Võlgnik/usaldusisik IxxxxPxxxxxxx (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võlausaldaja AS SEB Pank (rk 10004252, e-post [email protected]), esindaja Valentina Nefjodova.
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada IxxxxPxxxxxxx (ikxxxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Ixxx Pxxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Ixxx Pxxxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 22.04.2016. a määrusega välja Ixxx Pxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. 13.12.2016 lõpetas kohus Ixxx Pxxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Ixxx Pxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. juulil 2017.a, järgnev 1. jaanuaril 2018.a jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 10. detsembril. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuete suurus on 46 347,89 eurot.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 30.06.2017, 28.12.2017, 29.06.2018, 27.12.2018, 28.06.2019, 31.12.2019, 30.06.2020, 11.01.2021, 30.06.2021 ja 31.12.2021. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga xxxxxxxxxx AS-is. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu, peretoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on 2 last, kellest üks sai septembris 2019 21-aastaseks (õppis), seega alates oktoobrist 2019 oli võlgnikul üks ülalpeetav. Teine õppiv ülalpeetav sai 21-aastaseks 19.04.2021. Võlgnik on teinud võlausaldaja nõude katteks eraldisi oma sissetulekust vastavalt seadusele, mõningatel kuudel ka suuremas summas. Võlgnik on kuudel, kus sissetulek ei ületanud miinimumi, eraldanud vabatahtlikult võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 10 eurot oma mittearestitavast sissetulekust. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 3027,03 euro ulatuses.
3.Võlgnik esitas 11.01.2022 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks.
4.Kohus saatis 18.01.2022 võlausaldajale päringu Ixxx Pxxxxxxxx kohustustest vabastamise taotluse osas seisukoha saamiseks. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 03.02.2021. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
2.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku kirjalikest selgitustest.
5.Kohus on Ixxx Pxxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
6.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Ixxx Pxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
7.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (xxxxxxxxxx AS). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
7.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruanded on esitatud tähtaegselt (või varem). Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
7.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekud on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu, peretoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnik on teinud võlausaldaja nõude katteks eraldisi oma sissetulekust vastavalt seadusele, mõningatel kuudel ka suuremas summas. Võlgnik on kuudel, kus sissetulek ei ületanud miinimumi, eraldanud vabatahtlikult võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 10 eurot oma mittearestitavast sissetulekust. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 3027,03 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on lisaks miinimumi ületavatest sissetulekutest pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid ka oma mittearestitavate ning alla miinimumi jäävate sissetulekute arvelt. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.
7.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
7.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
9.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Ixxx Pxxxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
10.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ixxx Pxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ixxx Pxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
11.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Ixxx Pxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ixxx Pxxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Ixxx Pxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.