Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud M. P., P. M. ja T. M. avaldus P. T. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldajad on võlgniku pärijad. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur T. A.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 11.01.2022 määrusega nimetas kohus P. T. pärandvara ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande 28.01.2022. Avaldajad teatasid 01.02.2022, et nad on ajutise halduri aruandega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et P. T. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku nimele on registreeritud korteriomand, asukohaga xxxx, pindalaga 50,4 ruutmeetrit, registriosa xxxx. Tegemist on kolmetoalise ahiküttega korteriga. Nii korter, kui ka kortermaja tervikuna on kapitaalremonti vajav. Korteriühistu P registrikaart on ametiülesande korras äriregistris avatud, samas kontaktid ning muud andmed korteriühistu toimumise kohta puuduvad. Inventuuri läbiviinud kohtutäituri hinnangu kohaselt on korteri väärtuseks 450.00 eurot. Märkimist väärib, et korteri suhtes alates 2019 aastast korraldatud enampakkumised on nurjunud. Analoogsed müügikuulutused (www.city24.ee, www.kv.ee) puuduvad. Antud asjaolust ning korteri seisundist ja asukohast tulenevalt leiab haldur, et nimetatud varal puudub väärtus. Pigem tõstatub siin küsimus nimetatud korteri kohaliku omavalitsuse poolt arvele võtmisest. Pärandaja nimele on avatud konto Xxxx AS-is, mille jääk on 397.54 eurot. Pärandaja ei olnud liitunud Pensionifondiga. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul osalus äriühingutes. Liiklusregistri andmete kohaselt ei olnud pärandaja nimele viimase viie aasta jooksul sõiduvahendid registreeritud. Muu vara ei ole tuvastatud. Ajutine haldur on seega tuvastatud pärandvara orienteeruva väärtusega 397.54 eurot, võlgnikul on kohustusi vähemalt 10 679.22 euro ulatuses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku makseraskused on ilmnenud hiljemalt 2013 aastal, mil pärandaja suhtes olid algatatud täitemenetlused, mis ei olnud lõpuni viidud pankrotimenetluse algatamise seisuga. Osa võlgnevustest on seotud kriminaalkorras määratud trahvide või sunnirahaga. Pankrotialase kuriteo tunnustega teod ei ole halduri poolt tuvastanud. Seega on halduri arvates võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 10 tundi, tunnitasuga 130.00 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 150.00 eurot, millele lisandub käibemaks 230.00 eurot. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 150.00 eurot (lisandub käibemaks 230.00 eurot). Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 462.00 eurot (s.o 7 tundi, mille osas ei ole võimalik pärandvarast kulud katta x 66.00 eurot), millele lisandub käibemaks 92.40 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja lg 51. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pärandvarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 462.00 eurot, lisandub käibemaks 92.40 eurot, riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.