Vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, epost: [email protected])
(e-post:
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Aktiva Finants hagi J. Š.i vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. J. Š.ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1.OÜ Aktiva Finants esitas 04.11.2020.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. Š.ilt võla nõudes. Kohus tegi 10.11.2020.a. võlgnikule makseettepaneku, millele esitati 23.11.2020.a. vastuväide. Pärnu Maakohtu 07.12.2020.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagiavalduse. Kohus saatis 27.01.2021 kirjaga Rakvere x kodule aadressil xxx kostjale J. Š.ile hagimaterjalid. Rakvere x kodu poolt võttis dokumendid 01.02.2021 vastu juhataja ja teatas maakohtule, et J. Š.ile on kohtudokumendid edastatud, kuid J. Š. ei ole võimeline kohtudokumentide kättesaamise kohta allkirjaga kinnitust andma. XXX Kohtumäärus jõustus 24.07.2021.a. 11.08.2021.a. uuendas kohus menetluse, saatis hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale Kohila Vallavalitsusele ja andis tähtaja vastuse esitamiseks hageja võlanõudele. Kohila Vallavalitsus taotles kohtult riigi õigusabi määramist J. Š.i huvide esindamiseks. 15.09.2021.a. määras kohus J. Š.ile riigi õigusabi korras esindaja käesolevas tsiviilasja menetluses. Kostjat esindab vandeadvokaat Leino Biin.
HAGIAVALDUS
2.Hagiavalduse kohaselt viibis J. Š. SA-s Raplamaa Haigla hooldusravil, mille eest esitati talle tasumiseks arve kogusummas 602, 89 eurot (SA Ralpamaa Haigla arve nr LD 0740060). Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli olemas SA Raplamaa Haigla arvel. Arve on tasumata. Kostja võttis endale lepingu sõlmimise kohustuse SA Raplamaa Haigla osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitaud arvetele. Nimetatud arve tasumata jätmisega on kostja jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. SA Raplamaa Haigla on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale arve teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas SA Raplamaa Haigla teenuseid nende eest tasumata.
3.SA Raplamaa Haigla loovutas 07.11.2017 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on edastatud teatis nõuete loovutamise kohta. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. Näiteks suulise nõude loovutamise lepingu korral ongi ainsaks tõendiks nõude loovutamise kohta senise võlausaldaja kinnitus. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
Kostjale on kohtuvälises menetluses korduvalt saadetud meeldetuletusi, vaatamata millele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 p 2 sätestatut. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulu on kokku 40 eurot.
5.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 179, 86 eurot ja viivist, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, TsMS § 367 alusel. Vastavalt SA Raplamaa Haigla tingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid põhivõlalt 602,89 eurot arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk alates 28.06.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 12.01.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Kostja on olnud viivituses 1294 päeva. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 170,86 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule (13.01.2021) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnista, leiab, et see on alusetu, tõendamata ja tuleb seetõttu jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on eakas inimene, kellele on seatud eestkoste. Kostja ei tea või ei mäleta, et temal oleks mingid varalisi kohustusi SA Raplamaa Haigla või hageja ees. TsMS § 363 on sätestatud nõuded hagiavalduse sisule. Muu hulgas peab hagiavaldus sisaldama tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevad asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kostja on seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 p 3 sätestatud nõuetele: Hagiavalduse kohasel oli kostjaga sõlmitud leping, millega kostja võttis kohustuse SA Raplamaa Haigla osutatud teenuste eest tasuda vastavalt arvetele. Hageja väidetavat lepingut tõendina hagiavaldusele ei ole lisatud. Väidetva lepingu olemasolu on tõendamata.
Haginõude aluseks olevat lepingut hageja isegi ei kirjelda. Märgitust tulenevalt ei ole teada, millal ja kellega ning millises vormis väidetav leping sõlmiti. Teada ei ole, millal kostjale hooldusraviteenust osutati. Teada ei ole, millise konkreetse teenuse ning millise tariifi või hinnakirja järgi kostjale väidetavalt arve on esitatud. Paljasõnaline ja tõendamata on väide, et kostja on võtnud lepingus kohustuse tasuda teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Hageja esile toodud hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Hagiavalduse p 2.1 kohaselt on haginõude aluseks SA Raplamaa Haigla arve nr LD0740060 kogusummas 602,89 eurot. Arvest ei nähtu ja ei ole võimalik aru saada, millise hooldusravi perioodi eest arve on esitatud. Arve sellisel kujul ei ole vähimalgi määral kontrollitav. Esitatud arvega LD0740060 ei ole kostja võlakohustust võimalik tõendada, sest nn arvele on tehtud märge 602,89 euro tasumise kohta 2017. 11.06 09:38:42.
Kostja väitetav võlakohustus summas 602,99 eurot on täidetud / tasutud 06.11.2017.a Järelikult 07.11.2017 kui võidetavalt nõue loovutati hagejale, puudus loovutajal nõue kostja vastu, sest väidetav kostja kohustus oli selleks ajaks täidetud. Hageja ei ole esitanud ei väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks kostja kohustuse enne nõude omandamist ise täitnud;
7.Hagiavalduse kohaselt on tegemist lepingust tuleneva kohustusega tasuda vastavalt esitatud arvetele. Lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumistähtaja kulg algab TsÜS § 147 lg 1 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega. Hagiavalduse kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 28.06.2017 ja märgitud kuupäevast on hageja arvestatud viivist. Avaldus maksekäsu kiirmenetluses esitati 04.11.2020. Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõude aluseks olevat lepingut siis ei ole teada ega tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokku lepitud nõude muutumine sissenõutavaks arve esitamisega. Kostja esitab nõudele aegumise vastuväite.
8.Hagiavalduse kohaselt on SA Raplamaa Haigla loovutanud 07.11.2017 nõuded kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise (omandamise) lepingut, vaid soovib hagiavalduse kohaselt nõude omandamist tõendada teatisega nõude loovutamise kohta. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
10.Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue SA Raplamaa Haigla ja J. Š.i vahel sõlmitud hoolduslepingust ning selle alusel kostjale esitatud ning tasumata arvest LD 0740060.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub tõendite esitamise kohustus menetlusosalistel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
12.Hoolduslepingut hageja esitanud ei ole. 12.1 Vastavalt VÕS § 758 lg 1 hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tulenevalt VÕS § 759 loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes ning teatud ulatuses on võimalik kohaldada käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (Riigikohtu 26.09.2019.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-1366/20) Tervishoiuteenuse osutaja nõue võib olla käsitatav ka käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja mõistliku tasu maksmise nõudena VÕS § 1023 lg 1 ja 2 alusel. Kus soodustatu kiidab asjaajamise heaks või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2) (Riigikohtu 13.06.2018.a lahend tsiviilasjas nr 2-15-123028/39) 12.2 Kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse (sh hooldusteenuse) osutamise alustamisega ning ka käsunduslepingu regulatsioon ei sätesta lepingu kohustuslikku vorminõuet, võis pooltevaheline (st haigla ja patsiendi vaheline) leping olla sõlmitud suuliselt. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hageja ei peaks tõendama võlasuhte olemasolu (lepinguliste suhete olemasolu), lepingutingimusi, millised olid poolte lepingust tulenevad kohustused ja kostja väidetavalt täitmata kohustuse suurus. Ainuüksi arve esitamisest kostjale tasumise kohustust ei teki, seega ei saa arve esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja midagi tasuma. Kohus on eeltoodule juhtinud hageja tähelepanu 05.11.2021.a. saadetud nõudekirjas, millega kohus andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja esindaja sai kohtu kirja kätte 08.11.2021.a (kinnitus AET-is), kuid sellele ei reageerinud. 12.3 Hagiavaldusele lisatud SA Raplamaa Haigla 26.06.2017.a. arve nr LD 0740060 kohaselt tuleb patsiendil tasuda hooldusravi eest 602,89 eurot. Samal arvel on märge tasumise kohta: tasutud 06.11.2017.a. pangaülekandega 602,89. Seega märgib kostja õigesti, et kui hagiavalduse kohaselt loovutas SA Raplamaa Haigla väidetava nõude 07.11.2017.a OÜ-le Aktiva Finants, ei saanud 07.11.2017.a seisuga SA-l Raplamaa Haigla olla enam nõuet kostja vastu mida loovutada ega OÜ-l Aktiva Finants omandada. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et oleks väidetava nõude omandajana tasunud ise arve SA-le Raplamaa Haigla.
13.Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite ja leiab, et hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotluse (TsÜS § 143)l. Vastavalt TsÜS § 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Hagiavalduse kohaselt on tegemist lepingust tuleneva kohustusega tasuda vastavalt esitatud arvetele. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumistähtaja kulg algab TsÜS § 147 lg 1 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 3). Kostja leiab, et kuivõrd hageja ei ole esitanud nõude aluseks olevat lepingut siis ei ole teada ega tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokku lepitud nõude muutumine sissenõutavaks arve esitamisega. Kohus nõustub sellega.
Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul nõude aegumistähtaega hakata lugema alates arve tasumise tähtajast (järgnevast päevast, TsÜS § 135 lg 1) ehk alates 27.06.2017.a. kuna arve tasumise tähtaeg oli 26.06.2017.a Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 04.11.2020.a ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja saabumist (27.06.2020). Kohus nõudis eespool viidatud kirjas hagejalt seisukohta ka kostja esitatud aegumise vastuväitele, kuid hageja seda ei teinud. Seega tuleb kohtu hinnangul jätta hagi rahuldamata, kuna nõue on aegunud.
14.Isegi kui nõustuda sellega, et käesoleval juhul saab kohaldada aegumistähtaja arvestamisel TsÜS § 147 lg 3, millest tulenevalt ei ole nõue aegunud ja hagejal nõue eksisteerib, saab kostja keelduda kohustuse täitmisest kuna hageja ei ole tõendanud, et on kostjale nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Tulenevalt VÕS § 172 võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise teate kättetoimetamist kostjale. Ainuüksi kirjade edastamine ei tõenda, et teavitus oleksid saajani jõudnud. Nõude loovutamisest kostjale teatamiseks ei saa kohtu hinnangul pidada teadet nõude loovutamise kohta, mis on allkirjastamata. Ka hageja esitatud nõudekirjad, mis on adresseeritud kostja aadressidele ei tõenda kirja jõudmist saajani. Vastavalt VÕS § 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesoleval juhul ei ole tõendatud loovutamise teate jõudmine võlgniku / kostjani. Kohtu hinnangul on kostjal õigus keelduda tema ja SA Raplamaa Haigla vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale ning nõue tuleb ka seetõttu jätta rahuldamata.
15.Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna alusetu on hageja esitatud põhinõue, ei ole vajadust käsitleda kõrvalnõudeid Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määras 15.09.2021.a. määrusega J. Š.ile riigi õigusagi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. J. Š.ile määratud esindaja tasu ja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.