poolte menetluskulud jäävad kõigis kohtuastmetes nende endi kanda.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.septembri 2021.a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-2015450 menetlus.
3.Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.
2-20-15450
4.Tagastada kostjale pool tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 750 eurot, kostja Y arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 21.oktoobril 2020.a Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja 127 000 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 09.juunil 2020.a aadressil XXX asuva korteriomandi nr 1 (registriosa nr XXXXXXXX) ja selle oluliste osade ja päraldiste (korteriomand) müügilepingu, milles kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole mingeid kostjale teadaolevaid varjatud puuduseid, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata. Pärast korteriomandi omandamist selgus, et müügilepingu esemeks olnud korteriomandil esinevad olulised puudused. Hagejad esitasid taganemisavalduse müügilepingust taganemiseks. Hagejatel on tekkinud õigus nõuda kostjalt viimasele makstud ostusumma (127 000 eurot) tagastamist ja seadusjärgsete viiviste tasumist kuni põhinõude rahuldamiseni.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
3.Harju Maakohus rahuldas 30.septembri 2021.a otsusega hagi, mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja 127 000 eurot ja viivised põhinõudelt (s.o 127 000 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.oktoobrist 2020.a kuni põhinõude tasumiseni ning määras, et kohtuotsuse täitmine 127 000 euro väljamõistmise osas toimub üheaegselt XXX asuva korteriomandi nr X (registriosa nr XXXXXXX) ja selle oluliste osade ja päraldiste üleandmisega hagejatelt kostjale. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 11 957 eurot ning viivised väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus määras, jätta 22.oktoobril 2020.a Harju Maakohtu määrusega kohaldatud ja 25.jaanuaril 2021.a Tallinna Ringkonnakohtu poolt täiendatud hagi tagamise abinõu tsiviilasjas 2-20-15450 jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
2-20-15450
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata, kõik menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ja otsustada, et hagejad tasuvad menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse 04.novembri 2021.a määrusega ning määras pärast hagejatelt sellele vastuse saamist asjas kohtuistungi 03.veebruariks 2022.a.
6.Pooled esitasid ringkonnakohtule 02.veebruaril 2022.a taotluse, milles paluvad lõpetada tsiviilasjas menetluse ja kinnitada hagejate ning kostja vahel sõlmitud kompromissileping (lisa 1: Tallinna notar Margus Veskimäe juures sõlmitud korteriomandi müügileping jt leping (notari ametitegevuse raamatu registri nr 629)), jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, st hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning tagastada C poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summast pool, so 750 eurot, C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Taotluse kohaselt leidsid hagejad ja kostja võimaluse lahendada asi kokkuleppel. Sellest tulenevalt sõlmisid hagejad ja kostja 01.veebruaril 2022.a Tallinna notar Margus Veskimäe juures lepingu, mis kujutab käesolevas tsiviilasjas kompromissilepingut. Kompromiss on hagejate ja kostja poolt käesolevaks hetkeks täidetud. Hagejad ja kostja on kompromissis kokku leppinud tsiviilasja lõpetamises.
7.Ringkonnakohus tühistas tsiviilasjas määratud istungi aja ja palus pooltel täpsustada kohtuliku kompromissi tingimusi.
8.Pooled täpsustasid 04.veebruari 2022.a menetlusdokumendis, et soovivad tsiviilasjas kompromissi kinnitamist tingimustel, et tsiviilasja menetlus lõpetatakse (millega kaasneb TsMS §-st 431 tulenevalt maakohtu otsuse tühistamine) ja poolte menetluskulud jäävad (kõigis kohtuastmetes) nende endi kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb selle täpsustatud tingimustel kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
10.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
11.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
2-20-15450
12.Hagejad ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
13.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.
14.Ringkonnakohus selgitab TsMS §-de 430 ja 432 alusel, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.
15.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega jäävad kompromissi sõlmimisega seotud hagejate ja kostja menetluskulud kõigis kohtuastmetes nende endi kanda.
16.Pooled on esitanud ka taotluse hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu summas 750 eurot tagastamiseks hageja II kontole. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi, ei tagastada TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus tagastada hagejale poolt hagiavalduseslt tasutud riigilõivust, kuid käsitleb poolte esitatud taotlust taotlusena tagastada pool kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja tasunud 01.novembril 2021.a apellatsioonkaebuselt 1500 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjale tagastada 750 eurot, so pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust kostja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.