hagiavalduses märgitud ulatuses, sest tema vigastused olid väga väikesed. Hageja ega politsei ei näinud vajadust kiirabi sündmuskohale kutsumiseks. Hagejale tekkinud mittevaraline kahju ei saa olla märkimisväärne, kuna hageja ei olnud silmnähtavalt šokiseisundis ega vajanud kiirabibrigaadi sündmuskohale kutsumist. Samuti ei ole tõendatud väide, et justkui kardaks üheaastane laps just pärast seda vahejuhtumit koeri. Lapsed võivad koeri erinevatel eluetappidel karta ning samamoodi võib see kartus neil mööduda. Üheaastane laps ei ole suuteline pikaajaliselt mäletama aset leidnud sündmust.
18.Kostja on on kinni pidanud Xxxx vallas kehtivast koerte ja kasside pidamise eeskirjast ning paigaldanud muuhulgas territooriumi sissepääsu väravale koera olemasolust teavitava sildi. Hagejad viibisid kostjale kuuluval maa-alal ilma kostja loata. Jalgratturid ei küsinud territooriumile sisenemiseks omaniku luba, samuti ei läbi territooriumi kasutatavaid teid või radu, mille kasutamist võiks väljakujunenud tava kohaselt eeldada. Rikuti kostja kodurahu.
19.26.04.2021 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et kuigi rünnak toimus eramaal, ei pidanud hageja sisenemiseks küsima kostja luba. Tarastatud eramaal viibimiseks on vajalik omaniku luba. Koer ei ole varem kedagi rünnanud. Haukumine ongi valvekoera töö, et eemal hoida kutsumata külalisi. Koer ei pea olema ketistatud ja suukorvistatud oma territooriumil. Kostjale jääb endiselt arusaamatuks, miks on korduvalt viibitud luba küsimata tema territooriumil ja seda teadmisega valvekoera olemasolust.
20.Kostja ei nõustunud, et tema kinnistut läbivat teed kasutavad jalgratturid ja jalgsi liikujad pidevalt. Kostja on andnud loa mõnele inimesele, kes on seda küsinud ning on neid teavitanud ohtudest. Ei ole mõeldav, et kõik Xxxx külas elavad jalgratturid kasutaksid kostja perekonna kodukohaks olevat kinnistut Tallinnasse sõitmiseks. Kui mõni võõras on kinnistut läbinud luba küsimata, on teinud seda omal vastutusel. Kostja ei teosta väraval isikute kontrolli.
21.Tõele ei vasta hageja väide, et kostja kinnistut läbiv tee on ainus viis jõuda Xxxx. Kostja lisas kaardi alternatiivsetest avalikest teedest, mida on võimalus kõigil kasutada. Täiendavalt selgitas kostja, et lisatud kaardil on punasega märgitud avalikud teed, mida saab kasutada Tallinnasse jõudmiseks. Tallinnasse liikumiseks ei pea kasutama kostja kinnistut läbivat teed. Samuti oli plaanil punase ringiga märgitud koht, kus asus hoiatav silt koera kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
23.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostjale kuulub Xxxx vallas Xxxx; 2) kostjale kuulub Xxxxs elav koer; 3) hageja sisenes 17.07.2020 ilma kostja loata koos oma sugulastega läbi värava Xxxx territooriumile; 4) kostja elumaja juures lükkas koer hageja jalgratast, hammustas teda ning hageja kukkus koos jalgrattal turvatoolis istunud pojaga; 4) hageja teadis enne talu territooriumile sisenemist, et tegu on eramaaga, kus elab koer, kes võib võõraid rünnata.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab koera omanikuna hüvitama hagejale mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel, varalise kahju 100 eurot ja viivised eeltoodud hüvitistelt.
25.Hageja heitis ette, et kostja koer ei olnud kuudi küljes ketis ega suukorvistatud. Väraval puudus silt, et sisenemine on keelatud. Puudus ka koera eest hoiatav silt, kuigi hageja teadis koera olemasolust ja tema ohtlikkusest. Hageja ei teadnud, et teed ei tohi kasutada, sest seda teed on alati kasutanud kõik jalgratturid ja jalakäijad. Tee on suletud vaid sõidukitele. Hageja ja tema poeg said tervisekahjustusi, neil olid läbielamised. Hageja poeg hakkas koeri kartma. Kostja vastutab loomapidajana, sest realiseerus suurema ohu allikale iseloomulik risk.
26.Kostja leidis, et kuulub kohaldamisele VÕS § 139. Koer ei olnud ketis ega rihmastatud, sest Xxxx on piiratud aiaga. Jalgratturid pidid väravast sisenedes aru saama, et nad viibivad eramaal ilma omaniku loata. Koera ülesandeks oli valvata talu õue ja lambaid. Aia sees puu küljes oli koerast hoiatav silt. Tegu ei olnud avalikuks kasutamiseks mõeldud teega, vaid hageja rikkus kostja kodurahu. Kostja kinnistule ei ole sellisel viisil varem võõraid sattunud. Kahju ei oleks tekkinud, kui hageja oleks käitunud õiguskuulekalt ega oleks eramaale sisenenud. Tallinnasse jõudmiseks oli hagejal võimalik kasutada teisi avalikke teid.
27.VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma tekitatud kahju eest. Tegemist on riskivastutuse ühe liigiga, sest koera saab iseenesest pidada suurema ohu allikaks (RK TKo 3-21-85-08, p 11). Kuna tegu on riskivastutuse eriliigiga, ei ole asjakohased hageja viited deliktlise vastutuse sätetele. VÕS § 1060 alusel järgneb vastutus siis, kui realiseerub suurema ohu allikale iseloomulik risk (RK TKo 3-2-1-27-07, p 11). Seega juhul, kui koer kedagi ründab ja ründe tõttu tekivad kannatanul kehavigastused, on suurema ohu allikale iseloomulik risk realiseerunud.
28.VÕS §-st 1060 tuleneva vastutus on ilma süüta vastutus, mis tähendab, et riski realiseerumisel vastutab loomapidaja sõltumata süüst. Küll aga välistab vastutuse kannatanu tahtlus ehk loomapidaja ei vastuta, kui kannatanu on end ise teadlikult ohtu seadnud (RK TKo 32-1-75-07, p 12).
29.VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist § 139 lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel
määral järgimata jätmine. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis võimaldavad hageja käitumist pidada raskelt hooletuks.
30.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 1 näeb ette, et teise isiku omandis oleval maatükil ehk võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. KeÜS § 32 lg 2 sätestab, et luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Lisaks tuleneb KeÜS § 32 lõikest 4, et võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. Eeltoodud sätetest tuleneb, et võõrale maatükile sisenemiseks on vaja omaniku luba. Kui maatükk on piiratud või tähistatud, sealhulgas piiratud aiaga, ei saa eeldada maatüki omaniku luba maale sisenemiseks.
31.KeÜS § 33 lg 3 sätestab, et omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja väitis menetluse käigus, et kuigi kostja kinnistu oli piiratud taraga ning sõidukitele mõeldud tee väravaga suletud, oli tegemist teega, mida jalgratturid tava kohaselt kasutasid. Kohus leiab, et hageja sellekohased väited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole nõustunud tema kinnistut läbiva tee kasutamisega ja tegemist oli erateega, mis oli tema kodumaja vahetus läheduses, mistõttu on juba seaduse mõttes tegu eraomandi liigse koormavusega.
32.Kohus selgitas hagejale 01.03.2021 saadetud pöördumises (toimiku lk 39-40) vajadust oma väiteid tõendada. Kohus osundas, et hageja oli kohut eksitavalt hagiavalduses väitnud, et kostja kinnistul puudus seda piirav aed, kuigi kostja tõendas aia olemasolu. Kohus selgitas, et kui koer ründas hagejat pärast seda, kui hageja oli ilma kostja loata väravast sisenenud, tuli hagejal põhistada, miks ei kuulu kohaldamisele VÕS § 139.
33.Kostja esitas foto oma kinnistu väravast (toimiku lk 33). Fotolt nähtub, et kinnistu on piiratud aiaga ning aial on suur sõidukite värav ja jalgvärav. Sõidukite värav on fotol suletud, jalgvärav avatud. Jalgvärava kõrgval on koerast hoiatav silt.
34.Tunnistajana 31.01.2022 istungil ütlusi andnud hageja sugulane T. R. (toimiku lk 78) avaldas, et ta oli korduvalt kostja kinnistut läbinud, kuigi teadis, et see on eramaa. Tema arvates võis kinnistul liikuda, kuna väraval puudusid keelumärgid jalakäijatele. Sõidukite keelumärki samuti ei olnud, kuid suur värav oli suletud. Tunnistaja kinnitas, et ta teadis juba varem, et kinnistul on suur koer. Samas väitis ta, et juhtumi ajal ei olnud värava juures koerast hoiavat silti. Tunnistaja ise koera ohtlikuks ei pidanud. Kohtu hinnangul ei oma iseenesest tähtsust see, kas juhtunu toimumise päeval oli koerast hoiatav silt kinnitatud väravale või mitte, sest hageja on hagiavalduses selgelt avaldanud, et ta teadis koera olemasolust ja koera võimalikust ohtlikkusest.
35.Täiendavalt esitas kostja kohtule sündmuskoha aerofoto (toimiku lk 34), millest nähtub, et juhtum toimus kostja koduõuel ehk kostja elumaja vahetus läheduses. Kostja esitas kohtule samuti aerofoto, millel oli punasega märgitud asukoht, kus kostja sõnul asus varem koerast hoiatav silt (toimiku lk 70). Kolmandal aerofotol on kostja märkinud punasega avalikult kasutatavad teed, milliste kaudu oli võimalik liikuda Xxxx. Seega ei ole õige hageja väide, et Tallinnasse jõudmiseks oli vältimatult vajalik siseneda kostja kinnistule.
36.Kohus leiab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et hageja väited selle kohta, et kostja kinnistut ja koduõue kasutasid tavakohaselt jalgratturid, ei saa tõele vastata. Kostja on piiranud kinnistu aiaga ning ainuüksi asjaolust, et jalgvärav ei olnud lukustatud või suletud, ei saanud hageja eeldada kostja nõusolekut kinnistule sisenemiseks. Hageja tungis kostja koduõuele ja
rikkus tema kodurahu. Ainuüksi asjaolust, et kostja kinnistule olid ka varem ilma kostja loata hageja või tema sugulased sisenenud, ei saa järeldada nende õigust siseneda ilma loata piiratud eramaale.
37.Liiklusseaduse (LS) § 14 p 2 defineerib jalgratta sõidukina. LS § 32 lg 1 näeb ette, et jalgrattaga võib sõita jalgrattarajal, jalgratta- ja jalgteel, sõiduteel või teepeenral. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu alusel järeldada, et kui sõidukitele sisenemiseks oli värav suletud, ei olnud selgelt lubatud kinnistule siseneda ühegi sõidukiga, sealhulgas jalgrattal. Hageja saanud ainuüksi jalgvärava avatuks või lukustamata jätmisest järeldada, et tal on õigus sõita jalgrattal mööda jalgteed kostja koduõuele. Sellise võimaluse välistab KeÜS § 32 lg 2. Kostja on tõendanud, et Tallinnasse sõitmiseks oli hagejal võimalik kasutada avalikke teid.
38.Hageja on omaks võtnud, et ta teadis kinnistul koera olemasolust ja sellest, et koer võib kodu või lammaste kaitseks haukuda ning isegi rünnata. Loomapidaja aiaga piiratud erakinnistu piires ei saa võõrad loata sisenejad eeldada ja nõuda koera ketistamist või suukorvistamist. Põllumajandusministri 24.07.2008 määrusega nr 76 kehtestatud lemmikloomade pidamise nõuete § 2 lg 1 järgi peab lemmikloomal olema võimalik tema pidamise ruumis või ehitises vabalt seista, ringi pöörata ja lamada. Lisaks tuleb määruse § 9 järgi tagada koerale võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti. Koduloomal on õigus oma kodu piirides vabalt liikuda.
39.Xxxx valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 2 defineerib avaliku kohana igaterritooriumi, hoone või ruumi, mis on antud avalikuks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav (pargid, teed, tänavad, hoovid, haljasalad, parklad, kalmistud, avalikud veekogud, staadionid, mänguväljakud, bussiooteplatvormid, ettevõtete piirdeaiata territooriumid, väljakud), üldkasutatavad hooned (ametiasutused, koolid, klubid, raamatukogud, spordihooned, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad, käimlad, lasteaiad, kirikud, palvemajad, elamud vms.). Vaidlust ei saa olla selles, et kostja aiaga piiratud kodutalu ei ole avalik koht.
40.Sama eeskirja § 5 lg 1 järgi võib looma viia avalikku kohta jalutusrihmaga või kandmisvahendis, tagades inimeste ja loomade ohutuse. Loomapidaja peab tagama järelevalve käitumise poolest ohtliku koera üle, kes peab avalikus kohas viibimisel kandma suukorvi. Eeltoodust tuleneb, et oma kodus ei pea koer olema suukorvistatud ega ketistatud. Valvekoera ülesandeks on hoida kodust ja teistest koduloomadest eemal ilma loata sissetungijad, mistõttu täitis koer ilma loata sissetungijaid rünnates oma loomupärast ülesannet. Olukorras, kus hageja sisenes ilma loata võõraste inimeste koju, kuid oli teadlik teda rünnata võiva koera olemasolust, on tegemist VÕS § 139 lõikes 3 toodud olukorraga, mis välistab kostja vastutuse. Hageja jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole, sisenedes loata eramaale ja seades ennast teadlikult ohtu.
41.Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu tervikuna rahuldamisele ei mittevaralise kahju, varalise kahju ega viiviste nõuetes. Isegi juhul, kui kostja vastutaks koera ründe eest, ei oleks tõendatud hageja varalise kahju nõue. 18.10.2021 eelistungil (toimiku lk 68) selgitas kohus hagejale vajadust põhistada oma varalise kahju nõuet. Varalise kahju nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule Valvekliinik OÜ tõendi (toimiku lk 22) ja kaks kviitungit (toimiku lk 23-24) kokku 100 euro eest. Mille eest on kviitungid väljastatud, tõendist ei nähtu. Tõendist ega kviitungitest ei nähtu, et hagejale või tema pojale oleks osutatud mistahes meditsiinilist abi. Hageja ei selgitanud, miks ei olnud temal ega tema pojal võimalik abi saamiseks pöörduda ravikindlustatud isikutele tasuta abi andvate raviteenuste osutajate poole. Seega ei saa asjas kogutud tõendite alusel järeldada, et hageja tuli pöörduda tasulise meditsiiniteenuse osutaja poole talle ja tema pojale tekitatud tervisekahjustuste tõttu või nende ravimiseks.
42.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kostja ei esitanud taotlust rahaliselt kindlaksmääratud menetluskulude hüvitamiseks, ei määra kohus kindlaks rahaliselt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.02.2022 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti ja täiendati osaliselt selle põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.