Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

kostja omanikukanne ja kanda omanikuna registrisse hageja. Hageja palub ka asendada kostja nimetatud tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt omandas võlgnik 15.11.2019 ostu-müügilepinguga nr 15119 X OÜ-lt (pankrotis) väikelaeva MV-MARIN 6600FC registreerimisnumbriga XXX hinnaga 10 200 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt tuvastas hageja, et võlgniku ja L. R. vahel sõlmiti 04.11.2019 rendileping nr 041119/1, mille objektiks oli väikelaev MV-MARIN 6600FC GREGORIAN registreerimisnumbriga XXX ja paadiveok registreerimisnumbriga XXX. 06.04.2020 sõlmitud rendilepingu lisa kohaselt ostis L. R. lepingu objekti välja hinnaga 12 000 eurot (sisaldab käibemaksu). Liiklusregistris registreeriti paadiveoki omaniku vahetus 07.04.2020 ja väikelaeva omaniku vahetus 09.04.2020, omanikuna kanti registrisse L. R.. Hageja toob välja, et võlgnik oli rendilepingu ja selle lisa sõlmimise ajal sisuliselt maksejõuetu, lepingus kokkulepitud võõrandamise tasu suurus oli ebamõistlikult väike, kostja on võlgniku lähikondne ning leping on tagasivõidetav. Hageja leiab, et nii X OÜ (pankrotis) kui ka võlgniku poolt on lepingud sõlmitud vara väljaviimiseks pankrotivarast. Kostja vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on väikelaeva ja paadiveoki eest tasunud sularahas, ostuhinda on kinnistanud võlgniku juhatuse liige. Rendilepingu sõlmimise ajal ei olnud hageja lepinguobjekti omanik, kuid rendileping seda ka ei nõua. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai viidatud vara omanikuks ja siis müüs selle kostjale. Võlgnik ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu. Samuti ei olnud müügihind ebamõistlik, sest väikelaeval oli defektne kere ja mootor. Samuti on hageja võrrelnud väikelaevade hindu Soomega, kuid see võrdlus on ebamõistlik. Väited võlgniku lähikondsusest on meelevaldsed ja otsitud. Kostja pole ka võlgniku huve kahjustanud.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja juhatuse liige on võtnud välja sularaha summas 77 580 eurot, mida ei ole kasutatud äriühingu huvides. Väikelaeva turuhind on vahemikus 29 000 – 32 000 eurot. Rikkis mootoriga väikelaeva hind ei saa olla väiksem kui 15 000 eurot. Seega, isegi remontimata väikelaev müüdi alla turuhinna. Kostja ei ole tõendanud ka väikelaeva remontimist. Kohtu põhjendused Pooled on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses (t lk 116p). Kohus arutab asja kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Harju Maakohtu 03.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-2011409 nimetati hageja ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg (t lk 6-8). Hageja pankrot kuulutati välja 30.09.2020 (t lk 9-11). 15.11.2019 ostis hageja X OÜ-lt väikelaeva MV-MARINE 6600FC XXX hinnaga 10 200 eurot (koos käibemaksuga) (t lk 12). Hageja kanti omanikuna ka liiklusregistrisse (t lk 12p). Hageja oli liiklusregistri kohaselt ka paadiveoki TIKI BP2600-DRB registreerimisnumbriga XXX omanik (t lk 13-14). 04.11.2019 lepinguga Contract of Leasing No

041119/1 liisis hageja kostjale väikelaeva ja paadiveoki hinnaga 12 770 eurot (koos käibemaksuga) maksegraafiku alusel. Lepingu p 5.6 alusel pidi omand kostjale üle minema lepinguhinna täielikul tasumisel (t lk 15-18). 06.04.2019 lepingu lisaga leppisid pooled kokku, et kostja ostab vara välja korraga hinnaga 12 000 eurot (koos käibemaksuga) ning lepinguobjekti omand läheb kostjale üle selle lisa allakirjutamisest (t lk 19-20). Kostja kanti liiklusregistrisse nii väikelaeva kui paadiveoki omanikuna (t lk 21). Vaidlus nendes asjaoludes puudub ja kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja leiab, et leping on tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Vaidlusalune tehing, millega hageja vara läks tema omandist välja, tehti 06.04.2019, ajutine haldur nimetati 03.09.2020. Seega on tehing tehtud vähem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist. Sellega on täidetud PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestatud ajaline kriteerium. Järgmisena hindab kohus, kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Hageja toob võlausaldaja huvide kahjustamisel esile selle, et vara müük toimus alla selle turuhinna ning kostja müügihinda ei tasunud. Kostja väitel tasus ta müügihinna sularahas. Selle kohta on kostja esitanud kviitungi kassa sissetuleku orderile selgitusega „pikaajalised laenunõuded“ (t lk 78). Kohtu hinnangul ei ole see veel piisav tõend, sest raha liikumine peab olema reaalselt jälgitav. Täiendavalt on kostja esitanud väljavõtte hageja pangakontost, mille kohaselt on hageja pangakontole sel päeval 4 minuti jooksul, s.o korraga makstud kolme maksega lepingu hind, s.o 12 000 eurot (2000 + 9950 + 50) (t lk 80). Makse toimus kolmes osas seetõttu, et sisestatavate sularaha kupüüride arv oli piiratud (t lk 131138). Kohus peab neid selgitusi usutavaks. Sularahas lepinguhinna tasumine ei ole keelatud. Kostja on ka tõendanud, et see raha jõudis samal päeval samas summas hageja arvelduskontole. Seetõttu on kostja suutnud tõendada, et ta on väikelaeva ja paadiveoki eest tasunud 12 000 eurot, s.o lepinguhinna. Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada, et nimetatud sissemakse oli tehtud muu kohustuse katteks (t lk 116). Hageja pankrotihalduril peaks olema piisavalt võimalusi hageja majanduslikku seisu hinnata. Hageja ei ole esile toonud, et see summa on tasutud mõne muu õigussuhte raames ning pärast käesolevat vaidlust ei saa seda summat enam siduda ka ühegi teise õigussuhtega. Seetõttu leiab kohus, et kostja on tõendanud ostusumma tasumist. Asjaolu, et hageja juhatuse liige võttis hiljem välja sularaha, ei tee olematuks kostja kohustuse täitmist, vaid tegemist on hageja juhatuse liikme järgmiste tehingute ja vastutuse küsimusega. Hageja leiab ka seda, et väikelaev müüdi alla turuhinna. Hageja on esitanud asjatundja O. U. arvamuse, mille järgi ei saaks väikelaeva turuväärtus jääda alla 15 000 eurot ega ületada 20 000 eurot (katkist mootorit arvestades) (t lk 100). Soome müügipakkumiste kohaselt on sarnaste väikelaevade hind 29 000 – 32 750 eurot (t lk 101). Kostja on esitanud müügikuulutuse, mille kohaselt on sarnase väikelaeva müügihind 15 900 eurot ja soodushind 11 600 eurot (t lk 85). Kostja peab Soome hindadega võrdlust ebakohaseks, kuna Soome hinnad on kõrgemad ning on esile toonud ka asjaolu, et koroona-aastal on veesõidukite hinnad Soomes tõusnud juriidiliste isikute puhul 22% ja eraisikute puhul 40% (t lk 110-115). Müügilepingu objektile on 04.10.2019 tehtud

remontija X OÜ poolt ostupakkumine summas 10 000 eurot (t lk 83). Väikelaeva remontimise hinnapakkumine on samas tehtud summas 14 628 eurot. Kohus märgib, et see ostupakkumine on tehtud poolteist aastat enne käesoleva hagi kohtule esitamist (07.02.2021) ning ligi aasta enne ajutise halduri nimetamist kolmanda isiku poolt, kellel puudub pooltega igasugune seos, mistõttu peab kohus seda tõendit kaalukaks väikelaeva turuväärtuse hindamisel. Tegemist on ka pakkumisega, mis lähtub tegelikust lepinguobjektist ega ole hinnanguline ning keskmistel hindadel põhinev. See tõend tõendab ühtlasi ka fakti, et väikelaeval oli mootoririke. Nimetatu korrespondeerib ka kostja tehtud fotoga, milles tõendite kooskõla tõttu pole kohtul alust kahelda (t lk 139). Kohus nõustub kostjaga, et Soome turuhindadega võrdlemine ei ole antud juhul kohane, sest Soomes on hinnad kõrgemad, samuti on kostja põhjendatult esile toonud, et Soome turg on näidanud ülekuumenemise märke just aastal 2020, s.o aasta pärast vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist ning hinnad on kõrgemad kuni 40%. Eestis nähtub sarnase (sama marki väikelaeva müügikuulutused puuduvad) väikelaeva müügihind 11 600 eurot. Kuigi mudel MV-MARIN 5400HT Mercury 100 tundub olema väiksem kui vaidlusalune väikelaev, näitab soodushind, et hinnaga 15 900 eurot seda turul müüa ei suudetud. Selle mudeli ja vaidlusaluse mudeli vahe ei ole kohtu hinnangul nii suur, et hind võiks olla kahekordne. Samuti on usaldusväärne X OÜ pakkumine hinnaga 10 000 eurot. Tõendamist on leidnud, et vaidlusalune väikelaev on puudustega, eelkõige ei ole töökorras mootor. Mootori paranduse või vahetuskuluks on nii asjatundja märkinud 16 440 eurot uue mootori puhul, millele lisandub paigalduse kulu ca 800 eurot, kasutatud mootori hind oleks pool uue mootori väärtusest, X OÜ 14 628 eurot (koos käibemaksuga). Kohus peab võimalikuks, et mootori paranduskulu võib küündida suuremaks kui kasutatud mootori hind või isegi jõuda uue mootori hinna lähedale. Kuigi mootori parandus- või vahetushinda ei saa automaatselt juurde arvestada paadikerele, sest turuhind ei kujune üksikute osade kogumaksumusest, vastaks korras mootoriga väikelaeva hind turuhinnale Eestis. Seega, kui maha arvestada töökorras mitteoleva mootor hind, vastab turuhinnale kohtu hinnangul ka käesoleva lepingu hind. Kohus leiab, et lepingu müügihind vastas turusituatsioonile ning hageja vara ei ole võõrandatud alla turuhinna. Kuna hageja vara ei ole võõrandatud alla turuhinna, ei saa olla tegemist ka võlausaldajate huvide kahjustamisega. Võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole toimunud ka muul moel – kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et vara võõrandamise tõttu muutus võlgniku majandustegevus raskendatuks. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust hageja toodud asjaolu, nagu olnud võlgnik tehingu tegemise ajal maksejõuetu. Isegi, kui võlgnikul võisid esineda tehingu tegemise ajal ajutise makseraskused, on igati loogiline, et võlgnik asub võõrandama (turuhinnaga) vara, mis ei ole tema jaoks esmatähtis. Väikelaev ja paadiveok võiks olla see vara, mida võlgnik püüaks muuta likviidseks, et tegeleda põhitegevusega. Seetõttu ei toeta kohus seda hageja argumenti. Kohus leiab, et võlausaldajate huve kahjustatud pole ning seetõttu jääb hagi ka rahuldamata. Eeltoodud järelduse tõttu puudub vajadus analüüsida lähikondsuse küsimust. Asjas viitamata tõendid ei oma asjas tähtsust ega muuda asja lahendust. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Sama paragrahvi 1. lõike järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 30.09.2021 eelistungil olid pooled nõus kirjaliku menetlusega. Kohus andis menetlustähtajad lõplike dokumentide esitamiseks ja märkis, et lahend tehakse kuu jooksul pärast määratud tähtaegu. Menetluskulu dokumente kohtule ei esitatud, seetõttu ei ole ka kohtul menetluskulusid rahaliselt võimalik kindlaks määrata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.