KPMG Tax AS hagi Q Prefab OÜ ja QHP123 OÜ vastu lepingust tuleneva võla väljamõistmise nõudes ettevõtte üleminekule tuginedes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
57 976,65 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q Prefab OÜ ja QHP123 OÜ 31.märtsi 2021.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KPMG Tax AS (Norra registrikood 966429526, aadress Sørkedalsveien 6, 0369 Oslo, Norra Kuningriik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk (e-post:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Q Prefab OÜ (registrikood 14644244, aadress Osmussaare tn 8, 13811, Tallinn) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): QHP123 OÜ (registrikood 14612959, aadress Pirni tn 12, 10617 Tallinn) Kostja I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post:XXX)
Menetluse liik
Istung 14.01.2022, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus muutmata.
2.Q Prefab OÜ ja QHP123 OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt Q Prefab OÜ ja QHP123 OÜ kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda.
1(10)
4.Mõista välja solidaarselt Q Prefab OÜ-lt ja QHP123 OÜ-lt KPMG Tax AS kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 295 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb Q Prefab OÜ-l ja QHP123 OÜ-l tasuda solidaarselt KPMG Tax AS-i kasuks viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.09.2019 esitas Norra äriühing KPMG Tax AS hagi OÜ Pessaraag (varasema ärinimega Q-Haus Baltic OÜ), Q Prefab OÜ ja QHP123 OÜ (varasema ärinimega Qhaus Prefab OÜ) vastu. Hageja nõudis kostjatelt solidaarselt 497 717,5 Norra krooni ja viiviste väljamõistmist hageja ja Q-Haus Baltic OÜ (hilisema ärinimega OÜ Pessaraag) vahel aprillis 2018 sõlmitud teenuste osutamise lepingu alusel. Hageja osutas Q-Haus Baltic OÜ-le maksu- ja raamatupidamise alaseid õigusteenuseid seoses kostja tegevusega Norra Kuningriigis. Q-Haus Baltic OÜ jättis tasumata lepingu alusel esitatud arved nr 1500150, 1500210, 1500357, 1500466, 1500521, 1500507, 1500766, 1500838, 1501075, 1501321, 1500140 ja 1500506. Tasumata arvete kogusumma on 497 717,5 Norra krooni (NOK). Arved muutusid sissenõutavaks 15.09.2018 – 26.04.2019. Q-Haus Baltic OÜ lubas esialgu võlad tasuda, kuid jättis selle tegemata. Hiljem selgus, et Q-Haus Baltic OÜ muutus maksevõimetuks ja tema majandustegevust jätkati teiste kostjate kaudu. Hageja väitel andis Q-Haus Baltic OÜ 2018- 2019 tehtud tehingutega üle oma ettevõtte, mille tulemusel varem Q-Haus Baltic OÜ kaudu toimunud äritegevust jätkasid teised kostjad. Hageja väitel toimus ettevõtte üleminek, millest tulenevalt läksid koos ettevõttega kaasa ka vaidlusalused kohustused, millest tulenevalt on kõik kostjad hageja ees solidaarvõlgnikud. Lisaks põhivõlale nõuab hageja viivise väljamõistmist lepingule kohalduva Norra õiguse alusel. Seisuga 16.11.2020 on viivisenõude suurus 92 271,72 NOK, hageja nõuab viivise väljamõistmist põhivõla tasumiseni (hageja 16.11.2020 avaldus, toimiku II köide lk 160). Hageja nõuded on esitatud kõigi kostjate vastu solidaarselt.
Kostjate vastuväited
2(10)
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja eitavad ettevõtte üleminekut. Kostjad ei vaidlustanud hageja väiteid vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete suuruse kohta, kuid kostjate arvates ei ole nemad kohustatud seda lepingut täitma. Menetluse asjaolud maakohtus
3.13.11.2019 kuulutati välja OÜ Pessaraag (varasema ärinimega Q-Haus Baltic OÜ) pankrot. Maakohus jättis 03.01.2020 määrusega hagi nimetatud kostja suhtes läbi vaatamata (I lk 94). Määrus on jõustunud. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt, hagi aluseks olevast aprillis 2018 sõlmitud teenuste osutamise lepingust tulenevate ja käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud rahaliste nõuete suuruse ja kehtivuse üle puudub vaidlus. Kostjad on nõuete suurust ja sissenõutavust puudutavad asjaolud omaks võtnud. Kostjad kinnitasid 24.11.2020 eelistungil vastuväidete puudumist viivisenõudele. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejal on õigus nõuda lepingu alusel 497 717,5 Norra krooni tasumist arvete nr 1500150, 1500210, 1500357, 1500466, 1500521, 1500507, 1500766, 1500838, 1501075, 1501321, 1500140 ja 1500506. Arved muutusid sissenõutavaks 15.09.2018 – 26.04.2019. Samuti loeb kohus tõendatuks selle, et hagejal on õigus nõuda tasumata põhivõlalt viivist Norra hilinenud maksete seaduse § 3 alusel sätestatud määras. Viivisenõude suurus seisuga 16.11.2020 on 92 271,71 NOK. Lepingu järgi on hagejal nimetatud nõuded OÜ Pessaraag (varasema ärinimega Q-Haus Baltic OÜ) vastu. Hagi lahendamiseks tuleb teha selgeks, kas nimetatud kohustused kehtivad ka kostjate suhtes.
6.Hageja väitel andis Q-Haus Baltic OÜ (OÜ Pessaraag) kostjatele 2018 - 2019 tehtud tehingutega üle oma ettevõtte, mille tulemusel varem Q-Haus Baltic OÜ kaudu toimunud äritegevust jätkasid kostjad.
7.Kohus leiab, et hageja on usutavalt põhjendanud oma väiteid ettevõtte ülemineku kohta. Hageja poolt esitatud tõendite alusel asub kohus alljärgnevalt selgitatud põhjustel seisukohale, et Q-Haus Baltic OÜ ettevõte on läinud kostjatele koos vaidlusaluste rahaliste kohustustega üle.
8.Hageja on üksikasjalikult kirjeldanud temale kättesaadavaid andmeid Q-Haus Baltic OÜ majandustegevuse jätkamisest kostjate kaudu. Kostjad on hagejale vastu vaidlemisel valinud lauseituse taktika. Kostjad ei ole eitanud hageja poolt esitatud faktiväidete õigsust, kuid väidavad, et Q-Haus Baltic OÜ majandustegevus oli kostjate omast erinev ning et hageja pole tõendanud üle antud ettevõtte täpset koosseisu
9.Q-Haus Baltic OÜ kanti äriregistrisse 31.07.2006. Äriregistri andmetel tegeles see äriühing puitehitiste ja nende elementide tootmisega. 05.09.2019 registreeriti Q-Haus Baltic OÜ uueks ärinimeks OÜ Pessaraag. 13.11.2019 kuulutati välja OÜ Pessaraag pankrot.
10.Kostja Q Prefab OÜ kanti äriregistrisse 17.01.2019 ja ka see kostja tegeleb äriregistri andmetel puitehitiste ja nende elementide tootmisega. Facebookis on nimetatud kostja reklaaminud ennast esimese nimetatud valdkonna tootjana Balti regioonis, kes on
3(10)
saanud Saksa RAL-GZ 421 kvaliteeditunnustuse. Alljärgnevalt käsitletakse ka muid tõendeid, mis lükkavad ümber kostjate väite, et nemad tootmisega ei tegele. Kostja Qhaus Prefab OÜ (QHP123 OÜ) kanti äriregistrisse 24.11.2018.
11.Äriregistri andmetel oli Q-Haus Baltic OÜ ja mõlema kostja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ettevõtte väidetava ülemineku ajal RS.
12.Perioodil november 2016 – mai 2019 Q-Haus Baltic OÜ müügidirektorina töötanud tunnistaja Y ütluste kohaselt arutas RS temaga 2018 lõpus - 2019 alguses Q-Haus Baltic OÜ jagamist mitmeks eraldi juriidiliseks isikuks. Tunnistaja väitel oli kava eesmärgiks finantsriskide maandamine. „Et kui kliendil on mingi nõue Q-hausi vastu, siis ettevõtte tegevus saab edasi minna ka juhul kui üks nendest ettevõtetest pankrotistub.“.
13.Tunnistaja Y väitel toimus Q-Haus Baltic OÜ tootmistegevus Jõelähtme vallas Kärba kinnisasjal. 19.11.2018 kanti selle kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kostja Q-haus Prefab OÜ (QHP123 OÜ). Q-Haus Baltic OÜ andis kinnisasja omandi üle mitterahalise sissemaksena kostja QHP123 OÜ osakapitali 10.11.2018 sõlmitud lepingu alusel. 18.01.2019 andis nimetatud kostja kinnisasja üürilepingu alusel kostja Q Prefab OÜ kasutusse (II lk 85 ja 88). www.qhaus.eu veebilehel on seda kinnisasja esitletud kostja Q Prefab OÜ tehasena. Kinnisasi arestiti täitemenetluse käigus 07.01.2020 ja arestimisaktis sisalduvatest fotodest nähtuvalt on ruumides tootmisseadmeid ja –materjale (I lk 101p-103). Järelikult jäid Q-Haus Baltic OÜ tootmistegevuses kasutatud ehitised ja seadmed kostjate kontrolli alla. Kostja ebamäärane väide tootmistegevuse puudumise kohta on eelnimetatuga vastuolus ega lükka ümber tootmisvahendite üleminekut. Erinevalt kostjate arvamusest pole käesolevas vaidluses oluline see, kas tootmisvahendid jäid ettevõtte kontrolli alla omandiõiguse alusel või muul viisil. Ettevõtte üleminekut VÕS § 182 tähenduses ei välista see, et majandustegevuses tehakse ümberkorraldusi, näiteks asendades varasemalt ise tehtud tegevusi teenuste sisseostmisega. Tunnistaja Y väitel toimus QHaus Baltic OÜ müügitegevus ja administreerimine Osmussaare tee 8 Tallinn kontoris. 2018.a esitles www.qhaus.eu veebilehel seda kontaktaadressi Q-Haus Baltic OÜ, 2020.a aga kostja Q Prefab OÜ.
14.Kostjad ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid selle kohta, et kostja Q Prefab OÜ jätkab Q-Haus Baltic OÜ poolt kasutatud domeenimede www.q-haus.eu ja www.qhaus.ee kasutamist ning Facebooki lehe „Q-haus prefabricated houses“ kasutamist. Samuti seda, et kostja Prefab OÜ tutvustab ennast avalikkusele kodulehe kaudu, mis on enamjaolt muutmata kujul võetud üle Q-Haus Baltic OÜ-lt. Tunnistaja Voolaid kinnitas, et veebilehe sisus on tehtud ainult ebaolulisi muudatusi (II 198p). Peaaegu kõik tehtud töid esitlevad arvukad fotod on tegelikkuses tehtud Q-Haus Baltic OÜ poolt valmistatud hoonetest. Kostja Q Prefab OÜ poolt veebilehel pakutavad TEO ja CLIFF tooted on samad, mida müüs Q-Haus Baltic OÜ. Need tooted töötati välja QHaus Baltic OÜ korraldamisel.
15.Kostjad võtsid omaks, et TEO ja CLIFF tooteid pakkus ka Q-Haus Baltic OÜ. Nende toodete pakkumine nii Q-Haus Baltic OÜ kui ka Q Prefab OÜ poolt nähtub nende mõlema poolt kasutatud Facebooki lehe „Q-haus prefabricated houses“ väljatrükkidest. Q Prefab OÜ reklaamib ennast 16 aastasele kogemusele viidates, kuigi 4(10)
on asutatud alles 2019. Kostjad on seda põhjendanud „ettevõtte omaniku kogemusega“, kuigi avaldatud reklaamaterjalides pole mingit viidet füüsiliste isikutele. Selle põhjendusega vastuoluliselt on kostjad samas viidanud „pikaajalise ajalooga kaubamärgi müügi“ kaalutlusele. Käesolevas vaidluses ei oma kogemuse kirjeldamise motiivid tähendust, oluline on aga see, et kostja Q Prefab OÜ reklaamib ennast Q-Haus Baltic OÜ kogemusele viidates. Nagu eespool selgitatud, teeb nimetatud kostja seda ka Q-Haus Baltic OÜ teostatud ehitusprojektidele viidates.
16.Kostjad on põhjendanud Q-Haus Baltic OÜ kodulehe sisu edasikasutamist muudatuste tegemiseks vajalike ressursside puudumisega. See väide ei näi kohtule usutav. Kõnealuse veebilehe sisu muutmiseks vajalikud kulud on eelduslikult ebaolulised võrreldes muude käesolevas otsuses tuvastatud pingutustega, mida Q-Haus Baltic OÜ tegevuse jätkamiseks kostjate kaudu on tehtud. Veebilehte on muudetud, kuid vaid selliselt, et lehega seotud juriidilise isiku asendumine oleks võimalikult märkamatu. Eespool kirjeldatud asjaolud viitavad teadlikule soovile näidata ettevõtte tegevust jätkuvana vaatamata majandustegevusega seotud juriidiliste isikute vahetumisele.
17.Q-Haus Baltic OÜ majandustegevuses kasutatud tähise Q-haus kasutamise jätkamine kostja Q Prefab OÜ poolt näitab soovi jätta avalikkusele mulje majandustegevuse järjepidevusest. Tunnistaja Y väitel on tema 2020.a suhelnud varem Q-Haus Baltic OÜ klientideks olnud isikutega, kes on jätkanud Q-haus brändi all turustatavate toodete ostmist teadmata, et Q-Haus Baltic OÜ on vahepeal pankrotistunud. Kostja on alusetult leidnud, et tunnistaja ütlustest ei selgu, kes konkreetselt Q-haus kaubamärgi all on tegutsenud – menetluses esitatu põhjal pole teada, et keegi peale kostjate oleks pärast Q-Haus Baltic OÜ tegevuse lõpetamist seda tähist majandustegevuses kasutanud.
18.Kostjate väitel kuulub kaubamärk Q-haus „algusest peale“ RS-le. Täpsemaid andmeid ega tõendeid kaubamärgi võimaliku õiguskaitse ja kuuluvuse kohta kostjad esitanud pole, kuid hageja pole kostjate eelnimetatud faktiväidet vaidlustanud. Kohtu arvates puudub sellel väitel käesolevas vaidluses tähendus – ettevõtte identiteeti kandvate tähiste kasutamise järjepidevus viitab ettevõtte üleminekule sõltumata sellest, kellele need tähised kuuluvad või mis õiguslikul alusel neid kasutatud on. Pole vaidlust, et oma tegevuse lõpetamiseni kasutas Q-haus kaubamärki Q-Haus Baltic OÜ ja järgnevalt on seda teinud kostja Q Prefab OÜ.
19.Kostjad pole sisuliselt lükanud ümber hageja väiteid Q-Haus Baltic OÜ tegevuses osalenud konkreetsete töötajate jätkuvast osalemisest ettevõtte tegevuses. Q Prefab OÜ reklaamib juhi RS kõrval ka kvaliteedijuhi C ja projektijuhi T jätkamist ettevõttes. C ja T olid varem Q-Haus Baltic OÜ töötajad. W on jätkanud Labour Trade OÜ töötajana (II lk 65). Selle ühingu juhataja ja tegelik kasusaaja on äriregistri andmetel RS, Labour Trade OÜ kanti äriregistrisse kostjatega umbes samal ajal – 05.02.2019. Tunnistaja Y väitel on Q-Haus Baltic OÜ meeskond jätkanud suuremate muutusteta. Konkreetsest isikutest nimetas tunnistaja N (N) jätkamist, kes oli samuti varem QHaus Baltic OÜ töötaja.
20.Kostjad on oma selgitustes toimunu kohta olnud ebamäärased ja vastuolulised, millest kohus järeldab nende seisukohtade probleemsust. Kostjad on väitnud, et ei tegele tootmisega, mis on aga selges vastuolus veebilehel ja sotsiaalmeedias avaldatud 5(10)
teabega. Kostjad pole selgitanud, miks oli Q-Haus Baltic OÜ tegevuse lõpetamisel vaja anda tootmisruumid ja seadmed neile üle, kui nad ei jätkanud tootmist. Kostjate väitel tegeleb Q Prefab OÜ projektijuhtimisega, samas pidavat äriühingul tootmispinna asemel olema logistikakeskus. Näib vastuoluline, et projektijuhtimiseks on tarvis logistikakeskust. Q-Haus Baltic OÜ-lt üle võetud tehast on ka Q Prefab OÜ reklaaminud oma tehasena, mis on tootmise puudumise väitega vastuolus. Tooteid, millega Q Prefab OÜ väidetavalt tegeleb, on kostja püüdnud näidata Q-Haus Baltic OÜ omadest 100% erinevana. See on vastuolus eespool tuvastatuga. TEO ja CLIFF tooted on standardlahendused, mida pakkus ka Q-Haus Baltic OÜ. Seega on kostjad alusetult väitnud, et Q-Haus Baltic OÜ toodeteks olid „kliendijooniste järgi teostatud projektid“, Q Prefab OÜ-l aga „oma standardlahendused“.Kostja rõhutus, et Q-Haus Baltic OÜ vastutas toote kvaliteedi eest, Q Prefab OÜ aga mitte, on vastuolus nimetatud kostja reklaammaterjaliga Balti regioonis erakordse kvaliteeditunnustuse saamise kohta.
21.Kostjad pole oma vastuväiteid hagile tõendanud ega ole seega täitnud nendele langenud tõendamiskoormust ettevõtte ülemineku ümberlükkamiseks.
22.Q-Haus Baltic OÜ ettevõtte oluliseks osaks oli tehase asukohaks olnud kinnisasi, mis anti üle kostja QHP123 OÜ kaudu. Seega toimus Q-Haus Baltic OÜ ettevõtte ülevõtmine ka selle kostja kaudu. Tunnistaja Y ütluste kohaselt oli ettevõtte jagamine mitme äriühingu alla käesoleval juhul kõigi kõnealuste äriühingute juhatuse liikmeks ja tegelikuks kasusaajaks olnud RS läbimõeldud kava, mis sellises olukorras on ka eluliselt usutav. Kostjate omavahelised suhted ja igaühe täpsem roll ülevõetud ettevõtte käitamisel või selle osade edasiandmisel ei oma käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohalt tähendust. Ettevõte anti VÕS § 182 tähenduses üle mõlemale kostjale ja selle paragrahvi lg 2 kohaselt läksid seega ka kohustused mõlemale kostjale üle, mistõttu nad vastutavad hageja ees solidaarsete võlgnikena (VÕS § 65 lg 2 ja 3).
23.Leping, mille alusel hageja nõue on tekkinud, oli seotud Q-Haus Baltic OÜ majandustegevusega Norras. Leping oli seega seotud ettevõttega, mis hageja väitel kostjatele üle anti. Kuna kohus tuvastas ettevõtte ülemineku kostjatele, läksid neile üle ka lepingu alusel esitatud arvete tasumise kohustused sõltumata sellest, kas vastavad kohustused muutusid sissenõutavaks enne või pärast ettevõtte üleminekut. Seega ei oma ettevõtte ülemineku aja täpsem tuvastamine käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt tähendust.
24.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõla tasumiseks 497 717,5 Norra krooni ja viivise.
Kostjate apellatsioonkaebus
25.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant leiab, et kohus on hinnanud valesti tõendeid. Kohus ei ole selgelt eristanud kahe kostja rolli, kohus on apellandi arvates ületanud vaidluse piire, kui leidis, et kinnistu omanik QHP123 OÜ on samuti ettevõtte üle võtnud. Kohtu loogika järgi tähendaks mistahes kinnistu omandamine ettevõtte 6(10)
üleminekut. Vaidlus on selles, kas kinnistu on ettevõtte ülemineku valguses konkreetse ettevõtte identiteet. Apellandi arvates Q Haus Balticu identiteedi osa ei olnud kinnistu. Samu tooteid saanuks toota ka mistahes muul territooriumil
26.Kostjad on läbi menetluse väitnud, et kostjate tegevus erineb varasemast tegevusest, mistõttu ei ole ettevõtte üleminekut võimalik järeldada. Apellant esitab selgitava tabeli, milles toob välja põhilised erinevused kostjate majandustegevuses ning töö spetsiifikas. kuigi majandustegevus on seotud laias laastu puitehitiste tootmisega, siis ettevõtte identiteet on ettevõtetel erinev ning majandustegevus ei ühti. Ettevõtte jätkumist ei ole toimunud põhjusel, et kostja I kogemus on selles vallas täielikult ebaõnnestunud ja selle omanik ning juhatuse liige RS on otsustanud käivitada täiesti uue äri, milles ei pea ise tootma ega oma tooteid paigaldama. Tegemist on uue kontseptsiooniga, mis ei ühti kostja I majandustegevusega, mis seisnes peamiselt oma toodete tootmises ja müügis. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostjatel ei ole oma tootmistöötajad ega tootmisruume/vahendeid (kuna tootmistegevust pole). Kohtu järeldused, et nimetatu ei ole eluliselt usutav on ebaõige. Ühegi tõendiga ei ole näidatud, et tootmisvahendid oleksid üle läinud ja tootmist toimuks kostja territooriumil. Seega välistatud on ka ressursside organiseeritud koondamise eeldus kui ettevõtte ülemineku kinnitav asjaolu. Toodete tootmist ega paigaldamist ei toimu ka ettevõtte majandustegevuse kõrvaltegevusena. Ehk siis ei saa rääkida ka tootmiselementide vahelisest funktsionaalsest seosest, kuna majandustegevus on niivõrd erinev, et kostjad ei vaja Q Haus Balticu organisatsiooni osasid oma majandustegevuse korraldamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on rinkonnakohtu arvates tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud esitatud tõendeid põhjalikult ning igakülgselt. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
30.Asja materjalidest nähtub: -Q-Haus Baltic OÜ kanti äriregistrisse 31.07.2006. Äriregistri andmetel tegeles see äriühing puitehitiste ja nende elementide tootmisega. - Q-Haus Baltic OÜ-le kuulus kinnistusraamatu väljavõtte (I kd, tlk 52) kohaselt kinnisasi asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Haljava küla, Kärba. - 05.09.2019 registreeriti Q-Haus Baltic OÜ uueks ärinimeks OÜ Pessaraag. -13.11.2019 kuulutati välja OÜ Pessaraag pankrot. -Kostja Q Prefab OÜ kanti äriregistrisse 17.01.2019 ja ka see kostja tegeleb äriregistri andmetel puitehitiste ja nende elementide tootmisega. -Kostja Q-haus Prefab OÜ (QHP123 OÜ) kanti äriregistrisse 24.11.2018. 7(10)
- Alates 19.11.2018 kuulus Q-haus Perfab OÜ-le kinnistusraamatu väljavõtte (I kd, tlk 52) kohaselt kinnisasi asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Haljava küla, Kärba. -Q-Haus Baltic OÜ andis kinnisasja omandi üle mitterahalise sissemaksena kostja QHP123 OÜ osakapitali 10.11.2018 sõlmitud lepingu alusel. -18.01.2019 kinnisasja üürilepingu alusel andis Q-haus Perfab OÜ üürileandjana kostja Q Prefab OÜ kasutusse (II lk 85 ja 88) kuni 17.01.2029 tootmis- ja laoruumid asukohaga Kärba, Haljava küla, Jõelähtme vald, Harjumaa. -www.qhaus.eu veebilehel oli seda kinnisasja esitletud kostja Q Prefab OÜ tehasena. -Kinnisasi arestiti täitemenetluse käigus 07.01.2020 ja arestimisaktis sisalduvatest fotodest nähtuvalt on ruumides tootmisseadmeid ja –materjale (I kd, lk 100-105). -Äriregistri andmetel oli Q-Haus Baltic OÜ ja mõlema kostja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ettevõtte väidetava ülemineku ajal RS.
31.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selle üle, kas asjas on tõendatud OÜ Pessaraag (pankrotis) ettevõtte üleminek kostjatele.
32.Ringkonnakohus toob esile Riigikohtu selgitused, et ettevõtte üleandmise aluseks on VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut. Teisalt välditakse sellega n-ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste üle andmata jätmist ettevõtte ülevõtjale, millega lahutataks vara kohustustest. Selliselt on VÕS § 182 lg 2 alusel lepingute ja kohustuste ülemineku näol tegemist erilise üldõigusjärgluse juhtumiga, kus samas jääb VÕS § 183 lg 1 alusel solidaarselt vastutama ka ettevõtte üleandja (vt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47). Ettevõtte üleminekule tuginemiseks peab hageja eelkõige esile tooma ja vaidluse korral tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist. Seejärel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut. Muu hulgas hindab kohus, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud ettevõtte majandustegevusega seotud põhivara ehk nn ettevõtte tuum (vt Riigikohtu
4.jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11). Kuna ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, ei pruugi nad asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta sõlmida, mistõttu võib selliste lepingute puudumisel lähtuda ka ettevõtte ülemineku tuvastamisel üleminekut kinnitavatest muudest asjaoludest ja tõenditest nende kogumis (vt Riigikohtu 26. märtsi 2014. a otsus haldusasjas 3-3-1-55-13, p 26).
33.Käesoleva asja lahendamisel tuli arvestada sellega, et ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp, 2) kinnisasja,
8(10)
tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek, 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine, 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus, 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus, 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg, 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine, 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus, 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus (vt Riigikohtu 1. juuni 2011.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 11).
34.Ringkonnakohtu hinnangul hinnangul asus maakohus kõiki poolte poolt menetluses esile toodud asjaolusid kogumis hinnates ning tõendeid igakülgselt uurides põhjendatult seisukohale, et OÜ Pessaraag andis kostjatele üle oma ettevõtte.
35.Kuigi asjakohane on apellatsioonkaebuse väide, et ainuüksi mistahes kinnistu omandamine ei saa tõendada ettevõtte üleminekut on kostjad jätnud tähelepanuta, et maakohus ei ole oma otsust ettevõtte ülemineku kohta rajanud ainult sellele, et ettevõtte üleminek Q-haus Prefab OÜ-le (QHP123 OÜ) on tõendatud kinnistu üleminekuga nimetatud äriühingu omandisse. Ringkonnakohus toob esile Riigikohtu selgitused, et kinnisasja müüki võib põhimõtteliselt käsitada ettevõtte üleminekuna, kui ettevõtte majandustegevuse iseloom seda võimaldab. Kui kinnisasi on muutunud majandusüksuseks ja kinnisvara on rakendatud tulu teenimise eesmärgil, siis saab tegemist olla ettevõttega (vt Riigikohtu 30. mai 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8512, p 14). Käesoleval juhul on ringkonnakohtu arvates tõendatud 18.01.2019 kinnisasja üürilepinguga, et Q-haus Perfab OÜ andis üürileandjana tasu eest kostja Q Prefab OÜ kasutusse (II lk 85 ja 88) kuni 17.01.2029 tootmis- ja laoruumid asukohaga Kärba, Haljava küla, Jõelähtme vald, Harjumaa. Kuna nimetatud kinnistul toimus hilisema ärinimega OÜ Pessaraag tootmistegevus, siis oli kinnisasja näol tegemist majandusüksusega, kinnisasi oli rakendatud tulu teenimise eesmärgil. Tulu teenimise eesmärgil rakendasid kinnisasja mõlemad kostjad, mh on Q-haus Perfab OÜ andnud kinnisasja üürile üürileandjana ning Q Prefab OÜ on kasutanud seda toodete tootmise tehasena, kuivõrd asjas nähtub lisaks muudele maakohtu poolt analüüsitud tõenditele, et www.qhaus.eu veebilehel oli seda kinnisasja esitletud kostja Q Prefab OÜ tehasena ning kinnisasja arestimisel täitemenetluse käigus 07.01.2020 tuvastati kinnisasjal asuva hoone ruumides tootmisseadmeid ja –materjale (I kd, lk 100-105).
36.Apellatsioonkaebuses väidavad kostjad, et kostjate tegevus erineb varasemast Q-Haus Baltic OÜ tegevusest, kuid rinkonnakohtu arvates ei ole kostjad veenvalt vaidlustanud maakohtu tuvastatut, mille kohaselt on hageja tõendanud Q-Haus Baltic OÜ (hilisema ärinimega OÜ Pessaraag) ettevõtte ülemineku kostjatele. Kostjad on apellatsioonkaebuses esitanud samu väiteid, mida maakohus on otsuse tegemisel juba analüüsinud. Asjaolu, et kostjad maakohtu otsusega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu otsuse ebaõigsust. Menetluskulude jaotus
37.Kuna kostjate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda TsMS § 171 lg 1 alusel, kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt
9(10)
on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 9,25 tundi, tunnihinnaga 140 eurot, kokku on kulu 1 295 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kohtupraktikat arvestades on lepingulise esindaja tunnihind mõistliku suurusega, arvestades ka õigusabi osutamisele kulunud toimingute mahtu ja ajakulu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1 295 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.