Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. K.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 491,32 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, esindajad Harju maakond). Hageja lepinguline esindaja: T. I. (PlusPlus Legal OÜ, asukoht: Tartu mnt 83-603, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond, e-post: XXX). Kostja: J. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. K.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista J. K.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus summas 13 491,32 eurot.
Välja mõista J. K.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 890 eurot.
5.Välja mõista J. K.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-4, 18-20, 51-52)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) ja J. K. (kostja) 01.06.2017. a kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX (edaspidi leping I) ja nr XXX (edaspidi leping II).
2.Hageja omas kostja vastu nõudeid järelmaksuga müügilepingust nr XXX, 08.09.2014. a, järelmaksuga müügilepingust nr XXX, 27.07.2015. a, järelmaksuga müügilepingust nr XXX, 18.09.2015. a ja väikelaenulepingust nr XXX, 02.12.2015, mille alusel võlgnes kostja hagejale kokku 4687,01 eurot ja viivised summas 1796,52 eurot. Kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, seega sõlmisid pooled lepingu I, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas 162,01 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustus osamaksetega ja kompromissisummas 6321,52 eurot (4687,01 + 1634,51), millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 20 eurot.
3.Hageja omas kostja vastu nõuet väikelaenulepingust nr XXX, 21.08.2015. a, mille alusel kostja võlgnes hagejale 5170,55 eurot ja viivised summas 2225,23 eurot ning kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled lepingu II, millega hageja loobus osaliselt viivise nõudest summas 250,55 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustus osamaksetega ja kompromissisummas 7145,23 eurot (5170,55 eurot + 1974,68 eurot), millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Lepingute sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingutes märgitud kompromissisummad.
4.Kostja tasus lepingust I tulenevat nõuet summas 1656,90 eurot, millest 20 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu 20 euro katteks ning 1636,90 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks ja lepingust II tulenevat nõuet summas 1530 eurot, millest 20 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu 20 euro katteks ning 1510 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata lepingu I alusel põhivõlg 3050,11 eurot ja viivised 1634,51 eurot ning lepingu II alusel põhivõlg 3660,55 eurot ja viivised 1974,68 eurot.
5.Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja luges lepingu I alusel kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.03.2019. a osamakse tähtaja möödumisest alates ja lepingu II alusel kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.01.2019. a osamakse tähtaja möödumisest alates.
6.Lepingute punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja arvestab lepingute järgi viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast s.o lepingu I puhul alates 26.03.2019. a 0,06 % päevas ja lepingu nr II puhul alates 26.01.2019. a 0,06% päevas.
7.Hageja selgitab, et temale loovutatud nõuded olid sissenõutavaks muutunud laenulepingute ülesütlemisega. Hageja ei ole kunagi kostjale laenu andnud vaid pooled on sõlminud sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseks kompromisslepingud.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista - 6135,22 eurot, mis koosneb põhivõlast 3050,11 eurot, enne 01.06.2017. a sissenõutavaks muutunud viivisest 1634,51 eurot ja viivisest perioodi 26.03.2019. a kuni 07.10.2021. a eest summas 1415,60 eurot ja sissenõudmiskulust 35 eurot. - 7356,10 eurot, mis koosneb põhivõlast 3660,55 eurot, enne 01.06.2017. a sissenõutavaks muutunud viivisest 1974,68 eurot ja viivisest perioodi 26.01.2019. a kuni 08.10.2021. a eest summas 1685,87 eurot ja sissenõudmiskulust 35 eurot.
9.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS (tlk 35-37, 45-47)
10.Kostja tunnistab hagi vaid põhinõuete osas, mis on esialgsele laenuandjale tasumata jäänud laenusummad, kuid palub jätta summad välja mõistmata ja hagi rahuldamata.
11.Kostja ei saanud osamakseid tasuda tööandja poolt välja maksmata töötasu tõttu. Hageja esindaja on käinud kostjat kodus mitmel korral otsimas ning sundis teda kokkuleppeid sõlmima. Kostja kirjutas kompromisslepingutele 01.06.2017. a alla teadmata, mida ta allkirjastab, kuna see toimus Annelinna Selveri kohvikus sunniviisiliselt ning kostja ei saanud nende sisuga tutvuda.
12.Hageja ei ole nõuete ülevõtmisel kontrollinud kas kostja on võimeline laenumakseid tagasi maksma. Hageja pidi olema teadlik, et kostjal on raskusi laenumaksete tagasimaksmisega ning poleks pidanud laenu üle võtma, seega on teadlikult hageja võtnud endale rahalise nõude üle ning pidi ka seega uue võlausaldajana arvestama sellega, et laenu tagasisaamine võib olla raskendatud. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole täitnud hoolsuskohustuse nõuet laenude andmisel ja/või ülevõtmisel ehk siis pole kontrollinud kostja võimekust laenude tagasimaksmisel, ei ole põhjendatud hetkel kostja vastu esitatud hagi.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
15.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja J. K.i vahel 01.06.2017. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse (edaspidi leping I) nr XXX (tlk 5-6) p-st 1.1 nähtuvalt, on hageja omandanud nõude kostja vastu LHV Pank AS-ilt ning nõue koosneb põhiosast 4687,01 eurot ja viivisest 1796,52 eurot, mis tuleneb väikelaenulepingust nr XXX ja järelmaksuga müügilepingutest nr XXX, XXX ja XXX. Lepingu p-s 2.4 on pooled lugenud lõppenuks p-s 1.1 kirjeldatud kohustused ning lepingu sõlmimisega tekkis võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 6321,52 eurot.
16.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja J. K.i vahel 01.06.2017. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse (edaspidi leping II) nr XXX (tlk 21-22) p-st 1.1 nähtuvalt, on hageja omandanud nõude kostja vastu ning nõue koosneb põhiosast 5170,55 eurot ja viivisest 2225,23 eurot, mis tuleneb väikelaenulepingust nr XXX. Lepingu p-s 2.4 on pooled lugenud lõppenuks p-s 1.1 kirjeldatud kohustused ning lepingu sõlmimisega tekkis võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 7145,23 eurot.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Konstitutiivse võlatunnistusega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, samas deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga. Võlatunnistuse olemuse väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta võlatunnistuse sisu ja ulatust. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ja poolte tahet kokku leppida konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama hageja.
18.Kohus, arvestades lepingute sõlmimise eesmärki ja poolte huve ning tõlgendades poolte tahet ja lepingute sisu kogumis, on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingute puhul on õiguslikult tegemist deklaratiivsete võlatunnistustega VÕS § 30 lg 1 mõttes.
19.Kui kehtivalt on antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-103-16, p-d 20 ja 21).
20.Kostja tunnistab võlgnevust vaid põhinõuete osas, mis on esialgsele laenuandjale tasumata jäänud laenusummad. Samas palub kostja jätta hagi rahuldamata väites, et hageja ei ole
nõuete ülevõtmisel täitunud hoolsuskohustust ega kontrollinud kostja maksevõimet ning on kostjat survestanud lepinguid allkirjastama.
21.Riigikohus on selgitanud, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (vt Riigikohtu 3. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.4).
22.Kostja on lepingute p-s 2.2 kinnitanud, et tunnustab hageja nõudeid, seega ei saa ta ka tugineda enam sellele, et esialgseid laenulepinguid sõlmides ning ka nõudeid omandades ei kontrollitud tema maksevõimet. Kostja väide, et on 01.06.2017. a kompromisslepingud allkirjastanud surve all ja sunniviisiliselt, on paljasõnaline ja tõendamata.
23.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
24.Kuna kostja on jätnud graafikujärgsed osamaksed osaliselt tasumata on hagejal õigus nõuda tasumata kompromissisummade tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt 04.02.2019. a, 09.11.2020. a ja 03.08.2021. a (tlk 7-9) saadetud lepingust I tulenevate võlanõuete saatmise eest sissenõudekulu hüvitamist summas 35 eurot ja 07.01.2019. a, 07.02.2020. a ja 07.07.2021. a (tlk 23-25) saadetud lepingust II tulenevate võlanõuete saatmise eest sissenõudekulu hüvitamist summas 35 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kompromissisummade ja sissenõudmiskulude osas (VÕS § 1132 p 2 p 2) on põhjendatud.
25.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks enne lepingu I sõlmimist kokkulepitud tasumata viivisele (s.o 1634,51 eurot) lepingurikkumisega sissenõutavaks muutunud viivise 0,06 % päevas tasumata põhinõudelt (3050,11 eurolt) perioodi 26.03.2019. a kuni 07.10.2021. a eest summas 1415,60 eurot ja enne lepingu II sõlmimist kokkulepitud tasumata viivisele (s.o 1974,68 eurot) lepingurikkumisega sissenõutavaks muutunud viivise 0,06 % päevas tasumata põhinõudelt (3660,55 eurolt) perioodi 26.01.2019. a kuni 08.10.2021. a eest summas 1685,87 eurot. Lepingute punkti 3.2. järgi on kokkulepitud viivismääraks 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
27.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingute I ja II alusel võlgnevus kokku 13 491,32 eurot, mis koosneb kompromissisummadest 10 319,85 eurot, viivistest 3101,47 eurot ja sissenõudekulust 70 eurot.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
31.Asja materjalide ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõivud kokku 925 eurot (450 eurot + 475 eurot) ja lepingulise esindaja kulu kokku 840 eurot (ühe hagiavalduse koostamise eest 420 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
32.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 13 491,32 eurot (kohus on hagid liitnud) tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 925 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivust 650 eurot Hagejal on õigus riigilõivu tagastamisele enam tasutud osas (TsMS § 150 lg 1 p 1), milleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus (TsMS § 150 lg 4).
33.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud kahe sisult kattuva hagiavalduse koostamisega ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks kokku 2 tundi summas 240 eurot koos käibemaksuga (2 tundi x 100 eurot x 20%).
34.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 890 eurot (650 eurot riigilõiv + 240 eurot lepingulise esindaja kulu).
35.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.