Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-5423
Kohtuasi
X hagi AS-i YIT Eesti vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. veebruari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1604,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja AS YIT Eesti (registrikood 10093801), lepinguline esindaja Toomas Luht
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebust Harju Maakohtu
11.veebruari 2022 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Markus Igav (hageja) esitas 12. aprillil 2020 Harju Maakohtule AS YIT Eesti (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1604,51 eurot.
2.Hagi kohaselt sõitis hageja 12. oktoobril 2019 suunaga Sauelt Jüri poole, tee-ehituse piirkonnas, XXXX ülesõidul. Teele oli paigaldatud kahte sõidusuunda eraldavad ohutusmärgid (liiklusmärk 686a) koos alusega, mis olid tõenäoliselt nihkunud paigast tol päeval tugeva tuule ning ilmselt möödasõitvate sõidukite tekitatud jõul.
3.Hageja sõitis otsa märgile (alusele), mis asetses esimesest märgist tagapool (keskel). Hageja poole oli suunatud märgi ots, mis ei ole helkiv. Vastutulevate autode sõidutulede valgusvihus ning ka tugevas vihmas ei olnud märki võimalik näha. Hageja ei saanud esialgu aru, millele otsasõit toimus. Sõidukit tee ääres peatades sai hageja aru, et tegemist on ajutise liiklusmärgiga, sest see oli kokkupõrke tulemusena paiskunud keset sõiduteed vastassuunda.
4.Otsasõidu tagajärjel purunesid sõidukil juhipoolsed rehvid, külgmine tahavaatepeegel korpusega; velg vajas sirgestamist ning tiivalaiendid vahetust. Kuna auto läks märgi alusest üle sõites hüppesse, tekkis sellest esiklaasile pragu diagonaalis terve klaasi ulatuses.
5.Peale õnnetust helistas hageja koheselt häirekeskusesse (kell 18.53), et teavitada tekkinud ohtlikust olukorrast. Sealt sai ta korralduse sõidukit mitte liigutada ning paigaldada ohukolmnurk, lisaks ohutuled. Kell 19.02 helistati tagasi, et täpsustada asjaolusid ning öeldi, et koheselt saadetakse patrull.
6.Kell 21.15 jõudis kohale puksiir, et toimetada sõiduk remonti. Sõiduk toimetati Osaühingu XXXXX territooriumile ning oli seal remondis kuni 14. novembrini 2019. Kuu aega pärast õnnetust sai hageja remondiarve ning esitas oma kahjunõude Maanteeametile. Maanteeamet edastas selle kostjale lahendamiseks, kuna kostja teostas sellel teelõigul ehitust. Kostja teatas
11.detsembril 2019 hagejale, et keeldub kahju hüvitamast. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja, osaühing Rail Baltic Estonia ja Maanteeamet sõlmisid avatud hankemenetlusega riigihanke nr 199343 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2–24,2 Luige–Saku lõigu ehitus“ tulemusena hankelepingu (leping), mille alusel kohustus kostja teostama riigiteel nr 11 Tallinna ringtee kilomeetritel 20,2–24,2 ehitustöid. Lepingu kohaselt menetleb kolmandate isikute poolt Maanteeametile esitatud kahjunõudeid kostja.
9.12. oktoobril 2019 ajavahemikus 14.30–15.30 teostas kostja ajutise liikluskorralduse eest vastutav alltöövõtja Ramudden OÜ ehitustööde alas kontrolli ja korrastuse. Sündmuskohas olid tee teljele paigutatud kiirust alandava meetmena märgid 686 „Ohtlik koht või teeäär“, kontrolli järgselt jäid kõik liikluskorraldusvahendid korrektselt oma ettenähtud kohtadele. Ramudden OÜ, kes käis Maanteeametilt saadud teavituse järel sündmuskohal teostamas liikluskorraldusvahendite kontrolli, sõnul ei asunud teadmata põhjusel ettenähtud kohas mitte keskmine, vaid esimene liiklusmärk. Seega sai sündmus toimuda esimese liiklusmärgiga ning tõele ei vasta hageja väide, et otsasõit toimus tagapool (keskel) asuvale liiklusmärgile.
2-20-5423
10.Tõendamata on hageja väide, et liiklusmärk, millele otsa sõideti, asus selleks mitte ettenähtud kohal. Juhul, kui liiklusmärk ei asunud selleks mitte ettenähtud kohal, siis on teadmata, millistel asjaoludel ja kelle teost põhjustatuna liiklusmärk paigast liikunud oli.
11.Hageja lahkumine sündmuskohalt ilma politseipatrulli ära ootamata on võtnud kostjalt ja kohtult võimaluse erapooletult kontrollida kahju tekkimise fakti hagiavalduses toodud viisil, asukohas ning ulatuses. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei olnud hagejal mingil viisil võimalik liiklusmärgile otsasõitu vältida, kuivõrd märgi paiknemine hämaras seda ei võimaldanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist oli ehitustöödega hõlmatud teelõiguga. Iga mõistlik mootorsõiduki juht peab seda järeldama paigaldatud liiklusmärkidest. Paigaldatud märkidest annab ülevaate ka liiklusskeem. Üldteada on asjaolu, et ehitusobjektil liiklemine eeldab juhilt kõrgendatud tähelepanu, kuivõrd välistatud ei ole ootamatud olukorrad, mis eeldavad juhilt kiiret reageerimist, sh takistuse ilmumisel seisma jäämist otsasõidu vältimiseks. Kostja on seisukohal, et ehitusobjektil takistuse nähtavusalasse ilmumist saab ja peab mootorsõiduki juht liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 mõttes aimama. Seega juhul, kui hageja oleks mootorsõiduki juhina käitunud vastavalt LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt, arvestades sealjuures liiklemist ehitusobjektil ning kehtivaid tee ja ilmastikuolusid, oleks hageja pidanud suutma, väidetavalt osaliselt sõidurajal paiknevale liiklusmärgile, otsasõitu vältida. Isegi juhul, kui kohtumenetluses leiaks tõendamist, et liiklusmärk paiknes osaliselt sõidurajal, ei saa kostjalt nõuda märgile otsasõidust tingitud kahju hüvitamist, kuivõrd hageja juhina oleks pidanud nõuetekohase käitumise korral suutma sõiduki peatada või märgist ohutult mööduda.
12.Kostja ei ole hagejale kahju põhjustanud ning kostja tegevuses puudub õigusvastasus. Kostja on järginud käibes vajalikku hoolt, teostades ehitusobjektil regulaarset kontrolli (sealjuures viidi kontroll läbi sündmuse päeval) ning teinud kõik mõistliku hageja kahju tekkimise ärahoidmiseks, mistõttu ei ole kostja hagejale kahju tekitamises süüdi.
13.Juhul, kui kohus siiski mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise, palub kostja kohtul hüvitise määra vähendada, kuivõrd hageja enda rikkumise ning tee- ja ilmastikuolude arvestamata jätmisega on hageja soodustanud kahju tekkimist ning loonud kohase ohu. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 11. veebruari 2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1604,51 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 225 eurot.
15.Maakohus menetles tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Maakohus rakendas menetluses järgnevaid lihtsustusi: maakohus arvestas menetluses tõendina poole selgitusi ja tunnistaja kirjalikult esitatud selgitusi, maakohus piirdus otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millele tugineb otsus (TsMS § 444 lg 2).
16.Maakohus juhindus asja lahendamisel võlaõigusseaduse §-st 1043, § 1045 lg 1 p-dest 5 ja 7, § 1050 lg-st 1.
17.Maakohtu otsuse kohaselt luges maakohus tõendatuks fotode (tl 5-8), hageja selgituste (tl 113) ja Anni Igav selgitustega (tl 107) järgmised asjaolud: hageja sõitis 12. oktoobril 2019 suunaga Sauelt Jüri poole, tee-ehituse piirkonnas, Tammemäe ülesõidul; teele oli paigaldatud kahte sõidusuunda eraldavad ohutusmärgid (liiklusmärk 686a) koos alusega; liiklusmärgid olid nihkunud paigast, tõenäoliselt tol päeval esinenud tugeva tuule ning ilmselt ka möödasõitvatest
2-20-5423 sõidukitest tekkinud jõul; märk, millele hageja otsa sõitis, asetses teel selliselt, et tee poole oli suunatud mitte helkiv pool, mida ei olnud võimalik vastutulevate autode sõidutulede valgusvihus ning ka tugevas vihmas näha; hageja sõitis otsa märgile (alusele), mis asetses esimesest märgist tagapool (keskel) ning tema poole oli suunatud märgi ots, mis ei olnud helkiv. Kostja tegu seisnes piisava hoole järgimata jätmises tee-ehituse korraldamisel ja märkide paigaldamisel ning nende paigaldamisel ohtlikul viisil.
18.Maakohus luges fotodega tõendatuks (tl 12-14), et märgile otsasõidu tagajärjel sai hageja sõiduk järgmised vigastused: purunesid sõiduki juhipoolsed rehvid, külgmine tahavaatepeegel korpusega, velg vajas sirgestamist ning tiivalaiendid vahetust, esiklaasile tekkis pragu diagonaalis terve klaasi ulatuses. Kohus luges kahju suuruse 1604,51 eurot tõendatuks Osaühingu XXXXX arvete ja spetsifikatsioonidega (tl 8-15).
19.Kostja mööndusele tuginedes, et kostjal oli lepinguline kohustus teostada õnnetuse toimumise kohas riigiteel nr 11 Tallinna ringtee kilomeetritel 20,2–24,2 ehitustöid, kostja pidi vastutama liiklusmärkide ohutu paigutamise ja õiges kohas püsimise eest, kahju toimus nihkunud liiklusmärgi ümberkukkumise ja sellele otsasõidu tulemusel, leidis maakohus, et esineb põhjuslik seos nii vastutust tekitava kausaalsuse kui vastutust täitva kausaalsuse mõttes.
20.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel teelõigul teostas ehitust kostja. LS § 6 lg 4 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. LS § 6 lg 5 kohaselt ei tohi liikluskorraldusvahendit kahjustada ega liiklejate eest varjata. Maakohus leidis, et kostjal oli LS § 6 lg-test 4 ja 5 tulenevalt käibekohustus tagada liikluskorraldusvahendite õige paigutus ja korrasolek selliselt, et need oleksid alati nähtavad, mis tähendab muuhulgas ka seda, et kostjal tuli teha kõik endast olenev, et märkide asukoht ei muutuks.
21.1. jaanuari 2019 majandus- ja taristuministri määruses „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ §-s 3 on välja toodud ajutise liikluskorralduse üldnõuded. Antud määruse § 3 lg 1 kohaselt peab ajutine liikluskorraldus olema üheselt mõistetav ning arvestama teel kehtivat liikluskorraldust, liiklusolusid, teel toimuva tegevuse kestust ja iseloomu. Võttes arvesse, et Tallinna ringteed kasutavad suures mahus muuhulgas rekad ja veoautod, oleks kostjal tulnud seda märkide paigaldamisel arvesse võtta, kui need välismõjudele vastuvõtlikud on. Sama määruse § 3 lg 2 järgi peab liiklejale antav teave olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal. Kuivõrd kostja hooletuse tulemusena oli märk liikunud sellisesse asendisse, et pimedas selle helkivat osa näha ei olnud, sõitis hageja märgile ja selle alusele otsa, mille tagajärjel sai hageja sõiduk vigastusi. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt peab liikluskorraldusvahend olema paigaldatud nii, et sõiduk seda ei kahjustaks ja et see jääks püsima tuulekoormuse korral 0,42 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Seega on nõutav märgi paigaldamine sellisel viisil, et sõiduk seda ei mõjutaks ning märk oleks alati ja igal juhul nähtav. Hageja
17.novembri 2020 vastusele lisatud videost on näha, et märk liigub suure auto möödasõidul märkimisväärselt, millisest tõendist nähtuvalt ei vasta tõele kostja väited, mille kohaselt märgi liikumine tuule või mööduvate suurte sõidukite tekitatud jõust ei ole usutav või võimalik.
22.Käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise
2-20-5423 ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles oma tegevusega majandusliku kasu saamist (Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7363, p 13).
23.Kostja teostas õnnetuse toimumispaigas tee-ehitust ning paigaldas sinna ajutisi liiklusmärke, mis tähendab, et realiseerunud oht oli tema mõjualas. Kostja kontrollis realiseerunud ohtu ning oli kujunenud olukorras seotud kindla käitumisstandardiga, mis kohustas teda võtma kasutusele kõik mõistlikult vajalikud, sobilikud ja jõukohased meetmed, et märgid oleksid igas olukorras ning iga ilmaga nähtavad, sõltumatud välistest mõjutustest, tagamaks turvalise keskkonna liiklejatele. Sellest tuleneb kostjale käibekohustus tagada korrektselt paigaldatud liiklusmärgid selliselt, et need ei oleks välismõjudele nii vastuvõtlikud ja liiklejate turvalisus oleks tagatud. See hõlmab märkide turvalist paigutamist teele (vajadusel kinnitamist või raskema märgi aluse kasutamist) ja tihedamat kontrollimist. Ainuüksi kostja väide, et samal päeval käidi märke korrastamas, ei taga hoolsuskohustuse piisavat täitmist. Kui märgid liiguvad paigast ja vajavad pidevat korrastamist, tuleks valida teine kinnistusviis. Maakohus leidis, et kostja käitumine oli õigusvastane, kostja rikkus nii seadusest kui käibekohustusest tulenevaid nõudeid. Kostja vastuväited, mille kohaselt hageja ei valinud võibolla sobivat sõidukiirust või oli hooletu, on tõendamata. Arvestades pimedust ja ilmastikuolusid, on väited märgile otsasõidu vältimise võimaluste osas (hoolsuse määr, mida kostja hagejalt nõuab) maakohtu hinnangul ebareaalsed.
24.Kostja süü puudumist veenvalt ei tõendanud. Maakohus leidis, et kuivõrd märgid olid reaalselt kohast nihkunud, põhjustades õnnetuse, ei olnud kostja kui kogenud tee-ehitaja poolt teostatud kontroll ja tarvitusele võetud meetmed piisavad kahju ärahoidmiseks. Asjaolusid arvestades oleks tulnud kontrolli teostada ja vajadusel märke õigesse kohta liigutada või need kohtkindlalt paigaldada väiksemate intervallide tagant. Apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari 2022 otsus ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
26.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti ja ebapiisavalt tuvastanud asjaolusid ning ebaõigesti hinnanud tõendeid.
27.Hageja poolt maakohtule esitatud kolm Politsei- ja Piirivalveametilt saadud fotot on tehtud pärast hageja sündmuskohalt lahkumist. Kostjale on Politsei- ja Piirivalveamet vastanud, et politseipatrulli sündmuskohale ei saadetud ning juhtum registreeriti infoteatena. Kuivõrd politseipatrulli sündmuskohale ei saadetud, siis ei saanud Politsei- ja Piirivalveametil olla fotosid konkreetsest sündmusest ja see välistab võimaluse nendele fotodele tugineda. Maakohus on jätnud kostja poolt tõendina esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kostja selgitustaotlusele tähelepanuta.
28.Hageja selgitused sündmuse asjaolude kohta on vasturääkivad (pole võimalik üheselt tuvastada, millisele märgile toimus otsasõit), spekulatiivsed (liiklusmärgid olid nihkunud paigast, tõenäoliselt tol päeval esinenud tugeva tuule ning ilmselt ka möödasõitvates sõidukitest tekkinud jõul) ja tõendamata. Ramudden OÜ, kes vastutas kostja alltöövõtjana sündmuskohal
2-20-5423 ajutise liikluskorralduse eest ning kes käis ka sündmuskohal liiklusmärke korrastamas, sõnul ei asunud teadmata põhjusel ettenähtud kohase mitte keskmine, vaid esimene liiklusmärk. Seega sai sündmus toimuda esimese liiklusmärgiga ning tõele ei vasta hageja väide, et otsasõit toimus tagapool (keskel) asuvale liiklusmärgile.
29.Hageja perekonnaliikme Anni Igav 25. novembri 2021 selgitustest nähtub, et ta ei näinud millistel asjaoludel ning millele otsasõit toimus, kuid maakohus on otsuse tegemisel lugenud hageja väited tõendatuks muuhulgas Anni Igav selgitustega. Maakohus on hageja väited lugenud tõendatuks ainult hageja ja hageja perekonnaliikme selgituste põhjal, kuid jätnud tähelepanuta kostja poolt antud selgitused ning esitatud tõendid.
30.Maakohus jättis otsuse tegemisel tähelepanuta hageja käitumise liiklusõnnetuse osas.
31.Kostja ei ole kunagi möönnud ega kinnitanud liiklusmärgi nihkumist ega ümberkukkumist, mistõttu maakohtu järeldused, nagu esineks põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel, on ebaõiged.
32.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga liiklusmärkide ebaõige paigalduse ning kostja hooletusega liiklusmärkide paigaldamisel.
33.Kostja on nõuetekohaselt täitnud hoolsuskohustust liiklusmärkide korrastamisel. transpordiamet ei kooskõlasta liikluskorralduslahendust, mis Transpordiameti hinnangul ei taga tingimusi ohutuks liiklemiseks. Kooskõlastatud liikluskorraldus nägi ette muuhulgas liiklusmärkide igapäevase kontrolli, mida tavapäraselt sarnaste teetööde läbiviimise puhul peetakse piisavaks. Kontrolli läbiviimise kohta on oma ala asjatundja poolt kostja esitanud maakohtule tõendina liikluskorralduspäeviku. Menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et ajutine liikluskorraldus, liikluskorraldusvahendid või nende paigaldusviis ei vastanud nõuetele, mistõttu on ebaõige maakohtu poolt hinnangute andmine liiklusmärkide paigaldusviisi kohta. Maakohus ei ole analüüsinud ega andnud hinnangut, milline on tavapärane hoolsuskohustus antud sündmuse korral ega põhjendanud miks kostja käitumine maakohtu hinnangul on õigusvastane.
34.Maakohus on teinud ebaõige järelduse kostja süü kohta. Kostja on süü puudumist maakohtule põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
36.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis hagi esitamise ajal vastas 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva redaktsioonile vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 1604,51 eurot. Seega ei ületa
2-20-5423 hageja põhinõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
37.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
38.Maakohus on otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
39.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
40.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10. aprilli 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
41.Kostja hinnangul ei ole maakohus asjaolusid õigesti tuvastanud ja on tõendeid hinnanud ebaõigesti.
42.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist. Kostja on õigesti märkinud, et maakohus ei ole hinnanud kostja esitatud väiteid ja tõendit, et Politsei- ja Piirivalveameti politseipatrulli sündmuskohale ei saadetud, mistõttu maakohus poleks tohtinud arvestada hageja esitatud fotodega, kuid ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada, et otsustada, kas see võis oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui politseipatrull pole sündmuskohal käinud liiklusõnnetust fikseerimas, mille üle pooled iseenesest ei vaidlegi, siis hagejale justkui poleks politseist fotosid vaidlusalusest sündmuskohast esitatud ning esitatud fotosid ei ole võimalik seostada hageja esitatud väidetega sündmuskohast (tl 60-61). Maakohus on esitatud fotosid hinnanud koos teiste tõenditega, s.o hageja ja Anni Igav selgitustega, mistõttu ei ole alust arvata, et vastuolu Politseija Piirivalveameti selgitustest kostjale, et nemad sündmuskohal ei käinud, kuid samal ajal on Politsei- ja Piirivalveamet edastanud hagejale sündmuskohast esitatud fotod, võis mõjutada asja lahendust.
43.Maakohus on tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et kostja peab hagejale hüvitama kostja poolt õigusvastaselt tekitatud kahju. Maakohus tugines esitatud tõenditele ja seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja
2-20-5423 arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse.
44.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
46.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.