X hagi Y vastu täiteasjas nr 175/2019/1126 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja õigusliku aluseta saadu tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
9498.80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X, isikukood xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Sven Paaver Kostja Y, isikukood xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Talis Toompere, nõustaja Rainer Loo
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu täiteasjas nr 175/2019/1126 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Jätta rahuldamata X alternatiivsed nõued ehk viivise vähendamise nõue ning õigusliku aluseta saadu 9498.80 euro tagastamise nõue.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Määrata X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2160 eurot ning mõista nimetatud summa Xlt Y kasuks välja.
Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
Tsiviilasi nr 2-20-5005 Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.1.Esitatud hagiavalduse (I tl 2-10, esitati 01.04.2020) ja täpsustatud hagiavalduse (I kd tl 72-81, esitati 30.04.2020) kohaselt on xx-xx-xxxx Pärnu Maakohtu otsusega asjas nr x-xxxxxxxx (I kd tl 12-18) hagejalt Xlt (X) kostja Y (Y) kasuks välja mõistetud 3515 euro suurune põhivõlgnevus, viivis summas 818.33 eurot ning menetluskulud summas 1375 eurot. Kohtulahendiga on kindlaks määratud, et hagejal tuleb kostjale võlgnevuste täitmiseni tasuda viivist kahel erineval juhul ja viisil ehk 0.25% põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse täitmiseni ning VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses menetluskuludelt, kuni võlgnevuse täitmiseni. Kohtulahendis ei ole märgitud, millise ajavahemiku suhtes viivist 0.25% põhinõudelt tuleb tasuda (minutis, tunnis, päevas, nädalas, kuus, aastas, sajandis jne). Hageja leiab, et kuna seaduses määratakse viivis aasta lõikes, siis on mõistlik eeldada, et ka kohtulahendis "viivis 0.25%" on aasta lõikes, mitte aga kuu, nädala, päeva või tunni.
1.2.Kohtutäitur on hagejalt erinevate täitetoimingute abil ühe aasta jooksul hagejalt kostja kasuks ja oma täitekuludena sisse nõudnud kokku 11 522.24 eurot. Seega on hageja kostjale ja kohtutäiturile tasunud kokku 3515 euro suuruse põhinõude ja 1375 euro suuruse menetluskulu katteks ühe aasta jooksul kolmekordse summa. Kahjuks on ka kohtutäituri poolt väljastatud dokumendid niivõrd segased, et üheselt pole nendelt võimalik aru saada, mida ja mille eest ja millal ja millises ulatuses on hageja tasunud. Kostjale on hagejalt kohtuotsusega välja mõistetud 3515 eurot ja menetluskulud summas 1375 eurot ja viivise 818.33 eurot. Sellise summa ulatuses raha on hageja kohtutäiturile tasunud hiljemalt 24.03.2020. Kuna hageja tasus kogu võlgnevuse kohtutäitruile hiljemalt 24.03.2020, siis sai seadusjärgset viivist arvesse võttes kostja nõudeks olla maksimaalselt 6130.61 euro suurune nõue (3515 põhivõlg + 1375 menetluskulu + 422.28 VÕS § 113 kohane viivis + 818.33 kohtuotsusega väljamõistetud viivis). Kohtutäituri dokumendilt (rahalise nõude arestimise akt I kd tl 28p-29) on võimalik järeldada, et täitur on sissenõudjale sundtäitmise abil välja nõudnud hagejalt 9498.80 eurot. Seega on sissenõudja saanud ebaõige sundtäitmise abil hagejalt 3368.19 eurot alusetut hõlptulu (välja nõutud 9498.80 - tegelik nõue 6130.61).
1.3.Hageja esitas ka nõude sisemise alternatiivi, milles leiab, et tal on õigus nõuda täitemenetluses ebamõistliku viivise vähendamist ka juhul, kui kohus eelnevaga ei nõustu. Hageja näol on tegemist tarbijaga, kes nõuab täitedokumendist tõlgendamise teel tuletatud viivise vähendamist seadusjärgse suuruseni.
1.4.Teise alternatiivse nõudena palub kostjalt alternatiivselt välja mõista kogu sundtäitmise kaudu saadu summas 9498.80 eurot. Hageja alternatiivne nõue kostja vastu on poolte vahel sõlmitud auto ostu-müügi lepingust taganemisavaldusega tagasitäitmise nõue, millega hageja tasaarvestab kogu kostja sundtäitmiseks esitatud nõude. Ostu-müügi lepingust tuleneva hageja rahalise kohustuse (poolte vahel sõlmitud laenuleping) nõudis kostja hagejalt kohtu kaudu välja. Hageja ostis kostjalt auto ja tasus auto ostul kostjale sissemaksuks 3200 euro väärtuses auto ning seejärel 1129 eurot rahas ning ülejäänud osas sõlmisid pooled laenulepingu. Seega tasus hageja kostjale kokku 4329 eurot enne käesolevas asjas täiedokumendiks oleva kohtuotsust ning kohtuotsuse järgselt on kostja hagejalt täitemenetluse kaudu sissenõudnud 9498.80 eurot. Seega on hageja kostjale tasunud auto eest ja menetluskulude ning viiviste katteks kokku 13 827.80 eurot. Osa eelnimetatud summast ei ole auto eest tasutud raha, vaid on kohtuvaidluses välja mõistetud kõrvalnõue summas 818.33 eurot ja menetluskulud summas 1375 eurot. Nendele summadele on hageja hinnangul kostjal õigus endiselt. Hageja nõuab alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt tagasi kogu sundtäitmisega saadu ehk 9498.80 eurot. Seega jääks lepingust taganemise järgselt kostjale 4329 eurot (kogu kostjale tasutud
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-5005 13 827.80 - sundtäitmisega saadud ja tagasinõutav 9498.80), mis katab igal juhul ära temale täitedokumendiga välja mõistetud viivise ja menetluskulud.
1.5.Hageja taganeb hagi esitamisega poolte vahel sõlmitud auto ostu-müügilepingust, kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevad kohustusi ning nõuab selle tagasitäitmise nõudega kostja sundtäidetud nõude tasaarvestamist (kohus märgib siinkohal, et taganemisavaldus on esitatud mitte esialgses ehk 01.04.2020 esitatud hagis, vaid 17.04.2020 esitatud hagiavalduse tekstis). Esiteks müüs kostja hagejale lepingutingimustele mittevastava asja (sõiduki). Teiseks ei ole kostja alandanud asja hinda ning kolmandaks keeldus alusetult käsutustehingu tegemisest asja omandiõiguse üleminekuks hagejale. Vallasasja müügi puhul läheb omandiõigus üle eelduslikult asja valdusega üle andmisega, kui seda pole piiratud omandiõiguse reservatsiooniga. Kostja seadis hagejale autot müües autole omandiõiguse reservatsiooni. Kostja on alusetult keeldunud asja omandiõiguse üleandmisest hagejale, väites, et omandireservatsioon tagab tema viivisenõudeid. Omandiõigust ei andnud kostja hagejale üle seetõttu, et vastasel korral ei oleks kohtutäitur saanud hageja kinnisasjale sissenõuet pöörata, sest esimeses järjekorras oleks pidanud nõude pöörama vallasasjale ehk autole. Viimane aga ei ole põhjus, et mitte täita omandiõiguse üleandmise kohustust.
1.6.Hageja palub kohtul tunnistada täiteasjas nr 175/2019/1126 sundtäitmise lubamatuks või esimese alternatiivse nõudena vähendada viivist või teise alternatiivse nõudena kohustada kostjat tagastama õigusliku aluseta saadud 9498.80 eurot.
2.Kostja seisukohad ja vastuväited, hagejate seisukohad kostja väidete osas
2.1.Kostja ei tunnista vastuses (I kd tl 170-173) ning täiendavas seisukohas (II kd tl 20-21) hagi ning märgib, et 30.10.2020 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx (I kd tl 174-175) parandas kohus xx-xx-xxxx kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 sõnastust, mille kohaselt mõisteti Xlt Y kasuks muu hulgas välja viivis põhivõlgnevuselt, s.o 3515 eurolt, määras 0.25% tasumata summalt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Eelpool viidatud kohtumäärus on jõustunud 05.12.2020. 15.12.2020 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx (I kd tl 177-178) jättis kohus rahuldamata X taotluse kohtuotsuses vea parandamiseks. Tulenevalt eeltoodust puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks õiguslik alus ning kostja ei ole hagejalt mitte midagi alusetult saanud, s.t sundtäitmine on toimunud seaduslikult ja jõustunud kohtuotsuse alusel.
2.2.Kostja on eelpool nimetatud kohtuotsuse täitmise tulemusena saanud kohtutäituri vahendusel summad (põhivõlg koos kõrvalnõuetega ja menetluskulud koos viivisega), mis vastavad kohtuotsusega väljamõistetule. Kehtiv seadusandlus ei piira tsiviilasjas nr x-xx xxxxxx õigusi viivise saamisel pärast kohtuotsuse jõustumist, s.o olukorras, kus kostja (käesolevas tsiviilasjas hageja) jätab ka kohtu poolt välja mõistetud kohustuse täitmata.
2.3.Kohtuotsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kvalifitseeris kohus hageja ja kostja vahelise õigussuhte sõiduauto xxxxx xxx järelmaksuga müügilepinguna (otsuse p 10.). Kohus ei nõustunud, et tegemist on tarbijamüügilepinguga (p 12).
2.4.X väited selle kohta, et ostetud sõidukil esinesid mitmed vead, ei ole kohtuasja nr x-xxxxxxxx menetluses leidnud tõendamist (p 15). Kostja on tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki omand on hagejale 14.08.2020.a üle antud. Enamgi veel, Maanteeameti sõiduki taustakontrollist nähtub, et kõnealune sõiduk on pärast eelpool nimetatud kuupäeva veel 2 korda omanikku vahetanud, vastavalt 05.11.2020 ja 08.09.2021 (II kd tl 24-26).
2.5.Kostjale jääb mõistetamatumaks hageja n-ö teise järjekorra nõue, millena on hageja nimetanud, esimese järjekorra nõudest ja hagihinnast ca 3 korda suuremat, nõuet summas 9498.80 eurot. Hageja on hagiavalduses nimetanud seda alternatiivseks nõudeks. Tegemist on 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-5005 justkui tingimusliku lepingust taganemisega, millest hageja on hiljem loobunud, sest hageja on pärast taganemisavaldust ikkagi nõudnud ja vastu võtnud sõiduki omandi ning on selle hiljem edasi võõrandanud. Kostja hinnangul on hageja n-ö teise järjekorra nõue algusest peale alusetu (taganemiseks puudub alus) ning see ei kuulu rahuldamisele.
3.Hageja märgib (II kd tl 33-34) oma seisukohas, et taganemisavaldust ei muuda tingimuslikuks lepingu tagasitäitmise nõude esitamine või sellest loobumine. Lepingust taganemise korral ei pea, vaid võib lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Haginõuete kujul on tegemist raha maksmisele suunatud sooritusnõudega, mitte vindikatsiooninõudega. Hageja ei nõua lepingu esemeks olnud autot, vaid lepingu alusel üle antud raha. Juhul kui hageja loobub üleantu tagasinõudmisest, ei tähenda see seda, et hageja loobub taganemisavaldusest või loeb lepingu kohaselt täidetuks.
3.1.Kostja väited ja tõendid selle kohta, et ta andis auto omandi üle hagejale peale hagejapoolset lepingust taganemise avaldust, ei saa formaalloogiliselt olla käesoleva asjaga seotud. Lepingust taganemine vabastab pooled lepingulistest kohustustest, mistõttu see, mida pooled tegid algselt lepinguesemeks olnud autoga peale lepingust taganemist, ei ole käesoleva vaidluse ese.
3.2.Juhul kui kostja oleks lepingu täitnud õigeaegselt (ja auto omandi hagejale andnud) ja vähemalt enne seda kui hageja lepingust taganemise avalduse tegi, siis võiks väita, et kostja täitis lepingulise kohustuse enne kui sellele kohustuse rikkumisele tuginev taganemisavaldus tehti. Praegusel juhul see nii ei ole. Taganemisavaldus on tehtud tingimusteta ning enne taganemisavalduse tegemist pole kostja vastanud mitte ühelegi hageja telefonikõnele või ekirjale.
4.Kostja märgib (II kd tl 38-41) lisaks eelnevale, et hageja n-ö hinna alandamise nõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja on veel kord tutvunud tsiviilasja nr x-xx-xxxxxx materjalidega ning leiab, et hageja eelpool nimetatud nõudele on kohus andnud oma hinnangu tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx tehtud kohtulahendis. Lõppkokkuvõttes on kohus leidnud, et X ei ole oma nõudeid hoolimata kohtu poolt korduvalt antud suunistest tõendanud ning hagejal puudub õigus nõuda sõiduki hinna alandamist.
4.1.Kostja esindaja on saatnud hagejale aegade jooksul mitmeid e-kirju, kuid ei ole paraku saanud neile ühtegi vastust. Samuti on kostja andnud hagejale 8. novembril 2017.a oma esindaja kontakti.
4.2.Täitemenetlus, mille lubamatuks tunnistamist hageja 01. aprilli 2020.a hagiavalduses koos tasaarvestusavaldusega on nõudnud, on lõpetatud 06. aprillil 2020.a täitmise tõttu. Tulenevalt eeltoodust ei muutunud enne sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu sõiduki omandi üleandmiseks. Kostja on oma kirjalikus seisukohas tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kinnitanud oma nõusolekut anda sõiduki omand peale kõigi nõuete rahuldamist üle Xle. Küll aga esitas hageja kostjale üllatuslikult 17. aprillil 2020.a kohtu vahendusel (hageja teine hagiavaldus, mis jäeti sarnaselt 01.04.2020 esitatuga käiguta, I kd tl 53-56) hoopis lepingust taganemise avalduse, mille kohaselt on Y korduvalt keeldunud sõiduki omandi üleandmisest. Kostja on juba varasemalt märkinud, et perioodil 06. aprill 2020 – 17. aprill 2020 ei ole hageja sõiduki omandi üleandmise nõuet esitanud ega selleks mõistlikku, sh täiendavat, tähtaega andnudki, mistõttu ei ole lepingust taganemine selle alusel õiguslikult põhjendatud.
5.17.11.2021 toimus asjas kohtueelistung (protokoll II kd tl 27-30), menetlus lõppes kirjalikus menetluses. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-5005
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätete kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TsMS § 221 lg 3 sätestab, et TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 1 sätestab lahtise loetelu nendest põhjustest, millal sundtäitmine on lubamatu. TMS § 221 lg 3 sõnastusest järeldub, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine võimalik juhul, kui asjaolud, millele tuginevad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväited, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
8.Käesolev hagi on esitatud esmase nõudena täiteasjas nr 175/2019/1126 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Antud täitemenetlus algatati xx-xx-xxxx Pärnu Maakohtu lahendi nr x-xx-xxxxxx alusel, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 3515 euro suurune põhivõlgnevus, viivis summas 818.33 eurot ning menetluskulud summas 1375 eurot. Kohtulahendiga määrati kindlaks, et hagejal tuleb kostjale võlgnevuste täitmiseni tasuda viivist 0.25% põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse täitmiseni ning VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses menetluskuludelt, kuni võlgnevuse täitmiseni. Kohus nõustub hagejaga selles, et otsuse resolutsioonis jäi märkimata, millise ajaperioodi kohta viivis 0,25% välja mõisteti. Seda ei ole selgelt märgitud ka otsuse põhjendava osa punktides 17 ja 18, kus viivisemäärale viidatakse, samas on see arvutatav sisuliselt otsuse punkti 16 ja 17 koostoimes (nähtub lepingu ülesütlemise aeg 08.05.2018 ja viivise arvutus kuni 16.07.2018 ehk hagi esitamiseni) Samas 30.10.2020 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx parandas kohus xx-xx-xxxx kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 sõnastust, mille kohaselt mõisteti Xlt Y kasuks muu hulgas välja viivis põhivõlgnevuselt, s.o 3515 eurolt, määras 0.25% tasumata summalt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud, mis nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2021 määrusest (II kd tl 9-10) ja sellele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusest (Riigikohtu 04.10.2021 määrus, II kd tl 13). Maakohtu xx-xx-xxxx otsuse parandamine tähendab õiguslikult seda, et otsus on selles sõnastuses tehtud selle tegemise ajast ehk xx-xx-xxxx ja seega on kostjale hageja poolt täitemenetluses tasutud 9498.80 EUR otsusest nähtuv ja kohane summa (arvutus on kostja poolt esitatud II kd tl 23, selle osas vaidlus puudub, kostja arvutusest nähtub isegi see, et tegelikult jäi 1.78 EUR hagejal tasumata). Menetluse käigus selgus, et hageja vastu suunatud täitemenetlus lõpetati kohtutäituri otsusega juba 06. aprillil 2020 täitmise tõttu ehk 5 päeva pärast hagi esialgse versiooni esitamist. Kohus andis hagejale korduvalt võimaluse käesolev menetlus lõpetada hagist loobumisega, tagasivõtmisega, kompromissiga vms, hageja seda teinud ei ole. Kuna täitemenetlus on lõppenud (lõppes juba enne hagi menetlusse võtmist), kostja kohtulahendist tulenev nõue on arvutatud ja rahuldatud õigesti, ei saa seda enam lubamatuks tunnistada ning seega tuleb jätta hagi selles osas rahuldamata.
9.Esimese alternatiivse nõudena on hageja nõudnud ebamõistliku viivise vähendamist. Hageja leiab, et tema näol on tegemist tarbijaga, kes nõuab täitedokumendist tõlgendamise teel tuletatud viivise vähendamist seadusjärgse suuruseni. Kohus märgib, et Pärnu Maakohus 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-5005 asus xx-xx-xxxx kohtuotsuses kohus samade poolte vahel peetud vaidluses seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lg 4 tähenduses (kohtuotsuse põhjendava osa p 12). Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 1.4 on pooled leppinud viivisemäärana kokku 0.25%. Vastavalt VÕS § 113 lg-s 8 sätestatule oli eelpool toodud viivise vähendamine võimalik ainult kostja taotlusel. Kostja vastavat taotlust aga menetluses ei esitanud, mis on eraldi ära märgitud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 17. Tulenevalt TsMS § 457 lõike 1 mõttest ei saa kohus käesolevas asjas uuesti samu asjaolusid kaaluda ja teistsugusele seisukohale asuda. Nimetatud kohtuotsusega (ebatäpsus resolutsiooni p-s 3 parandatud 30.10.2020 kohtumäärusega) mõistis Xlt Y kasuks välja viivise seisuga 16.07.2018 summas 818.33 eurot ja alates 17.07.2018 viivise põhivõlgnevuselt, s.o 3515 eurolt, määras 0.25% tasumata summalt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Hageja on küll hagis viidanud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-153-09 ja tsiteerinud selle punkti 25 järgmiselt: Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on 17. juunil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tehtud määruse p-s 9 leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Samas on hageja jätnud Riigikohtu lahendi sama lõigu viimase lause märkimata, millest aga selgelt ilmneb, et eelnev kohaldub olukorras, kus täitedokumendiks pole kohtulahend. Praegusel juhul on aga on täitedokumendiks just kohtulahend ning TMS § 221 lg 2 lubab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtulahendi puhul esitada vaid siis, kui hagi aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast selle jõustumist. Põhimõtteliselt saab hagi viivise vähendamiseks esitada ka viivise eest, mis on arvutatud pärast lahendi jõustumist, kuid seda vaid juhul kui viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani), Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-64-09 p 9. Antud juhul on aga xx-xx-xxxx lahendist viivist protsendimääraga aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni võimalik välja arvutada. Seega tuleb hageja alternatiivne nõue viivise vähendamise nõudes jätta rahuldamata.
10.Teise alternatiivse nõudena palub hageja kostjalt välja mõista õigusliku aluseta saadu 9498.80 eurot. Hageja tugineb oma nõudes asjaoludele, et taganemisavalduse aluseks oli, et 1) kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava asja 2) kostja ei ole alandanud asja hinda vastavalt hinna alandamise avaldusele ja autoremondi arvetele ja 3) kostja keeldus alusetult käsutustehingu tegemisest asja omandiõiguse üleminekuks hagejale. Kohus märgib jätkuvalt, et järelmaksuga ostetud auto maksumuse ja võimalike müüdud sõiduki puuduste osas on kohus samade poolte vahel toimunud vaidluses kohtuasjas nr x-xxxxxxxx vastavalt selles tehtud otsusele juba seisukoha võtnud ja väiteid hinnanud (vt otsuse punktid 10-15) ja seega on need seisukohad TsMS § 457 lg 1 mõttes pooltele kohustuslikud. Seega saab hagi selles alternatiivnõudes olla rahuldamise mõttes kaalumisel vaid hageja väite osas, mis puudutab kostja poolt alusetut keeldumist asja omandiõiguse üleminekuks hagejale. Arvestades seda, et pooltevahelise kokkuleppe järgi oli tegemist omandireservatsiooniga müügiga, s.t esmalt pidi hageja tasuma ostuhinna ja selle lõpliku tasumise järgselt sai alles nõuda omandiõiguse üleandmist. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja tasus kogu nõude kostjale ning täitemenetlus lõpetati alles 06.04.2020 ning seega sai nõudeid omandi üleandmiseks esitada alles sellest ajast ja seega vahemikus 06.-17.04.2020 (viimatimärgitud päeval esitas hageja oma parandatud hagiavalduse punktis 8 kohtule mõistetavalt taganemisavalduse). Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit ega isegi mitte väidet, et kostja 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-5005 keeldunuks nimetatud ajavahemikul sõiduki omandi üleandmisest või et hageja oleks seda kostjalt pärast lepingust tulenevate summade tasumist nõudnud. Tuleb nõustuda hagejaga, et tõepoolest ei ole asjas olulise tähtsusega asjaolu, et kostja andis omandiõiguse üle hagejale hiljem (14.08.2020, hageja esimene tuvastatav tahteavaldus omandi üleandmiseks on 12.08.2020 sõnum, II kd tl 43), kuigi ka see iseloomustab hageja enda ebajärjepidevat seisukohta lepingust taganemise osas. Tulenevalt eelpooltoodust on hageja teine alternatiivne nõue alusetu (lepingust taganemiseks puudusid 17.04.2020 materiaalsed eeldused) ning see tuleb jätta rahuldamata.
11.Tulenevalt eelpooltoodust tuleb hagi nii selle põhi- kui alternatiivnõuetes jätta rahuldamata. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmisel jätta hageja kanda. Kohus on menetluses korduvalt selgitanud hagejale nõuete rahuldamise vähest tõenäosust ja teinud ettepanekuid menetluse lõpetamiseks, kuid hageja ei ole seda soovinud. Ka kostja on pöördunud hageja poole (09.11.2021 e-kiri II kd tl 57) huviga menetlus lõpetada, vältimaks täiendavaid menetluskulusid. Seega ei näe kohus põhjust ka TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, milline säte näeb ette võimaluse menetluskulude jaotamises teisiti äärmise ebaõigluse motiivil. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
12.1.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
12.2.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
13.Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskulud kokku 2160 eurot (18 tundi 120 eurot/tund). Kostja menetluskulude nimekirjadest võib mõista, et see palutakse välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole, mis ei tähenda, et kohus ei peaks nende põhjendatust ja vajalikkust kontrollima.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-5005
15.Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes - esimene avaldus 6 tunni õigusabi hüvitamiseks sisaldub 03.03.2021 menetlusdokumendi punktis 9 (menetlusdokumentidega tutvumine ja vastuse koostamine, arve I kd tl 181) ning 21.01.2022 avalduse lisana oleval arvel (II k tl 97) on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Lepingulise esindaja ajakulu osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja vastavuses kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 120 eurot (mis on kohtupraktikas esindaja puhul mõistlikuks peetud tunnihind) x 18 tundi = 2160 eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu).
16.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.