Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. - H. U. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Martti Kangur, e-post [email protected] Kostja K. - H. U. xxxxxxxxxxx)
Lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg
28. jaanuar 2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. - H. U. . Mõista K. - H. U. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 40 eurot. Jätta menetluskulud K. - H. U. . Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude suuruseks 287 eurot (koos käibemaksuga). Mõista K. - H. U. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 287 euro suurune menetluskulu (koos käibemaksuga).
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-21-130347 menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. - H. U. ) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 40 eurot. Kuna kostja esitas vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja 20 euro suuruse menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx (auto) 13. oktoobril 2018 hageja hallatavas Olümpia parklas, kuid parkimise eest ei tasutud. Liiklusregistri andmetel oli auto omanik või vastutav kasutaja kostja. Parkimise eest tasumata jätmisel on hagejal kui parklapidajal parkimistingimuste kohaselt õigus nõuda autojuhilt 30 euro suurust leppetrahvi. Parkimislepingu täitmise eest vastutab auto omanik või vastutav kasutaja, kui ta ei tõenda, et auto parkis parklasse keegi teine. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle auto kojamehe vahele. Hageja on teinud kõik selleks, et lahendada asi kohtuväliselt. Hageja saatis 3. mail 2021 kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile meeldetuletuse, paludes leppetrahvi tasuda hiljemalt 18. maiks 2021. Kuna kostja ei tasunud leppetrahvi, pidi hageja pöörduma kohtusse. Kümne euro suurusteks sissenõudmiskuludeks, mida hageja kostjalt nõuab, on kulutused, mida hageja pidi tegema selleks, et esitada päringud liiklusregistrisse ja rahvastikuregistrisse ja saada auto kasutaja andmed, samuti kostjale tähitud kirja saatmise kulud.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väidetel on hageja nõue pahatahtlik. Kostja ei ela alates 2018. a oktoobrist enam alaliselt Eestis ja on viimase kolme aasta jooksul viibinud Eestis vaid korra (mõnikümmend päeva). Kostja ei mäleta, kes tema autot vaidlusalusel ajal kasutas. Kuna väidetav sündmus toimus rohkem kui kolm aastat tagasi, ei saa kostja enam välja selgitada ega tõendada, kes tema auto 13. oktoobril 2018 hageja parklasse parkis. Igasugune asjaajamine Eestis on talle väga koormav, sest ajavahe tema elukohaga on kümme tundi. Hageja fotodelt ei nähtu, kes parkis auto kõnealusesse parklasse. Samuti ei nähtu fotodelt, et parkimistingimused on parklasse sisenemisel nähtavad ja arusaadavad. Parkimise infotahvel asub juhi jaoks ebamugavas kohas ja arvestades piirkonna liiklustihedust, on juht pigem hõivatud liikluse jälgimise kui infotahvli lugemisega. Inimesel, kes ei ela alaliselt Tallinnas, on keeruline aru saada, kus ja millistel tingimustel parkida tohib ja kes parkimist korraldab. Kuna parkimiskoht asub hotelli juures, ei ole välistatud, et hotell võimaldab klientidele mingi aja tasuta parkida. Kuna kostja ei ela Eestis, siis ei saa ta neid asjaolusid ka kontrollida. Hageja esitatud fotode järgi ei saa kindlalt väita, et leppetrahvikviitung oli üldse kostja auto kojamehe vahel. Fotodelt nähtub, et on pildistatud autot numbrimärgiga 568BRS erinevates asendites ja seejärel on pildistatud mingit autot, mille kojamehe vahel on leppetrahvikviitung. Fotode järgi ei saa järeldada, et see auto, mille kojamehe vahel on kviitung, on just kostja auto. Kviitung on asetatud kojamehe vahele vaid servaga ja ei ole välistatud, et see läks sealt kaotsi. Seega isegi kui leppetrahvinõude asetamine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse mõistlik edastamine, ei ole välistatud, et leppetrahvinõue tegelikult eemaldati, enne kui kostja selle kätte sai. Kostja sai nõudest teada alles 2021. a oktoobris. Nõude esitamine kaks ja pool või kolm aastat pärast leppetrahvi määramisest ei ole mõistlik aeg. Hageja nõue on aegunud.
2-21-130347
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud kõigi toimiku materjalide ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
6.Asjaoludest nähtuvalt nõuab hageja kui parklapidaja kostjalt kui auto omanikult (vastutavalt kasutajalt) leppetrahvi, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud parkimislepingust. Nimelt oli kostjale kuuluv auto hageja esitatud asjaolude kohaselt pargitud hageja hallatvas Tallinnas asuvas Olümpia parklas ja parkimise eest ei tasutud. Leppetrahvi tasumise kohustus oli sätestatud parkimistingimuste p-s 7.
6.1.Auto parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes (RKTKo 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Parkimislepingu kohaselt annab parklapidaja parkimist vajava auto juhile tasu eest kasutada parkimisala.
6.2.Hageja põhinõue on seega lepingust tulenev rahalise kohustuse täitmise nõue, mille aluseks on VÕS § 108 lg 1 koostoimes parkimistingimuste p-ga 7.
7.Leppetrahvinõude eeldused näeb lisaks ette VÕS § 158 lg 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
7.1.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: •
poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);
•
võlgnik on rikkunud lepingulist kohustust (VÕS § 100);
•
võlgnik vastutab rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160);
•
võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
7.2.Nõude eelduseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul hagejal kui võlausaldajal. Kostjal on praegu siiski kohustus ümber lükata eeldus, et tema on parkimislepingu pool, samuti eeldus, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
8.Hageja nõude esimene eeldus on see, et poolte vahel on sõlmitud parkimisleping. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on vaidlusaluse auto omanik (vastutav kasutaja). Hageja on tõendina esitanud fotod (dtl 31-35), millelt nähtub, et auto numbrimärgiga xxxxxx oli 13. oktoobril 2018 kell 12.21 pargitud vaidlusaluses parklas. Digitoimiku lehel 33 oleval fotol on auto numbrimärk nähtav. Eeltoodud fotodega on kohtu arvates tõendatud, et kostja auto parkis
13.oktoobril 2018 hageja hallatavas parklas. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud, ta on üksnes
2-21-130347 väitnud, et hageja esitatud fotodega ei ole tõendatud, et hageja on leppetrahvinõude pannud just kostja auto kojamehe vahele.
9.Järgmiseks tuleb vastata küsimusele, kas hageja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal on võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Nimelt saab hageja leppetrahvi tasumist nõuda vaid teiselt lepingupoolelt.
9.1.Hageja esitatud asjaolude järgi oli vaidlusalune parkla tähistatud liiklusmärkidega ja parkla sissesõidu juures paiknes infotahvel parkimistingimustega. See on tõendatud ka hageja esitatud fotodega (dtl 28).
9.2.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seejuures loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb hinnakirja väljapanekus, VÕS § 16 lg 3 järgi ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
9.3.Parkimistingimuste (dtl 28) p 1 kohaselt on hageja parkimislepingu tingimuste väljapanek pakkumus ja sõiduki parklasse parkimine nõustumus ning parkimisleping on sõlmitud siis, kui sõidukijuht auto parklasse pargib. Kohtu arvates on hageja seega tõendanud, et tema poolt välja pandud parkimistingimustes on ta väljendanud tahet lugeda parkimisleping sõlmituks iga parklas parkiva sõiduki juhiga. Seega on hageja parkimistingimused ofert vaatamata sellele, et see on suunatud kindlaks määramata isikute ringile (VÕS § 16 lg 3). Kui autojuht oma auto parklasse pargib, siis on ta andnud konkludentse aktsepti ehk nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes.
10.Kostja vaidleb vastu sellele, et tema kui auto omanik (vastutav kasutaja) on parkimislepingu pool.
10.1.Kohus selgitab, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ning lepinguga seotud asjaolusid, sh seda, kes on lepingu teine pool, peaks praegu tõendama hageja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine kostja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu tuleb tõendamiskoormus hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis keegi teine (vt ka RKTKo 3-2-1-68-16, p 31).
10.2.Kostja on väitnud, et ta ei saa seda tõendada, kuna vaidlusalusest sündmusest on praeguseks möödunud palju aega ja ta ei mäleta, kes võis tol ajal tema autoga kõnealuses parklas parkida. Kohtu arvates ei ole see vastuväide selline, mis võimaldaks jõuda järeldusele, et kostja ei pea oma tõendamiskoormust täitma. Liiklusseaduse (LS) § 72 lg 2 kohaselt peab auto omanik või vastutav kasutama teada, kes tema autot kasutab. Seega oli kostjal kohustus lükata oma tõenditega ümber eeldus, et auto parkis hageja parklasse just tema. Kuna kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud, siis tuleb lugeda tõendatuks, et parkimislepingu pooled olid hageja ja kostja.
11.Hageja tugineb leppetrahvi nõudmisel parkimistingimustele, mis on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kostja on väitnud, et parkimistingimused ei ole parklasse sisenemisel nähtavad ja arusaadavad ning et infotahvel asub juhi jaoks ebamugavas kohas, mistõttu autojuht ei saa
2-21-130347 keeruliste liiklusolude tõttu parklasse sisenemisel infotahvlit lugeda. Selline vastuväide tähendab kohtu hinnangul seda, et kostja vaidleb vastu sellele, et hageja parkimistingimused on muutunud tema ja hageja vahel sõlmitud parkimislepingu osaks.
12.VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
13.Hageja on esitanud tõendina fotod, millelt nähtub, et Olümpia parkla tähistamiseks on parka sissesõidu juurde paigaldatud liiklusmärgid ja infotahvlid (dtl 28). Fotodelt nähtub, et parkla on tähistatud liiklusmärgi ja lisatahvliga, mis osutab sellele, et tegu on tasulise parklaga. LS § 6 lg 6 ja § 7 lg 11 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. jaanuari 2011. a määrusega kehtestatud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisa 5 „Osutusmärgid“ järgi on tegu märgiga nr 575a. Määruse § 15 p-de 37 ja 43 järgi osutab see märk koos märgiga 577a-578a sõidukitele ettenähtud tasulisele parkimispiirkonnale.
14.Hageja esitatud fotolt (dtl 28) on näha, et parklat tähistava liiklusmärgi all on lisatahvel kirjaga „Europark“, mis annab parkijale teavet parkimise korraldaja kohta. Liiklusmärgil on kirjas ka see, et parkimistingimused on nähtavad märgi tagaküljel. Samuti nähtub hageja esitatud fotolt, et Olümpia parklas (nii nagu igas hageja hallatavas parklas) on suurel sinisel tahvlil parkimistingimused. Hageja kui parklapidaja parkimistingimused on kättesaadavad ka veebis (www.europark.ee).
15.Eeltoodust nähtub, et parkimistingimustele on parkla sissesõidul paikneval liiklusmärgil viidatud ja kostjal oli seega võimalik nendega tutvuda. Ta ei pidanudki tutvuma parkimistingimustega parklasse sõitmise ajal, kuid mõistlikkuse põhimõtte kohaselt oleks ta pidanud seda tegema hiljemalt siis, kui oli auto peatanud. Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei saanud parkimistingimustega tutvuda siis, kui ta auto peatas ja sellest väljus.
16.Kostja väidab ka seda, et ta ei ela Tallinnas ja seega on tal keeruline aru saada, kus ja millistel tingimustel parkida tohib ja kes parkimist korraldab. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. On üldteada asjaolu, et Tallinna kesklinnas on parkimine tasuline. Mõistlik isik, kellel on vaja Tallinna kesklinnas autoga liigelda ja autot seal ka parkida, uurib juba varem järele, kus ja millistel tingimustel on seal võimalik parkida. Hageja esitatud fotolt (dtl 28) nähtub, et parklat tähistava liiklusmärgi juures oleval lisatahvlil on märgitud parklapidaja nimi. Samuti on info selle kohta, kus ja millistel tingimustel saab Tallinna kesklinnas parkida, kättesaadav veebis. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul pidi kostja ka juba üksnes lepingu sõlmimise viisi (sissesõit tähistatud tasulisse parklasse) tõttu eeldama, et parkimist reguleerivad hageja parkimistingimused. Kohtu arvates on asjakohatu kostja vastuväide, et kuna parkla asus hotelli kõrval, siis võis hotell võimaldada oma klientidel seal ka lühiajaliselt tasuta parkida. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks olnud hotelli klient, ta väidab hoopis, et ei mäleta, kes tema auto 13. oktoobril 2018 sellesse parklasse parkis.
17.Seega tuleneb eeltoodust, et hageja parkimistingimused muutusid vaidlusaluse parkimislepingu osaks, kuna hageja viitas lepingu sõlmimisel neile tingimustele kui lepingu osale selgelt ja arusaadavalt ning kostjal oli võimalus nende tingimuste sisust teada saada.
18.Hageja nõue põhineb parkimistingimuste p-l 7, mille kohaselt peab sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parklapidajale 30 euro suurust leppetrahvi. Samuti on selles tüüptingimuses märgitud, et leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul alates nõude esitamisest.
2-21-130347
19.Selline kokkulepe vastab kohtu hinnangul leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes. Leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
20.Kohus hindab kõigepealt seda, kas parkimistingimuste p 7, mis näeb ette kohustuse tasuda lepingu rikkumise korral 30 euro suurust leppetrahvi, on kehtiv ehk ega see ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus. Nimelt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuse kehtivust omal algatusel sõltumata poolte väidetest.
21.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav mh selline lepingutingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Selle üle, et kostja on tarbija (VÕS § 1 lg 5), vaidlust ei ole.
22.Kohus on seisukohal, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, arvestades seda, et 24 tunni parkimistasu vaidlusaluses parklas on 20 eurot (dtl 28). Seega on parkimistingimuste p 7 iseenesest kehtiv lepingutingimus.
23.Järgmiseks hindab kohus leppetrahvinõude üldiseid eeldusi. Esimene eeldus on see, et kostja on parkimistingimusi rikkunud ja jätnud parkimise eest tasumata. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida hageja ei saa tõendada ja mille kostja oleks pidanud ümber lükkama. Kostja ei ole väitnud, et ta on parkimise eest tasunud. Seega saab lugeda tuvastatuks, et kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat tasu maksmise kohustust.
24.VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega pidanuks kostja esitama asjaolud, millest nähtuvalt saaks parkimise eest tasumata jätmist pidada vabandatavaks. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud, seega vastutab ta kohustuse rikkumise eest.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi põhjusel, et ta ei teatanud kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist, et ta nõuab leppetrahvi. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt on ta leppetrahvi nõude kostjale esitanud selliselt, et on leppetrahvinõude kohta koostatud kviitungi pärast rikkumise avastamist paigutanud kostja auto kojamehe vahele.
26.Sellega seoses on kostjal kaks vastuväidet. Esiteks väidab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostja auto kojamehe vahele üldse midagi pannud, kuna sellel fotol, millel on näha auto registreerimisnumber, ei ole näha leppetrahvinõuet, mistõttu võib leppetrahvinõudega foto olla tehtud mõnest teisest samasugusest autost. Kohtu hinnangul ei saa hageja esitatud fotode alusel sellist järeldust teha.
2-21-130347
27.Hageja on tõendina esitanud fotod autost (dtl 31-35). Kõnealust autot on pildistatud eestvaates ilma leppetrahvikviitungita kojamehe vahel (dtl 31), seejärel paremalt poolt (dtl 32), tagant (dtl 33), vasakult (dtl 34) ja lõpuks uuesti eest koos leppetrahvinõudega kojamehe vahel (dtl 35). Kohus ei nõustu kostja väitega, et sellel fotol, millel on näha, et kojamehe vahele on pandud leppetrahvikviitung (dtl 35), ei ole sama auto, mida on pildistatud tagant nii, et näha on numbrimärk (dtl 33). Digitoimiku lehel 31 oleval fotol on osaliselt näha ka auto, mis pargib kostja auto kõrval. Lehel 32 on foto, kus vaidlusalust autot on pildistatud paremalt poolt ja sellel on mh näha, et auto ees paikneb kollane RIMI reklaamtahvel. Samal pildil on auto armatuurlaual näha kahed päikseprillid. Digitoimiku lehel 33 asuval fotol on näha auto registreerimisnumber ja samuti on näha, et auto kõrval pargib sama auto, mis pargib pildistatud auto kõrval ka sellel fotol, millel vaidlusalust autot on pildistatud eestvaates. Samuti on sellel fotol näha sama kollane reklaamtahvel. Samad päikeseprillid, mis on auto armatuurlaual näha lehel 32 oleval fotol, on samas kohas näha ka sellel fotol, millel auto kojamehe vahel on leppetrahvikviitung. Kohtu arvates ei ole eeltoodust tulenevalt eluliselt usutav, et registreerimisnumbriga autost tehtud fotol ja leppetrahvinõudega autost tehtud fotol oleksid erinevad autod.
28.Teiseks on kostja seisukohal, et hageja ei ole igal juhul teatanud talle leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Kostja väidab, et ta ei ole kojamehe vahele pandud leppetrahvikviitungit kätte saanud, kuna see võis sealt kaotsi minna. Niisugune vastuväide tähendab kohtu hinnangul seda, et kostja arvates on hageja esitanud leppetrahvinõude hilinenult, kuna kostja ei pruukinud leppetrahvinõuet kojamehe vahelt kätte saada ja ta sai nõudest teada alles maksekäsu kiirmenetluses.
29.Leppetrahvinõue on tahteavaldus TsÜS § 67 lg 1 mõttes. TsÜS § 70 näeb ette, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Eelviidatud sätte kohaselt kannab lepingut rikkunud isik tahteavalduse kättesaamisega seotud riski eeldusel, et teine pool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viis. Seejuures on Riigikohtu praktika järgi parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele üldjuhul tahteavalduse edastamise mõistlik viis TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega (vt RKTKo 2-17-117146, p 12).
30.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et hageja on pannud leppetrahvinõude 13. oktoobril 2018 kostja auto kojamehe vahele.
30.1.Kostja on väitnud, et erandlikel asjaoludel ei pruugi selline edastamise viis olla mõistlik. Selline seisukoht järeldub ka eelviidatud Riigikohtu lahendist. Nimelt on Riigikohus märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.
30.2.Kostja ei ole aga ühelegi sellisele erandlikule asjaolule tuginenud. Ka hageja esitatud fotodelt ei saa mingeid erandlikke asjaolusid järeldada. Kostja väide, et leppetrahvinõue on kojamehe vahel servaga, nii et see võib lihtsasti kaotsi minna, ei ole õige. Digitoimiku lehel 35 olevalt fotolt on näha, et leppetrahvikviitung on keeratud kahekorra ja selle mõlemad otsad on kojamehe vahel.
30.3.Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja on teatanud kostjale oma nõudest mõistliku aja jooksul pärast rikkumist. See, et kostja sai enda väidetel leppetrahvinõudest teada
2-21-130347 alles maksekäsu kiirmenetluses, ei ole oluline, kuna TsÜS § 70 järgi kannab tema kui lepingut rikkunud pool talle edastatud tahteavalduse (leppetrahvinõude) kaotsimineku riski.
31.Kostja on ühe vastuväitena tuginenud ka sellele, et hageja nõue on aegunud. Kuna tegemist on tehingust tuleneva nõudega, siis on selle nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja parkimistingimuste p 7 järgi tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamisest. Kuna hageja teatas kostjale leppetrahvinõudest 13. oktoobril 2018 ja see pidi samal päeval jõudma ka kostja mõjusfääri, siis oli viimane tasumise päev 27. oktoober 2018 ja hageja leppetrahvinõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 28. oktoobril 2018. Aastates arvutatavate tähtaegade puhul saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval, milleks praegusel juhul on 27. oktoober 2021. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29. septembril 2021 ja seega ei olnud nõue selleks ajaks aegunud.
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja leppetrahvinõue rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 30 euro suurune leppetrahv. Leppetrahvi vähendamist ei ole kostja taotlenud.
33.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt ka 10 euro suuruse sissenõudekulu hüvitamist, mida hageja on kandnud seoses liiklusregistrile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ja kostjale tähitud kirja saatmisega. Sellise nõude aluseks on VÕS § 1132 lg 2, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude, siis on põhjendatud ka hageja 10 euro suuruse sisenõudekulu hüvitamise nõue ja ka see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
34.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 + 10 = 40 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
36.Menetluskulude jaotuse põhimõtteid reguleerib TsMS § 162, mille lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud on tema menetluskulude nimekirja järgi olnud kokku 315 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 220 eurot, millele lisandub käibemaks, on hageja lepingulise esindaja kulu.
38.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja.
39.Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta, seega 96 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on see mõistlik tunnitasu suurus. Hageja on tasunud õigusteenuse eest kokku 220 eurot, millele lisandub käibemaks ehk koos käibemaksuga 264 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud kokku 2 tunni 45 minuti ulatuses. Sellest 45 minutit on kulunud kostja vastusega tutvumisele ja sellele vastamisele.
2-21-130347
40.Arvestades seda, et tegu ei ole olnud keerulise vaidlusega ja et hageja jaoks on samasuguste hagide esitamine igapäevane tegevus, siis on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtu hinnangul kahele tunnile vastavad õigusabikulud ehk 2 × 80 = 160 eurot, millele lisandub käibemaks ehk koos käibemaksuga 192 eurot. Hagejal on õigus nõuda ka hagiavalduselt tasutud 75 euro suuruse riigilõivukulu hüvitamist. Lisaks on hagejal TsMS § 4842 kohaselt õigus nõuda 20 euro suuruse maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamist.
41.Kokku on hageja menetluskulude suurus 75 + 192 + 20 = 287 eurot ja see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
42.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.