Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-135368
Kohtuasi
MHV Elektrikontroll OÜ hagi Solar Light OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse koos viivisega nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Solar Light OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1508.33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja MHV Elektrikontroll OÜ (registrikood 11480339), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Kostja Solar Light OÜ (registrikood 124895789), seadusjärgne esindaja juhatuse liige HH
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kohtuistung 07.09.2022
Harju Maakohtu 16.02.2022 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud apellatsioonikohtus kostja kanda. Määrata hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsiooniastmes 978.67 eurot.
5.Mõista Solar Light OÜ-lt välja MHV Elektrikontroll OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 978.67 eurot.
6.Välja mõista Solar Light OÜ-lt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 978.67 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-135368 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja esitas hagi kostja vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse koos viivisega nõudes, paludes mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 1212.48 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised ning viivised, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, määras 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 03.12.2020 kuni nõude kohase täitmiseni.
2.04.03.2021 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse põhjusel, et kostja tasus kohtumenetluse ajal 27.07.2021 hagejale 474 eurot. Täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt põhivõlgnevusena välja 954.30 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivis alates 27.07.2021 kuni nõude täieliku täitmiseni määras 0,05% iga viivitatud päeva eest.
3.Hageja väidete kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 25.06.2020 töövõtulepingu nr 25062020. Lepingu punkti 2.1 kohaselt tellija tellib ja töövõtja teostab lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: jaamade elektripaigaldiste kasutuselevõtule eelnev elektripaigaldise audit (edaspidi töö). Punkti 4.1 kohaselt tellija maksab töövõtjale töö teostamise eest tasu vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel (elektrikontroll.eu) iga jaama kohta eraldi (edaspidi tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tasu maksmist alates töö vastuvõtmisest tellija poolt.
4.Kostja esitas läbi elektrikontroll.eu veebilehe 04.07.2020 digitaalselt allkirjastatud tellimuse elektripaigaldise mõõdistamiseks päikeseelektrijaamas asukohaga Vaidavere, Jõgeva maakond. 28.07.2020 väljastas hageja kostjale arve nr 309185 1010.40 euro tasumiseks (koos käibemaksuga 1212.48 eurot), maksetähtajaga 04.08.2020. Kostja arvet ei tasunud.
5.Hageja hinnakiri on avaldatud veebilehel https://elektrikontroll.eu/et/prices/. Elektripaigaldise auditi koondmaksumus sõltub erinevatest aspektidest - peakaitsme tüübist, mõõdistamise mahust, aga ka mõõdistajate poolt läbitud kilometraažist. Kuivõrd koduleheküljel on esitatud hinnad “alates”, siis oleks kostjal tulnud eelnevalt küsida hinnapakkumine, kui tema eeldus oli teenust saada konkreetse hinnaga. Pooltevahelises kirjavahetuses viitab kostja, et on küsinud varasemalt hinnapakkumist teisele objektile Tallinna kontorist ning eeldas, et Vaidavere mõõdistamine Tartu kontori poolt teostatakse samasuguse hinnaga, kuigi mõõdistamise mahud olid oluliselt erinevad. Hageja vastas kostjale 24.08.2020
2-20-135368 ja märkis, et mingit kokkulepet töö tasustamise osas ei ole olnud, mistõttu on arve esitatud hinnakirja alusel.
6.Kostja tasus hagejale 27.07.2021 474 eurot. Tasutud summast loeb hageja esmalt tasutuks tasumise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 215.82 eurot (1212.48 * 0,0005 * 356 = 215.82 eurot), ülejäänud 258.18 eurot loeb hageja põhinõude katteks. Seega on alates 27.07.2021 hageja põhinõudeks 954.30 eurot. Seoses nõude osalise täitmisega täpsustas hageja ka viivisenõuet ning palub mõista kostjalt välja viivise põhisummalt 954.30 eurot alates 27.07.2021 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ning alates otsuse tegemisest määras 0,05 % päevas kuni nõude täitmiseni kostja poolt. Kostja vastuväited
7.Kostja leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt. Kostja keeldus arve tasumisest ja palus selle ümber teha, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et töö maksumuseks on 395 eurot (lisandub käibemaks, kokku 474 eurot). Hageja kokkulepet enam ei tunnista.
8.Töövõtulepingu punkti 2.2 kohaselt oli tellijal õigus esitada tellimused üksnes läbi töövõtja kodulehe. Nii lepingu kui tellimuse vormi näol on tegemist hageja tüüptingimustega, mida kostjal ei olnud võimalik muuta. Nii lepingus kui tellimuse vormil on fikseeritud, et tööde eest maksmine toimub vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel. Kuivõrd kostja tellis mõõdistuse ja auditi mitmele tema poolt ehitatavale 25x63A päikeseelektrijaamale, lepiti kokku, et iga jaama elektripaigaldise mõõdistuse ja auditi eest tasub kostja hagejale 395 eurot (lisandub käibemaks). Teiste kostja poolt esitatud tellimuste puhul pidas hageja kokkuleppest kinni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 38 kohaselt kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokkulepitud tingimusega, kehtib eraldi kokkulepitud tingimus.
9.28.07.2020 arvelt ei ole võimalik aru saada, kuidas nõutav summa on kujunenud. Transpordi eest ei ole hageja kostjale arvet esitanud.
10.Isegi kui nõustuda, et hagejal on õigus nõuda tasu tehtud töö eest vastavalt kodulehel olevale hinnakirjale, siis hinnakirja tõendina esitatud ei ole. Hageja kodulehel on hinnakiri küll olemas, kuid see kehtib alates 25.11.2020. Lehel on märge, et hinnakiri on kinnitatud juhataja poolt 25.11.2020, seega mitu kuud pärast tööde teostamist ja vaidlusaluse arve esitamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 954.30 eurot ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 71.10 eurot ning viivise 0,05% päevas alates 23.12.2021 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale menetluskulude katteks välja 2385 eurot koos viivisega.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 25.06.2020 sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija töövõtulepingu nr 25062020 (t lk 5-7); kostja esitas läbi elektrikontroll.eu veebilehe 04.07.2020 digitaalselt allkirjastatud tellimuse elektripaigaldise mõõdistamiseks asukohas päikeseelektrijaam, Vaidavere, Jõgeva maakond (t lk 8-9); hageja viis 25.07.2020 läbi auditi, millise tulemus oli negatiivne (t lk 10-11); 27.07.2020 allkirjastasid ehitusettevõtja Edmest Edm OÜ ja kostja kaetud tööde akti nr
2-20-135368 270720/1 (t lk 17-18); 28.07.2020 viidi läbi audit, millise kohaselt elektripaigaldis või selle osa vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada (t lk 19-20); 28.07.2020 väljastas Tehnilise Järelevalve Amet elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni, mille kohaselt vastab elektripaigaldis nõuetele (t lk 21-22); 28.07.2020 väljastas hageja kostjale arve nr 309185 1010.40 euro tasumiseks, lisandub käibemaks, kokku 1212.48 eurot, mille maksetähtajaks oli 04.08.2020 (t lk 23); kostja tasus hagejale 27.07.2021 arve alusel 474 eurot (t lk 51); hageja luges saadust esmalt tasutuks seisuga 27.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivise ja ülejäänud 258.18 eurot arvestas põhinõude katteks.
13.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, milline oli töövõtulepingu alusel tehtud töö eest maksmisele kuuluv tasu. Hageja leiab, et tasu suuruseks oli 28.07.2020 arvelt nähtuv summa vastavalt hageja hinnakirjale. Kostja seisukoha järgi oli tasuks kokku lepitud 474 eurot (koos käibemaksuga).
14.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 635 lõige 1, § 101 lõike 1 punkt 1 ja § 108 lõige 1. VÕS § 635 lõige 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja - hageja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija - kostja) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lõike 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-16, punkt 14). VÕS § 637 lõike 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lõige 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 101 lõike 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.25.06.2020 töövõtulepingu punktis 2.2 leppisid pooled kokku, et tellija esitab tellimuse ainult läbi töövõtja kodulehe (elektrikontroll.eu) (t lk 5-7). Kostja esitas 04.07.2020 hagejale tellimuse Kiisli kinnistul, Vaidavere külas, Jõgeva vallas asuva päikeseelektrijaama elektripaigaldise mõõdistamise ja auditi läbiviimiseks (t lk 8-9). Nimetatud elektripaigaldise auditi/mõõdistamise tellimuse kohaselt tellija ehk kostja garanteerib arve tasumise vastavalt hinnakirjale (auditi tulemusest sõltumata). Lepingu punkti 4.1 kohaselt maksab tellija töövõtjale töö teostamise eest tasu vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel (elektrikontroll.eu) (t lk 69-70). Lepingu punkti 3.3 kohaselt esitab töövõtja töö üleandmiseks elektripaigaldise kasutuselevõtmisele eelneva auditi. Punkt 3.4 sätestab, et töö loetakse üleantuks ja vastuvõetuks auditi üleandmisega tellija e-posti aadressile. Vaidlustamata asjaoludel hageja teostas kokkulepitud töö. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi JVIS väljavõtete kohaselt on 27.07.2020 koostatud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit, mille aluseks oli 25.07.2020 koostatud protokoll nr MHV2002246. Ka oli 28.07.2020 koostatud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit, mille aluseks oli 28.07.2020 koostatud protokoll nr MHV-20-02273. Selle kohta on saadetud teavitus ka aadressile XXX. E-posti aadress XXX on lepingu punktis 7.2 märgitud kostja kui tellija eposti aadressina. Seega on hageja tööd kostjale vastavuses lepingu punktiga 3.4 üle andnud (t lk 75-76).
2-20-135368
16.Vaidlustamata asjaoludel andis hageja töö kostjale üle vastavalt lepingule. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt töö eest tasu. Hageja on tehtud tööde eest esitanud kostjale arve käibemaksuta 1010.40 euro tasumiseks. Arvel on toodud eraldi ridadena välja tasu mõõdistamise eest (kood EPM) 660.40 eurot ja tasu auditite koostamise eest (kood TKV) 350 eurot (t lk 23). Kohtus möönab, et arvel olevate tööde nimetused ja maksumuse kujunemine võinuks olla selgem, kuid kohtu hinnangul on hageja 29.11.2021 menetlusdokumendis selgitanud arusaadavalt ja veenvalt arvel olevate tööde kirjeldust ja tasumisele kuuluva summa kujunemist (t lk 66-76). Hageja selgituste kohaselt koosneb arvel olev mõõdistamise tasu järgnevatest osistest: 1) isolatsioonitakistuse mõõtmine: 150 punkti x hinnakirja hind 0,6 eurot/punkt = 90 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-1 (t lk 2-4); 2) kaitse, PEN ja potentsiaaliühtlustuse katkematuse kontroll: 125 punkti x hinnakirja hind 0,9 eurot/punkt = 112,5 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-4 (t lk 5-7); 3) rikkesilmuse näivtakistuse mõõtmine: 3 punkti x hinnakirja hind 1,8 eurot/punkt = 5,4 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-5 (t lk 8); 4) maandustakistuse lihtsustatud mõõtmine: 19 punkti x hinnakirja hind 20 eurot/punkt = 380 eurot. Punktide arv tuleneb mõõteprotokollist nr MA-2007201-6 (t lk 9-10); 5) transpordi tasu: 280 km, tasu vastavalt hinnakirjale 0,5 eurot/km, kokku maksumus 140 eurot. Koostatud auditite eest on hageja esitanud arve 350 euro tasumiseks, kuna hageja nõudis kostjalt mõlema auditi tegemise eest 175 eurot. Lisaks on hageja selgitanud, et kostjale esitatud arve on hageja poolt kasutatavas programmis tekkinud probleemi tõttu 67.50 euro võrra väiksem, kui hagejal oli tegelikult õigus kostjalt hinnakirja järgi nõuda.
17.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et auditid nr MHV-20-02256 ja MHV-20-02273 on hageja poolt läbi viidud ning kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud. Seega on selle eest nõutav tasu vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingule ning VÕS § 637 lõigetele 3 ja 4 sissenõutavaks muutunud. Ei ole leidnud tõendamist, et Kiisli kinnistul, Vaidavere külas, Jõgeva vallas asuva päikeseelektrijaama elektripaigaldise mõõdistamise ja auditi läbiviimiseks sõlmiti poolte vahel tasu osas hageja hinnakirjast toodud hindadest väiksemate hindade rakendamise kokkulepe. Sellise kokkuleppe tõendamiseks ei ole piisav kostja poolt esitatud tõendid selle osas, et 08.07.2020 Sillaotsa päikeseelektrijaama elektripaigaldise kontrollmõõtmiste aruande nr MA2007072 alusel esitati kostjale 13.07.2020 arve nr 309079 summas 474 eurot (395 eurot pluss käibemaks) (t lk 41-45). Kahe nimetatud objekti mõõdistamise mahud on erinevad. Töövõtulepingu punkti 4.1 kohaselt tellija maksab töövõtjale töö teostamise eest tasu vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel (elektrikontroll.eu) iga jaama kohta eraldi (edaspidi tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. Kostja on küll küsinud varasemalt hinnapakkumist teisele objektile Tallinna kontorist, kuid Vaidavere päikeseelektrijaama mõõdistamine teostati Tartu kontori poolt ning kahe vastava objekti mõõdistamise mahud on oluliselt erinevad.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale kogu 28.07.2020 arvel nr 309185 märgitud summa 1212.48 eurot, mille maksetähtajaks oli 04.08.2020 (t lk 23). 29.11.2021 menetlusdokumendis on hageja teatanud, et kostja tasus 27.07.2021 474 eurot. Tasutud summast loeb hageja esmalt tasutuks seisuga 27.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 215.82 eurot (1212.48 * 0,0005 * 356 = 215.82 eurot). Pärast viivise tasutuks lugemist järele jäänud 258.18 eurot arvestab hageja põhinõude katteks. Seega on alates 27.07.2021 hageja põhinõudeks 954.30 eurot, mille palub hageja kostjalt välja nõuda. Seoses nõude osalise täitmisega menetluse ajal täpsustab hageja ka viivisenõuet ning palub mõista kostjalt välja viivise 954.30 eurolt alates 27.07.2021 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ning alates
2-20-135368 otsuse tegemisest 954.30 eurolt määras 0,05 % päevas kuni nõude täitmiseni kostja poolt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 954.30 eurot.
19.Hageja viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lõige 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Töövõtulepingu punkti 6.1 kohaselt, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05 % päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0.61 eurot päevas. Seoses nõude osalise täitmisega menetluse ajal täpsustab hageja ka viivisenõuet ning palub mõista kostjalt välja viivise summalt 954.30 eurot alates 27.07.2021 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ning alates otsuse tegemisest määras 0,05% päevas kuni nõude täitmiseni kostja poolt.
20.Hageja on esitanud kostja vastu edasiulatuva viivise väljamõistmise nõude. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, punkt 12; 3-2-1-69-08, punkt 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtuotsuse tegemise aja 22.12.2021 seisuga.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 954.30 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja MHV Elektrikontroll Osaühingu kasuks välja viivise 954.30 eurolt alates 27.07.2021 kuni 22.12.2021 71.10 eurot ning viivise alates 23.12.2021 954.30 eurolt määras 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni kostja poolt.
22.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
24.TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.28.12.2021 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 160 euro (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud
2-20-135368 tunnitasumäär 160 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumääraga.
26.Kohus leiab, et hageja õigusabikulu kokku 2160 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Ajaliselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 13,5 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu õigusabikulu.
27.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2385 eurot (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulud 2160 eurot), mis jääb kostja kanda.
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mitte mõista välja intressi ja jätta menetluskulud hageja kanda.
30.Kostja tellis 1 auditi. Miks vormistas hageja 2 auditit, on ebaselge. Töö oleks pidanud lõppema 1 auditi vormistamisega.
31.Kostja ei nõustu, et hageja põhinõudeks tema vastu on 954.30 eurot. Kostja tasus kokkulepitud summa põhivõlgnevuse katteks. Hageja ei esitanud korrektset arvet, mille järgi oleks saanud tasuda.
32.Otsuse punktis 4 välja toodud https://elektrikontroll.eu/et/prices/ nähtub, et üle 250A on hinnakirja järgi hind kokkuleppeline. Vaidlusaluse objekti peakaitsme suurus on 25x63A = 1575A. Seega kinnitab hinnakiri, et poolte vahel pidi olema eraldi kokkulepe tasu kohta.
33.Kohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et kostja ei tõendanud tasu kokkulepet. Väide, et Sillaotsa ja Vaidavere auditid on erinevad, on väär. Kostja hinnangul on Sillaotsa objekt piisavaks tõendiks, et poolte vahel oli tasu kokkulepe ka Vaidavere objekti kohta. Vaidavere protokollis on märgitud 25x63A, mis on täpselt sama sisuga töö ja kattub kirjeldusega, mis on Sillaotsa arvel (25x63A). Kostja kinnitab, et tal oli tegevdirektoriga kokkulepe, et maksab kuni 395 eurot ühes kohas 25x63A auditi eest. Puudub ratsionaalne seletus, miks kostja pidi ühes kohas juulis 2020 kokkulepitud hinnaga ja järgmises kohas samas kuus kallima hinnaga. Väide, et kostja on küsinud varasemalt hinnapakkumist teisele objektile Tallinnast, tõendab, et poolte vahel olid läbirääkimised. Tallinna kontoris asus tegevjuht, kellega saab kokku leppida.
34.Kostja soov ei olnud täita kodulehel tellimusi, vaid saata aadress ja info ning töö tegija käib ja teeb töö ära. Tegevjuht kinnitas, et see on nende sisemine töökorraldus ja palus, et kostja teeks tellimuse kodulehelt. See, et hageja vahetab isikuid kontoris erinevate objektide tegemiseks, on nende sisemine töökorraldus. Kostja soovis auditi läbiviijaks sama isikut, kes tegi auditi Nursi tee 29, Sõmerpalus objektil. Hageja tegevjuht kinnitas, et Vaidavere puhul nad vaatavad sisemiselt, kelle saadavad, kuid hind jääb samaks. Saadeti PM. Kui arve tehti, juhtis kostja tähelepanu kokkuleppele, mille peale ütles juhatuse liige, et leppigu kostja eraldi töö tegijaga kokku. PM ei olnud nõus tegevjuhi kokkuleppest kinni pidama erinevalt Linnu, Valga
2-20-135368 objekti puhul, kus tehti vastav kreeditarve ja teistest objektidest, kus tehti koheselt korrektsed arved. Vastustaja seisukoht
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust ei ole. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse olulist rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
37.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas poolte vahel oli saavutatud kokkulepe, et kõikide kostja poolt tellitavate tööde (kõikide objektide puhul, kus on 25 inverterit) on tasu suuruseks suuruses 395 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 474 eurot. Tegemist oli maakohtus esitatud kostja väitega, millele hageja vastu vaidles ja mille tõendamiskoormus lasus seega väite esitajal (kostjal) tulenevalt TsMS § 230 lõikest 1. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei suutnud piisava elulise veenvusega tõendada poolte vahel konkreetse objekti (Kiisli päikeseelektrijaam Vaidavere külas Jõgeva maakonnas) puhul kostja väidetud tasus kokkuleppe saavutamist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tellijana on vaidlusaluse töö vastu võtnud.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega tuvastanud tõendite ebaõiget hindamist, mis annaks aluse apellatsioonimenetluses tõendite ümberhindamiseks. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti. Praeguses asjas sellised kokkulepped puuduvad. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt määrab pool hagimenetluses ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid tõendab. Maakohtu põhjendused on piisavalt selgelt jälgitavad ja otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lõike 8 nõuetele. 39. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Praeguses asjas esitas kostja maakohtus järgmiste tõendite kogumi oma väite tõendamiseks: sama töövõtja poolt ajaliselt samal ajal (juulis 2020) kostja teisel objektil (Sillaotsa objektil Ida-Virumaal, kus on samuti 25 inverterit) tehtud tööde mõõtmiste aruande ja töö eest 13.07.2020 hageja poolt väljastatud arve 474 euro (sisaldab käibemaksu) tasumiseks (t lk 41-45). Maakohtus tõi kostja välja, et tasu oli kokku lepitud hageja tegevjuhiga telefoni teel. Ringkonnakohtu istungil kostja täpsustas, et tasu (kõikide tellitavate objektide osas, kus on 25 inverterit, 395 eurot + käibemaks, oli kokku lepitud enne, kui pooled allkirjastasid 25.06.2020 lepingudokumendi. Hageja esitas oma vastuväite tõendamiseks järgmiste tõendite kogumi: pooltevahelise 25.06.2020 töövõtulepingu, kostja 04.07.2020 tellimuse auditi/mõõtmiste tellimiseks konkreetsel objektil, 25. ja 28.07.2020 auditid, 25.07.2020 kontrollmõõtmiste aruanded ja mõõteprotokollid ning pooltevahelise ekirjavahetuse 14.-24.08.2020 (t lk 5-25); vaidlusaluse töö tegemise ajal kehtinud hinnakirja
2-20-135368 (t lk 69-70, 72-74). Esitatud tõenditega on tõendatud järgmised elulised asjaolud: kuigi kostja väidab, et 25.06.2020 lepingudokumendi allkirjastamise eelselt oli tal kokkulepe tasu osas sõlmitud, allkirjastas ta lepingudokumendi, milles mh deklareeriti, et lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled on teinud lepingu ettevalmistamise käigus (punkt 1.2); tellija maksab töö teostamise eest tasu vastavalt töövõtja hinnakirjale tema kodulehel (elektrikontroll.eu) iga jaama kohta eraldi (punkt 4.1); vastavalt lepingupunktis 2.2 kokkulepitule esitas kostja konkreetse objekti kohta tellimuse läbi töövõtja kodulehe ja kinnitas tellimuses mh, et garanteerib arve tasumise vastavalt hinnakirjale (auditi tulemusest sõltumata); koheselt peale arve esitamist tekkis poolte vahel vaidlus arve suuruse üle ja kostja teatas, et on nõus maksma Kiisli eest 395 + km, kuid hageja eitas mistahes erikokkuleppeid Kiisli tasu osas; hageja hinnakiri sisaldas eraldi hindu nii mõõdistamise kui auditi koostamise kui transpordi eest. Selliste tõendatud eluliste asjaolude puhul ei saanud maakohtul (sisuliselt ainult Sillaotsa objekti arvele toetudes) tekkida piisavat siseveendumust, et lugeda kostja väide tasu kokkuleppe kohta, mis oleks laienenud ka vaidlusalusele objektile, tõendatuks. VÕS § 9 lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste andmise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Praeguses asjas ei suutnud kostja piisava selgusega tõendada, et poolte vahel oli saavutatud väidetud tasukokkulepe.
40.Vastuseks kostja väidetele märgib kolleegium täiendavalt, et asjaolu üle, et 25.06.2020 leping on tüüptingimustega leping (VÕS § 35 lõiked 1, 2), poolte vahel sisulist vaidlust ei ole (hageja ei ole kostja vastavale väitele vastu vaielnud). Samas ei ole kohtul alust kahelda, et tüüptingimused said lepingu osaks (VÕS § 37 lõige 1) ja kuna vaidlusalune tüüptingimus puudutab lepingu hinda ja üleantu väärtuse suhet, siis VÕS § 42 lõike 2 kohaselt ei loeta sellist tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks. Eeltoodust tulenevalt ei oma kostja väited 25.06.2020 lepingu tüüptingimuste kohta praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et tasu suurus ei saa sõltuda töövõtja ettevõttesisestest kokkulepetest, vaid kokkulepe peab olema saavutada lepingupoolte vahel. Samas praeguses asjas kostja nimelt seda kokkulepet tõendada ei suutnud.
41.Kolleegium märgib, et isegi kui asuda seisukohale, et poolte vahel puudus konkreetse objekti osas töövõtja hinnakirjas vastav tasu kokkulepe, ei saa olla vaidlust, et tegemist oli tasulise lepinguga (VÕS § 635 lõige 1, § 28 lõige 1) ning tasumisele kuuluks lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste eest tavaliselt tasutav hind (VÕS § 637 lõige 1, § 28 lõige 2). Hageja selgituse kohaselt koosnes tasu vastavalt hinnakirjale tasust mõõdistamise eest (kood EPM) ja tasust auditite koostamise eest (kood TKV) (t lk 67). Kostja ei ole toonud esile, et arvelt nähtuvad tasu osad ei vastaks hageja hinnakirjale või ei oleks olnud tegemist aastal 2020 seda liiki töö eest nõutava tavalise tasuga. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et 25 inventeri olemasolu puhul on auditi koostamise turuhinnaks 350-500 eurot. Praeguses asjas nõuab hageja 2 auditi (esmalt negatiivne, seejärel peale puuduste parandamist positiivne) tegemise eest 350 eurot, mis ei ületa seega vastava töö turuhinda.
42.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lõike 1 punkti 2 ja lõike 4 alusel tähelepanuta kostja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud vastuväite tehtud töö ebakvaliteetsuse kohta, kuna tegemist on hilinenult esitatud vastuväitega. TsMS § 329 lõike 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Kostja esitas vastuse hagile koos vajalikuks peetud dokumentaalsete tõenditega 07.04.2021. Peale maakohtu poolt selgituskohustuse täitmist 11.11.2021 määrusega kostja täiendavaid vastuväiteid ega tõendeid ei pidanud vajalikuks esitada. Samuti ei vastanud ta hageja täiendavale menetlusdokumendile, kuigi 11.11.2021
2-20-135368 määruses kohus ka selleks tähtaja määras. Seega oli kostjal võimalik esitada kõik vastuväited ja tõendid maakohtus ning puuduvad mõjuvad põhjused nende esitamiseks apellatsioonimenetluses.
43.Maakohtu poolt määratud ja väljamõistetud menetluskulude hüvitise rahalisele suurusele kostja kaebuses alternatiivseid vastuväiteid ei ole esitanud. Seega TsMS § 651 lõikest 1 tulenevalt kolleegium seda osa maakohtu otsusest ei kontrolli. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
45.Kuna maakohus määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse, teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 3). Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale ja taotlusele koosnevad tema apellatsioonimenetluse kulud tasust vandeadvokaadist lepingulisele esindajale järgmiste toimingute eest: kaebuse analüüs ja 21.03.2022 vastuse koostamine 4 tundi; ettevalmistus istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi; osalemine 07.09.2022 kohtuistungil vastavalt protokollile 37 min. Esindaja tunnitasuks on 160 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud konkreetse tsiviilasja apellatsioonimenetlusega ja palub mõista välja 880 eurot, millele lisandub tasu istungil osalemise eest. Kostja jättis hageja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu hinnata.
46.Kolleegium on seisukohal, et nimekirjas toodud toimingud on konkreetse tsiviilasja apellatsioonimenetluses TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud. Iga toimingu ajaline maht vastab apellatsioonimenetluse sisule ja mahule. Ka vastab vandeadvokaadist esindaja tunnitasu kohtupraktikas aktsepteeritud vastava teenuse turuhinnale. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale apellatsioonimenetluse kulu arvestusega 880 (toimingud enne istungit) + 98.67 (istungil osalemine) = 978.67 eurot.