Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Ixxx Sxxxx vabastamise menetlus.
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
kohustustest
2.Vabastada IxxxxSxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada Ixxx Sxxx usaldusisiku kohustustest Ixxx Sxxxx kohustustest vabastamise menetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.01.2016.a määrusega välja Ixxx Sxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi.
2.13.01.2017. a määrusega (jõustus 11.02.2017) lõpetas kohus Ixxx Sxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas Ixxx Sxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli xxxxxSxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, 7902,56 eurot. 13.01.2017. a määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta üks kord aastas (1. veebruaril) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (10. jaanuaril), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2018.
3.Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Hxxxx Pxxxxxxxxxx OÜ, Mxxxxxxx OÜ). Lühikest perioodi oli võlgnik arvel töötuna. Võlgnikul on menetluse jooksul olnud määratud töövõimetus ning töötukassa 19.02.2019 otsusega osaline töövõime tähtajaga 3 aastat. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Kõik aruanded on võlgniku poolt esitatud tähtaegselt. Aruannetele on lisatud kontoväljavõtted. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav ning on täitnud andmete esitamise kohustust. Võlgniku sissetulekuks on menetluse jooksul olnud töötasu, madalapalgaliste toetus, töövõimetuspension, töövõimetoetus, peretoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetus, elatisabi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku summas 4669,75 eurot.
4.Võlgnik esitas kohtule 10.01.2022.a taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on IxxxxSxxx täitnud viie aasta vältel usaldusisiku ülesandeid korrektselt ning esitanud kohtule kõik nõutud aruanded. Samuti on Ixxx Sxxx rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
5.Kohus ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
10.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
11.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Ixxx Sxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
13.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Hxxxx Pxxxxxxxxxx OÜ, Mxxxxxxx OÜ). Lühikest perioodi oli võlgnik arvel töötuna. Võlgnikul on menetluse jooksul olnud määratud töövõimetus ning Töötukassa 19.02.2019 otsusega osaline töövõime tähtajaga 3 aastat. Võlgniku sissetulekuks on menetluse jooksul olnud töötasu, madalapalgaliste toetus, töövõimetuspension, töövõimetoetus, peretoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetus, elatisabi.
13.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule on kõik aruanded esitatud õigeaegselt. Kohtul on olnud võimalik võtta võlgnikuga ühendust.
13.3.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (PankrS § 173 lg-d 3-5). Võlgniku sissetulekuks on menetluse jooksul olnud töötasu, madalapalgaliste toetus, töövõimetuspension, töövõimetoetus, peretoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetus, elatisabi. Võlgnikul on menetluse kestel olnud üks alaealine ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole
täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on menetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku summas 4669,75 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud oma tahet võlausaldajate nõudeid rahuldada.
13.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
15.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud, s.h. tasunud oma kohustusi minimaalsest enamas määras. Ei ole selgeid aluseid, millele tuginedes põhjendada oma kohustusi korrektselt täitnud võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse pikendamist.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ixxx Sxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka IxxxxSxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Ixxx Sxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.