M. I. hagi AS-i YIT Eesti vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1 604,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: e-post: xxx
M.
I.
(isikukood
xxx),
Kostja: AS YIT Eesti (registrikood 10093801), asukoht Pärnu mnt 102b, 11312 Tallinn Kostja esindaja: T. L., e-post: xxx Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Välja mõista AS-lt YIT Eesti M. I. kasuks 1 604,51 eurot.
Jätta menetluskulud AS YIT Eesti kanda.
Välja mõista AS-lt YIT Eesti M. I. kasuks menetluskuludena 225 eurot.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.M. I. esitas Harju Maakohtule hagi AS-i YIT Eesti vastu nõudega välja mõista AS-lt YIT Eesti M. I.a kasuks kahjuhüvitis summas 1 604,51 eurot.
2.Hagi kohaselt sõitis hageja 12.10.2019 suunaga S. J. poole, tee-ehituse piirkonnas, Tammemäe ülesõidul. Teele oli paigaldatud kahte sõidusuunda eraldavad ohutusmärgid (liiklusmärk 686a) koos alusega, mis olid tõenäoliselt nihkunud paigast tol päeval tugeva tuule ning ilmselt ka möödasõitvate sõidukite tekitatud jõul.
3.Tee-ehituse piirkonnas oli rida märke. Hageja sõitis otsa märgile (alusele), mis asetses
esimesest märgist tagapool (keskel). Tema poole oli suunatud märgi ots, mis ei ole helkiv. Vastutulevate autode sõidutulede valgusvihus ning ka tugevas vihmas ei olnud seda võimalik näha.
4.Otsasõidu tagajärjel purunesid sõidukil juhipoolsed rehvid, külgmine tahavaatepeegel korpusega; velg vajas sirgestamist ning tiivalaiendid vahetust. Kuna auto läks märgi alusest üle sõites hüppesse, tekkis sellest esiklaasile pragu diagonaalis terve klaasi ulatuses. Autos viibisid lisaks hagejale tema abikaasa A. I. ja kaks poega. Ees istus kaheaastane poeg, taga abikaasa ja nende kolmekuune laps. Abikaasa tegeles lapsega ning ütles, et koges valjut pauku ja hüpet, kuid ei näinud midagi.
5.Esialgu ei saanud hageja isegi aru, millele otsasõit toimus. Sõidukit teeääres peatades sai ta aru, et tegemist oli ajutise liiklusmärgiga, sest see oli kokkupõrke tulemusena paiskunud keset sõiduteed vastassuunda ning ca 6-7 sõidukit sõitis veel sellest üle. Selle tulemusena vajasid lisaks hagejale veel kaks sõidukit puksiiri abi. Seda, et otsasõit ei toimunud esimesele märgile, on näha ka politsei esitatud tõendilt, mis on tehtud vastassuunalt.
6.Peale õnnetust helistas hageja koheselt häirekeskusele (kl 18.53), et teavitada tekkinud ohtlikust olukorrast. Sealt sai ta korralduse sõidukit mitte liigutada ning paigaldada ohukolmnurk, lisaks ohutuled. Kell 19.02 helistati tagasi, et täpsustada asjaolusid ning öeldi, et kohale saadetakse patrull. Hagejal endal jäid fotod sündmuskohalt tegemata, kuna politsei ütles, et teele minna on ohtlik. Fotod sai hageja hiljem politseilt, kes oli kohale tulnud peale hageja lahkumist sündmuskohalt.
7.Kell 21.15 jõudis kohale puksiir, et toimetada sõiduk remonti. Sõiduk toimetati V OÜ territooriumile ning oli seal remondis kuni 14.11.2019. Kuu aega pärast õnnetust sai hageja remondiarve ning esitas oma kahjunõude Maanteeametile (15.11.2019). Nemad omakorda edastasid selle AS-lt YIT Eesti lahendamiseks, kuna see juriidiline isik teostas sellel teelõigul ehitust. AS YIT Eesti edastas vastuse hagejale 11.12.2019, milles teatas, et keeldub nõude hüvitamisest.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Kostja, OÜ Rail Baltic Estonia ja Maanteeamet sõlmisid avatud hankemenetlusega riigihanke nr 199343 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku lõigu ehitus“ tulemusena hankelepingu (edaspidi „Leping"), mille alusel kohustus AS YIT Eesti teostama riigiteel nr 11 Tallinna ringtee kilomeetritel 20,2-24,2 ehitustöid. Lepingu kohaselt menetleb kolmandate isikute poolt Maanteeametile esitatud kahjunõudeid kostja.
10.Hagiavalduses toodud hageja väidetega sündmuskohale mittekorrektselt paigaldatud liiklusmärkide osas, samuti sündmuse asjaoludega kostja ei nõustu ning vaidleb nendele vastu. Hagiavalduse kohaselt liikus hageja suunaga S. J. ning sündmuskohas sõitis otsa liiklusmärgile (alusele), mis oli paigast nihkunud, asetses esimesest märgist tagapool (keskel), mida vastutulevate autode valgusvihus ja vihma tõttu ei olnud võimalik näha. Hageja arvates olid liiklusmärgid paigast nihkunud tugeva tuule ning ilmselt ka möödasõitvate sõidukite tekkinud jõul. 12.10.2019 ajavahemikus 14:30-15:30 teostas kostja ajutise liikluskorralduse eest vastutav alltöövõtja OÜ R ehitustööde alas kontrolli ja korrastuse. Sündmuskohas olid tee teljele paigutatud kiirust alandava meetmena märgid 686 „Ohtlik koht või teeäär”, kontrolli järgselt jäid kõik liikluskorraldusvahendid korrektselt oma ettenähtud kohale. OÜ R, kes käis Maanteeametilt saadud teavituse järel sündmuskohal teostamas liikluskorraldusvahendite kontrolli, sõnul ei asunud teadmata põhjusel ettenähtud
kohas mitte keskmine, vaid esimene. Seega sai sündmus toimuda esimese liiklusmärgiga ning tõele ei vasta hageja väide, et otsasõit toimus tagapool (keskel) asuval liiklusmärgile.
11.Tõendamata on ka hageja väide, et liiklusmärk, millele otsa sõideti, asus selleks mitte ettenähtud kohal. Juhul, kui liiklusmärk ei asunud selleks mitte ettenähtud kohal, siis on teadmata, millistel asjaoludel ja kelle teost põhjustatuna liiklusmärk paigast liikunud oli. Hagiavaldusest nähtub, et hageja poolt liiklusmärgile otsasõidu tulemusel paiskus see vastassuunda, mille tulemusel sõitis liiklusmärgist veel üle ca 6-7 sõidukit, millest kaks vajasid pukseerimist. Tähelepanu väärib asjaolu, et hageja poolt 15.11.2019 Maanteeametile esitatud kahjunõude taotluses märgib hageja, et „2 tundi pärast sündmust käis keegi neid märke ka paika sättimas“ (liikleja kahjunõude taotlus, sündmuse kirjeldus). Kohtule esitatud hagiavalduses väidab hageja, et ootas sündmuskohal ca 2,5 tundi, selle aja jooksul ei jõudnud keegi märke korrastama ega sündmuskohale saabunud politseid. Vasturääkivus seab kahtluse alla hageja väited sündmuse asjaolude kohta. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kolm Politsei- ja Piirivalveametilt saadud fotot. Nagu hageja ise hagiavalduses välja toob, on nii foto 1, mis peaks tõendama hageja väidet otsasõidu osas mitte esimesele, vaid keskmisele märgile, kui ka teised fotod tehtud vastassuunalt ja pärast hageja sündmuskohalt lahkumist. Hagiavaldusele tõendina esitatud fotosid on raske seostada sündmuskohaga, samuti on ebaselge, kelle poolt, millal ja millisest sündmuskohast on fotod tehtud. Vastuses kostja selgitustaotlusele sündmuse asjaolude kohta teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et politseipatrulli kõnealusele sündmuskohale ei saadetud ning juhtum registreeriti infoteatena. Hagiavalduse kohaselt teavitas hageja liiklusõnnetusest Häirekeskust, kust anti korraldus sõidukit mitte liigutada, paigaldada ohukolmnurk ja ohutuled. Kell 19.02 helistati Häirekeskusest hagejale tagasi, et täpsustada asjaolusid ning öeldi, et kohale saadetakse politseipatrull.
12.Hageja poolt sündmuskohalt ilma politseipatrulli ära ootamata lahkumine on võtnud kostjalt ja kohtult võimaluse erapooletult kontrollida kahju tekkimise fakti, kahju tekkimist hagiavalduses toodud viisil, asukohas ning ulatuses. Kirjeldatud tegevusega on hageja rikkunud LS § 169 lg 5 ja lg 6 sätestatud juhi kohustusi. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei olnud hagejal mingil viisil võimalik liiklusmärgile otsasõitu vältida, kuivõrd märgi paiknemine hämaras seda ei võimaldanud. Kõnealuses töötsoonis oli Maanteeameti poolt kooskõlastatud ajutise liikluskorralduse kohaselt suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Vaatamata suurimale lubatud sõidukiirusele peab juht LS § 50 lg 3 kohaselt kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Lisaks piirkiiruse järgimise kohustusele sätestab LS § 50 lg 3 p 1, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist oli ehitustöödega hõlmatud teelõiguga. Iga mõistlik mootorsõiduki juht peab seda järeldama paigaldatud liiklusmärkidest. Paigaldatud märkidest annab ülevaate ka liiklusskeem. Üldteada on asjaolu, et ehitusobjektil liiklemine eeldab juhilt kõrgendatud tähelepanu, kuivõrd välistatud ei ole ootamatud olukorrad, mis eeldavad juhilt kiiret reageerimist, sh takistuse ilmumisel seisma jäämist otsasõidu vältimiseks. Kostja on sisukohal, et ehitusobjektil takistuse nähtavusalasse ilmumist saab ja peab mootorsõiduki juht LS § 50 lg 3 p 1 mõttes aimama. Seega juhul, kui hageja oleks mootorsõiduki juhina käitunud vastavalt LS § 50 lg 3 p 1, arvestades sealjuures liiklemist ehitusobjektil ning kehtivaid tee ja ilmastikuolusid, oleks hageja pidanud suutma, väidetavalt osaliselt sõidurajal paiknevale liiklusmärgile, otsasõitu vältida. Järelikult isegi juhul, kui kohtumenetluses leiaks tõendamist, et liiklusmärk paiknes osaliselt sõidurajal (so
telgjoonel paiknevast märgireast osaliselt väljas), ei saa kostjalt nõuda märgile otsasõidust tingitud kahju hüvitamist, kuivõrd hageja juhina oleks pidanud nõuetekohase käitumise korral pidanud suutma sõiduki peatada või märgist ohutult mööduda. Liiatigi räägime olukorrast, kus liiklusmärk oli hageja väitel märkide reast vaid osaliselt väljas, mis reaalsuses tähendab, et enamus sõidurajast oli vaba ning otsasõit välditav.
13.Juhul, kui kohus siiski mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise, palub kostja kohtul hüvitise määra kohtu äranägemisel või seda VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada, kuivõrd asjas kogutud tõendeid koostoimes hinnates on hageja kostja hinnangul LS § 50 lg 3 p 1 rikkumise ning tee- ja ilmastikuolude arvestamata jätmisega soodustanud kahju tekkimist ning loonud kohase ohu. Minnes tagasi delikti üldkoosseisu tõendamiskoormuse jaotumise juurde, on kostja seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud kostja tegevuse õigusvastasust Lepingu täitmisel ning hageja viited kostja poolsele liiklusmärkide ebakorrektse paigalduse osas on alusetud. Hagiavalduses toodud hageja väited sündmuse asjaolude kohta on vasturääkivad ning kostja tegu, selle õigusvastasus ning põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel hageja poolt tõendamata. Deliktilise vastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus. Kostja jääb eelpooltoodud seisukoha juurde, et ei ole hagejale kahju põhjustanud ning kostja tegevuses puudub õigusvastasus. Lepingu täitmisel on kostja ajutise liikluskorralduse ja töömaaohutuse tagamiseks sõlminud alltöövõtulepingu oma ala, samuti oli ajutise liikluskorralduse kohaselt sündmuskohal alandatud suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h. Kostja on järginud käibes vajaliku hoolt (VÕS § 104 lg 3), teostades ehitusobjektil regulaarset kontrolli (seejuures viidi kontroll läbi sündmuse päeval) ning teinud kõik mõistliku hageja kahju tekkimise ärahoidmiseks, mistõttu ei ole kostja hagejale kahju tekitamises süüdi.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus on menetluses rakendanud järgnevaid lihtsustusi: kohus on arvestanud menetluses tõendina ka poole selgitusi ja tunnistaja kirjalikult esitatud selgitusi (millest kohus informeeris pooli ka menetluse ajal); kohus piirdub otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millel tugineb otsus (TsMS § 444 lg 2). Nõude kvalifikatsioon
15.Kohus kvalifitseerib hageja nõude VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. VÕS §-s 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 12.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16 p-s 14 on Riigikohus märkinud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades nr 3-2-1-101-16, p 15; 3-2-1-38-16, p 11; 3-2-1-45-16, p 14). Alljärgnevalt analüüsib kohus hagi deliktistruktuuri järgides.
16.Hagis selgitab hageja, et sõitis 12.10.2019 suunaga S. J. poole, tee-ehituse piirkonnas, Tammemäe ülesõidul. Teele oli paigaldatud kahte sõidusuunda eraldavad ohutusmärgid (liiklusmärk 686a) koos alusega. Hageja selgitas, et liiklusmärgid olid nihkunud paigast, tõenäoliselt tol päeval esinenud tugeva tuule ning ilmselt ka möödasõitvatest sõidukitest tekkinud jõul. Märk, millele hageja otsa sõitis, asetses teel selliselt, et tee poole oli suunatud mitte helkiv pool, mida ei olnud võimalik vastutulevate autode sõidutulede valgusvihus ning ka tugevas vihmas näha. Hageja sõitis otsa märgile (alusele), mis asetses esimesest märgist tagapool (keskel) ning tema poole oli suunatud märgi ots, mis ei ole helkiv. Kohus loeb hageja väited (12.10.2019 suunaga S. J. poole, tee-ehituse piirkonnas, Tammemäe ülesõidul liiklusmärkide paigast nihkumise ja liiklusmärgile otsasõidu osas) tõendatuks fotodega (tlk 5-8), hageja selgitustega (tlk 113) ja A. I. selgitustega (tlk 107). Tegu seisnes piisava hoole järgimata jätmises tee-ehituse korraldamisel ja märkide paigaldamisel ning nende paigaldamisel ohtlikul viisil.
17.Hageja väidab, et talle tekkis kahju. VÕS § 127 lg-s 1 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt lg-le 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
18.Hageja märgib, et märgile otsasõidu tagajärjel sai sõiduk vigastusi. Hagi kohaselt purunesid otsasõidu tagajärjel sõidukil juhipoolsed rehvid, külgmine tahavaatepeegel korpusega; velg vajas sirgestamist ning tiivalaiendid vahetust. Kuna auto läks märgi alusest üle sõites hüppesse, tekkis sellest esiklaasile pragu diagonaalis terve klaasi ulatuses. Kohus loeb hageja väited tõendatuks fotodega (tlk 12-14). Hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks kohtule OÜ V arved ja spetsifikatsioonid (tlk 8-15) ja kohus loeb kahju suuruse 1 604,51 eurot nende alusel tõendatuks.
19.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose juures eristatakse vastutust tekitavat kausaalsust ning vastutust täitvat kausaalsust. Neist esimene on vajalik õigusvastasuse kindlakstegemiseks, teine on vajalik kahju hüvitamise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks. Põhjusliku seose tuvastamine toimub kahes etapis: kõigepealt tehakse kindlaks, kas kostja tegu on hageja kahju nn vajalikuks põhjuseks, seejärel tehakse otsustus selle kohta, kas kostja tegu saab lugeda hagejal tekkinud kahju nn õiguslikuks põhjuseks. Kostja möönis, et temal oli lepinguline kohustus teostada õnnetuse toimumise kohas riigiteel nr 11 Tallinna ringtee kilomeetritel 20,2-24,2 ehitustöid ja pidi vastutama liiklusmärkide ohutu paigutamise ja õiges kohas püsimise eest ning kahju toimus nihkunud liiklusmärgi ümberkukkumise ja sellele otsasõidu tulemusel. Kohus leiab sellele tuginedes, et esineb põhjuslik seos nii vastutust tekitava kausaalsuse kui vastutust täitva kausaalsuse mõttes. Õigusvastasus
20.Õigusvastasusega seonduv on sätestatud VÕS § 1045 lg-s 1. Käesolevas asjas võiksid kõne alla tulla VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5); seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7).
21.Pooled ei vaidle selle üle, et sel teelõigul teostas ehitust kostja. LS § 6 lg 4 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei tohi liikluskorraldusvahendit kahjustada ega liiklejate eest varjata. Eelnevast tulenevalt oli kostjal käibekohustus tagada liikluskorraldusvahendite õige paigutus ja korrasolek selliselt, et need oleks alati nähtavad. See tähendab muuhulgas ka seda, et kostjal tuli teha kõik endast olenev, et märkide asukoht ei muutuks.
22.01.01.2019 majandus- ja taristuministri määruses „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ §s 3 on välja toodud ajutise liikluskorralduse üldnõuded. Antud paragrahvi lõike 1 kohaselt peab ajutine liikluskorraldus olema üheselt mõistetav ning arvestama teel kehtivat liikluskorraldust, liiklusolusid, teel toimuva tegevuse kestust ja iseloomu. Võttes arvesse, et Tallinna ringteed kasutavad suures mahus muuhulgas rekkad ja veoautod, oleks kostjal tulnud seda märkide paigaldamisel arvesse võtta, kui need välismõjudele vastuvõtlikud on. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab liiklejale antav teave olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimeda ajal. Kuivõrd kostja hooletuse tulemusena oli märk liikunud sellisesse asendisse, et pimedas selle helkivat osa näha ei olnud, sõitis hageja märgile ja selle alusele otsa, mille tagajärjel sai hageja sõiduk vigastusi. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt peab liikluskorraldusvahend olema paigaldatud nii, et sõiduk seda ei kahjustaks ja et see jääks püsima tuulekoormuse korral 0,42 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Seega nõuab paragrahv märgi paigaldamist sellisel viisil, et sõiduk seda ei mõjutaks ning märk oleks alati ja igal juhul nähtav. Hageja 17.11.2020 vastusele lisatud videost on näha, et märk liigub suure auto möödasõidul märkimisväärselt. Sellest tõendist nähtuvalt ei vasta tõele kostja väited, mille kohaselt märgi liikumine tuule või mööduvate suurte sõidukite tekitatud jõust ei ole usutav või võimalik.
23.Käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles oma tegevusega majandusliku kasu saamist (13.02.2018 Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-7363, p 13).
24.Kostja teostas õnnetuse toimumispaigas tee-ehitust ning paigaldas sinna ajutisi liiklusmärke, mis tähendab, et realiseerunud oht oli tema mõjualas. Kostja kontrollis realiseerunud ohtu ning oli kujunenud olukorras seotud eelmainitud kindla käitumisstandardiga, mis kohustas teda võtma kasutusele kõik mõistlikult vajalikud, sobilikud ja jõukohased meetmed, et märgid oleksid igas olukorras ning iga ilmaga nähtavad, sõltumatud välistest mõjutajatest tagamaks turvalise keskkonna liiklejatele. Eelmärgitust tuleneb kostjale käibekohustus tagada korrektselt paigaldatud liiklusmärgid selliselt, et need ei oleks välismõjudele nii vastuvõtlikud ja liiklejate turvalisus oleks tagatud. See hõlmab märkide turvalist paigutamist teele (vajadusel kinnitamist või raskema
märgi aluse kasutamist) ja tihedat kontrollimist. Ainuüksi kostja väide, et samal päeval käidi märke korrastamas, ei taga hoolsuskohustuse piisavat täitmist. Kui märgid liiguvad paigast ja vajavad pidevat korrastamist, tuleks valida teine kinnitusviis. Kohus leiab, et kostja käitumine oli õigusvastane, rikkudes ülalkirjeldatud põhjustel nii seadusest kui käibekohustusest tulenevaid nõudeid. Kostja vastuväited, mille kohaselt hageja ei valinud võib-olla sobivat sõidukiirust või oli hooletu, on tõendamata. Arvestades pimedust ja ilmaolusid, on väited märgile otsasõidu vältimise võimaluste osas (hoolsuse määr, mida kostja hagejalt nõuab) kohtu hinnangul ebareaalsed. Süü
25.Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü puudumist peab põhistama ja tõendama kostja. Kostja süüpuudumist veenvalt tõendanud ei ole. Kostja märgib, et on järginud käibes vajaliku hoolt (VÕS § 104 lg 3), teostades ehitusobjektil regulaarset kontrolli (seejuures viidi kontroll läbi sündmuse päeval) ning teinud kõik mõistliku hageja kahju tekkimise ärahoidmiseks, mistõttu ei ole kostja hagejale kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kuivõrd reaalselt olid märgid kohast nihkunud, põhjustades õnnetuse, ei olnud kostja kui kogenud tee-ehitaja poolt teostatud kontroll ja tarvitusele võetud meetmed piisavad. Asjaolusid arvestades oleks tulnud kontrolli teostada ja vajadusel märke õigesse kohta liigutada või need kohtkindlalt paigaldada väiksemate intervallide tagant. Kokkuvõte
26.Ülalmärgitu kokkuvõttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu 225 eurot. Riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
29.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
EDASIKAEBAMINE
30.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
31.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
32.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
33.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.