Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

teatada oma isikukood ja pangaarve raha ülekandmiseks. Kostja keeldus andmete esitamisest ja oli vastu kirjaliku lepingu sõlmimisele. Hiljem kostja teatas oma isikukoodi ja nõustus kirjaliku töövõtulepingu sõlmimisega. 27. augustil 2020 sõlmiti töövõtuleping nr. 20/4. Nimetatud lepingu alusel pidi kostja panema kokku mööblit ühel ehitusobjektil ja hageja pidi selle eest tasuma sularahas 240 eurot (220 eurot tehtud tööde eest ja 20 eurot transport). Hageja täitis oma lepingulise kohustuse ja maksis kostjale 27. augustil 2020 kokkulepitud 240 eurot sularahas. Kostja esitas Facebookis avaldatud teates hageja kohta järgmised ebaõiged andmed: 1),,Töötasin nendega ja sain kuidagimoodi kätte viimase raha“. Hageja leiab, et see väide ei vasta tegelikkusele, kuna lepingus kokkulepitud summa sai kostja kätte lepingu sõlmimise päeval 27. augustil 2020. 2) „Palvele teha minuga lõpparve, hakati mult raha välja pressima, muuhulgas tegi seda Edgar Jalonen!“ Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-e 1 tuleb kostja tegevust kvalifitseerida E. Jaloneni isiklikele õigustele kahju tekitamisena. Kuna nimetatud isik on hageja töötaja ja esindaja, mõjuvad ka tema vastu esitatud süüdistused hageja ärimainele. 3) "Ettevõtte omanik ignoreeris mistahes kaebuseid, kuni ma ei hirmutanud, et annan nad üles maksuametile, vaid siis sain raha tagasi". Kostja süüdistused Vladimir Paki (osaühingu seaduslik esindaja) suhtes kaebuste ignoreerimise kohta on tema au ja ärimaine solvamine ning vastavalt VÕS § 1046 lg-e 1, tuleb kostja tegevust kvalifitseerida Vladimir Pakile isiklikele õigustele kahju tekitamisena. Tema vastu esitatud süüdistused mõjutavad hageja ärimainet. 4) Oma postituses saidil süüdistas kostja hagejat kostja vara omistamises ja sellele kahju tekitamises. Hageja eitas kostja selliseid süüdistusi. 5) Kostja avaldas oma teates lugejaid eksitavaid andmeid. Samuti avaldas kostja üleskutse potentsiaalsetele ettevõte klientidele ja töötajatele. Muuhulgas kirjutas kostja järgmist: "ARGE USALDAGE NEID VALELIKKE INIMESI SELLEST ETTEVÕTEST JA KA ETTEVÕTET ENNAST!" Kostja eristas antud tekstiosa jämedas kirjas. Kostjaga sõlmiti ametlik töövõtuleping ja maksti ametlikult välja ka raha. Mõlemad faktid on kinnitatavad vastavate dokumentidega.

MAAKOHTU LAHEND

FIRMAST JA MUUHULGAS KA FIRMAT.“

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et sõlmisid perioodil 17. augustist kuni 20. augustini suulise töövõtulepingu, mis vormistati kirjalikult tagantjärele 27. augustil 2020. Lepingu järgi oli kostja töö sisuks mööbli kokkupanek. Poolte selgituste kohaselt asus tööobjekt Tabiveres. Töö tuli üle anda tellijale akti alusel. Hageja tellijana kohustus tehtud töö eest tasuma kostjale 240 eurot. Samal päeval kui leping vormistati, maksti kostjale välja ka töötasu. Hageja ei ole vaidlustanud, et töövõtulepingu sõlmimisel ja kostjaga suhtlemisel on hagejat esindanud E. Jalonen, kes on nõudnud oma sõnumivahetuses kostjaga 3000 euro tasumist. Samuti ei ole hageja vaidlustanud, et kostja poolt esitatud väljavõte sõnumivahetusest toimus kostja ja E. Jaloneni vahel. Maakohus leidis vastuseks hageja väidetele, mille ümberlükkamist hageja nõudis: 1) „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et kostja ei saanud õigeaegselt kätte oma töötasu.“ Maakohus leidis, et kostja esitatud Facebook postitustes esitatud väidetest saab aru selliselt, et kostjal oli koostöö hagejaga. Kostja sai oma tasu töösuhte lõppedes kätte üksnes siis, kui oli ta ähvardanud hagejat maksuametisse pöördumisega. Kostja palvele tasu välja maksta, hakati temalt raha välja pressima, sh tegi seda E. Jalonen. Maakohus tuvastas kohtule esitatud dokumentide ja poolte seisukohtadest tuleneva alusel: - hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja pani Tabivere koolis kokku mööblit; - tasu tehtud töö eest ja hüvitis sõidukulude eest oli kokku 240 eurot; - leping vormistati kirjalikult tagantjärele 27. augustil 2020 ja samal päeval maksti kostjale nimetatud summa välja; - hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et kostja sai nimetatud lepingu alusel teha tööd üksnes

Failis 8 on näha, et ma palun maksta töö eest ( summa ,kus ei ole sees kütuse raha). Mille peale Edgar ütles, et see raha läheb , et maksta nõudud 3000 euro eest.“ E.Jalonen kirjutab omakorda vastuseks: „Ma teen sulle arve 3000 eurole, anna mulle enda e-mail.“ Sellele vastab kostja: „ Peale seda kui sa lõppetasid meiega töö, ma teen mida tahan ja sul ei ole õigust minult nõuda midagi. Ma tegin selle töö ära, maksa kinni ja pärast mingu küll kohtusse. 21 tunni ja 50 minuti eest + kütuse eest, kokku läbiräägitud makse eest on 235 eurot. Ma ei taha teha tööd inimesega kes ei oska austada teiste inimeste tööd.“ E.Jalonen vastab omakorda arvutusega: „3000-235=2765.“ Seega maakohus tuvastas, et poolte vahel oli vaidlus töötasu suuruse ja väljamaksmise osas alates 21. augustist 2020. Hageja lõpetas ennetähtaegselt kostjaga töövõtulepingu omal algatusel ja pooled vaidlesid alates 21. augustist kuni 27. augustini töötasu suuruse ja selle välja maksmise osas. Kostja kohustus töövõtjana kokku panema Tabivere koolis mööblit, hageja tellijana aga kohustus maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja algatusel lõpetati töövõtuleping kostjaga enne kokkulepitud töö lõpetamist. Teostatud töö osas ei ole hageja kostjale pretensioone esitanud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ütles kostjale lepingu üles 20. augustil 2020, s.o kostja sai tööd teha üksnes kahel päeval 18 ja 19. augustil. Kuna hagejal tellijana kostja tehtud töö osas pretensioone ei olnud, oli kostjal töövõtjana õigus nõuda kokkulepitud tasu, mida ta ka töö lõppedes 20. kuni 21.augustil tegi. E. Jaloneni suhtlusviis kostjaga peetud sõnumivahetuses võis viia kostja arvamusele, et hageja ei soovi talle tasu välja maksta, süüdistades kostjat hageja ja kolmanda isiku vahelise töövõtulepingu lõpetamises. Seega võis ka 21. septembri 2020 postitus tuleneda hageja esindaja kohatust käitumisest sõnumivahetusel kostjaga. Maakohus leidis, et hageja esimene nõue tuleb jätta rahuldamata. 2) Nõue „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton või selle esindaja on välja pressinud kostjalt raha.“ Kostja Facebooki postituse eestikeelsest tõlkest nähtub, et kostjalt raha väljapressimise kohta on kostja märkinud: „Palvele minuga lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima, peamiselt Edgar Jalonen!“ Nimetatud postituse väitest saab aru, et kostja soovis töö lõppedes saada tasu tehtud töö eest, kuid hageja lepingu poolena hakkas hoopis kostjalt raha nõudma, sh nõudis kostjalt raha E. Jalonen. Kuna puudub vaidlus selle üle, et E. Jalonen esindas suhetes kostjaga hagejat, siis E. Jaloneni ja kostja vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et E. Jalonen on nõudnud kostjalt 3000 euro tasumist motiivil, et kostja süü läbi katkes hageja leping kolmanda isikuga. Oma vastuses E. Jalonenile selgitas kostja koheselt, et käsitleb E. Jaloneni nõuet väljapressimisena. Hageja esindaja pidanuks seejärel selgitama kostjale, millest on 3000 euro nõudmine kostjalt tingitud või vabandama kostja eest kohatu käitumise eest. Kuna hageja esindaja seda ei teinud, siis tingiski hageja esindaja käitumine kostja postituse, kus kostja märkis „Palvele minuga lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima ... .“ Antud juhul ei käsitlenud maakohus postituse tõlkes ja hagis märgitud „väljapressimist“ karistusseadustiku § 214 mõistes väljapressimise kui süüteona. Hageja teine nõue tuleb jätta rahuldamata. 3) Nõue „Tunnistada ebaõigeks kostja väiteid, et OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid ja maksis raha välja alles siis, kui kostja oli teda hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit.“ Kostja Facebooki postituse eestikeelsest tõlkest nähtub, et kostja on kaebuste ignoreerimise ja raha väljamaksmise kohta märkinud: „Firma omanik ignoreeris mistahes kaebuseid seni, kuni ma ähvardasin nad maksuametisse kaevata, vaid siis sain raha tagasi.“

Maakohus tugines juba varem tuvastatule. Hageja esindaja käitumine kostjaga suhtlemisel ei olnud kooskõlas hea tavaga, mis eeldab lepingulistes suhetes ja vaidlustes lepingu täitmise üle viisakat käitumist. Maakohus jättis kolmanda nõude rahuldamata. 4) Nõue „„Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton on omastanud kostja vara ja tekitanud kostjale kahju.“ Maakohus märkis, et Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-21-4433, kus kostja esitas hagi hageja vastu talle kuuluva tööriista (trelli) välja andmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses on märgitud samad asjaolud, mis on kostja vastuses, st kostja unustas hageja esindaja autosse talle kuuluva tööriista ja vaatamata hageja esindajaga peetud sõnumivahetusele ei ole tal õnnestunud tööriista tagasi saada. Seega kostja postituses esitatud väiteid ei saa lugeda ebaõigeteks. Hageja esindajaga peetud sõnumivahetusest nähtub, et nende käes on tõesti kostja trell (kostja ja E. Jaloneni sõnumivahetus perioodil 22. oktoobril 2020 kuni 27. oktoobrini 2020). Maakohus oli seisukohal, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. 5) Nõue lükata ümber kostja postituses olev väide „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“ Maakohus leidis, et antud väite puhul ei ole tegemist faktväitega, mille ümberlükkamist saab vastaspool nõuda, vaid kostja väärtushinnanguga kostja ja tema esindaja tegevuse suhtes. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus eelnimetatud nõude rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

hageja teavitas kostjast ebaseaduslikust tegevusest ja hoiatas kostjat pöördumisega õiguste kaitseks kohtusse. Kostja ei ole esitanud kohtule enda väidete tõendamiseks tõendeid. Kostja tegevuse tulemusena kaotas hageja kasuliku tellimuse. Kostja tegeles ebaausa konkurentsiga ning vastuolus hea usu põhimõttega. Tema tegevus aga ei ole kuidagi seotud töötasu väljamaksmise viivitamisega. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega hageja nõuete hindamise osas. Samuti on ebaõiged ja tegelikkusele mittevastavad kohtu järeldused kostja väidete tõenäosuses osas. 1) „... OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid ja maksis raha välja alles siis, kui kostja oli teda hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit.” Maakohus jättis selle nõude rahuldamata. Kostja pidas kirjavahetust vaid E. Jaloneniga. Kostja on esitanud ajavahemikus 21. augustist kuni 27. augustini 2020 ainult ühe teate E. Jalonenile kostja töö eest maksmise teemal ja seda

töölepingulised suhted enne kui kostja oli jõudnud oma töö lõpetada. Hageja ainukeseks argumendiks terve menetluse kestel oli, et E. Jaloneni tegevust ei saa hagejale omistada, mistõttu kostja poolt esitatud väiteid ei vasta tõele. Kostja juhib tähelepanu, et töö eest tuleb tasuda kui töö on tehtud, mitte kui töövõtuleping on allkirjastatud. Seega oli töötasu sissenõutav juba alates 20. augustist 2020. Sõna „väljapressimine“ osas märgib kostja, seda kasutatakse kõnekeeles tihti ning selle tähendus ei ole ainult KarS § 214 sätestatud süütegu, vaid see tähendab millegi nõudmist, ilma et isikul oleks selle nõudmiseks õigus. Täpselt seda E. Jalonen hageja esindajana ka tegi. Kostja on menetluse jooksul selgitanud, et pöördus hageja juhatuse liikme poole telefoni teel ning nõudis raha maksmist ja andis teada, et kui hageja talle väljateenitud tasu ei maksa, siis pöördub kostja maksuameti poole. Seepeale otsustas hageja, et enne tema töötasu ei maksa, kui töövõtuleping on allkirjastatud. Enne töövõtulepingu alusel tehtud tööd tegi kostja hagejale töid lepingut allkirjastamata ja sai töö eest tasu sularahas. Eluliselt on usutav, et maksuametiga hirmutamise peale hageja lõpuks reageeris. Maakohus ei ole eksinud osundades kostja vara ja tekitatud kahju väite rahuldamata jätmisel tsiviilasjale 2-21-4433. Kostja esitas käesolevas asjas vastuhagi, mille maakohus eraldi menetlusse võttis ning milles menetlus käib. Kostja viitas korduste vältimiseks oma seisukohas ka vastuhagile, mistõttu on ka vastuhagis toodud põhjendused ja tõendid käesoleva tsiviilasja juures ning maakohtul oli võimalus ja kohustus eeltoodud seisukohti ja tõendeid analüüsida. Asjaolu, et E. Jalonen tegutses hageja esindajana tuleneb nii asjaolust, et E. Jalonen pakkuks hagejale tööd, mille eest tasus hageja kui ka asjaolust, et E. Jalonen suhtles hagejaga Vaiton Ehitus nimeliselt e-posti aadressilt ning viitas nii mõnelgi korral ettevõttele. Hageja vastutab E. Jaloneni tegevuse eest. Kostja hinnangul ei ole tegemist väite „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!” näol faktiväitega, mis oleks kontrollitav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3) OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid ja maksis raha välja alles siis, kui kostja oli teda hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit. 4) OÜ Vaiton on omastanud kostja vara ja tekitanud kostjale kahju. 5) „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“ Hageja on kogu menetluses tuginenud kostja poolt avaldatule kui ebaõigetele andmetele (seega kontrollitavatele, kohtumenetluses tõendatavatele) ja väidetele. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuigi kostja postitusest ei tulene hageja taotletud väited sõna-sõnalt, saab kostja avaldatud tekstist hageja poolt esitatud väiteid järeldada. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suvel 2020 sõlmitud erinevaid kokkuleppeid, mille kohaselt kostja täitis hageja poolt antud ülesandeid. Hagejat esindas E. Jalonen, kes võttis hagejaga töö pakkumise eesmärgil ühendust. Kostja pidi saama töö eest tasu. Hageja ole varasemas menetluses selgelt tuginenud sellele, et E. Jalonenil ei oleks olnud õigust hagejat esindada ning kirjavahetus E. Jaloneni ja hageja vahel ei puuduta hageja ja kostja vahelist suhet. Hageja ei ole menetluses väitnud, et kostjaga oleks võtnud kontakti lepingu sõlmimise osas hageja teised töötajad. Vastupidi, hageja on otseselt menetluses toonud esile, et E. Jalonen on hageja esindaja (I kd, tl 51). Ringkonnakohus jätab tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel hageja apellatsioonkaebuse väite, mille kohaselt eksisteerisid kaks kokkulepet, üks hageja ja kostja ning teine kostja ja E. Jaloneni vahel. Õiguslikult põhjendamata on hageja väited, mille kohaselt oleks kostja pidanud oma nõuetega pöörduma hageja, mitte E. Jaloneni poole. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et praeguses menetluses ei oma kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel tähtsust see, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või töövõtuleping, samuti töö tegemise asukoht. Hageja esitatud nõue ei ole seotud ka töösuhte lõpetamise ajaga. Kostja on menetluses tõendanud, et tema ja hageja vahel oli kirjavahetus tasu saamise kohta, samuti seda, et hageja esindaja nõudis kostjalt 3000 euro tasumist (I kd, tl 80jj). Hageja ei ole menetluses sellele vastu vaielnud. Hageja 9. aprilli 2021. a menetlusdokumendi kohaselt teatab hageja esindaja E. Jalonen „kostjal tuvastamata isiku või ettevõtte ees olevast võlast summas 3000,00eur“. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja sõnastusest aru saada, et hageja on rahalise nõude kostja vastu esitanud. Ka apellatsioonkaebuses kinnitab hageja, et ta heitis kostjale ette ebaseaduslikku tegevust. Apellatsioonkaebuse p-s 4.1.1.tsiteerib hageja kostja

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.