LINDSTRÖM OSAÜHING hagi Simpos OÜ vastu põhivõla 1512,40 euro, sissenõudekulu 120 euro, viivise 85,58 euro ja alates 31.07.2021 viivise saamiseks määras 0,02% päevas kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni 1828,08 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
LINDSTRÖM
OSAÜHING
(10333553), lepinguline esindaja Dagne Niit Kostja: Simpos OÜ (14622076), lepinguline esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud LINDSTRÖM OSAÜHING kanda.
3.Välja mõista LINDSTRÖM OSAÜHINGULT Simpos OÜ kasuks menetluskuluna 1154 eurot.
4.LINDSTRÖM OSAÜHINGUL tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Simpos OÜ-le viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.30.07.2021 esitas LINDSTRÖM OSAÜHING hagi Simpos OÜ vastu põhivõla 1512,40 euro, sissenõudekulu 120 euro, viivise 85,58 euro ja alates 31.07.2021 viivise saamiseks määras 0,02% päevas kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
2.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 09.10.2019 vahetusvaipade üürilepingu, milles leppisid kokku, et hageja kohustub üürima, kohale toimetama, pesema, hooldama ja vajadusel parandama või asendama vaipu vastavalt lepingule. Kostja kohustub tasuma selle eest vastavalt lepingule. Kostjal on tasumata järgmised arved: 13.07.2020 arve nr 2634163 summas 196,80 eurot; 07.09.2020 arve nr 2650800 summas 196,80 eurot ja 11.11.2020 arve nr 2675323 summas 1315,60 eurot.
3.Arved nr 2634163 ja 2650800 on esitatud üüriteenuse eest vastavalt lepingu p-le 1 ja 5. Vastavalt lepingu p-le 1 lepiti kokku sõltuvalt disainvaiba mõõdust, milline on vahetusvaiba hind ja vahetussagedus - antud juhul oli selleks iga 3. nädal. Arvetel on märgitud nädalad, mis perioodil kostja vaipasid rentis (arve nr 2634163 periood on 15.06.-12.07.2020, arve nr 2650800 periood 10.08-06.09.2020).
4.Arve nr 2675323 hüvitus on vastavalt lepingu p-le 2. Lepingu p 2 kohaselt on hüvitise määr disain ja erimõõtu vaipadele 92 eurot/m2. Protsent hüvitisest sõltub vaiba vanusest: 0-12 kuud 100%, 13-24 kuud 65%., 25-36 kuud 40% ja alates 37 kuust 0%. Lepingu lõpetamisel rakendatakse hüvitise määra vastavalt vaipade vanusele. Kuivõrd kostja vaipade vanus jäi vahemikku 13-24 kuud, on hüvitise määr 65% ehk 59,80 m2. Seega kostja pidi kompenseerima vaipade hinna summas 1315,60 eurot (59,8 m2 x 22 = 1315,60 eurot).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kostjale spetsiaalselt tehtud eridisain vaipade kompenseerimiseks. Kostja rikkus lepingut, kui ta ei tasunud lepingus kokkulepitud hüvitist hageja poolt eridisainiga vaipade soetamisega seotud kulutuste katmiseks. Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hagejale tekkis kahju sellega, et ta on teinud kulutusi (tootmise kulud, disainimise kulud, trükkimise kulud jms) kostjale spetsiaalse logoga vaipade soetamiseks ja kostja nimetatud kulutusi ei kompenseeri. Rendilepingust tuleneva kohustuse kaitse-eesmärk oli hageja huvide kaitse ning kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Lepingut sõlmides kostjale oli ettenähtav, et lepingu lõppedes tuleb tal tasuda kahjuhüvitis. Olukorras, kus kostja ei oleks rendilepingut lõpetanud ja leping oleks kestnud nt 37 kuud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Järelikult on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos.
6.Pooltevahelise lepingu p-s 2 sätestatud hüvitis on tingitud sellest, et hageja tegi investeeringuid kui ta tegi kostja logoga disainvaibad ning kompensatsiooni eesmärgiks on hageja poolt kostja tarbeks tehtud kulutuste hüvitamine. Kuivõrd pooled on lepingus kokku leppinud, et disain- ja erimõõtu vaipade tootmis-, disain-, trükkimise- jms kulude katteks on lepingu lõpetamisel hüvitise määr vastavalt vaipade vanusele 0-100%, oli kostja teadlik lepingut sõlmides, et kui ta soovib lepingu lõpetada kas siis enne 12 kuud, siis peab ta hüvitama vaipade maksumuse 100% või kui 13-24 kuu jooksul, siis 65% ja kui soovib lepingu lõpetada 25-36 kuu pärast, on vaipade hüvitis 40%. Alates 37 kuust oleks kostja saanud lepingu lõpetada ja vaibad tagastada nii, et hüvitist maksma ei oleks pidanud. Pooltevahelise lepingu mistahes põhjusel lõpetamine ei tooks hagejale oma investeeringust eeldatavat kasu. Sellest tulenevalt leppisid pooled kokku hüvitise maksmise kohustuses, eesmärgiga asetada hageja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei esineks, so kui kostja ei oleks
tellinud eridisainiga vaipu või leping oleks kestnud üle 36 kuu. Kuivõrd lepingus on pooled kokku leppinud lepingu lõpetamisel hüvitise määra, nägi kostja rikkumise võimaliku tagajärjena ette, et peale lepingu lõppemist pidi ta hüvitama vaipade soetamiseks tehtavad kulutused vastavalt vaipade vanusele. Mõistlik äritegevusega tegelev isik (antud juhul mõlemad pooled on äriühingud) peab aru saama, et kui ta tellib enda logoga vaibad ja ta ei kasuta (ei rendi) neid vaipasid piisavalt kaua, siis lepingu lõppedes tuleb kompenseerida vaipade soetamiseks tehtavad kulud. Kui kostja lepinguga tutvudes mõistis seda teisiti kui antud juhul hageja, aga vaatamata sellele lepingu ikkagi sõlmis, ilma, et oleks juhtinud hageja tähelepanu erinevale arusaamisele lepingu tingimusest, siis vastavalt VÕS § 29 lg-le 3 saab tõlgendada lepingutingimust (hüvitise nõudmine) selliselt nagu hageja seda mõistis ja tuleb lugeda kostja poolt aktsepteerituks. Kui teine lepingupool tegelikult teadis või kõiki asjaolusid arvestades pidi teadma, kuidas mõistab esimene pool lepingutingimust, ei või ta hiljem tugineda tähendusele, mis on vastuolus esimese poole arusaamisega lepingu tingimusest ehk kostja ei saa hiljem tugineda asjaolule, et ta mõistis, et ta peab tasuma vaid renditasu.
7.Kostja tasus kohtuväliselt üksnes 196,80 eurot, mille hageja luges osaliselt summas 98,40 eurot arve nr 2634163 katteks ja 98,40 eurot arve nr 2650800 katteks. Seega on kostjal tasumata kokku 1512,40 eurot.
8.Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu iga arve kohta 40 eurot ehk kokku 120 eurot.
9.Hagejal on õigus nõuda viivist 8% aastas ehk 0,02% päevas. Sissenõutavaks muutunud viivis on 85,58 eurot. Arve 2634163 tasumisega viivitamisel perioodil 28.07.2020 kuni 30.07.2021 on viivis 7,94 eurot. Arve 2650800 tasumisega viivitamisel perioodil 22.09.2020 kuni 30.07.2021 on viivis 6,71 eurot. Arve 2675323 tasumisega viivitamisel perioodil 26.11.2020 kuni 30.07.2021 on viivis 70,93 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist seaduses sätestatud määras igalt tasumata arvelt alates 31.07.2021 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kostja vastuväited
10.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja kinnitab, et on sõlminud hagejaga 09.10.2019 vahetusvaipade üürilepingu PO:379798. Tegemist oli tähtajalise lepinguga ehk leping pidi lõppema 08.10.2020, kui üks pooltest teavitab lepingu lõpetamises soovist teist poolt vähemalt 2 kuud ette. 15.07.2020 avaldas kostja vastusena hageja arve esitamisele, et soovib lepingu lõpetamist, viidatest Vabariigi Valitsuse korraldustega seatud piirangutele. Kuivõrd klubi ei kasutatud viimased 4 kuud, siis ei olnud vajadust ka üürivaipade vahetamiseks ning arvestades piiranguid, ei ole vaibavahetus teenust vaja ka edaspidi, kuna on oodata uut lainet. 16.07.2020 leppisid pooled kokku, et peatavad ajutiselt lepingu, mille kohaselt hageja ei pea vahetama vaipu ning kostja tasub -50% perioodi maksumusest. Kostja jäi ootama korrigeeritud arvet, mida ei esitatud. 08.09.2020 teavitas kostja, et soovib lepingu siiski lõpetada, kuivõrd ettevõttel pole võimalik piirangute tõttu tööd teha. 11.09.2020 teavitas hageja, et on nõus lepingu ennetähtaegselt lõpetama ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist ei küsi. Küll aga teatas hageja, et soovib saada 2024 eurot disainvaipade hüvitist. Hüvitise nõue oli kostjale arusaamatu, sest hageja nõudis tähtajalise lepingu lõpetamise eest üürivaipade kinni maksmist, olukorras, kus vaibad tagastatakse üürileandjale. Vaipadele aga kohe järele ei tuldud.
11.Kostja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud kehtivalt kokkulepe, mille kohaselt peab kostja hagejale tasuma -50% perioodi (13.07-08.09.2020) maksumusest: nädalad 13-28 tasumisele ei kuulunud vääramatu jõu tõttu ning 08.09.2020 öeldi leping üles. Kostja on endapoolse
kohustuse kokkuleppega seoses täitnud ning on tasunud hagejale 50% arvetest 2650800 ning 2634163. Hageja väide, et sellist kokkulepet pole sõlmitud, on hea usu põhimõtte vastane.
12.Kostja hinnangul on nõutav hüvitis (arve nr 2675323) käsitletav ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes, kuivõrd lisaks igakuisele üüritasule tuleb lepingu lõppemisel hüvitada ka vaibad, kuid vaibad ise jäävad hagejale. Lepingupooled ei ole nimetatud tingimust eraldi läbi rääkinud ning kostjal puudus võimalus mõjutada antud lepingu sisu. Isegi kui tingimus oleks kehtiv, saaks hageja nõuda üksnes 21 m2 vaipkatte hüvitamist, mitte rohkem.
13.Kostja teavitas hagejat lepingu lõpetamise soovist 15.07.2020 e-kirja teel ning kordas soovi leping koheselt lõpetada 08.09.2020, seega igal juhul leping ei saanud pikeneda. Lepingu p 8 esimese lause järgi hakkab leping kehtima allakirjutamise hetkest, mistõttu tuleb lugeda poolte vahel sõlmitud leping igal juhul lõppenuks 08.10.2020. Kostja hinnangul lõppes leping 08.09.2020, mil kostja ühepoolselt ennetähtaegselt lepingu lõpetas ning hageja 11.09.2020 ennetähtaegset lõpetamist kinnitas, öeldes, et selle eest hüvitist ei küsita. Asjaolu, et hageja esitas hiljem omapoolse lepingu lõpetamise teate, ei oma tähtsust, kuna juba lõpetatud lepingut ei saa uuesti lõpetada.
14.Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ka seetõttu, kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu p 6 kohaselt mõistavad konkreetse lepingu pooled vääramatu jõu all mistahes sündmust, mille üle neil puudub kontroll, sh kommunikatsioonide avariid, riigi- ja valitsemisorganite, kohaliku omavalitsuse tegevus, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemine, jms. Lepingu pooled laiendasid seadusest sätestatud vääramatu jõu (VÕS § 103 lg 2 teine lause) mõistet ning konkreetse lepingu sätte tulemusel hõlmab vääramatu jõud muuhulgas ka riigi- ja valitsemisorganite ning kohaliku omavalitsuse tegevust. Kuivõrd vääramatu jõu mõiste seaduse ning kohtupraktika kohaselt on väga piiritletud, piirasid seega mõlemad lepingupooled enda vastutust lepingu punkti 8 alusel. 15.07.2020 e-kirjas viitas kostja vääramatu jõu esinemisele lepingu punkti 8 mõttes, kuivõrd ööklubi oli esiti kuid kinni ning hilisemate piirangute tulemusel ei olnud ettevõttel majanduslikult tasuv hoida ööklubi lahti. Kuna klubi oli kinni, puudus ka hagejal vajadus vahetada kostja valduses olevaid vaipu. Pandeemia ning sellega seotud korraldused olid väljaspool kostja mõjuulatust ning nimetatud asjaolusid ei olnud kostjal võimalik ette näha lepingut sõlmides. Kui kostja oleks teadnud eelnimetatud asjaolusid ette, ei oleks ta lepingut sõlminud. Kuivõrd käesoleval juhul leppisid pooled lepinguga kokku, et vääramatu jõud hõlmab ka riigi- ja valitsemisorganite tegevust, ei ole ei hageja ega kostja järelikult vastutav rikkumise eest, sest rikkumine on vabandatav. Hageja ei pakkunud vaipade vahetamise teenust ega soovinud oma vaipasid hoiustada ka mujal ning kostjal polnud tulenevalt vääramatust jõust võimalik vaipasid kasutada. Lepingu mittetäitmine mõlemapoolselt oli tingitud vääramatust jõust.
15.Hagejal ei ole tekkinud kahju. Vaibad on peaaegu kasutamata ja hageja valduses. Tegemist oli nn disainvaipadega seetõttu, et seal peal oli muster, ühtegi logo vaipadel polnud. Sarnaseid vaipu on võimalik kasutada ka mujal ning tegemist ei ole nii defitsiitse kaubaga nagu hageja püüab seda näidata – ilmselt on sarnased vaibad kasutuses mujalgi klubides, pubides ning restoranides. Kostja hinnangul ei ole täidetud ükski kahjuhüvitamise eeldus: kahju pole tekkinud, kostja pole rikkunud mingit kohustust, antud juhul säilisid hagejale vaibad, mida ta saab edaspidi kasutada ning nende eest raha tasumine täiendavalt tähendaks hageja alusetut rikastumist, olukorras, kus hageja ei pea vaipu välja rentima, neid vahetama ega hooldama. Puudub ka põhjuslik seos väidetava kahju tekkimise ja välja mõeldud lepingu rikkumise vahel.
16.Täiendavalt esitab kostja vastuväite ka (kahju)hüvitisele kui leppetrahvile ja palub seda vähendada 0 euroni, kuna vaipade vajadus kadus seoses vääramatu jõu ehk riiklike piirangutega ning pooled suutsid leppida kokku nii 50% soodustuses kui ka lepingu lõpetamises alates 08.09.2020.
17.Kostja tasus arved järgnevalt: 23.12.2019 arve detsembri 2019. a eest; 27.01.2020 arve jaanuar 2020. a eest; 14.02.2020 arve veebruar 2020. a eest; 22.05.2020. a arve märts-aprill 2020. a eest – kehtis 50% soodustus sel perioodil seoses eriolukorraga; 27.05.2020 arve maijuuni 2020. a eest – kehtis 50% soodustus sel perioodil seoses jätkuva eriolukorraga ja klubi suletusega; 05.12.2020 arve juuli 2020. a eest – kehtis 50% soodustus sel perioodil seoses klubi suletusega; 05.12.2020 arve august 2020. a eest – kehtis 50% soodustus sel perioodil seoses klubi suletusega. Septembrist oli pooltevaheline leping lõppenud ja arved septembri ja oktoobrikuu eest tasumisele ei kuulu. Vaibad olid hagejale kättesaadavad, kuid hageja neile järele ei tulnud – hageja oli vastuvõtuviivituses. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Pooltel puudub vaidlus selles, et: • pooled on sõlminud 09.10.2019 vahetusvaipade üürilepingu PO:379798, mille kohaselt hageja kohustus üürima, kohale toimetama, pesema, hooldama ja vajadusel parandama või asendama vaipu vastavalt lepingule. Kostja kohustus tasuma selle eest vastavalt lepingule (hagi lisa 1). • Hageja on esitanud kostjale järgmised arved: 13.07.2020 arve nr 2634163 summas 196,80 eurot, periood on 15.06.-12.07.2020; 07.09.2020 arve nr 2650800 summas 196,80 eurot, periood 10.08-06.09.2020; ning 11.11.2020 arve nr 2675323 summas 1315,60 eurot (hagi lisad 2). • Kostja on tasunud 196,80 eurot (kostja vastuse lisa 3 kontoväljavõte), millest hageja luges 98,40 eurot arve nr 2634163 katteks ja 98,40 eurot arve nr 2650800 katteks. Hageja palub kostjalt nende arvete eest välja mõista summa 196,80 eurot. 11.11.2020 arve nr 2675323 summas 1315,60 eurot on kostjal täies ulatuses tasumata.
20.Tasumata üüriarvetest
20.1.Hageja leiab, et kostja peab tasuma talle arved 2634163 ja 2650800 täies ulatuses. Kostja hinnangul oli aga poolte vahel sõlmitud kehtivalt kokkulepe, mille kohaselt peab kostja hagejale tasuma -50% perioodi (13.07-08.09.2020) maksumusest. Kostja on endapoolse kohustuse kokkuleppega seoses täitnud ning on tasunud hagejale 50% arvetest 2650800 ning 2634163.
20.2.Kohus on seisukohal, et kostja ei pea tasuma hagejale arveid 2634163 ja 2650800 täies ulatuses, sest pooled olid saavutanud kokkuleppe tasu vähendamises ajutiselt kuni 50% ja kostja on vaidlusalused arved kokkulepitud ulatuses tasunud. Kohus tuvastas poolte kirjavahetusega, et kostja teatas 15.07.2020 hagejale vastusena hageja 2634163 arve esitamisele, et klubi on jätkuvalt suletud ja vaipade vahetust ei saadud teostada, kostja viitas ka kehtivatele piirangutele ja pakkus hagejale vaipu tagasi. Seepale pakkus hageja kostjale 16.07.2020 lepingu ajutist peatamist, peatamise tasuga -50% perioodi maksumusest (kostja vastuse lisa 2, poolte kirjavahetus). Kostja on ka järgnevas kirjavahetuses (15.10; 19.10; 23.10; 26.10; 29.10; 10.11) viidanud vastavale kokkuleppele ja palunud hagejal edastada korrigeeritud arved. Kohus nõustub kostjaga, et vaidlusaluste arvete täies ulatuses tasumise nõudmine olukorras, kus on saavutatud kokkulepe nende tasumiseks pooles ulatuses, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja on välja toonud, et vaipade puhastamise teenust sel perioodil ka ei osutatud, sest klubi oli suletud. Seda asjaolu hageja ka ei vaidlustanud. Kohtu
hinnangul oli seda nimetatut arvestades poolte kokkulepe pooles ulatuses tasu vähendamiseks igati mõistlik ja olukorda arvestav.
21.Arvest nr 2675323
21.1.Hageja esitas kostjale arve nr 2675323 summas 1315,60 eurot. Hageja leiab, et tegemist on kahjunõudega vastavalt lepingu p-le 2. Lepingu p-s 2 sätestatud hüvitis on tingitud sellest, et hageja tegi investeeringuid kui ta tegi kostja logoga disainvaibad ning kompensatsiooni eesmärgiks on hageja poolt kostja tarbeks tehtud kulutuste hüvitamine. Kuivõrd lepingus on pooled kokku leppinud lepingu lõpetamisel hüvitise määra, nägi kostja rikkumise võimaliku tagajärjena ette, et peale lepingu lõppemist pidi ta hüvitama vaipade soetamiseks tehtavad kulutused vastavalt vaipade vanusele. Mõistlik äritegevusega tegelev isik (antud juhul mõlemad pooled on äriühingud) peab aru saama, et kui ta tellib enda logoga vaibad ja ta ei kasuta (ei rendi) neid vaipasid piisavalt kaua, siis lepingu lõppedes tuleb kompenseerida vaipade soetamiseks tehtavad kulud.
21.2.Kostja vastuväitel 11.09.2020 teavitas hageja, et on nõus lepingu ennetähtaegselt lõpetama ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist ei küsi. Kostja hinnangul on nõutav hüvitis käsitletav ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes, kuivõrd lisaks igakuisele üüritasule tuleb lepingu lõppemisel hüvitada ka vaibad, kuid vaibad ise jäävad hagejale. Hagejal ei ole tekkinud kahju. Antud juhul säilisid hagejale vaibad, mida ta saab edaspidi kasutada ning nende eest raha tasumine täiendavalt tähendaks hageja alusetut rikastumist. Täiendavalt esitas kostja vastuväite ka (kahju)hüvitisele kui leppetrahvile ja palub seda vähendada 0 euroni.
21.3.Kohus tuvastas, et lepingu p 2 kohaselt on hüvitise määr disain ja erimõõtu vaipadele 92 eurot/m2. Protsent hüvitisest, sõltuvalt vaiba vanusest: 0-12 kuud 100%; 13-24 kuud 65%; 25-36 kuud 40%, 37 kuust alates 0%. Vaiba kaotamise/mitte tagastamise puhul on kompensatsiooni tasu 100%. Lepingu lõpetamisel rakendatakse hüvitise määra vastavalt vaipade vanusele.
21.4.Kohus leiab, et lepingu punkt 2 on kostjat kahjustav tüüptingimus ja seetõttu tühine ning selle alusel hageja kostjalt hüvitist nõuda ei saa.
21.5.Vastavalt VÕS § 35 lõikele 1 loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 44 kohaselt, kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav.
21.6.Kohus leiab, et lepingu punkt 2 on tüüptingimus, kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks lepingu punkti 2 eraldi läbi rääkinud. Kohtu hinnangul on lepingu punkt 2 kostjat ebamõistlikult kahjustav tingimus, kuna lisaks igakuisele üüritasule tuleb lepingu lõppemisel hüvitada hagejale ka vaibad, kuid vaibad ise jäävad hagejale. Vaidlust pole, et vaibad on hageja käes. Ebamõistlik on lepingu tingimus, kus kostjal tuleb lisaks vaipade tagastamisele hüvitada ka nende väärtus.
21.7.Hageja ei ole käsitlenud arvel 2675323 kajastuvat hüvitist leppetrahvinõudena. Sellest arvest ei ole võimalik aru saada, et tegemist võiks olla leppetrahvinõudega. Juhul kui tegemist võiks olla leppetrahvinõudega, siis ei ole võimalik aru saada, millise rikkumise eest leppetrahv esitatakse. Seega ei hinda kohus kostja vastuväiteid hageja nõudele kui leppetrahvile ega anna hinnangut, kas esineb alus leppetrahvi vähendamiseks 0 euroni.
21.8.Kohus leiab, et kuna pooltel oli kehtiv kokkulepe, mille kohaselt peab kostja hagejale tasuma -50% vaidlusalustest arvetest, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja vastuväited seoses vääramatu jõuga ja kohus neid ei hinda.
21.9.Isegi kui asuda seisukohale, et lepingu p 2 puhul ei ole tegemist tühise tüüptingimusega, leiab kohus, hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist summas 1315,60 eurot.
21.10.28.12.2021 menetlusdokumendis leiab hageja, et tegemist on kahjunõudega. Kostja rikkus lepingut, kui ta ei tasunud lepingus kokkulepitud hüvitist hageja poolt eridisainiga vaipade soetamisega seotud kulutuste katmiseks. Hagejale tekkis kahju sellega, et ta on teinud kulutusi (tootmise kulud, disainimise kulud, trükkimise kulud jms) kostjale spetsiaalse logoga vaipade soetamiseks ja kostja nimetatud kulutusi ei kompenseeri. Pooled on lepingus kokku leppinud, et disain- ja erimõõtu vaipade tootmis-, disain-, trükkimise- jms kulude katteks on lepingu lõpetamisel hüvitise määr vastavalt vaipade vanusele 0-100 %. Kostja oli teadlik lepingut sõlmides, et kui ta soovib lepingu lõpetada kas siis enne 12 kuud, peab ta hüvitama vaipade maksumuse 100% või kui 13-24 kuu jooksul, siis 65% ja kui soovib lepingu lõpetada 25-36 kuu pärast, on vaipade hüvitis 40%. Alates 37 kuust oleks kostja saanud lepingu lõpetada ja vaibad tagastada nii, et hüvitist maksma ei oleks pidanud.
21.11.Kostja vastuväitel ei ole hagejal kahju tekkinud. Vaibad on peaaegu kasutamata ja hageja valduses. Tegemist oli nn disainvaipadega seetõttu, et seal peal oli muster, ühtegi logo vaipadel polnud. Sarnaseid vaipu on võimalik kasutada ka mujal ning tegemist ei ole nii defitsiitse kaubaga nagu hageja püüab seda näidata – ilmselt on sarnased vaibad kasutuses mujalgi klubides, pubides ning restoranides. Kostja hinnangul ei ole täidetud ükski kahjuhüvitamise eeldus: kahju pole tekkinud, kostja pole rikkunud mingit kohustust, antud juhul säilisid hagejale vaibad, mida ta saab edaspidi kasutada ning nende eest raha tasumine täiendavalt tähendaks hageja alusetut rikastumist, olukorras kus hageja ei pea vaipu välja rentima, neid vahetama ega hooldama. Puudub ka põhjuslik seos väidetava kahju tekkimise ja välja mõeldud lepingu rikkumise vahel.
21.12.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
21.13.Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid lepingus (p 2) sõnaselgelt kokku leppinud, et kostja peab lepingu lõpetamisel hüvitama disain- ja erimõõtu vaipade tootmis-, disain-, trükkimise- jms kulud. Lepingu punkti 2 sisaldab hüvitist vaiba kaotamise/mitte tagastamise korral, kuid konkreetselt ei ole välja toodud, mis juhtudel tuleb lepingu lõpetamisel tasuda hüvitist vastavalt vaiba vanusele. Hageja viidatud olukordi lepingu punkt 2 ei sisalda, st et hüvitada tuleb vaipade tootmis-, disain-, trükkimise- jms kulud. Kostja ei ole vaipasid hävitanud, kaotanud ega takistanud hagejal vaipades otsest valdust tagasi saamast. Kohus leiab, et kuna kostja on hagejale vaibad tagastanud (selle üle vaidlus puudub), siis ei ole saanud hagejale kahju tekkida. Kostja on tasunud hagejale üüri kokkulepitud ulatuses ja on hagejalt üüritud esemed hagejale tagastanud ja alusetu on nõuda nende väärtuse hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üksnes kostja tarbeks toodetud vaipadega, mida mujal kasutada ei saa. Kostja on välja toonud, et tegemist oli nn disainvaipadega seetõttu, et seal peal oli muster, ühtegi logo vaipadel polnud ning sarnaseid vaipu on võimalik kasutada ka mujal. Kostja esitas sarnaste vaipade kohta fotod.
21.14.Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivise- ja sissenõudekulude nõue.
21.15.Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamise seisukohast tähendust, millal poolevaheline leping lõppes, kuna pooled saavutasid kokkuleppe üüri tasumises pooles ulatuses ja hagejal ei ole tekkinud kahju.
22.Menetluskulud
22.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
22.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
22.3.Taotluse järgi on kostja kandnud kulusid õigusabile summas 1154 eurot+km. Õigusabi tunnihind on 120 eurot + km. Õigusabi on osutatud 9 tundi ja 37 minutit. Kostja taotleb nende hüvitamist käibemaksuta summas.
22.4.Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on lahendis 2-19-10324 selgitanud, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
22.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja teostatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi osutamisele on kulunud 9 tundi ja 37 minutit, mis ei ole ülemäärane. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund + km, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Kostjale tuleb välja mõista kulud käibemaksuta summas, so 1154 eurot.
22.6.Kostja on palunud kohustada hagejat tasuma kostjale hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus rahuldab taotluse.
22.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.