MHV Elektrikontroll Osaühingu hagi Solar Light OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1508,33 eurot Hageja: MHV Elektrikontroll OÜ (registrikood 11480339), aadress Võidu 3, 44311 Rakvere; e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas, OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm, asukoht Raekoja plats 20, 51004 Tartu, tel nr 7330566, e-post: [email protected] Kostja: Solar Light OÜ (registrikood 124895789), asukoht Laki tn 30, 12915 Tallinn Kostja seaduslik esindaja: HH, e-post: xxx, tel nr xxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt Solar Light OÜ-lt hageja MHV Elektrikontroll Osaühingu kasuks põhivõlgnevus 954,30 eurot. 3) Välja mõista Solar Light OÜ-lt hageja MHV Elektrikontroll Osaühingu kasuks viivis summalt 954,30 eurot alates 27.07.2021 kuni 22.12.2021 summas 71,10 eurot ning viivis alates 23.12.2021 summalt 954,30 eurot määras 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni Solar Light OÜ poolt. 4) Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja Solar Light OÜ kanda. 5) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja MHV Elektrikontroll OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista Solar Light OÜ-lt MHV Elektrikontroll OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2385 eurot. 6) Solar Light OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 2385 eurolt viivist MHV Elektrikontroll OÜ-le alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.02.2022).
1.Harju Maakohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-20-135368 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hageja MHV Elektrikontroll Osaühingu hagi tuleb täielikult rahuldada. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne (10) päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Harju Maakohus koostas 22.12.2021 käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. Nimetatud kohtuotsuses kohus selgitas, et TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne (10) päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kostja teavitas 22.12.2021 apellatsioonkaebuse esitamise soovist. Maakohus teatas, et täiendab tsiviilasja nr 2-20-135368 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga 16.02.2022. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse (käesoleval juhul 16.02.2022 otsuse) kättetoimetamisest arvates.
2.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks.
HAGEJA NÕUDED
3.Hageja MHV Elektrikontroll Osaühingu esitas hagi kostja Solar Light OÜ vastu võla ja viivise nõudes. 03.12.2020 esitatud hagiavalduses palus hageja rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1212.48 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised ning viivised, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, määras 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 03.12.2020 kuni nõude kohase täitmiseni (03.12.2020 esitatud hagiavaldus; 04.03.2021 esitatud hagi täpsustus; pabertoimiku lk 1-4, 33-34, 47-49).
4.Hagi kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija 25.06.2020 töövõtulepingu nr 25062020. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt tellija tellib ja töövõtja teostab lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: Jaamade elektripaigaldiste kasutuselevõtule eelnev elektripaigaldise audit (edaspidi töö). Lepingu p 4.1. kohaselt tellija maksab töövõtjale töö teostamise eest tasu vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel (elektrikontroll.eu) iga jaama kohta eraldi (edaspidi tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks.
Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tasu maksmist alates töö vastuvõtmisest tellija poolt. Kostja esitas läbi elektrikontroll.eu veebilehe 04.07.2020 digitaalselt allkirjastatud tellimuse elektripaigaldise mõõdistamiseks asukohas päikeseelektrijaam, Vaidavere, Jõgeva maakond. 28.07.2020 väljastas hageja kostjale arve nr 309185 summas 1010,40 eurot, lisandub käibemaks, kokku summas 1212.48 eurot. Arve maksetähtajaks oli 04.08.2020, kuid kostja arvet ei tasunud. Hageja hinnakiri on avaldatud veebilehel https://elektrikontroll.eu/et/prices/. Elektripaigaldise auditi koondmaksumus sõltub erinevatest aspektidest - peakaitsme tüübist, mõõdistamise mahust, aga ka mõõdistajate poolt läbitud kilometraažist. Kuivõrd koduleheküljel on esitatud hinnad “alates”, siis oleks kostjal tulnud eelnevalt küsida hinnapakkumine, kui tema eeldus oli teenust saada konkreetse hinnaga. Pooltevahelises kirjavahetuses viitab kostja, et ta on küsinud varasemalt hinnapakkumist teisele objektile Tallinna kontorist ning eeldas, et kõnealune Vaidavere päikeseelektrijaama mõõdistamine Tartu kontori poolt teostatakse samasuguse hinnaga, kuigi mõõdistamise mahud on oluliselt erinevad. Hageja vastas kostjale 24.08.2020 ning märkis, et mingit kokkulepet töö tasustamise osas ei ole olnud, mistõttu on arve esitatud hinnakirja alusel.
5.29.11.2021 menetlusdokumendis on hageja teatanud, et kostja tasus hagejale 27.07.2021 474 eurot. Tasutud summast loeb hageja esmalt tasutuks seisuga 27.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summas 215,82 eurot (1 212,48 * 0,0005 * 356 = 215,82 eurot). Pärast viivise tasutuks lugemist järele jäänud summa 258,18 eurot arvestab hageja põhinõude katteks. Seega on alates 27.07.2021 hageja põhinõudeks 954,30 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja nõuda. Seoses nõude osalise täitmisega menetluse ajal täpsustab hageja ka viivisenõuet ning palub mõista kostjalt välja viivise summalt 954,30 eurot alates 27.07.2021 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ning alates otsuse tegemisest summalt 954,30 eurot määras 0,05 % päevas kuni nõude täitmiseni kostja poolt (hageja 29.11.2021 menetlusdokument; tl 66-68).
KOSTJA SEISUKOHT
6.Kostja ei võta hagi õigeks ning leiab, et nõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Kostja keeldus arvet nr 309185 summas 1212.48 eurot (käibemaksuga) tasumast ning palus selle ümber teha, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et kokkulepitud töö (jaama elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit) maksumuseks oli 395 eurot pluss käibemaks, so kokku 474 eurot. Hageja nimetatud kokkulepet enam ei tunnista ning leiab, et tal on õigus küsida tasu tehtud töö eest hageja enda veebilehel oleva hinnakirja järgi. Hageja ja kostja sõlmisid 25.06.2020 töövõtulepingu nr 25062020 jaamade elektripaigaldiste kasutuselevõtule eelnevate elektripaigaldiste auditite teostamiseks. Selle lepingu punkti 2.2 kohaselt oli tellijal õigus esitada tellimused üksnes läbi töövõtja kodulehe (elektrikontroll.eu). Nii töövõtulepingu kui ka tellimuse vormi näol on tegemist hageja tüüptingimustega, mida kostjal ei olnud võimalik muuta. Nii töövõtulepingus kui ka tellimuse vormil on fikseeritud, et tööde eest tasu maksmine toimub vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel. Kuivõrd kostja tellis mõõdistuse ja auditi mitmele kostja poolt ehitatavale 25X63A päikeseelektrijaamale, lepiti kokku, et iga jaama elektripaigaldise mõõdistuse ja auditi eest tasub kostja hagejale 395 eurot pluss käibemaks. Teiste kostja poolt esitatud tellimuste puhul pidas hageja kokkuleppest kinni, millest tulenevalt peab kostja sellise kokkuleppe olemasolu tõendatuks. VÕS § 38 kohaselt kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokkulepitud tingimusega, kehtib eraldi kokkulepitud tingimus. Kostja on seisukohal, et töö eest tasumine töövõtja kodulehel oleva hinnakirja järgi on hageja tüüptingimus ning poolte vahel saavutatud kokkulepe tasu osas 395 eurot pluss käibemaks iga sama suure päikesejaama elektripaigaldise mõõdistuse ja auditi eest on eraldi kokkulepitud tingimus. Eeltoodud alusel on hagejal õigus nõuda Kiisli päikeseelektrijaama mõõdistustööde ja auditi eest 395 eurot pluss käibemaks, kokku seega
474 eurot. Kostja on hagejale tasunud summa 474 eurot (tl 51). Hageja poolt 28.07.2020 nr 309185 esitatud arve ei ole selge ning sellest pole võimalik aru saada, kuidas nõutav summa on kujunenud. Transpordi eest ei ole hageja kostjale arvet esitanud, ehkki hageja oma hagiavalduses sellele umbmääraselt ja täiesti põhjendamatult viitab. Isegi kui nõustuda (mida kostja ei tee), et hagejal on õigus nõuda tasu tehtud töö eest vastavalt hageja kodulehel olevale hinnakirjale, siis sellist hinnakirja tõendina kohtule esitatud ei ole. Hageja kodulehel on hinnakiri küll olemas, kuid see kehtib alates 25.11.2020. Lehel on märge, et hinnakiri on kinnitatud juhataja poolt 25.11.2020, seega mitu kuud pärast tööde teostamist ja arve nr 309185 esitamist. Lähtudes eeltoodust on hageja põhinõue tõendatud osaliselt s.o 395 euro ulatuses (+km), so kokku 474 eurot. Ülejäänud osa palub kostja jätta hagi rahuldamata (tl 38-40, 51).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • 25.06.2020 sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija töövõtulepingu nr 25062020 (hagi lisa 1, tl 5-7). • Kostja esitas läbi elektrikontroll.eu veebilehe 04.07.2020 digitaalselt allkirjastatud tellimuse elektripaigaldise mõõdistamiseks asukohas päikeseelektrijaam, Vaidavere, Jõgeva maakond (hagi lisa 2, tl 8-9). • Hageja viis 25.07.2020 läbi auditi, millise tulemus oli negatiivne (hagi lisa 3, tl 10-11). • 27.07.2020 on ehitusettevõtja Edmest Edm OÜ ja kostja poolt allkirjastatud kaetud tööde akt nr 270720/1 (hagi lisa 5, tl 17-18). • 28.07.2020 viidi läbi audit, millise kohaselt elektripaigaldis või selle osa vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada (hagi lisa 6, tl 1920). • 28.07.2020 on Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon, millise kohaselt vastab elektripaigaldus nõuetele (hagi lisa 7, tl 21-22). • 28.07.2020 väljastas hageja kostjale arve nr 309185 summas 1010,40 eurot, lisandub käibemaks, kokku summas 1212.48 eurot, mille maksetähtajaks oli 04.08.2020 (hagi lisa 8, tl 23). • Kostja on hagejale 27.07.2021 tasunud arve nr 309185 kogusummast (1212,48 eurot) 474 eurot (tl 51). • Kostja tasus hagejale 27.07.2021 474 eurot. Tasutud summast luges hageja esmalt tasutuks seisuga 27.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 215,82 eurot (1 212,48 * 0,0005 * 356 = 215,82 eurot). Pärast viivise tasutuks lugemist järele jäänud summa 258,18 eurot arvestas hageja põhinõude katteks. Alates 27.07.2021 on hageja põhinõudeks kostja vastu 954,30 eurot (hageja 29.11.2021 menetlusdokument, tl 66-76).
9.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, milline oli töövõtulepingu alusel tehtud töö eest maksmisele kuuluv tasu. 28.07.2020 väljastas hageja kostjale arve nr 309185 summas 1010,40 eurot (ilma käibemaksuta), käibemaksuga kokku summas 1212.48 eurot, mille maksetähtajaks oli 04.08.2020 (hagi lisa 8, tl 23). Kostja seisukoha järgi oli nimetatud
arvel olevast summast põhjendatud vaid 474 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja tasus hagejale 27.07.2021 (tl 51).
10.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 635 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja - hageja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija - kostja) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu 03.06.2016 otsus nr 3-2-1-18-16, p 14). VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Poolte vahel 25.06.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 25062020 (edaspidi lepingu) punktis 2.2 leppisid pooled kokku, et tellija esitab tellimuse ainult läbi töövõtja kodulehe (elektrikontroll.eu) (hagi lisa 1, tl 5-7). Kostja esitas 04.07.2020 hagejale tellimuse Kiisli kinnistul, Vaidavere külas, Jõgeva vallas asuva päikeseelektrijaama elektripaigaldise mõõdistamise ja auditi läbiviimiseks (hagi lisa 2, tl 8-9). Nimetatud elektripaigaldise auditi/mõõdistamise tellimuse kohaselt tellija ehk kostja garanteerib arve tasumist vastavalt hinnakirjale (auditi tulemusest sõltumata). Lepingu p 4.1 kohaselt maksab Tellija (Kostja) Töövõtjale (Hagejale) Töö teostamise eest tasu vastavalt Töövõtja hinnakirjale tema kodulehel (elektrikontroll.eu) (hageja 29.11.2021 dokumendi lisa 1, tl 69-70). Töövõtulepingu punkt 3.3 kohaselt esitab Töövõtja töö üleandmiseks elektripaigaldise kasutuselevõtmisele eelneva auditi. Lepingu punkt 3.4. sätestab, et töö loetakse Töövõtja poolt üleantuks ja Tellija poolt vastuvõetuks auditi üleandmisega Tellija e-posti aadressile. Vaidlustamata asjaoludel hageja teostas kokku lepitud tööd. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemist JVIS võetud väljavõtete kohaselt on 27.07.2020 koostatud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit, mille aluseks oli 25.07.2020 koostatud protokoll nr MHV-20-02246, kui ka 28.07.2020 koostatud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit, mille aluseks oli 28.07.2020 koostatud protokoll nr MHV-20-02273, on esitatud vastavalt 27.07.2020 ja 28.07.2020 ning selle kohta on saadetud teavitus ka aadressil xxx. E-posti aadress xxx on lepingu punktis 7.2 märgitud Kostja kui tellija e-posti aadressina. Seega on Hageja tööd Kostjale vastavuses lepingu punktiga 3.4 üle andnud (hageja 28.11.2021 dokumendi lisa 3, 4; tl 75-76).
12.Vaidlustamata asjaoludel andis hageja töö kostjale üle vastavalt lepingule. Seega on hagejale õigus nõuda kostjalt töö eest tasu. Hageja on tehtud tööde eest esitanud kostjale arve nr 309185, ilma käibemaksuta summas 1 010,40 eurot. Arvel on toodud eraldi ridadena välja tasu mõõdistamise eest (kood EPM) summas 660,40 eurot ja tasu auditite koostamise eest (kood TKV) summas 350 eurot (hagi lisa 8; tl 23).
13.Kohtus möönab, et arvel nr 309185 olev tööde nimetused ja maksumuse kujunemine võinuks olla selgem, kuid kohtu hinnangul on hageja 29.11.2021 menetlusdokumendis selgitanud arusaadavalt ja veenvalt arvel olevate tööde kirjeldust ja tasumisele kuuluva summa kujunemist (tl 66-76). Hageja selgituste kohaselt koosneb arvel olev mõõdistamise
tasu järgnevatest osistest: 1) isolatsioonitakistuse mõõtmine: 150 punkti x hinnakirja hind 0,6 eurot/punkt = 90 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-1 (hagi lisa 4, lk 2-4); 2) kaitse, PEN ja potentsiaaliühtlustuse katkematuse kontroll: 125 punkti x hinnakirja hind 0,9 eurot/punkt = 112,5 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-4 (hagi lisa 4, lk 5-7); 3) rikkesilmuse näivtakistuse mõõtmine: 3 punkti x hinnakirja hind 1,8 eurot/punkt = 5,4 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-5 (hagi lisa 4, lk 8); 4) maandustakistuse lihtsustatud mõõtmine: 19 punkti x hinnakirja hind 20 eurot/punkt = 380 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-6 (hagi lisa 4, lk 9-10); 5) transpordi tasu: 280 km, tasu vastavalt hinnakirjale 0,5 eurot/km, kokku maksumus summas 140 eurot. Koostatud auditite eest on hageja esitanud arve summas 350 eurot, kuna hageja nõudis kostjalt mõlema auditi tegemise eest 175 eurot. Lisaks on hageja selgitanud, et kostjale esitatud arve on hageja poolt kasutatavas programmis tekkinud probleemi tõttu 67,50 euro võrra väiksem, kui hagejal oli tegelikult õigus kostjalt nõuda ehk kostja tegelikkuses saanud teenust odavamalt, kui hinnakiri ette näeb.
14.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et auditid nr MHV-20-02256 ja MHV-20-02273 on hageja poolt läbi viidud ning kostja on hageja poolt tehtud töö ka vast võtnud. Seega on selle eest nõutav tasu ka vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingule ja VÕS § 637 lgtele 3 ja 4 sissenõutavaks muutunud. Pole leidnud tõendamist, et Kiisli kinnistul, Vaidavere külas, Jõgeva vallas asuva päikeseelektrijaama elektripaigaldise mõõdistamise ja auditi läbiviimiseks sõlmiti poolte vahel tasu osas hageja hinnakirjast toodud hindadest väiksemate hindade rakendamise kokkulepe. Sellise kokkuleppe tõendamiseks ei ole piisav kostja poolt esitatud tõendid selle osas, et 08.07.2020 Sillaotsa päikeselektrijaama elektripaigaldise kontrollmõõtmiste aruande nr MA2007072 alusel esitati kostjale 13.07.2020 arve nr 309079 summas 474 eurot (395 eurot pluss käibemaks) (kostja 07.04.2021 dokumendi lisad 1 ja 2, tl 41-45). Kahe nimetatud objekti mõõdistamise mahud on erinevad. Töövõtulepingu p 4.1 kohaselt tellija maksab töövõtjale töö teostamise eest tasu vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel (elektrikontroll.eu) iga jaama kohta eraldi (edaspidi tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. Kostja on küll küsinud varasemalt hinnapakkumist teisele objektile Tallinna kontorist, kuid Vaidavere päikeseelektrijaama mõõdistamine teostati Tartu kontori poolt ning kahe vastava objekti mõõdistamise mahud on oluliselt erinevad.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale kogu 28.07.2020 väljastatud arvel nr 309185 märgitud summa 1212.48 eurot (koos käibemaksuga), mille maksetähtajaks oli 04.08.2020 (hagi lisa 8, tl 23).
16.29.11.2021 menetlusdokumendis on hageja teatanud, et kostja tasus hagejale 27.07.2021 474 eurot. Tasutud summast loeb hageja esmalt tasutuks seisuga 27.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summas 215,82 eurot (1 212,48 * 0,0005 * 356 = 215,82 eurot). Pärast viivise tasutuks lugemist järele jäänud summa 258,18 eurot arvestab hageja põhinõude katteks. Seega on alates 27.07.2021 hageja põhinõudeks 954,30 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja nõuda. Seoses nõude osalise täitmisega menetluse ajal täpsustab hageja ka viivisenõuet ning palub mõista kostjalt välja viivise summalt 954,30 eurot alates 27.07.2021 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ning alates otsuse tegemisest summalt 954,30 eurot määras 0,05 % päevas kuni nõude täitmiseni kostja poolt (hageja 29.11.2021 menetlusdokument; tl 66-68). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 954,30 eurot.
17.Hageja viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Töövõtulepingu p 6.1 kohaselt, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega, siis on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05 % päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,61 eurot päevas. Seoses nõude osalise täitmisega menetluse ajal täpsustab hageja ka viivisenõuet ning palub mõista kostjalt välja viivise summalt 954,30 eurot alates 27.07.2021 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ning alates otsuse tegemisest summalt 954,30 eurot määras 0,05 % päevas kuni nõude täitmiseni kostja poolt (hageja 29.11.2021 menetlusdokument; tl 66-68).
18.Hageja on esitanud kostja vastu edasiulatuva viivise väljamõistmise nõude alates 03.12.2020. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga, so 22.12.2021 seisuga.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt Solar Light OÜ-lt hageja MHV Elektrikontroll Osaühingu kasuks välja põhivõlgnevuse 954,30 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja MHV Elektrikontroll Osaühingu kasuks välja viivise summalt 954,30 eurot alates 27.07.2021 kuni 22.12.2021 summas 71,10 eurot ning viivise alates 23.12.2021 summalt 954,30 eurot määras 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni kostja Solar Light OÜ poolt. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
23.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Hageja poolt 28.12.2021 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 160 euro (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 160 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumääraga.
25.Kohus leiab, et hageja õigusabikulu kokku 2160 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Ajaliselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 13,5 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu
vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 160 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 13,5 tunni eest kogusummas 2160 eurot (hageja 28.12.2021 esitatud menetluskulude nimekiri).
26.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2385 eurot (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulud 2160 eurot).
27.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb hageja menetluskulu 2385 eurot hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
28.Kostja pole käesolevas asjas menetluskulude nimekirja esitanud.
29.Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
30.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.