Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

19.augustil 2020. a. lõpetas A. D. objektil oma töö. Selleks, et OÜ Vaiton saaks täita oma osa kohustustest, palus hageja kostjat teatada oma isikukood ja pangaarve raha ülekandmiseks. Kostja keeldus esitamast hagejale lepingu sõlmimiseks vajalikke andmeid ja raha ülekandmiseks vajalikku pangaarve numbrit. Samuti oli A. D. vastu kirjalikus vormis lepingu sõlmimisele. Poolte vaheliste läbirääkimiste käigus sai selgeks, et A. D. ei taha sõlmida lepingut OÜ-ga Vaiton, vaid tahab saada sularaha. Seejuures vormistamata mingeid dokumente. Hilisemalt A. D. teatas oma isikukoodi ja nõustus kirjaliku töövõtulepingu sõlmimisega. Kokkulepitud summa (240 eurot) maksti kostjale välja sularahas. Kuid raha üleandmise fakt oli dokumentaalselt fikseeritud. (lisa 5) 27.augustil 2020. a. sõlmiti hageja ja kostja vahel töövõtuleping nr 20/4. Nimetatud lepingu alusel pidi A. D. panema kokku mööblit ühel ehitusobjektidest (lepingu § 1.1.). Vastavalt lepingu § 5.1. sätetele pidi kostja saama töö eest rahalist tasu summas 220,00 eurot. Samuti pidi ettevõte talle maksma transpordikulud summas 20,00 eurot. Niisiis moodustas kostjale makstav üldsumma 240 eurot. (lisa 4). OÜ Vaiton täitis oma lepingulise kohustuse ja maksis kostjale töö eest kokkulepitud tasu. 27.augustil 2020. a. sai kostja kätte 240,00 eurot. (lisa 5) Kostja esitas hageja kohta ebaõiged andmed: 1) Asja asjaolusid arvestades teatab hageja, et kostja taoline väide «töötasin nendega ja sain kuidagimoodi kätte viimase raha», ei vasta tegelikkusele. (lisa 2) Lepingus kokkulepitud summa ja hüvitise sai kostja kätte samal päeval, s.t. 27.08.2020. Kokkulepitud summa (240 eurot) maksti kostjale välja sularahas. Kuid raha üleandmise fakt oli dokumentaalselt fikseeritud. (lisa 5) 2) Tegelikkusele ei vasta ka kostja järgmine väide: „Palvele teha minuga lõpparve, hakati mult raha välja pressima, muuhulgas tegi seda E. J.!“ (lisa 2) Hageja leiab, et E. J.i, kui osaühingu esindaja vastu esitatud süüdistus väljapressimises on tema au ja ärimaine laimamine. Ning vastavalt VÕS § 1046 lg 1 sätetele tuleb kostja tegevust kvalifitseerida E. J. isiklikele õigustele kahju tekitamisena. Kuna aga nimetatud isik on OÜ Vaiton töötaja ja selle esindaja, mõjuvad ka tema vastu esitatud süüdistused hageja enda ärimainele. 3) Tegelikkusele ei vasta kostja järgmine väide: "Ettevõte omanik ignoreeris mistahes kaebuseid, kuni ma ei hirmutanud, et annan nad üles maksuametile, vaid siis sain raha tagasi". (lisa 2). Hageja leiab, et kostja süüdistused V. P. (osaühingu seaduslik esindaja) suhtes kaebuste ignoreerimise kohta on tema au ja ärimaine solvamine. Ning vastavalt VÕS § 1046 lg 1 sätetele, tuleb kostja tegevust kvalifitseerida V. Pak isiklikele õigustele kahju tekitamisena. Kuna aga nimetatud isik on OÜ Vaiton töötaja ja selle ametlik esindaja, mõjuvad ka tema vastu esitatud süüdistused hageja enda ärimainele. 4) Oma postituses saidil süüdistas kostja ka ettevõtet OÜ Vaiton tema vara omistamises ja sellele kahju tekitamises. Hageja eitab kostja selliseid süüdistusi. OÜ Vaiton ei ole A. D.i vara endale omistanud, seda enam kahjustanud. 5) Kostja avaldas oma teates andmed, mis võib lugejaid eksitada. Samuti avaldas üleskutse potentsiaalsetele ettevõte klientidele ja töötajatele. Muuhulgas kirjutas kostja järgmist: "ARGE USALDAGE NEID VALELIKKE INIMESI SELLEST ETTEVÕTEST JA KA ETTEVÕTET ENNAST!" (lisa 2) Kostja eristas antud tekstiosa jämedas kirjas, sellega eraldi lugejate tähelepanu rõhutamiseks. Kostjaga sõlmiti ametlik töövõtuleping ja maksti ametlikult välja ka raha. Mõlemad faktid on kinnitatavad vastavate dokumentidega.

17.augustil pakkus E.J. kostjale tööd Tabivere koolis. Kostja oli taas nõus ja alustas tööd 18.08.2020. 19.08.2020 selgus, et kostja on tööobjektil ebaseaduslikult. Tellija ütles lepingu hagejaga üles, sest hageja ei tohtinud kasutada tellija nõusolekuta töö tegemisel kolmandat isikut. Kuna tellija oli kostja tööga rahul, pakkus ta, et kostja võiks siiski töö lõpetada ja tellija oli nõus töö eest kostjale tasuma. Kostja nõustus pakutuga. 20.08.2020 teavitas hageja kostjat, et tööd ei tehta enam ja objekt tuleb vabastada. Kuna kostja oli lubanud tellijale töö lõpetada, siis läks kostja objektile tagasi. Sellepeale saatis E. J. kostjale sõnumi ja nõudis 3000 euro tasumist. Teised Tabivere objektil töötanud töölised said oma töötasu kätte kohe peale töö lõppu. Kostja nõudis hagejalt tasu maksmist teostatud töö eest ja oma tööriista tagastamist, kuid hageja seda ei teinud. 26 või 27.08.2020 helistas kostja hageja esindajale ja palus tasuda tehtud töö eest. Hageja esindaja nõudis kostjalt isikuandmeid. Kostja esitas isikuandmed hageja raamatupidajale ja sai selle tulemusena töötasu kätte.

II KOHTU PÕHJENDUSED

TÄHELEPANU

Firma Vaiton OÜ avaldab siin kirjutise selle kohta, et nad vajavad töötajaid! Ärge uskuge neid, need on veel igavesed rotid! Töötasin nendega ja viimastel päevadel sain vaevu-vaevu kätte. Palvele minuga lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima, peamiselt E. J.! Samuti ei saa kahe kuu vältel tagasi oma tööriista, kuna sama tüübi autosse unustasin selle maha, ta ei ole seda tagastanud. Firma omanik ignoreeris mistahes kaebuseid seni, kuni ma ähvardasin nad maksuametisse kaevata, vaid siis sain raha tagasi, Töövahendi suhtes aga viitab brigadirile, kelle nimi on märgitud antud kirjutises! Tuli pöörduda politseisse vara omistamise, muuhulgas vara rikkumise paragrahvi järgi. ÄRGE USKUGE NEID VALELIKKE INIMESI SELLEST FIRMAST JA MUUHULGAS

KA FIRMAT.

Hageja palus lähtuda lahendi tegemisel kostja avaldatu eestikeelsest tõlkest (16.06.2021 protokoll kell 00: 04:53) 2) Väited, mille ümberlükkamist hageja nõuab: 2.1) „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et kostja ei saanud õigeaegselt kätte oma töötasu.“; 2.2) Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton või selle esindaja on välja pressinud kostjalt raha.“ 2.3) Tunnistada ebaõigeks kostja väiteid, et OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid ja maksis raha välja alles siis, kui kostja oli teda hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit.“ 2.4) „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton on omastanud kostja vara ja tekitanud kostjale kahju.“ 2.5) „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“ 3) pooled sõlmisid perioodil 17-20.august suulise töövõtulepingu, mis vormistati kirjalikult tagantjärele 27.augustil 2020. Lepingu järgi oli kostja töö sisuks mööbli kokkupanek. Poolte

selgituste kohaselt asus tööobjekt Tabiveres. Töö tuli üle anda Tellijale akti alusel. Hageja tellijana kohustus tehtud töö eest tasuma kostjale 240 eurot. Samal päeval kui leping vormistati, maksti kostjale välja ka töötasu. 4) Hageja ei ole vaidlustanud, et töövõtulepingu sõlmimisel ja kostjaga suhtlemisel on hagejat esindanud E. J., kes on nõudnud oma sõnumivahetuses kostjaga kostjalt 3000 euro tasumist. Samuti ei ole hageja vaidlustanud, et kostja poolt esitatud väljavõte sõnumivahetusest toimus kostja ja E.J.i vahel.

4) hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et kostja sai nimetatud lepingu alusel teha tööd üksnes 18-19.augustini ja 20. augustil nõudis hageja, et kostja lahkuks objektilt, so töövõtuleping lõpetati ennetähtaegselt Tellija (hageja) nõudel. 5) kohtule esitatud 21.augustil 2020 sõnumivahetuse tõlkest kostja ja hageja esindaja E.J.i vahel nähtub järgmine (tõlkes esineb rohkelt kirjavigu): E.J. kostjale : „Nüüd sa pead meile raha, umbes 3000 eurot, annan sularahas või kirjutan sulle arve välja? Sest lepingu allkirjastamise kolme isiku protssesis sa läksid ühele poole ja katkestasis kõik.“ Kostja vastab sama päeval: „Need kirjad ma loen nagu väljapressimist, kuna lepingu katkestamise süü ei ole minu. Failis 8 on näha, et ma palun maksta töö eest ( summa ,kus ei ole sees kütuse raha). Mille peale E. ütles, et see raha läheb , et maksta nõudud 3000 euro eest.“ E.J. kirjutab omakorda vastuseks: „Ma teen sulle arve 3000 eurole, anna mulle enda e-mail.“ Sellele vastab kostja: „ Peale seda kui sa lõppetasid meiega töö, ma teen mida tahan ja sul ei ole õigust minult nõuda midagi. Ma tegin selle töö ära, maksa kinni ja pärast mingu küll kohtusse. 21 tunni ja 50 minuti eest + kütuse eest, kokku läbiräägitud makse eest on 235 eurot. Ma ei taha teha tööd inimesega kes ei oska austada teiste inimeste tööd.“ E.J. vastab omakorda arvutusega: „3000-235=2765.“ Seega kohus tuvastas, et poolte vahel oli vaidlus töötasu suuruse ja väljamaksmise osas alates 21.augustist 2020. Kokkuvõttes kohus tuvastas, et hageja lõpetas ennetähtaegselt kostjaga töövõtulepingu omal algatusel ja pooled vaidlesid alates 21.augustist kuni 27 augustini töötasu suuruse ja väljamaksmise osas, mil kostjale tasu välja maksti. Hageja nõue „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et kostja ei saanud õigeaegselt kätte oma töötasu“ tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 635 lg.1 kohaselt kohustus kostja töövõtjana kokku panema Tabivere koolis mööblit, hageja tellijana aga kohustus maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja algatusel lõpetati töövõtuleping kostjaga ennekokkulepitud töö lõpetamist. Teostatud töö osas hageja ei ole kostjale pretensioone esitanud. VÕS § 655 lg.1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ütles kostjale lepingu üles 20.augustil 20202, s.o kostja sai tööd teha üksnes kahel päeval 18 ja 19.augustil. Kuna hagejal tellijana kostja tehtud töö osas pretensioone ei olnud, oli kostjal töövõtjana õigus nõuda kokkulepitud tasu, mida ta ka töö lõppedes 20-21.augustil tegi. Maakohus leiab, et hageja esindaja E.J.i suhtlusviis kostjaga peetud sõnumivahetuses, võis viia kostja arvamusele, et hageja ei soovi talle tasu välja maksta, süüdistades kostjat hageja ja kolmanda isiku vahelise töövõtulepingu lõpetamises. Seega võis ka 21.09.2020 postitus tuleneda hageja esindaja kohatust käitumisest sõnumivahetusel kostjaga.

„Palvele minuga lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima, peamiselt E. J.!“ Vene keeles „На просьбу расплатится с меня начали вымогать деньги, в частности E. J.!“ Nimetatud postituse väitest saab aru, et kostja soovis töö lõppedes saada tasu tehtud töö eest, kuid OÜ Vaiton lepingu poolena hakkas hoopis kostjalt raha nõudma, sh nõudis kostjalt raha

E.J..

Kuna puudub vaidlus selle üle, et E.J. esindas suhetes kostjaga hagejat, siis E.J.i ja kostja vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et E.J. on nõudnud kostjalt 3000 euro tasumist motiivil, et kostja süü läbi katkes hageja leping kolmanda isikuga. Oma vastuses E.J.ile selgitas kostja koheselt, et käsitleb E.J.i nõuet väljapressimisena. Hageja esindaja pidanuks seejärel selgitama kostjale, millest on 3000 euro nõudmine kostjalt tingitud või vabandama kostja eest kohatu käitumise eest. Kuna hageja esindaja seda ei teinud, siis tingiski hageja esindaja käitumine kostja postituse, kus kostja märkis „Palvele minuga lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima ... .“ Antud juhul ei käsitle kohus postituse tõlkes ja hagis märgitud „väljapressimist“ Karistusseadustiku § 214 mõistes väljapressimise kui süüteona. Hageja nõue „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton või selle esindaja on välja pressinud kostjalt raha“ tuleb jätta rahuldamata.

kuuluva tööriista ja vaatamata OÜ Vaiton esindajaga peetud sõnumivahetusele, ei ole tal õnnestunud tööriista tagasi saada. Seega kostja postituses esitatud väiteid ei saa lugeda ebaõigeteks. OÜ Vaiton esindajaga peetud sõnumivahetusest nähtub, et nende käes on tõesti kostja trell (kostja ja E.J.i sõnumivahetus perioodil 22.10.2020 kuni 27.10.2020. Maakohus on seisukohal, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1, 2 järgi on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus (RÕS § 21 lg 3). RÕS § § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 3. lause alusel kehtestatud Justiitsministri 26.07.2016.a määruse nr 16, 18.09.2020 kehtima hakanud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 10 lg 3 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Tasu ja kulude korra p 17 lg 1 ja 2 järgi, riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud. Hüvitatakse üksnes riigi õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud. Riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Tasu ja kulude korra § 151 lg 1 p 3 kohaselt kui riigi õigusabi osutamise koht tsiviilasja kohtueelses menetluses, tsiviilkohtumenetluses, haldus- ja halduskohtumenetluses, rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda, 25 eurot, kui vahemaa on 101-150 kilomeetrit. Tasu miinimummääraks jääb poole tunni tasu. Minutipõhine arvestus rakendub, kui miinimummäär on ületatud ja sel juhul arvestatakse tasu järgmiselt. RÕA osutamise aeg minutites * tasumäär, mis jagatakse 30-ga ning ümardatakse järgmise täiseuroni. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja hüvitamise korra § 1 lg 11 kohaselt kui toiming kestab vähem kui 30 minutit, arvestatakse riigi õigusabi osutamisel väljaspool advokaadibürood tasu käesoleva määruse §-s 5 sätestatud miinimummääras. Tasu arvestamisel elektroonilise dokumendiga tutvumise, dokumendi koostamise või esitamise, büroos või sidevahendi abil isikuga suhtlemise või muu riigi õigusabi osutamise eest, kui toiming tehakse sidevahendi abil või advokaadibüroost lahkumata, tasu miinimummäära ei kohaldata. Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks (korra § 1 lg 10). Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaadi abil tsiviilasja kohtulikuks ettevalmistamiseks kokku 511 minutit. Riigi õigusabi korras osutatud toimingute tasu on 469 eurot, millele lisandub tasu sõidule kulutatud aja eest (22.04.2021) 25 eurot, kokku tasu 494 eurot, millele lisandub käibemaks 98.80 eurot, kokku koos käibemaksuga 592.80 eurot. Tasule lisanduvad sõidukulud 39 eurot, millele lisandub käibemaks 7.80 eurot, kokku 46.80 eurot. Tasu ja kulud kokku 639,60 eurot. Kohus leiab, et esindaja kulud summas 639,60 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud, mõistlikud ja asja lahendamiseks vajalikud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.