Olev Ehitus OÜ hagi AS Nordecon vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordecon AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 28 599,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Olev Ehitus OÜ (registrikood 10443514), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja Nordecon AS (registrikood 10099962), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kerstin Linnart-Herm ja Arne Ots
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. novembri 2021. a otsus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Nordecon AS apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.20.11.2020. a Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 26 481,36 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 13. ja 27.09.2017 saatis hageja kostjale e-kirjaga tööde kirjelduse ja mahud trepikodade viimistluseks; - e-kiri saadeti aadressil [email protected], kes oli Nordecon AS esindajaks (varasemas) töövõtulepingus; - kostja ei kinnitanud kirjalikult mahtusid, kuid lubas hageja lepingut täitma; - 17.11.2017 lõpetas hageja osaliselt tööd, saatis samal päeval ning lisaks 22.11.2017 ja 27.11.2017 tööde vastuvõtmiseks akti nr 1; - hageja toob esile, millised tööd ta akteeris aktiga nr 1 kokku maksumusega 12 773,50 eurot: - kostja töid vastu ei võtnud; - hageja esitas kostjale 31.10.2017 arve 15 532,20 euro tasumiseks, mida kostja ei tasunud; - hageja 01.12.2017 pretensioonile arve tasumata jätmise kohta kostja ei vastanud; - 08.08.2017 saatis hageja kostjale hinnapakkumise maalritööde teostamiseks Pirita tee 20, mis sisaldas järgmisi komponente: a) seinte montaaži vigade (üleminekute) sirgeks krohvimine MP-75 -ga hinnaga 12 eurot ruutmeeter; b) seinte pahteldamine, kruntimine, värvimine 15 eurot ruutmeeter; c) treppide katmine tolmutõkkega 1 kord 3 eurot ruutmeeter ja kui vaja kaks korda katta siis lisaks veel 3 eurot ruutmeeter; - tööde teostamise kohta esitas hageja 17.11.2017 teostatud tööde akti nr 2 hinnaga 10 949,16 eurot; - kostja töid vastu ei võtnud; - 01.12.2017 saatis hageja pretensiooni akti nr 2 kooskõlastamata jätmise kohta, millele kostja ei reageerinud; - 30.11.2017 esitas hageja kostjale arve 10 949,16 euro tasumiseks tähtajaga 21.12.2017, mida kostja ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 26 481,36 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - pooled sõlmisid seoses kostja ehitusprojektiga Pirita tee 20a hoones (objekt) 2017. aastal mitmed alltöövõtulepingud, nii kipsi- kui maalritööde teostamiseks;
2(7)
- pooled pidasid ka läbirääkimisi objektil viimistlustööde tegemiseks trepikodades, kirjalik leping jäi sõlmimata, kuid hageja alustas oma 08.08.2017 e-kirja alusel töid; - tööd jäid pooleli, ei olnud teostatud nõuetekohaselt ja kostja organiseeris tööde tegemise teiste isikute kaudu; - hageja esitatud teostatud tööde aktid ei vastanud tegelikkusele, mistõttu kostja neid ei kinnitanud; - 03.11.2017 saatis kostja hagejale viimistlustööde poolikust tõendavad fotod ja palus hagejal tööd teostada, informeerides ühtlasi, et kui viimane töid ei teosta, siis on kostja sunnitud viimistlustööde teostamiseks palkama teise töövõtja; - kostja vastas hageja aktidele ja pretensioonidele; - pooled ei sõlminud töövõtulepingut ja hageja ei teostanud töid, mida kostja oleks tellinud. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist poolte vahel, tööde tegemist, et need tööd ei kuulunud mõne teise pooltevahelise lepingu koosseisu ja olid nõuetekohased. Hageja enda tööde aktidega ei saa tõendada tööde tegemist. Puudub leping, millega vaidlusalused tööd seonduksid. Kui kohus siiski leiab, et pooled jõudsid kokkuleppeni, ei ole kostja töid vastu võtnud ning neid ei saa lugeda ka vastuvõetuks. Hageja pole tõendanud, et tööd olid tehtud ja lepingukohased.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 26 481,36 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtukulud jäid kostja kanda ja maakohus mõistis kostjalt välja hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Maakohus tuvastas järgmised vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud: - hageja saatis 13.09.2017 ja 27.09.2017 kostjale e-kirjad, mis sisaldavad trepikodade viimistluse hinnapakkumist ja tööde kirjeldust; - kostja teatas 12.12.2017 e-kirjaga hagejale, et trepikodade puudustega tööd on üle andmata (parandused on näha ja tuleb parandada); - kostja aktsepteeris enda ehitusobjektil hageja tegevust; - hageja esitas kostjale 2017. a oktoobris valminud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 ja 2017. a novembris valminud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2; - hageja täitis oma lepingulised kohustused; - kostja keeldus 12.12.2017 e-kirjas arvete tasumisest põhjusel, et 2. ja 4. korruse töödest on teostatud 70-75%, hageja ületas tähtaegasid ja kvaliteet ei olnud sobiv, trepikodade puudused olid üle andmata; - hageja oli seisuga 13.11.2017 trepikodade töödes esinevad puudused kõrvaldanud; Kohus järeldas tõenditest, et 2017. a septembris sõlmisid pooled alltöövõtulepingu trepikodade viimistlus- ja maalritööde teostamiseks, hageja täitis oma lepingulised kohustused, mistõttu tuleb lugeda tööd vastuvõetuks. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja on jätnud selle kohustuse täitmata. Kostja ei saa tugineda VÕS § 111 lg-le 1 ning jätta hagejale trepikodades teostatud tööde eest tasu maksmata.
3(7)
Kokkuvõttes kuulus hageja põhineõue 26 481,36 eurot rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o 20.11.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 367). TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 3622,50 eurot ja mõistis need välja kostjalt hageja kasuks. Hageja taotlusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Hageja kostjale saadetud aktide saatmine ei ole tõendatud. Maakohus on lugenud lepingu sõlmituks, selgitamata, milliste konkreetsete tõendite alusel ja kuidas on tuvastatud pakkumuse esitamine ja sellele antud nõustumus või vastastikuste tahteavalduste muul viisil vahetamine, mille põhjal oleks piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Maakohus tugines hinnapakkumistele, tööde kirjeldusele, teostatud tööde aktidele ja e-kirjavahetusele. Kohus ei ole täpselt viidanud, millistele e-kirjadele ta tugineb ja on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus on jätnud tööde teostamise fakti tuvastamata ja asetanud tööde nõuetele mittevastavuse tõendamise koormuse ebaõigesti kostjale. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus tuvastas ühe lepingu sõlmimise mõlemate tööde tegemiseks või kahe erineva lepingu sõlmimise. Teostatud tööde aktid ja arved on esitatud eraldi viimistlustööde ning maalritööde osas. Puuduvad tõendid, mis võimaldaksid tuvastada poolte vahel lepingu sõlmimise objektil trepikodade viimistlus- ja maalritööde teostamiseks. Otsusest pole aru saada, milline leping ja millistel tingimustel (millised tööd, millise kvaliteedi, hinna ja ajagraafikuga jne) poolte vahel sõlmiti. Kohus leidis vääralt, et kuna hageja väidab tööde teostamist, on kostjal hagi tõrjumiseks kohustus tööde nõuetele mittevastavust piisava täpsusega kirjeldada. Hageja on tööde teostamise kohta esitanud üksnes enda poolt koostatud teostatud tööde aktid, mida kostja ei ole aktsepteerinud. Hageja enda poolt koostatud dokument ei saa tõendada dokumendis nimetatud tööde teostamist olukorras, kus kostja eitab tööde tegemist. Teostatud töö kohta pole esitatud ainsatki tõendit. Kuna hageja teostas objektil teiste alltöövõtulepingute alusel töid, peab hageja tõendama, et ta teostas trepikodades mingeid töid ja et need tööd ei kuulunud ühegi teise alltöövõtulepingu koosseisu. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4(7)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Käesolevas asjas on maakohus rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Hageja leiab, et pooled sõlmisid konkludentselt lepingu trepikodade viimistlustöödeks ja maalritöödeks, tööd valmisid, hageja soovis need üle anda, kuid kostja ei võtnud töid vastu. Kostja möönab, et hageja alustas töödega, kuid väidab, et hageja jättis oma lepingulised kohustused täitmata, st tööd jäid pooleli ja tulemuseni ei jõutud. Seega pooled ei vaidle, et tegemist on töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1) tuleneva vaidlusega. Hageja nõue on kvalifitseeritav kohustuse täitmise nõudena (VÕS § 108 lg 1), viivisenõudele kohaldub VÕS § 113 lg 1.
8.Hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi. Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).
9.Maakohus on tuvastanud, et 2017. a septembris sõlmisid pooled töövõtulepingu viimistlusja maalritööde tegemiseks. Vaidluse lahendamiseks on aga vajalik tuvastada, kas nõuetekohane töö valmis. Selleks tuleb hinnata, millises tulemuses pooled kokku leppisid.
10.Hageja on trepikodade viimistlustööde osas selgitanud, et saatis tööde kirjelduse ja mahud kostjale. Hageja on esile toonud, millised tööd, millise mahu ja hinnaga ta aktis kajastas, millises mahus jäid tööd teostamata, kuid pole selgitanud, millistel tingimustel sõlmiti leping. Maalritööde osas on hageja toonud esile tööd ja nende hinna, kuid pole esile toonud kokkulepitud tööde mahtu. Hagiavaldusest pole võimalik aru saada, milliste tööde tegemises ja millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid. Asja uuel arutamisel tuleb hagejal kokkuleppe sisu ja tingimused konkreetselt esile tuua. Aktid on tõenditeks, mida tõendavad hageja tahteavaldust anda tema poolt tehtud tööd üle, kuid ei tõenda otseselt seda, milles pooled kokku leppisid ja kas hageja saavutas kokkulepitud tulemuse. Aktidest ei saa kohus hakata tuletama ka hageja väiteid, need tuleb hagejal esile tuua.
11.Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei ole mh tõendanud seda, et hageja tehtud tööd oleksid olnud tööd, mis ei kuulunud mõne teise pooltevahelise lepingu koosseisu. Nimetatut ei pea hageja tõendama, vaid kostja peab põhistama ja vajadusel tõendama hagi täpsustamise järgselt, et hageja väidetud tööd olid hõlmatud poolte muude kokkulepetega.
12.Asjas toimunud kohtuistungil asub hageja väitma, et aktis sisalduvad tööd olid ka lepingulisteks töödeks ehk peegelduvad aktis ja pooled võtsid aluseks (kostja poolt menetluses esitatud) kirjaliku lepingu tingimused. Tegemist oli menetluses uue väite esitamisega kokkuleppe tingimuste kohta ja ka seda tulnuks hagejal täpsustada, sest ka kirjalikust lepingust ei saa kohus tuletada poolte kokkuleppe tingimusi.
12.1.Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et tegemist oli uute väidetega, millele oleks vaja nende vastuvõtmisel sisuliselt vastata (vt kohtuistungi protokoll 00:42:22). Kohus ei ole seepeale kohtuistungil selgitanud, kas arvestab hageja uute väidetega ja annab kostjale
5(7)
võimaluse uue väitega seoses seisukohti esitada ning on asja sisulise arutelu lõpetanud. Sellest võib järeldada, et kohus võttis vaikimisi uued väited vastu.
12.2.Maakohus ei ole samas otsuses hagi esemeks oleva lepingu tingimuste sisustamisel kirjalikule lepingule tuginenud. Maakohtu põhjendustest ei ole võimalik aru saada, mis pidi olema töö tulemus ja millistel tingimustel leping / lepingud sõlmiti. Ilma eelneva tuvastamiseta ei ole võimalik otsustada hagi rahuldamise üle.
12.3.Alles eelpoolmärgitud asjaolude tuvastamisel saab hinnata, kas hageja tehtud töö vastas kokkulepitule, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta aga töö sobivust tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks või selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Maakohus on jätnud need asjaolud tuvastamata.
12.4.Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumusega (VÕS § 9 I lause), kusjuures vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad VÕS §-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb nimetatud normidest lähtuvalt poolte tahe kindlaks teha.
13.Puuduste esinemise tõendamiskoormis sõltub sellest, kas kostja võttis tööd vastu või mitte. Kostja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt töö vastuvõtmisel tellija poolt eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.
13.1.Puudub vaidlus, et kostja ei võtnud töid vastu, seega oli tööde valmimise ja nende nõuetekohasuse tõandamiskoormus hagejal.
13.2.Hageja leidis, et tõendamiskoormise panemine hagejale praeguses olukorras, kus kostja hageja tööde vastuvõtmise akte ignoreeris, oleks hea usu põhimõtte vastane. Kuna pooled vaidlesid tõendamikoormise üle, tuli maakohtul selgitada, et töö valmimise ja nõuetekohasuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Maakohus ei ole seda teinud.
13.3.Tööde vastuvõtmata jätmise korral tõendamiskoormise hagejale panemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kui hageja tõendab tööde valmimist ja nõuetekohasust, saab järeldada, et kostja ei võtnud töid alusetult vastu. Sellisel juhul leotakse tööd õigusliku fiktsioonina vastuvõetuks ja tasunõue muutub sissenõutavaks. Kui kostja tööde eest ei tasunud, satub ta vastuvõtuviivitusse. Kui tuvastamist leiab, et puudused töös olid ebaolulised, on kostja oma kohustuste täitmisest hea usu põhimõtte vastaselt keeldunud.
14.Järgenvalt tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostja kirjeldas puudusi töös piisava täpsusega ja esitas pretensioonid mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus on ilma eelnevat tuvastamata asunud esitatud tõendite pinnalt seisukohale, et kostja on puuduste kirjeldamise kohustust rikkunud. Kolleegiumi arvates pole ilma praeguse otsuse p-des 10, 12.2., 12.3. asjaolusid hageja poolt välja toomata kostjal võimalik esitada oma vastuväiteid, mida täpselt
6(7)
hageja rikkus (tööde tegemine, kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, mis osas ei vastanud aktid tegelikkusele). Kuna hageja puudustest teatamist enne praegust kohtumenetlust eitab, tuleb kostjal pretensioonide suulist või kirjalikku varasemat esitamist tõendada.
15.Eelnevast tuleneb, et maakohus ei viinud hageja nõude osas sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398. Samuti ei täitnud maakohus selgitamiskohustust (§ 351). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Tuvastatavate asjaolude maht on niivõrd suur, et asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
16.Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud ka uue vastuväite, et hageja poolt aktide nr 1 ja 2 saatmine pole tõendatud. Need asjaolud ja tõendid on kostjal võimalik esitada maakohtule. Ringkonnakohus asjaolusid ei tuvasta ja tõendeid ei hinda, kuna see ei oleks maakohtule siduv (TsMS § 658 lg 2).
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.