Omega Invest OÜ hagi I. P. a vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3595,37 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Omega Invest OÜ, registrikood 10866568 Hageja lepinguline esindaja: A.-L. V. Kostja: I. P. , isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista I. P. alt Omega Invest OÜ kasuks I. P. a ja Coop Finants AS-i vahel sõlmitud laenulepingute nr XXX ja nr XXX alusel põhivõlgnevus 2602,39 eurot, intress 160,74 eurot ning viivis 832,24 eurot.
3.Jätta menetluskulud I. P. a kanda.
4.Määrata Omega Invest OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 625 eurot.
5.Välja mõista I. P. alt Omega Invest OÜ kasuks menetluskuluna 625 eurot. I. P. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis I. P. (kostja) 06.02.2019. a Coop Finants AS-ga väikelaenulepingu nr XXX, mille kohaselt sai kostja laenu 2180 eurot. Lisandus lepingu tasu 43,60 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 19,90% aastas, samuti maksete mittetähtaegse tasumise puhuks viivis 19,90% aastas. Samuti sõlmis I. P. 30.10.2018. a laenulepingu nr XXX, mille kohaselt sai laenu 1679 eurot. I. P. kohustus laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus olid toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kuna I. P. jäi enam kui kolme osamaksega viivitusse, ütles laenuandja lepingud üles 30.03.2020. a ning loovutas nõude Omega Invest OÜ-le. Kostjal on hagiavalduse esitamise ajaks kahe laenulepingu alusel tasumata põhivõlgnevus 2602,39 eurot, intress 160,74 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 832,24 eurot. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja väited nõude loovutamise teate mittesaamise kohta ei ole eluliselt usutavad. Kostja ei ole ka esialgsele võlausaldajale vahepealsel ajal laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Teade nõude loovutamisest on kostjale edastatud vastavalt panga teadete edastamise tingimustele. Isegi, kui kostja väidab, et ei ole varem loovutusdokumente saanud, on need talle kohtumenetluses teatavaks tehtud. Laenuandja on enne laenu väljastamist veendunud kliendi krediidivõimelisuses, tuginedes kliendi esitatud andmetele ning otsustusmootori poolt muudest allikatest kogutud majandusliku või finantssisuga andmetele. Samuti on laenuandja laenu väljastamisel lähtunud kostja avaldatud andmetest, mille kohaselt mh on kostja sissetulek 1900 eurot ning kohustuste suurus ühes kuus 120 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Laenuandja on teinud mõistlikke pingutusi kostja krediidivõime hindamisel. Piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust, samuti tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks. Õigusrahu huvides ja menetluskulude kokkuhoidmise eesmärgil on hageja nõus kompromissiga tingimustel, et kostja tasub võlgnevuse 3595,37 eurot, pool riigilõivust 162,50 eurot ja pool õigusabikuludest 100 eurot igakuiste 100 euro suuruste osamaksetena nii, et kohustus saab täidetud hiljemalt 15.01.2024. a. 2(7)
Kostja vastuväited
2.Kostja avaldab, et ei saa aru, miks on nõue loovutatud. Varasemalt ei ole kostja loovutusteadet saanud. Ka ei ole loovutusdokument allkirjastatud Coop Finants AS-i juhatuse liikme või volitatud esindaja poolt. Tekib küsimus, kas hageja on üldse õigustatud hagi esitama. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, sest laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei teostanud kostja taustakontrolli. Laenu võtmise ajal omas kostja kehtivaid maksehäireid. Maksehäiretele vaatamata väljastati hagejale laen. Seega võib kohtupraktika kohaselt teatud tingimuste olemasolul hageja nõue jääda üldse rahuldamata. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud. Tegemist on standardse hagiga. Kulusid tuleks vähendada vähemalt 50% võrra. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
5.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
kostja sõlmis Coop Finants AS-iga 06.02.2019. a väikelaenulepingu nr XXX, mille kohaselt sai kostja Coop Finants AS-lt laenu 2180 eurot ning 30.10.2018. a laenulepingu nr XXX, mille kohaselt sai laenu 1679 eurot;
-
kostja pidi tagastama laenusumma koos kõrvalkuludega vastavalt lepingute lisaks olevatele maksegraafikutele;
-
kostja ei ole laenulepinguid nõuetekohaselt täitnud ning tekkinud on võlgnevus;
-
laenulepingud on üles öeldud.
6.Vaidlus on selles, kas Omega Invest OÜ on õigustatud laenulepingutest tulenevat võlgnevust kostjalt sisse nõudma (kas loovutus on kehtiv) ning kas kostjale laenu andmisel on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3(7)
I Nõude loovutamine
7.VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
8.Hageja on kohtule esitanud 27.02.2020. a kuupäeva kandva kostjale adresseeritud ülesütlemishoiatuse, millest nähtub, et kui laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles ütleb, loovutab ta ka nõude inkassoettevõttele. Kostja ei ole väitnud, et ei ole seda dokumenti varem saanud. Ka on kohtule esitatud 30.03.2020. a kostjale adresseeritud ülesütlemise teatis, kust nähtub, et Coop Finants AS on loovutanud laenulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevad nõuded Omega Invest OÜ-le. Samuti on esitatud 24.08.2021. a kuupäeva kandev ja kostjale adresseeritud teade nõude loovutamise kohta. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja väide, mille kohaselt ei olnud kostja varasemalt teadlik nõude loovutamisest, ei ole eluliselt usutav. Kostja avaldas laenulepingute sõlmimisel enda e-posti ja elukoha aadressi. Samuti pidi kostja olema tutvunud laenuandja kehtestatud teadete edastamise tingimustega. Vaidlust selles ei ole. Kui kostja kontaktandmed muutusid, tulnuks sellest panga teadete edastamise tingimuste kohaselt ka krediidiasutust teavitada. Ja isegi kui kostja ei teadnud varem nõude loovutamisest, ei oma see sisulist tähtsust. Käesolevas kohtumenetluses on nõude loovutamine kostjale igal juhul teatavaks saanud. Seadusest ei tulene nõude loovutamisele ette nähtud kohustuslikku vormi ega tingimust, et loovutus on kehtiv üksnes juhul, kui see on võlgnikule teatavaks tehtud.
9.Seega saab kohtule esitatud tõenditest tulenevalt ja VÕS § 170 sätestatust asuda seisukohale, et Coop Finants AS on loovutanud nõude Omega Invest OÜ-le ning kostja vastuväited ei ole asjakohased. II Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
10.VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
4(7)
Seega pidi laenuandja laenude väljastamisel kontrollima, kas I. P. on kokkulepitud tingimustel suuteline laenu tagasi maksma, analüüsides seejuures eeltoodud tingimusi. Hageja on kinnitud, et laenuandja on lähtunud kostja maksevõime hindamisel lisaks võlaõigusseadusele ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendina kehtestatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suunistes ja Coop Finants AS-i kehtestanud sise-eeskirjades antud juhistest kostja maksevõimelisuse hindamisel.
11.Riigikohus on 31.01.2018. a kohtuotsuses nr 2-14-21710 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
12.Vaidlust ei ole selles, et laenu väljastamisel on lähtutud alljärgnevatest ja kostja enda poolt avaldatud andmetest: Tel: XXX E-post: XXX Eesnimi: I. Perenimi: P. Isikukood: XXX Kodakondsus: EESTI Aadress: XXX Vanus: Tel avaldusel XXX e-post avaldusel: XXX aadress avaldusel: XXX Taotletav summa: 5000 Märgitud sissetulek: XXX Igakuised kohustused: 120 Taotletud laenu periood: 36 Tööandja: Stuffer design OÜ Ülalpeetavate arv: 0. Kostja ei ole maksehäirete kohta laenutaotluste esitamise ajal andmeid avaldanud. Ka ei ole kostja kohtumenetluses esitanud tõendeid maksehäirete olemasolu kohta laenulepingute sõlmimise ajal. Seega on ilmne, et kostja ise ei ole laenu taotlemise ajal lähtunud kohustusest esitada tõeseid andmeid. VÕS § 4034 lg 3 teise lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega, kui kostja hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine see, et väidetavalt olid kostjal laenutaotluste esitamise ajal kehtivad maksehäired, kuid maksehäirete olemasolu ei ole kostja ise taotluste esitamisel avaldanud ega kohtumenetluses tõendanud, ei saa kostja käesolevalt tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning krediidiandja võimalik kostja maksevõime valesti hindamine ei too kaasa kostja poolt soovitud tagajärge (hagi rahuldamata jätmist). Asjaolu, et kostja on laenulepinguid täitnud pikema aja jooksul ja mõlemast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse jäänud samaaegselt (hagiavalduse kohaselt laekus mõlema kohustuse katteks viimane makse 17.12.2019. a, laenulepingut nr XXX täitis kostja häireteta enam kui aasta ning lepingut nr XXX enam kui pool aastat), viitab kostja ootamatule majandusliku olukorra muutusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et teatud riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud ja ei ole krediidiandja poolt kontrollitavad ega ettenähtavad, nt laenuvõtja töötasu vähenemine või töö kaotus jms. Seetõttu ei saa väita, et ilmselt laenuandja ei kontrollinud laenusaaja maksevõimet või ei teinud seda piisavalt, kui lepingu täitmise käigus ilmneb laenusaajal ootamatu takistus ja tal ei ole lepingut enam võimalik nõuetekohaselt täita. Kostja avaldatud 1900 euro suuruse sissetuleku ja 120 euro suuruste kohustuste juures sai laenuandja pidada kostjalt krediidivõimeliseks.
13.Kohus märgib, et isegi, kui laenuandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei muuda see olematuks asjaolu, et I. P. on laenu saanud. Ka sellisel juhul
5(7)
tuleks saadud krediidisumma tagastada. Võimalike hagi rahuldamata jätmise eelduste esinemist, millele kostja on viidanud, kostja selgitanud ei ole.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostja vastuväited on ainetud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. I. P. alt tuleb Omega Invest OÜ kasuks välja mõista I. P. a ja Coop Finants AS-i vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 1754,16 eurot; intress 111,13 eurot ja viivis 560,98 eurot ning laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 848,23 eurot; intress 49,61 eurot ja viivis 271,26 eurot. Kokku tuleb I. P. alt välja mõista põhivõlgnevus 2602,39 eurot, intress 160,74 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 832,24 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta I. P. a kanda.
16.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 325 eurot ning hageja õigusabikulud 300 eurot. Hageja esindajal on kulunud kokku kolm tundi, tunnitasu määraks on 100 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulud on samuti nõude sisu, hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu, menetluse kestust ja kostja seisukohtadele vastamise vajadust arvestades põhjendatud. Ka hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot on olnud mõistlik ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud suuruses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja ka hageja menetluskulud 625 eurot (sh riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 300 eurot).
17.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
6(7)
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.