Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits
OÜ
hagi
X
vastu
võla
Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja advokaat Deivi Vaht Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 24.05.2021 otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Välja mõista X-lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks 634 eurot. Themis Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus rahuldada. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-16891 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 16.11.2020 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 458,33 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 31,67 eurot ja kahjuhüvitise 144 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 18.01.2018 Y (endine võlausaldaja) ja kostja laenulepingu, mille p 1.1 alusel andis endine võlausaldaja kostjale laenu 500 eurot, kohustusega tagastada see koos 400-eurose intressiga. Laenusumma kanti endise võlausaldaja poolt kostja palvel C pangakontole. Laenulepingu p 1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma intresse arvestusega 6,7% laenusummalt kuus ja laenulepingu p 1.3 järgi kohustus kostja tagastama laenusumma koos lisanduvate intressidega vastavalt laenulepingu p-s 1.3.1 kokkulepitud maksegraafikule. Viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 15.01.2019.
3.Kostja ei ole kokkulepitud maksegraafikut kohaselt täitnud. Kostja on olnud pidevas makseviivituses, mistõttu on endine võlausaldaja rakendanud kostja suhtes viivist vastavalt laenulepingu p-s 1.4 kokkulepitule, s.o 0,5% kalendripäeva kohta. Kostja on tasunud kokku 910 eurot, kuid seda olulise hilinemisega, mistõttu on kostja tasunud endisele võlausaldajale kokkuvõttes nõutust vähem. Viivist on arvestatud põhimõttel, et see ei ületaks põhinõuet. Tasutud summast on arvestatud 500 eurot viivise katteks, 368,33 eurot intressideks ja 41,67 eurot põhivõla tagastuseks. Seega on tasumata intresse 31,67 eurot ja põhivõlga 458,33 eurot.
4.03.11.2020 loovutas endine võlausaldaja hagejale laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Nõude loovutamisest hagejale on kostjat teavitatud. 04.11.2020 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõude loovutamise teatise, millele järgnes 05.11.2020 võlanõude saatmine. Kostja esitas võlanõudele vastuväite. Hageja on kontrollinud kostja poolt endisele võlausaldajale tehtud laekumisi ning nende vastavust laenulepingule. Kostja ei ole oma kohustusi endise võlausaldaja ees täitnud, mistõttu on kostja väide kohustuse täitmise kohta alusetu. Hageja nõuab laenusumma tagastamist koos lisandunud kõrvalnõuetega.
5.Hageja kasutas oma õiguste maksma panekuks õigusabi, mistõttu tekkis kohtueelne õigusabikulu 144 eurot, mis seisnes asjaolude analüüsimises, arvutustabeli koostamises ja kostjale nõude esitamises (1,25 töötundi). Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja on laenulepingust tulenevad kohustused endise võlausaldaja ees täitnud. Kostja on 03.11.2020 seisuga tasunud endisele võlausaldajale kokku 910 eurot. Endine võlausaldaja ei rakendanud kostja suhtes viivist, seega ei ole viivise nõudmise õigust ka hagejal. Tegemist on kujundusõigusega, mida ei ole võimalik loovutada. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane on esitada novembris 2020 viivise nõue 15.02.2018 ja järgmiste makseviivituste kohta. Kuna kostjalt ei ole kunagi viivist nõutud, tuleb viivist vähendada nullini võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 alusel.
2-20-16891
8.Kostja ei nõustu ka kahjuhüvitise nõudega. Hagejal ei saanud teenustasu kulu tekkida, kuna Tanel Riivits on tegev nii Themis Õigusbüroo OÜ-s kui Riivits legal&finance OÜ-s. Nõude sai kostja vastu esitada ka analüüsimata, kuivõrd hageja analüüsis nõuet nõude omandamisel. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus jättis 24.05.2021 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud riigi kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.
10.Maakohtus puudus vaidlus selles, et endine võlausaldaja andis 15.01.2018 sõlmitud laenulepingu alusel kostjale laenu 500 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 15.01.2019. Samuti puudus vaidlus, et endine võlausaldaja loovutas 03.11.2020 nõudeõiguse hagejale ja nõude loovutamisest on kostjat teavitatud.
11.Maakohus tuvastas, et laenulepingu p-s 1.3.1 leppisid pooled kokku võla tasumise maksegraafiku selliselt, et laenu igakuine osamakse oli 75 eurot, mis koosnes intressist 33,33 eurot ja põhiosast 41,67 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg koos intressidega oli 15.01.2019. Kostja kohustus tasuma intressina 400 eurot ja laenu 500 eurot, võlgnevuse kogusumma oli 900 eurot.
12.Kohtu hinnangul ei ole hagejal kostja vastu nõuet, sest kostja on hageja poolt nõutud laenusumma koos intressidega tasunud. Maakohus tuvastas, et kostja on endisele võlausaldajale tagastanud laenu koos intressidega kokku 905 eurot, tuginedes järgmistele tõenditele: • 18.01.2018 kostja sai 500 eurot laenu, tõendab Y konto väljavõte; • AS SEB Pank maksekorraldused tõendavad, et kostja on laenu tagastanud: 5x75 eurot kuupäevadel 12.02.2018, 19.04.2018, 18.05.2018, 21.06.2018, 22.07.2018 ja 9x5 eurot kuupäevadel 06.11.2019, 03.01.2020, 01.07.2020, 03.04.2020, 25.05.2020, 04.06.2020, 03.07.2020, 04.09.2020, 05.10.2020; • Swedbank AS kontoväljavõte tõendab, et kostja eest on W laenu tagastanud 100 eurot 02.11.2020 ja 385 eurot 03.11.2020.
13.Maakohus tuvastas, et laenulepingu ülesütlemise korral on laenulepingu p-s 2.1 pooled kokku leppinud, et esmalt loetakse laekunuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel jooksev viivis, seejärel intressid ja lõpuks laenu põhiosa. Sellest põhimõttest kantuna on võlausaldaja laekumisi arvestanud. Hageja leiab, et vähem on laekunud intressideks 31,67 eurot ja põhiosaks 458,33 eurot, kuna laekunud rahast tasus kostja esmalt viiviseks 500 eurot, intressideks 368,33 eurot ja põhiosaks 41,67 eurot.
14.Maakohus leidis, et hageja käitumine kostja suhtes on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane vastavalt VÕS §-dele 6 ja 7, kuna hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane on juba rahuldatud nõude teistkordne sissenõudmine ja sellele viivise lisamine. Samuti saab arvestada võrreldes põhivõlaga (500 eurot) suhteliselt suurt intressi (400 eurot) ja seda, et kostja on intressi ja laenuraha täies ulatuses tasunud.
15.Maakohtu hinnangul taandub kogu vaidlus viivise nõudele. Arvestuslik viivis kogu laenuperioodi kohta on kokku 1269,60 eurot, mida hageja on vähendanud 500 euroni. Kohus tuvastas, et laenulepingu p-s 1.4 on hageja ja kostja leppinud kokku viivises 0,5% päevas iga osamakse tasumisega viivitatud kalendripäeva kohta. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma osamaksed hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.
2-20-16891
16.Maakohus möönis, et kostja on jätnud oma maksekohustused õigeaegselt täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega võlgniku suhtes. Novembris 2020 esitada viivise nõue 15.03.2018 ja järgmiste makseviivituste eest on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes võinuks hageja tõstatada kohe peale esimese maksega viivitamist laenu tagastamise küsimuse ja selgitada laenajale, et laenulepingust tulenevate maksete õigeaegselt tasumata jätmisel võivad laenusaajale olla tõsised tagajärjed (sh kohustus tasuda viivist jne). Endine võlausaldaja ei ole kordagi hoiatanud kostjat lepingu ülesütlemisega seoses kohustuse rikkumisega. Õigeaegse ja kohase teabe saamisel oleks kostja saanud paremini hinnata laenulepinguga seotud kohustuste ja kulude kogumahtu ning ühtlasi koos hagejaga võlasuhte üle vaadata, et saavutada laenulepingu kohane täitmine optimaalsete kuludega.
17.Kostja on palunud viivist vähendada 0 euroni, kuna see on tema hinnangul ebamõistlikult suur, arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul on kostja majanduslik olukord halb ja seda kinnitab kostja poolt menetluses esitatud menetlusabi taotlus, mille kohus rahuldas. Kostja on lapsehoolduspuhkusel ja saab riigilt toimetulekutoetust. Kostjaga koos elava W sissetulekuks on pension 161,09 eurot, peretoetus 60 eurot + 38,36 eurot ja elatis 146 eurot. Ainuüksi üürikulu on 500 eurot kuus. Tõendamist on leidnud asjaolu, et viivise vähendamata jätmine võib ilmselgelt mõjuda kostja suutlikkusele toime tulla. Kohus arvestas ka sellega, et hageja on juriidilise isikuna nõude omandanud ning kostja on enda majanduslikust positsioonist tulenevalt hagejaga võrreldes raskemas olukorras. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leidis kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada kostjalt nõutavat viivist 0 euroni.
18.Tulenevalt eeltoodust jäi hagi rahuldamata, mistõttu ei olnud põhjendatud kostjalt välja mõista ka hageja kohtueelseid õigusabikulusid. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui jättis põhjendamata oma järelduse, et kostja on tagastanud laenu koos intressidega, olukorras, kus laenulepingu järgi tuli esmalt lugeda laekunuks maksed viivise ja intressi katteks. Maakohus eiras sellega laenulepingus sisalduvaid tingimusi. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja nõude arvestusega.
21.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, kui asus seisukohale, et hageja käitumine on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane. Hageja ei nõua teistkordset nõude rahuldamist, vaid üksnes põhi- ja intressinõude rahuldamist. Hageja nõuded tulenevad laenulepingust.
22.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja lisas nõudele viivise, ja leidis materiaalõigust rikkudes ekslikult, et viivise nõudmine on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane. Hageja ei ole nõudnud viivist. Arusaamatuks jääb, mille alusel maakohus vähendas tasutud viivise 0ni.
23.Kohtueelsete õigusabikulude osas ei ole otsuses üldse põhjendusi.
24.Otsuses puudub kirjeldav osa, millega maakohus rikkus TsMS § 442 lg 7.
2-20-16891 Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme.
27.Vaidluse lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle ei ole poolte vahel vaidlust: •
• •
endise võlausaldaja Y ja kostja vahel 15.01.2018 sõlmitud laenulepingu täitmiseks sai kostja Y-lt laenu 500 eurot, mis tuli koos intressiga 6,7% kuus (lepingu p 1.2), kokku lepingu perioodi eest 400 eurot, tagastada vastavalt kokku lepitud maksegraafikule (lepingu p 1.3.1.) igakuiste maksetega lõpptähtajaga 15.01.2019, ja laenu tagastamisega viivitamise korral pidi kostja maksma viivist 0,5% päevas (lepingu p 1.4); endine võlausaldaja loovutas 03.11.2020 nõudeõiguse hagejale ja nõude loovutamisest on kostjat teavitatud; kostja tagastas laenu ja tasus intressi viivitusega.
28.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel on laenuleping (VÕS § 396 lg 1) ja kostja oli kohustatud laenuks saadud raha tagastama ja tasuma laenuandjale intressi.
29.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja oli oma kohustuse kohaselt täitnud. Hageja väitel on kostja ise tasunud või on tema eest tasutud 910 eurot, millega nõustus ka kostja, kuid maakohus tuvastas, et tasutud on 905 eurot. Ringkonnakohus lähtub vaidluse lahendamisel poolte poolt esitatust, s.t sellest, et tasutud on laenuandjale 910 eurot.
30.Hagiavalduses tõi hageja esile, et tasutud rahast on 500 eurot arvestatud viivise katteks, intressi katteks 368,33 eurot ja tagastamata laenu katteks 41,67 eurot. Hageja nõudis kostjalt tagastamata laenu 458,33 eurot ja intressi 31,67 eurot tasumist. Vastuseks ringkonnakohtu korduvatele järelepärimistele nõude kujunemise kohta esitas hageja 03.12.2021 täpse arvestuse, mille kohaselt oli hagi esitamise seisuga intressi võlg 168,09 eurot ja tagastamata laenu võlg 321,91 eurot. Täpsustatud arvestuse järgi oli hagi esitamise aja seisuga hagejal õigus nõuda viivist 1243,98 eurot, kuid hageja piiras oma viivise nõude 500 euroga, s.o põhinõude suurusega, millest oli tasutud 03.11.2020 seisuga 180,22 eurot. 04.11.2020 tasuti kostja eest 385 eurot, millest hageja luges tasutuks 319,78 eurot viivist ja ülejäänud 65,22 eurot arvestas intressi katteks. Hageja nõude matemaatilisele arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud, kuid väitis, et kuna hagejal ei olnud õigust nõuda temalt viivist ja kostja on tasunud põhivõla ja intressi, siis hagejal hagis esitatud nõue puudub.
31.Nõude lahendamiseks tuli kohtul esmalt tuvastada, kas esialgsel võlausaldajal ja pärast nõude loovutamist hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivise tasumist, kuna sellest oleneb, kas hageja nõue põhivõla ja intressi saamiseks kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on tuvastanud vaidlustatud otsuses, et hageja käitumine kostjalt viivist nõudes ei vastanud VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud põhimõtetele, sest oli hea usu põhimõttega vastuolus, ja seetõttu oli hageja kaotanud õiguse kostjalt viivist nõuda. Kuna kostja oli laenu ja intressid tasunud, siis tuli hagi jätta rahuldamata. Samas on
2-20-16891 maakohus vähendanud VÕS § 162 lg 1 järgi kostjalt nõutud viivise nullini. Ringkonnakohus leiab, et vähendada saab viivist, kui hagejal on kostja vastu viivise nõue olemas, kuid kui hagejal viivise nõuet kostja vastu ei ole, siis seda vähendada pole võimalik. Ringkonnakohus käsitleb kostja vastuväiteid alternatiivsetena ja esmalt tuvastab, kas hageja on kaotanud viivise nõude kostja vastu, ja juhul, kui kostjal oli hageja vastu viivise nõue, siis kontrollib ringkonnakohus, kas esinevad alused selle vähendamiseks.
32.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-s 1.4 on lepingu pooled kokku leppinud, et osamaksete tasumisega viivitamisel on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja on esile toonud, et ta oli laenulepingu sõlmimisel nõrgemas positsioonis, kuid arvestades, et tegemist on kahe eraisiku vahelise laenulepinguga ja kostja ei ole väitnud, et esialgne laenuandja oleks tegelenud laenu andmisel majandustegevusega, siis kostja väitest ei saa järeldada, et kokkulepe viivise kohta võiks olla tüüptingimus ja selle tõttu tühine. Muid vastuväiteid viivisekokkuleppe kehtivusele kostja esitanud ei ole.
33.Kostja väitis vastuses hagile, et esialgne võlausaldaja ei ole temalt kunagi viivist nõudnud ega ole teatanud, et ta loeb kostja poolt tasutu esmalt viivise katteks ja alles seejärel intressi maksmise ja laenu põhiosa tagastamise nõude täitmiseks. Lisaks väitis kostja, et see, millise kohustuse täitmiseks tema poolt makstu lugeda, on kujundusõigus, mida oleks pidanud teostama esialgne võlausaldaja, ja seda õigust ei olnud võimalik loovutada hagejale. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega.
34.Laenulepingu p-s 2.1 oli kokkulepe, millise kohustuse täitmiseks loetakse kostja poolt makstu laenulepingu ülesütlemisel, kuid selle kohta, millise kohustuse täitmiseks tuleb kostja poolt tasutu arvestada enne laenulepingu ülesütlemist, lepingupooled lepingus kokku leppinud ei olnud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud laenuandjale, millise kohustuse katteks on ta makseid teinud. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Ringkonnakohus märgib, et sama kohususte täitmise järjekord on kokku lepitud ka laenulepingu p-s 2.1. Intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi) (Riigikohtu 04.01.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). VÕS § 88 lg 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kostja ei ole väitnud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja poolt makstu arvestatakse esmalt põhivõla ja lepingus kokkulepitud intressi tasumise kohustuse täitmiseks. Seega luges hageja õigesti kostja poolt tasutu esmalt viivise, seejärel intressi ja nende kohustuste täitmisest ülejääva summa põhivõla katteks.
35.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja oli kaotanud õiguse nõuda viivist, kuna viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja väidab, et temalt ei ole viivist kunagi nõutud, millest sai ta järeldada, et temalt viivist ei nõutagi. Hageja väidete kohaselt ei olnud endisel võlausaldajal ega ka hagejal kohustust kostjat eraldi viivise arvestamise ja nõudmise osas teavitada, kuna see teadmine pidi kostjal olema laenulepingust tulenevalt. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus
2-20-16891 olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (Riigikohtu 29.01.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23; Riigikohtu 02.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03, p 13). Selliseks asjaoluks võib olla see, kui laenuandja on käitunud viisil, millest laenaja saab järeldada, et temalt viivist ei nõuta (Riigikohtu 17.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 13). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sellest, et endine võlausaldaja ja hageja ei ole teatanud kostjale viivise nõudmisest, ei saa järeldada, et nad on käitunud viisil, millest kostja sai arvata, et nad on viivise nõudest vaikimisi loobunud. Kostja ei ole väitnud, et esialgne võlausaldaja oleks talle teatanud, et ei soovi viivist nõuda. Laenulepingus oli viivise kohaldamises kokku lepitud, mistõttu pidi kostjale olema selge, et tema poolt maksetega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda temalt viivist. Riigikohus on selgitanud, et kui lepingus on viivise kokkulepe, siis ainult viivise küsimata jätmine ei ole selliseks asjaoluks, millest võib järeldada, et võlausaldaja on viivise nõudest loobunud (Riigikohtu 19.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 12-14). Ringkonnakohtu arvates ei muuda viivise nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ka kokkulepitud intressi suurus ja see, et kostja on laenulepingu täitmiseks 910 eurot tasunud.
36.Ebaõige on kostja väide, et esialgne võlausaldaja ei saanud hagejale viivise nõuet loovutada. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad põhinõude loovutamisel üle ka kõrvalnõuded, sh ka viivise nõue. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esialgne võlausaldaja loobus enne nõude loovutamist viivise nõudest. Seega oli kostjal kohustus tasuda laenuandjale viivist. Viivise arvestust kostja vaidlustanud ei ole.
37.Kostja esitas maakohtule taotluse vähendada viivist nullini, kuna viivis on ebamõistlikult suur ja hageja kui juriidiline isik on võrreldes kostjaga soodsamas majanduslikus positsioonis. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et viivise vähendamise eeldused on täidetud, kuna kostja majanduslik olukord on halb. Järelduse kostja majandusliku olukorra kohta tegi kohus ilmselt asjaoludest, mis olid esitatud menetlusabi taotluses, kuna kostja ise selliseid väiteid vastuses hagile esile ei toonud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte poolt esile toodud asjaolude alusel. Kostja menetlusabi taotluses esitatud asjaoludest ei saa kohus hagi üle otsustamisel lähtuda, kui kostja ei ole neile asjaoludele tuginenud hageja nõudele esitatud vastuväidetes.
38.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu otsuse tühistada ainult siis, kui on diskretsioonipiire rikutud. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel poolel, kes taotleb viivise vähendamist. Hageja on viivise nõude piiranud põhivõla suurusega, mida ei ole kohtupraktikas loetud ebamõistlikult suureks. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et hageja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Kostja põhjendas oma taotlust viivise vähendamiseks asjaoluga, et hageja on juriidiline isik ja kostja on majanduslikult nõrgemas positsioonis, toomata esile ühtegi konkreetset asjaolu, mis põhistaks tema nõrgemat positsiooni. Maakohtu poolt lähtumine asjaoludest, mida kostja ei olnud seonduvalt viivise vähendamisega esitanud, on ringkonnakohtu arvates TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 ja diskretsiooni rikkumine, kuna kohus ei saa meelevaldselt sisustada kostja vastuväidet nõudele asjaoludega, mida ei ole vastuväite põhjendamiseks esitatud. Vastuses hagile esitatud väited ei anna viivise vähendamiseks ringkonnakohtu arvates alust. Ainuüksi see, et hageja on juriidiline isik, ei ole asjaoluks, mis annaks põhjuse viivist vähendada. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivise
2-20-16891 tasumist. Vastuseks hageja väitele, et kostja on TsMS § 162 lg 3 järgi kaotanud õiguse taotleda viivise vähendamist, kuna kohus saab vähendada ainult tasumata viivist, selgitab ringkonnakohus järgmist. Õiguskirjanduse kohaselt on VÕS § 162 lg-s 3 kohaldatav siis, kui kostja on vabatahtlikult viivise või osa sellest tasunud (Võlaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 162, kom 4.8, tl 829). Praegusel juhul on hageja arvestanud kostja poolt tasutu viivise tasumise kohustuse täitmiseks ja kostja tahteavaldus viivise tasumiseks puudub.
39.Seega kuulub hageja nõue laenulepingu rikkumisest tuleneva võla 490 eurot saamiseks rahuldamisele.
40.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus hageja nõude kahju hüvitamiseks. Kahju tekkis hagejale seoses õigusabi kasutamisega kostjale võlanõude esitamisel enne kohtusse hagi esitamist.
41.Hageja tõi nõude alusena esile, et kohtueelselt kasutas ta kostjale nõude esitamiseks õigusabi, mille eest tuli tasuda 144 eurot. Õigusabi teenust osutas hagejale Riivits legal&finance OÜ, kes kulutas nõude analüüsimisele, k.a arvestustabeli koostamisele, ning kostjale kirjalikult nõude esitamisele 1,25 tundi. Kostja vaidles kahju hüvitamise nõudele vastu, kuna Tanel Riivits on tegev nii hagejas kui ka Riivits legal&finance OÜ-s ja Tanel Riivits ei ole tõendanud, et ta tegutses nõude analüüsimisel teenuse osutaja töötajana. Lisaks ei olnud põhjendatud professionaalse õigusabi kasutamine. Aadressilt XXX saadetud nõudekirjas ei ole mainitud, et Tanel Riivits tegutseb hageja nimel.
42.VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju mh hüvitise saamiseks, sh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, kantud mõistlikke kulusid. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29; Riigikohtu 03.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, s.t kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma.
43.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude tõendamiseks Tanel Riivitsa poolt 04.11.2020 e-posti aadressilt XXX kostjale saadetud e-kirja nõudega tasuda võlg hagejale (tl 9). Kirjale on alla kirjutanud Tanel Riivits ja kirja lõpus on Riivits legal&finance OÜ andmed. Kirjas on analüüsitud nõuet ja selgitatud võla kujunemist (tl 9). 05.11.2020 on Riivits legal&finance OÜ esitanud hagejale arve 144 euro tasumiseks. Ringkonnakohtu arvates ei välista see, et Tanel Riivits on tegev ka hagejas, Riivits legal&finance OÜ poolt osutatava õigusabi kasutamist. Kostja ei ole väitnud, et Tanel Riivits on hageja juhatuse liige. 04.11.2020 e-kirja saatja andmetest ja Tanel Riivitsa nimest allpool trükitud äriühingu nimest, registrikoodist jne sai kostja järeldada, et Tanel Riivits tegutses Riivits legal&finance OÜ nimel. Teenuse mahtu peab ringkonnakohus vastavaks esitatud kirjavahetusele. Nõude analüüsiks ja nõudekirja koostamiseks on ajakulu 1,25 tundi mõistlik. Teenuse hinna osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb hageja nõue kahju 144 eurot hüvitamiseks rahuldada.
44.Eeltoodut kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 634 eurot.
2-20-16891
45.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi, siis tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrusega maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.