Y eestkoste pikendamise otsustamine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Viljandi valla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Kuusalu vald (vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 2. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-11948 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohus pikendas 6. septembri 2016. a määrusega Y (eestkostetav, puudutatud isik) üle seatud eestkostet kuni 6. septembrini 2021 ja määras eestkostjaks Kuusalu valla.
2-11-11948
2.Maakohus algatas 4. juunil 2021 hagita menetluse puudutatud isiku eestkoste pikendamise otsustamiseks. Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isiku eestkostja Kuusalu valla.
3.Kuusalu vald tõi esile, et puudutatud isik viibib alates 1. juulist 2012 erihoolekandeteenusel AS Hoolekandeteenused Karula Kodus aadressil Järve tee 2, Karula küla, Viljandi vald, Viljandi maakond. Puudutatud isikule on määratud sügav puue ja puuduv töövõime. Rehabilitatsiooniplaanis nr K00034417 on kirjas, et ta on kõnetu, sisulist kontakti temaga ei ole võimalik saavutada. Puudutatud isikul on Downi sündroom ning kognitiivsed võimed vastavad sügava vaimse alaarengu tasemele. Puudutatud isik ei väljenda valu, mõnikord teeb grimassi, mistõttu tegevusjuhendajad jälgivad tema kehakeelt ning vastavalt sellele teevad järeldusi muutuste kohta tema tervislikus seisundis. Puudutatud isik liigub iseseisvalt. Ta vajab kõikides olulistes toimingutes kõrvalabi. Ta sööb ise eelnevalt serveeritud toidu. Ta sööb aeglaselt ja peenestatud toitu, kuna hambad puuduvad. Pesemisel on täielikult abistatav. Puudutatud isik suunatakse kindlatel aegadel WC-sse (hommikul pärast ärkamist, õhtul enne magama minekut jne). Ööpäevaringselt on kasutusel ka mähkmed. Ta paneb ennast ise riidesse, kui tegevusjuhendaja annab talle riided õigetpidi ükshaaval kätte. Ise ta riiete vahetamise vajadust ei märka, ilmastikule sobivate riiete valimisega toime ei tule. Puudutatud isik ei tule iseseisvalt toime, ta sõltub täielikult teiste inimeste kõrvalabist. Puudutatud isik ei ole suuteline otsuseid vastu võtma. Kuusalu vald arvas, et eestkostet tuleb pikendada ja eestkostja ülesannete ring tuleb jätta samaks. Kuusalu vald palus vabastada end eestkostja ülesannetest ja määrata uueks eestkostjaks Viljandi vald. Puudutatud isik viibis varasemalt Kuusalu valla territooriumil asunud hoolekandeasutuses, mis on tänaseks suletud. Puudutatud isik ei asu enam Kuusalu valda elama. Puudutatud isik elab Viljandi vallas asuvas hoolekandeasutuses, mistõttu arvestades nii läheduse (seotuse) kui ka kestvuse põhimõtet (s.t isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii praegu kui ka tulevikus), on õige määrata puudutatud isiku uueks eeskostjaks Viljandi vald. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus otsustas 2. septembri 2021. a määrusega jätkata Harju Maakohtu
26.jaanuari 2001. a määrusega asjas nr 2/1-481/01 puudutatud isiku üle seatud eestkostet. Kohus vabastas Kuusalu valla eestkostja ülesannetest ja määras puudutatud isiku eestkostjaks Viljandi Vallavalitsuse. Kohus märkis määruse resolutsioonis, et Viljandi Vallavalitsus on puudutatud isiku seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti puudutatud isiku esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Maakohus tuvastas, et eestkostetav on jätkuvalt teovõimetu valimisõiguse tähenduses ning ei saa jätkuvalt piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus märkis, et eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus kontrollib viie aasta möödudes s.o hiljemalt 2. septembril 2026, kas on alust puudutatud isiku üle seatud eestkoste lõpetada või senise eestkostja ülesannete ringi muuta. Eestkostja on kohustatud eestkostetava
2 (7)
2-11-11948 vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta
15.septembriks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
4.1.Maakohus oli asja materjalide põhjal veendunud, et puudutatud isiku üle eestkoste seadmise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud, mistõttu tuleb eestkostet jätkata. Kohtule on usutavaks tehtud, et eestkostetav ei tule iseseisvalt toime ning sõltub täielikult kõrvalabist. Ekspertiisiaktidest ja Kuusalu valla seisukohast saab järeldada, et puudutatud isikul on jätkuvalt vaimne alaareng ja Downi sündroom. Kohus oli veendunud, et puudutatud isiku psüühikahäire on pigem püsiva iseloomuga, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks tema suhtes täiendava ekspertiisi läbiviimist. Kohtule nähtus 31. augusti 2016. a ärakuulamise protokollist, et eestkostetavaga ei olnud kohtul võimalik kontakti saavutada. Puudutatud isiku ärakuulamise protokollist ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest nähtub, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.
4.2.Eestkostetava huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abilistega. Puudutatud isik ei suuda psüühikahäire tõttu mõista volikirja tähendust ja selle sisu. Puudutatud isik on endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Ta ei ole jätkuvalt võimeline aru saama ka abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
4.3.Kohtule ei olnud teada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks nõus puudutatud isiku eestkostjaks hakkama.
4.4.Kohus vabastas eestkostja ülesannetest Kuusalu valla ja määras eestkostjaks Viljandi valla. Kuusalu vald on asjakohaselt viidanud ringkonnakohtute seisukohtadele, mille kohaselt perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks vallavõi linnavalitsus, kellega isikul on formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ja võimalikke seoseid tulevikus. Eestkostja määramisel tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui ka kestvuse põhimõtet, s.t isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii praegu kui ka tulevikus. Puudutatud isik on sündinud XXXX. a-l Paides. Ta viibis XXXX–XXXX. a-tel Imastu Väikelastekodus ning XXXX–XXXX. a-tel hoolekandeteenusel Valkla Hooldekodus. Kuna puudutatud isik on viibinud erinevates hoolekandeasutustes alates kümnendast eluaastast, ei ole tal tekkinud seost ühegi kohaliku omavalitsusega, mh tema sünnikoha Paidega. Samuti ei ole puudutatud isik võimeline oma elukorralduse osas seisukohta väljendama. Tema elukoht sõltub üksnes sellest, kuhu hoolekandeasutusse ta paigutatakse. Järelikult tuleb puudutatud isiku eestkostja valikul lähtuda tema faktilisest viibimiskohast ehk määrata eestkostjaks omavalitsusüksus, kus asub hoolekandeasutus, kuhu eestkostetav on paigutatud. Kuna puudutatud isik viibib alates 1. juulist 2012 erihoolekandeteenusel AS Hoolekandeteenused Karula Kodus, siis võib asuda seisukohale, et puudutatud isikul on selle aja jooksul tekkinud eeldatav lähedus Viljandi vallaga. Viljandi vallal on eelduslikult võimalik efektiivselt korraldada eestkostetava huvide kaitset nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Asjaolu, et Viljandi vallal ei ole varem olnud puudutatud isikuga lähedast sidet ega kokkupuudet, ei õigusta eestkostja ülesannete jätmist puudutatud isiku senise registrijärgse omavalitsuse kanda. Viljandi vallal tuleb side eestkostetavaga luua. Puudutatud isik on minetanud seotuse Kuusalu vallaga, mistõttu ei ole Kuusalu valla eestkostjaks määramine enam asjakohane. Kuusalu on puudutatud isiku elukohana rahvastikuregistrisse sisse kantud vaid põhjusel, et puudutatud isik viibis Valkla Hooldekodus 3 (7)
2-11-11948 hoolekandeteenusel. Muutunud asjaolude tõttu ei oleks Kuusalu vallal eestkostjana võimalik efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Viljandi vald esitas määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 2–4 osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata puudutatud isiku eestkostjaks Kuusalu vald, või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
5.1.Viljandi valla väitel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mh määruse põhjendamise kohustust.
5.2.Maakohus ei ole puudutatud isikut ära kuulanud ega esile toonud, et esinesid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 524 lg-s 5 toodud ärakuulamist välistavad asjaolud.
5.3.Maakohus ei kaasanud Viljandi valda menetlusse ega küsinud Viljandi vallalt seisukohta eestkostja määramise osas.
5.4.Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isikul on tugevam seos Viljandi vallaga. Maakohus pole piisavalt põhjendanud Viljandi valla määramist puudutatud isiku eestkostjaks. Kui puudutatud isikule ei leita sobivat füüsilisest või juriidilisest isikust eestkostjat, on põhjendatud, et eestkostjana jätkab Kuusalu vald. Kuna puudutatud isiku rahvastikujärgne elukoht on Kuusalu vald ning Kuusalu vald on puudutatud isiku eestkostja olnud alates 7. septembrist 2011, siis on puudutatud isikul tugevam seos Kuusalu vallaga. Kuusalu vald on koostanud kohtule iga aasta aruandeid, külastanud eestkostetavat, arutanud asutusega eestkostetava tegevusplaane ja vajadusi, on kursis tema tervisliku seisundiga ja on korraldanud puudutatud isiku elu. Viljandi vallal puudub igasugune varasem kokkupuude eestkostetavaga. Viljandi vald sai puudutatud isikust teada vaidlustatud maakohtu määrusest. Seega on põhjendamatu lähtuda eestkostja valikul puudutatud isiku faktilisest viibimiskohast. On arusaamatu, kuidas on Viljandi vallal efektiivsem ja suurim võimalus korraldada eestkostetava huvide kaitset nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Enamust toiminguid saab teha distantsilt (nt ID-kaardi taotlemine, puude taotlemine, töövõime hindamise taotlemine, erinevad taotlused Sotsiaalkindlustusametile, nõusolekute andmine, arvete tasumine, vajalike asjade ostmine interneti teel). Samuti on võimalik suhelda eestkostetavaga ja hoolekandeasutuse töötajatega videosilla teel. Seega asjaolu, et eestkostetava viibimiskoht on hetkel hoolekandeasutuses Viljandi vallas, ei ole piisav põhjus, et määrata eestkostjaks Viljandi vald. Lisaks võib puudutatud isiku viibimiskoht tulevikus muutuda, mistõttu ei ole põhjendatud määrata eestkostjaks tema praeguse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust. Eestkostetava huvides ei ole, et tema eeskostja määratakse vastavalt tema viibimiskohale. Asjaolu, et puudutatud isik ei asu enam elama Kuusalu valda, ei ole piisav põhjus Viljandi valla eestkostjaks määramiseks.
6.Kuusalu vald vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4 (7)
2-11-11948
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause ning § 656 lg 1 p 1 ja lg 4 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes ära kuulamata puudutatud isiku, kelle suhtes eestkoste pikendamist ja uue eestkostja määramist menetleti. See tingib maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendustest olenemata ning asja saatmise maakohtule uueks lahendamiseks.
9.1.TsMS § 524 lg 1 esimene lause paneb kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p-de 1 ja 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Eelviidatud sätted kohalduvad TsMS § 528 lg 1 järgi ka eestkostja ametiaja ja eestkoste pikendamise menetluses (vt ka Riigikohtu 22. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 19), samuti uue eestkostja määramise menetluses.
9.2.Asjas ei ole tuvastatud, et puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt võiks isiklik ärakuulamine põhjustada puudutatud isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus ei ole vahetult veendunud, et puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet avaldama, vaid on lähtunud selle seisukoha kujundamisel Kuusalu valla arvamusele lisatud puudutatud isiku rehabilitatsiooniplaanist ja 31. augusti 2016. a ärakuulamise protokollist.
9.3.Kolleegium selgitab, et vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu korral tema ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks ega pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkostetava teovõimet piirataks võimalikult vähe, ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad. Kohtu järeldus vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peab olema kohtulahendist jälgitav. Vahetu mulje kujundamata jätmine võib olla õigustatud vaid erandjuhtumitel, nt kui isik on koomaseisundis (vt Riigikohtu 22. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika; 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p-d 15–18).
9.4.Seega peab kohus isiklikult kontrollima TsMS § 524 lg 5 p-s 2 sätestatud aluse esinemist ja kujundama puudutatud isiku ärakuulamise võimalikkuse kohta seisukoha vahetu mulje põhjal, üksnes toimiku materjalidele tuginemisest ei piisa. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kohtul vahetu mulje kujundamata jätmist. Isiku alusetult ära kuulamata jätmine on menetlusnormi oluline rikkumine, mis on maakohtu määruse tühistamise aluseks (Riigikohtu 22. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 18; 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15).
9.5.Kolleegium märgib, et eestkostetava ärakuulamine on vajalik ka selleks, et kohus saaks otsustada eestkoste pikendamise ilma eestkostetavale uut ekspertiisi tegemata olukorras, kus eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud rohkem kui viis aastat (vt TsMS 5 (7)
2-11-11948 § 528 lg 2 p 2 ja lg 4). Asja materjalidest nähtuvalt tehti puudutatud isikule viimati kohtupsühhiaatriline ekspertiis 4. juulil 2016 (tl-d 106–106 pöördel), millest oli vaidlustatud määruse tegemise ajaks möödas enam kui viis aastat.
9.6.Praegusel juhul on puudutatud isiku ära kuulamata jätmine eriti oluline menetlusõiguse rikkumine seetõttu, et kohus ei olnud määranud talle menetluses ka esindajat (TsMS § 520 lgd 1 ja 2 ning § 518 lg 1) ega küsinud eestkoste pikendamise ja eestkostja muutmise kohta puudutatud isiku lähedaste arvamust (TsMS § 525 lg 2 ja § 528 lg 1).
10.Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi ka sellega, et ei määranud puudutatud isikule menetluses esindajat. Ka see rikkumine annab aluse maakohtu määrus tühistada. TsMS § 520 koosmõjus § 528 lg-ga 1 võimaldab kohtul määrata eestkoste pikendamise ja uue eeskostja määramise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Eelkõige tuleb esindaja määrata juhul, kui isikut ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ning esinevad muud TsMS § 520 lg 2 p-des 1–4 sätestatud alused. Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik võimeline oma tahet avaldama, oleks esindaja määramine olnud kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku huvides vajalik. Ka õiguskirjanduses on leitud, et esindaja tuleks igal juhul määrata siis, kui asja materjalide põhjal ei ole isik eeldatavasti üldse võimeline oma tahet vabalt kujundama, sh eelduslikult juhtudel, kui isikuga ei ole võimalik kontakti saavutada. Esindaja määramisest võiks kohus loobuda üksnes juhul, kui asjas on üheselt võimalik kindlaks teha, et puudutatud isik on võimeline oma vastuväiteid menetluses piisavalt arusaadavalt esitama või kui asja materjalide puhul on selge, et isikule ei ole üldse vaja eestkostjat määrata. Kui aga kohtul on kahtlus, et isik ei suuda oma menetlusõigusi teostada, tuleks talle määrata esindaja (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2018. § 520, p 3.2.b). Muu hulgas saanuks esindaja esitada kohtule seisukoha selle kohta, kas Kuusalu valla vabastamine eestkostja ülesannete täitmisest ja Viljandi valla määramine uueks eestkostjaks on puudutatud isiku huvides või mitte.
11.Kolleegium nõustub Viljandi vallaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ka sellega, et ei kaasanud Viljandi valda puudutatud isikuna menetlusse ega võimaldanud Viljandi vallal esitada menetluses seisukohti, mh eestkostja vahetamise kohta.
11.1.Määruskaebuse kohaselt sai Viljandi vald puudutatud isikust esimest korda teada vaidlustatud maakohtu määrusest. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kaasanud Viljandi valla menetlusse ja võimaldanud tal esitada menetluses seisukohti.
11.2.TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 198 lg 3 kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib eestkostja määramise, eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise määruse peale esitada määruskaebuse mh eestkostjaks määratud isik. Seega olukorras, kus maakohus kaalus Viljandi valla määramist puudutatud isiku uueks eestkostjaks, oleks Viljandi vald tulnud kaasata puudutatud isikuna menetlusse ning tagada talle menetlusosalise õigused (TsMS § 199), mh võimalus esitada menetluses seisukohti (vt TsMS § 199 lg 1 p-d 4 ja 6). Kolleegium lisab, et kohtu kohustus kuulata ära isik, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks määrata, tuleneb ka TsMS § 525 lg-st 3.
11.3.Jättes Viljandi valla menetlusse kaasamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis võis praegusel juhul mõjutada ka asja 6 (7)
2-11-11948 lahendust. Ka see rikkumine on aluseks maakohtu määruse tühistamisele osas, mis puudutab senise eestkostja vabastamist ja uue eestkostja määramist.
12.Kolleegium märgib, et vastavalt TsMS §-le 651 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üldjuhul üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Viljandi vald vaidlustas maakohtu määruse selle resolutsiooni p-de 2–4 osas, millega vabastati Kuusalu vald puudutatud isiku eestkostja ülesannetest ja määrati puudutatud isiku eestkostjaks Viljandi vald. Maakohtu määruse resolutsiooni ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus otsustas jätkata puudutatud isiku üle seatud eestkostet. Samas annab TsMS § 656 lg 4 koosmõjus §-ga 659 ringkonnakohtule olukorras, kus menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, õiguse otsustada, kas lahendi see osa tühistada. Riigikohus on hagimenetluse kontekstis selgitanud, et üldjuhul on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ning TsMS § 656 lg 4 kasutamist tuleb põhjendada (vt 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1356825, p 12). Kolleegium on seisukohal, et arvestades seda, et praegusel juhul on tegemist hagita menetlusega, rikutud menetlusõiguse normide olulisust eestkoste pikendamise menetluses, asjaolu, et rikkumised olid olemuselt sellised, mis vähendasid menetluses nende isikute ringi, kes oleks saanud esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ka eestkoste pikendamist puudutavas osas (TsMS § 532 lg 1), eestkoste pikendamise ja eestkostja määramise otsustuste omavahelist seotust ning seda, et maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel menetlus niikuinii sisuliselt uuesti läbi viia, on praegusel juhul põhjendatud tühistada maakohtu määrus TsMS § 656 lg 4 ja § 659 järgi tervikuna.
13.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul puudutatud isik isiklikult ära kuulata või tuvastada vahetu mulje põhjal TsMS § 524 lg 5 p 2 eelduste täidetus, ning määrata puudutatud isikule menetluses esindaja, kui puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet kujundama ja väljendama. Samuti tuleb maakohtul küsida võimalusel puudutatud isiku lähedaste arvamust eestkoste pikendamise ja eestkostja muutmise kohta. Ühtlasi tuleb maakohtul võimaldada Viljandi vallal esitada menetluses seisukohti. Kolleegium märgib, et TsMS § 524 lg 3 alusel võib kohus puudutatud isiku ärakuulamise anda erinõude alusel tegutsevale kohtule, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata.
14.Maakohtu määruse tühistamise tõttu osas, mis puudutab asja sisulist lahendamist, tuleb määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus asja uuel lahendamisel maakohtu otsustada.
15.TsMS § 532 lg 1 ja § 696 lg 3 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.