Määrata kindlaks, et kostjal II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-25-2943 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.A. J. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi V. M. (kostja I) ja Henclais OÜ (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 11 304 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.08.2024 kompromisslepingu, mille kohaselt kostja II kohustus tasuma hagejale 11 304 eurot katusekatte asendamata jätmise eest kinnistul katastritunnusega XXX. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma võla igakuiste maksetena 250 eurot kuus, alustades augustis 2024. Lepingus on sätestatud, et kolme osamakse tasumata jätmisel muutub kogu tasumata summa koheselt sissenõutavaks kostja II juhatuse liikmelt kostjalt I. Kostja on jätnud tasumata kuue kuu maksed summas 1500 eurot, mistõttu on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks. Hageja leiab, et lepingus sätestatud tingimuste kohaselt vastutab võla tasumise eest ka kostja I kui kostja II juhatuse liige.
2.26.09.2025 toimunud istungil hageja nõustus, et kompromisslepingu sõnastusest tulenevalt saab kompromisslepingust tulenevat nõuet sisse nõuda kostjalt I. Kostjate vastuväited
3.Kostjad kohtu vastust hagile ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi kostja I suhtes tuleb rahuldada ning kostja II suhtes tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mida kohus saab lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendi alusel tuvastatuks: - Menetlusosalised on 15.08.2024 sõlminud VÕS § 578 kohase kompromisslepingu (dtl 5); - Kompromisslepingu kohaselt kohustub kostja II XXX, XXX asuval kinnistul katastritunnusega nr XXX asuva hoone katusekatte asendamata jäämise tõttu tegemata jäänud tööde eest tasuma 11 304 eurot hageja arvelduskontole; - Hageja nõustus, et tasumine toimub igakuiste maksetena alates 2025 august 250 eurot kuus ilma intressi kohustuseta; - Menetlusosalised leppisid kokku, et juhul kui kostja II jätab kolmel kuul osamakse tasumata, muutub kogu 11 304 eurot tasumata osas koheselt kohtu korras väljanõutavaks kostja II juhatuse liikmelt kostjalt I.
8.VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. 2
2-25-2943 Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused
9.Kohus on seisukohal, et 15.08.2024 sõlmitud kompromisslepingust nähtub järgmine kokkulepe. Pooled lepivad kokku, et kostja II tasub hagejale tegemata tööde eest 11 304 eurot. Kostja II tasub poolte kokkuleppel nimetatud summa osamaksetega ning juhul kui kostja II jätab vähemalt kolmel kuul osamakse tasumata, siis muutub kogu 11 304 eurost summast tasumata osa koheselt kohtu korras sissenõutavaks kostja II juhatuse liikmelt kostjalt II. Hageja on välja toonud, et kostja II jättis tasumata kuue kuu maksed kogusummas 1500 eurot, mistõttu muutus kogu nõue sissenõutavaks.
10.Kohtu arvates tuleb kohaldada VÕS § 175 lg 1, mis sätestab, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Ka tuleb kohaldada VÕS § 178 lg 1, mis sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohus on seisukohal, et kuivõrd kompromisslepingus on menetlusosalised kokku leppinud, et juhul kui kostja II jätab kolm osamakset tasumata, siis saab võlgnevust kohtu kaudu sisse nõuda üksnes kostjalt I.
11.Vaidlust pole, et 15.08.2024 kompromisslepingust tulenev kohustus 11 304 eurot tasumiseks on täitmata. Kostjad ei ole käesoleval juhul kompromisslepingu sõlmimist ning selle asjaolusid vaidlustanud.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi kostja I suhtes ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 11 304 eurot. Kostja II osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi kostja I suhtes, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja I kanda. Kostja II menetluskulud tuleks TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda, kuid kuna kostja II menetluses ei osalenud, siis kostjal II hüvitatavad menetluskulud puuduvad
15.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 840 eurot. Kostjas ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
16.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt I hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 840 eurot.
17.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.