Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
9. veebruar 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-6862
Kohtuasi
EmFPlace OÜ hagi OSAÜHINGU X-mode vastu alusetult saadu tagastamiseks ning kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
EmFPlace OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja EmFPlace OÜ (registrikood 14001397), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Anton Filjaev Kostja OSAÜHING X-mode (registrikood 10675957), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Asja läbivaatamine
8.veebruari 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6862 osas, millega maakohus jättis rahuldamata EmFPlace OÜ hagi OSAÜHINGU X-mode vastu võla 3332,88 eurot, kahjuhüvitise 1773,76 eurot ja viivise põhinõudelt 5106,64 eurot väljamõistmiseks (s.o muus kui Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2021. a määrusega tühistatud osas), samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-6862 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
OSAÜHING X-mode tasub EmFPlace OÜ-le kompromissisummana 2700 eurot (neto) EmFPlace OÜ pangakontole EE122200221063699347 hiljemalt
8.aprilliks 2022. OSAÜHING X-mode kohustub tasuma EmFPlace OÜ-le tasumata kompromissisummalt viivist 0,1% päevas alates 9. aprillist 2022 kuni põhinõude täitmiseni.
2.2.Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel (EmFPlace OÜ ja OSAÜHING Xmode) teineteise vastu rohkem nõudeid.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tühistada kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega seati OSAÜHINGULE X-mode kuuluvale Tallinnas Hariduse tn 11-6 asuvale korteriomandile (registriosa nr 11388101) kohtulik hüpoteek summas 5439,90 eurot EmFPlace OÜ kasuks.
5.Tagastada EmFPlace OÜ-le hagi tagamise tagatis 292,10 eurot ja kanda see EmFPlace OÜ pangakontole EE122200221063699347.
6.Tagastada EmFPlace OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot, ja kanda see EmFPlace OÜ pangakontole EE122200221063699347.
7.Tagastada EmFPlace OÜ-le pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, mis oli tasutud nõudelt, millest loobuti, s.o 25 eurot, ja kanda see EmFPlace OÜ pangakontole EE122200221063699347. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa edasi kaevata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.EmFPlace OÜ (hageja) esitas 11. mail 2020 Harju Maakohtule OSAÜHINGU X-mode (kostja) ja X vastu hagi.
2.Hageja võttis 3. veebruari 2021. a maakohtu istungil tagasi hagi X vastu, millest tulenevalt jättis maakohus 5. veebruari 2021. a määrusega hagi X vastu läbi vaatamata ja sellega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Hageja palus 15. veebruaril 2021 esitatud täpsustuse kohaselt kostjalt hageja kasuks välja mõista enammakstud kõrvalkulud 3390,60 eurot, kuludokumentide revisjonikulud 1773,76 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 5164,36 eurot kuni põhinõude rahuldamiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt andis kostja 10. märtsil 2016 sõlmitud üürilepingu alusel hageja kasutusse XXX, Tallinn asuva korteriomandi ilusalongi pidamiseks tähtajaga kuni 10. märts 2021. a. Korteriomandi üldpind on 74,20 m2, millest hageja kasutuses oli 41 m2 ja kostja kasutuses 33,2 m2. WC ja kööginurk olid ühiskasutuses. Hageja pidi tasuma üüri 500 eurot ja kõrvalkuludest 50% vastavalt lepingus kokku lepitule. 2020. a jaanuaris avastas hageja, et kostja petab teda kõrvalkulude arvetega. Kostja ütles lepingu üles ja hageja tagastas pinna 3. märtsil 2020. Revisjoni tulemusena tegi hageja kindlaks, et alates 2017. a jaanuarist kuni 2020. a veebruarini on üle paisutatud jagamiskõlblikke kõrvalkulusid ja selle tõttu on hageja maksnud kostjale alusetult 3390,60 eurot. Hageja on nimetatud perioodil tasunud kostjale tema esitatud arvete alusel 9439,45 eurot, kuid tegelike ja jagamiskõlblike kõrvalkulude summa ei ületanud 12 097,69 eurot ning lepingus kokku lepitud kõrvalkulude võrdse jagamise põhimõtte järgi oleks hageja pidanud tasuma 6048,85 eurot. Kostja tunnustas osaliselt hageja nõuet ja tagastas hagejale 845,59 eurot, sh tagatisraha 500 eurot ja kõrvalkulude tagasiarvestus 345,59 eurot. Viimase luges hageja sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Kuna kostja keeldus selgitamast hagejale kõrvalkulude arvestust, pidi hageja tasuma Loeb UÜ-le 1578,76 eurot kirjavahetuse, kõrvalkulude revisjoni ja sellega seotud õigusabi eest. Samuti tasus hageja raamatupidajale pooltevahelise arvelduse ja tegelike kõrvalkulude välja selgitamise ning sissetulevate arvete ja kulude analüüsi eest 195 eurot.
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta nõudnud alusetult tasu. Samuti ei keeldunud ta selgitamast kõrvalkulusid, vaid esitas hagejale kõik arved. Alusetu hagi tõttu on hageja kohtueelsed kulutused, sh revisjonile põhjendamatud. Seejuures on arvestuse pidamine äriühingu enda kohustus ning revisjoni tulemus ei ole korrektne.
5.Harju Maakohus jättis 5. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja enammakstud kõrvalkulud 2 (4)
3332,88 eurot, kuludokumentide revisjonikulud 1773,76 eurot, hagi esitamise seisuga (11. mai 2020) sissenõutavaks muutunud viivis 223,07 eurot ja seadusjärgses määras viivis alates
11.maist 2020 põhinõudelt 5106,64 eurot kuni nõude rahuldamiseni.
7.Tallinna Ringkonnakohus võttis 17. detsembri 2021. a määrusega vastu hageja hagist osalise loobumise enammakstud kõrvalkulude tagastamise nõude 57,72 eurot ja sellelt arvutatud viivise nõude osas, tühistas selles osas Harju Maakohtu 5. novembri 2021. a otsuse ning lõpetas selles osas menetluse.
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Pooled esitasid ringkonnakohtule 8. veebruari 2022. a kohtuistungil kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel muus kui juba Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2021. a määrusega tühistatud osas ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.
12.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
13.Arvestades, et maakohus seadis 12. mai 2020. a määrusega hagi tagamiseks kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX) hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 5439,90 eurot, lahendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi ka hagi tagamisega seotud küsimuse. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd pooled on taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, siis tuleb 12. mai 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada. TsMS § 388 lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel.
14.Hageja taotlus hagi tagamise tagatise (292,10 eurot) tagastamiseks hagejale kuulub TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele. Kostja on andnud selleks nõusoleku.
15.Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (225 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja palus riigilõivu tagastada pangakontole, kust riigilõiv tasuti. Riigilõiv on tasutud hageja pangakontolt.
16.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
17.Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud (TsMS § 661 lg 4). 3 (4)
18.Hageja esitas 10. detsembril 2021 taotluse maakohtus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kolleegium leiab, et hageja taotlus maakohtus tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegium märgib esmalt, et ei nõustu hageja väitega, et ta on tasunud maakohtus hagilt riigilõivu 525 eurot. Hageja on tasunud sellest 50 eurot hagi tagamise eest, seega on hageja tasunud kokku maakohtus hagilt riigilõivu 475 eurot. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta TsMS § 150 lg 2 p 2, mille järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kolleegium leiab, et kuna hageja loobus osaliselt hagist maakohtus, siis on hageja õigustatud saama tagasi pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, mis oli tasutud nõudelt, millest loobuti. Hageja suurendas maakohtu menetluses korduvalt nõuet, paludes viimaks 18. jaanuaril 2021 kostjalt välja mõista enammakstud kõrvalkulud 4567,73 eurot, kuludokumentide revisjonikulud 1773,76 eurot, viivise 3. veebruari 2021. a seisuga 600,59 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 6341,49 eurot. 15. veebruaril 2021 esitas hageja avalduse nõude vähendamiseks, loobudes veetasuga seotud nõudest ning maakohtu menetlusse jäi hageja nõue enammakstud kõrvalkulude 3390,60 eurot, kuludokumentide revisjonikulude 1773,76 eurot, viivise 10. märtsi 2021. a seisuga 459,78 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 5164,36 eurot väljamõistmiseks. Arvestades mh, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367), on ringkonnakohtu arvutuste järgi vähendatud nõude osalt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Seega on hagejal õigus saada tagasi riigilõivu 25 eurot (50:2), mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja pangakontole. TsMS § 150 lg 8 järgi ei ole määrus vaidlustatav ka maakohtus tasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.