2-19-133109
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist
Jekaterina Kozlova
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2022, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-133109
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O A vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (e-post: [email protected]) Kostja: O A (IK XXX; elukoht XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas hagi O A vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 24.01.2020 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse milles teatas, et kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-15581, O A ja J A avaldus võlgade ümberkujundamiseks. Kostja esitas 27.07.2020 taotluse tsiviilasja 2-19-133109 menetluse peatamiseks. Hageja oli nõus menetluse peatamisega. Kohus peatas 13.08.2020 määrusega menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-15581, O A ja J A avaldus võlgade ümberkujundamiseks, menetluse lõppemiseni. 21.12.2021 jõustus tsiviilasjas nr 2-18-15581 võlgade ümberkujundamise määrus ning kohus küsis menetlusosalistelt seisukohti menetluse jätkamise osas. Hageja esitas taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 3 alusel. Kohus uuendas 10.01.2022 asjas menetluse ning küsis hageja seisukohta, millisel alusel soovib hageja hagi läbi vaatamata jätmist või kas hageja soovib hagi tagasi võtta. Kohus palus ka kostjalt seisukohta hagi läbi vaatamata jätmise kohta ja palus esitada menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 11.01.2022 seisukoha, milles palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja analoogia korras PankrS § 42 lg 2 alusel. Kostja seisukohta ei esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja hageja taotlusega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-18-15581 on kinnitatud kostja suhtes ümberkujundamiskava ning määrus jõustus 21.12.2021. Ümberkujundamiskava puudutab ka käesolevas kohtumenetluses esitatud nõuet. Tulenevalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest (VÕVS) § 31 lg-st 1 ei saa esitada ümberkujundamiskava kehtivuse ajal hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 29 lg 4 ls 1 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Käesoleva tsiviilasja menetluses olev nõue on hõlmatud kehtiva ümberkujundamiskavaga ja seega hageja nõude kohta on praegu olemas täitedokument. TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist TsMS § 423 lg 1 p 4 kirjeldatud olukorraga, mis on aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele. Sisuliselt on praegu hageja nõue juba rahuldatud teises menetluses. Kui kostja ümberkujundamiskava ei täida, siis võidakse kava tühistada, sellisel juhul on hagejal võimalik pöörduda uuesti hagiga kohtusse, samuti pole välistatud võlgniku suhtes pankrotimenetluse alustamine. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, seega kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.